Tere päevast hea raadiokuulaja, Ooperigurmaanid jätkab teist hooaega. Eelmisel hooajal olid meie saatekülalisteks inimesed, kes otseselt ooperiteatri ja muusikaga ei tegele, kuid kelle jaoks see valdkond on meelepärane, keda võib tihti kohata kontserditel teatrites, etendustel ja kellel oli üsna põnevaid hoiakuid, jutustusi meile ja ka väga toredaid muusikalisi näiteid tuua. Nüüd siis jätkame ja kuna see saade siis valmib koostöös Eesti Raadio ja Rahvusooper Estoniaga Sis rahvusooperis Estonia ongi just alanud juba 100. hooaeg ja ega seal midagi parata ei ole, kuigi ka jutt läheb meie esindusteatri peale. Ja selle hooaja siis meie avasaate külaliseks oleme suutnud meelitada siia Eesti raadio stuudiosse maestro Eri Klasi kelle nimi ilmselt ei ei vaja pikki kommentaare. Inimesed peavad erisklassist päris palju. Aga ja mina jällegi tervitaksin teid, maestro, siin praegu sellises kvaliteedis, et teist on nüüd ootamatult või prognoositud saanud Eesti ooperiminister. Et öeldes, kui rahvusooperi nõukogu esimees, siis teie olete minister ja siis peadirektor on nagu kantsler ja siis on seal mitmed osakonnad, kes seda ooperivaldkonda täiendavad, et kas te nõustute sellise väitega? Tere päevast ka minu poolt, aga see natukene ehk üle pakutud, sest et tegelikult minister on minister tuleb sõnast ministraave ehk tegelikult teenima nii et tegelikult rahva teener minister ja mina olen rahvateel ilma sellel tiitlit, sest et ütleksin praegu, kus on käibel nagu meie muusika suurkuju Tormise juubeliaasta, siis tormis on ka öelnud, et ega tema ei ole kasutanud rahvalaulu, vaid rahvalaulu, kasutanud teda. Ja ooperiga on sama asi, et tegelikult me peame teenima seda seda zhanri, võib-olla, ehk kõige nii-öelda minu arvates poliitiliselt üllatav on see, et minu poole pöörduti selle selle pakkumisega, et ma oleksin Estonia ooperinõukogu liige nii-öelda poliitilise poole pealt ehk ministri poole pealt. Ja noh, ma isegi ütleksin, et mul oleks olnud nagu väga imelik sellest ära nii-öelda, sest et olles noh, kuidas öelda oleme teatriga olnud abielus üle vaadata, et 40 aastat, siis kuidagi kui ma näen küll jah, eraelus olnud kolm korda abielus, siis see abielu on kestnud. Noh, üks asi on olla Estonia ooperinõukogus lihtsalt niisama, aga tavaliselt selle ooperinõukogu esimees on olnud kas endine kultuuriminister või või vähemalt Parlamendi ehk riigikogu liige. Et see kuidagi poliitiliselt juhitav. Ma arvan, et selles ooperi nõus peavad olema rahvasaadikud riigikogu liikmed, sest et nii finantsiline pool ja see tema kuuluvus nad riigikogu, et tal on omaette seadus ja, ja see on seal rahvusooperipõhimõte. Kuid asjatundlikkusega kõigepealt ma arvan, et ehk ma võib-olla tõesti tunnen nii Estonia teatrit kui ka seda žanri võib-olla natuke rohkem kui keegi teine seal. Ja loodan sellele koostööle ja seetõttu mul on tõesti tõesti hea meel tervitada kõike, sest ta tõesti alganud Estonias teatri 100. hooaeg ja see, et et Estonia teater peaks sellele hooajale vastu minema hoopis teises rüüs. Selleks on praegu käimas remont. Ja tõtt-öelda kurb küll tõdeda, aga, aga ma nägin nüüd Estonia teatrit nii-öelda luukere tasemel. Ja kunagi ma mäletan endal, kui oli minu 50 aasta juubel, siis tervitas mind nüüd küll manalamees kirurg lutsuvärgis ütles kõigile, et aga mina olen ikka see mees, kes ikka eriklassi on ka seest näinud. Võin öelda ka Estonia sealse kohta, et ma olen ka teda nii-öelda luukere tasemel ja pean ütlema, et et minu kohutavaks hirmuks nägin ma seda, et et märtsipommitajad mine tegi sellest fantastilisest arstiktuursest mälestusmärgist ja teatrist. Tõesti. Ja kokku pandi see noh, kuidas ütelda, mina olen selle Estonia teatri varemete vahel käinud mängimas pärast sõda. Ja minu tema on käinud seda taastama, seal see on üles ehitatud tegelikult nendest poolikutes tellistest ja kõikvõimalikest ainetest, millest, mis ehitada võib-olla ei tohiks. Ja ka need puuasjandused on ju ka nii-öelda selleks, et kiiresti kuidagi masin siiski veel käima saada. Nüüd, kus ta alasti tõmmati, jumal tänatud, tõmmati veel alasti. Ma arvan, et iga ehituse juures on peale tuuri olemas sellised sellised punktid nagu õpetuse teadmine on kõike seda, et kui praegu seda ei oleks juhtunud, siis me võiks rääkida Estonia teatri sellisel kujul olemisest. Kui ütleksite, võrdlen Ivy Lenny fantastilise ehitusi Soome poole peal ja see, et selle seati sellisena lõi ja tegi tõesti hea, et ta võeti luukere tasemele ja loodetavasti on ta tugevasti toestatud nüüd nii et, et me võime selle saada hooaja ka maha pidada. Jah, see tõesti muljetavaldav, see, mis Estonias siin suvel sees toimub, nagu te väljendasite luukere, aga, aga see mingisugune vaim ja hingus ongi ilmselt vist olnud see, mis on, mis on seda maja ja ka neid seinu ilmselt püsti hoidnud. Ja kas ütleme, kui te olite nüüd seal täiesti selliste tõesti selliste alasti seinte vahel, mis olid põrandad lahti katkutud ja kõik oli tühi, et, et kas hakkas ka mingi muusika helisema või midagi, tuli meelde midagi dramaatilist või vastupidi helgelt. No, ma ütleksin, see on umbes nagu kui sa näed, et inimene on, on raskelt haige ja võib-olla ära minemas ja hakkab jälle terveks saama, tema põskedele ilmub jälle jälle puna ja et meil on mingi hakkab uuesti käima, et teda on vaja minutises praegu toita nagu lasteta väga kiiresti kasuks ja vereringe hakkab taas. Ei ma, kuid noh, kuidas öelda see tema nägemine sellises olekus tõi minule selliseid liigutavaid tundeid, sest et noh, see on ju niimoodi, et nagu seda meie kõigi ema, kelle nisa otsas on siin olnud minu arvates kõik, mis Eesti kultuuris on olnud, noodimuusikakultuuris. On olnud tööl kõik eesti dirigendid, kõik Eesti lauljad, kõik eesti pillimehed, isegi ütleksin, sest teiega läbilõikes ju ei, minagi mäletan, ütleme seal oli veel orkestri kontsertmeister Johann Schultz, kes on tegelikult kogu Eesti, ütleme, sümfoonilise muusika esimene kontsertmeister. Nii et selle punailmumine taas Estonia palgele. Ja see, et see see maja ka nendest läbi hoolimata kõigist raskustest on, on püsti ja ma loodan, et et nii-öelda teine pool ja ka see, ütleksin, see ütleksin isegi arhitektuuriline pool minus äratab vähemalt selle tunded see, mida Estonia ajaks, see oleks üks uhke ja tore saal sinna, aga mitte sinnapoole kuskile mujale. Mina näeksin kõige parema meelega, kui tal Pärnu maantee poole peale 1905. aasta taksot peatav naisterahvas võiks siirduda kuskile teise kohta. Aga tema alus on väga ilus ja alus võiks olla Estonia teatri ees ja Estonia Nende kahe heitluse vahepeal. Ja kui ma mõtlen, et ütleme, las Palmases sellises hõrgutavas kuumas kohas, kus sa fantastiline ooperiteater ehitatud häälda, ütleksin kuskil võista konkueerid isegi Sydney ooperiga. Ta tuletab meelde sellise Hispaania kindlust siis selle teatri ees vaatega merele seisab oma 25 meetrine sein, vasest ja roheline. Selle saare kuulsaim poeg, tenor Alfredo Kraus. Aga kuulame legendaarse Alfredo Krausi esituses just Alfredo retsitatiivi aariat Giuseppe Verdi ooperist Laderi veata. Avalik salvestusetenduselt on tehtud 1958. aastal Lissabonis. Sellise aplausi ja braavohüüded sai siis legendaarne Alfredo Kraus. Kuid millise legendaarses taanlase võix kuju võiks ehtida Estonia maja lähiümbrust? Olles õnnelik mina enesest räägin, see, kes ma olen üles kasvanud Estonia teatri sidudes ennast saanud võimalust esineda paljude selliste legendaarsete lauljatega, siis ma näen, et Georg Ots võiks olla see minu arvates see laulja, kes kes oma sisemise tagasihoidlikkuse ja, ja, ja, ja samaaegselt fantastilise auraga ja kunstiga viinud Estonia laulutaseme ja Estonia teatri nime ehk kõige kaugemale. Kuulame üht tuntud duetti, mis aga sellises koosluses kõlab suhteliselt harva. Nimelt Georg Ots ja Ott Raukas laulavad manad testija Don paskvale aiast stseeni tonitseti ooperist Don paskvale. Ja noh, ilma et me kaotaks aega, Okumajja viime nüüd ilma, et kaotaks aega majja, viime neid ilma, et kaotaks aega uppuma. Näen Harrike ei aimagi, et Curry käte võksin, toitad oote. Kui haarata sind aruthormina, siis narrinal üksus seal. Köiena. Mina lähen ise narrina. Te juba siin eelnevas lõigus veeretasid juttu tulevikuvisioonide peale. Et küsiks, ongi niimoodi. Te, olete üks teenekamadistonlasi, kes on tõesti nii kaua ja saatuse juures olnud, et mis teie arvates teie nägemuses on, on selle ajaga muutunud? Kindlasti olete te ju ise muutunud ja palju võrdlusainet materjali saanud maailmast ja oma tegevusega. Aga kas tuleks nagu midagi sellist reetsid pähe, mis on, mis on teistmoodi, mis on nagu elu ise sundinud teistmoodi mõtestama või, või on ta üldse muutunud? No väga muutunud, noh, ma ütleksin, et nii, nii see kunstiline selles mõttes, et on, on palju huvitavaid, uusi uusi mõtteid lavale vaadates mõtlen neid etendusi samuti ütleksin isegi materiaalselt see asi muutunud. Kui räägid nüüd pealesõjaaegsest Estoniast, õigemini nendest aegadest, kui mina teatrist mäletan. Esimene tükk, mida ma nägin, oli oneeginima kogu aeg, kartsin seda pauku, kui seal see leheski sureb ja ma ronisin esimesele, su nende Nad ei taha, et mitte seda pauku karta, aga mul jäid meelde need need kotiriidest õmmeldud kostüümid. Ja see vaesus, mida, mida siis kuidagi kuidagi ei saanud nagu mingisugunegi aru, sest et ütleksin vaata lapsena sa oled ju kunagi Soome raadiost minu käest küsiti, et kuidas teorite tahaks Siberis, et see oli õudne Siberis. Kuulge, kallis inimene käin, mina ju ei teadnud, posiversonemine, mina olin seal ja olin õnnelik sellest, mis on muidugi tol ajal lastel ei olnud neid kloostreid ja kõikvõimalikke mänge. Ütleksin, võrdleksin ühe teate inimese elu, et ta on õnnelik, kui ta saab laulda seda teost. On õnnelik, kui ta, kui ta, kui ta saab üldse selles selles žanris kaasa teha. Ja siin on võib-olla üks niukene vägagi kaalukas lause kunagi öelnud nõukogu, nõukogude liidu tollane kultuuriminister Furssova, kes ütles, et ega need artistid, eriti lauljad ja muusikud, need on hullud, nendelt võiks ju rahaga ära võtta, pärisega nad teevadki see ilma rahata, et ühesõnaga me oleme nendele palka tõsta või vähendada. Sest isetegevus peab jõudma professionaalse kunstiga tasemele. Kuid seda, kui te küsite, et mis on muutunud, siis minu arvates asi asi on muutunud professionaalsemaks väga, mitmes mitmel poole pealt. Rääkimata sellest, et no näeb hoopis teisiti välja. Nüüd eriti, kus meil on kontaktid ka teiste riikidega ja võimalused nii endal käia kui ka teisi meile külla kutsuda see on kõik toonud väga palju kasu, rääkimata isegi publikust. No näed nüüd praegusel juhul rahvusvaheline, et see ei olnud mõeldud ainult nii-öelda meie oma oma oma külale, vahel vaid palju laienenud, nii et väga palju on muutunud ja ütleksin just paremuse poole peale, mida aga ei saa tagasi, need on need Estonia solistid ja need hääled, ma ütleksin, noh see, ma olen minema ütlemata õnnelik, sattusin Estoniasse sel ajal, kui seal oli igas hääleliigis selliseid väljapaistvaid lauljat oli, oli üheaegselt. Anu Kaal ja Margarita Voites oli Vedousse Leili Tammel ja Aino Külvand ja haili Sammelselg ja terrorites Krumm ja kuuski, baritoni otsa kuusik passidest maiste ja pall. Ja paljud neist olid alles nüüd oma tee alul, nii et ühesõnaga ütleksin, solistide ansambel oli lihtsalt erakordne. Ja nüüd mul on taas, nagu on, näen, et on uus generatsioon, kes hakkab jõusad jõudma jõudma sellesama tasemega, nii et varsti oleme uhked, et meil ongi sellised lauljad ja tantsijad. Oma tee alul on ka noor Estonia solist bariton Aleksander Mihhailov, kes koos Tallinna Filharmoonikute ja Läti raadio kooriga esitavad neljanda osa Sanctus Jakama Putšiini missa klooriast. Olen ajakirjandusest lugenud ja mõnikord ka vestlustes sõpradega tuttavatega tabanud sellist mõtet, et ooper kui žanr on, on selline mineviku igand, et tal tulevikku ei ole. Et varem või hiljem ta sureb välja, et see on selline anakronism. Ja olen püüdnud nagu vastu vaielda, väites siis, et et laulmine, muusika, emotsionaalsus, samas meeletu üldistamisjõud, mis nii mitme erineva mandrikunstiliigi ühenduses, nagu sellise plahvatuse annavad. Et Need on sellised asjad, mis noh, minu hinnangul ja, ja mitte ainult minu, vaid maailmas väga paljude inimeste hinnangul siiski nagu jätkuvad ja arenevad. Et küsiksin teie käest, et teie suhe või, või teie arusaamine ooperi kui žanri tulevikust üldiselt noh, kuhu ta suundub ja kas ta suundub ja sealhulgas ka Eestis. No mina mingisugust märkigi, et, et see võiks kuidagi vaibuda või, või kaduda. No umbes sama nagu ütleksin kõige lähemast minevikust, mäletate, kui kui ilmus Televisioon, et umbes ütledki, kui teile see oli mu, siis kinod pannakse kinni ja seda zhanri ei maksagi enam unustada, saaks kõik väikse kaameraga teha. Aga pigem vastupidi, taas on kinod puupüsti täis, sa seal saanud ja suur suur tulevik. Sama puudutab ka ooperit ja ja isegi ütleksin, kus praegu on nii palju ka helikeelelised aeg on edasi läinud, et ei kardeta enam nii-öelda kaasaegse ooperižanri poole pöördumist ja tellimisi uute teoste sünniks. Ka lauljad on, on muud hoopis teistsugused, ütleksin praegu nendega. Koolitus on teine ja mäletan seda aega, kui mina töötasin Rootsi kuninglikus ooperis peadirigendina ja selline maailmakuulus lauljannaga Elizabeth sellesson, kes oli vallutanud kõik maailma suures suured lavad Metropolitan Ed jalaskaalat. Kuidas ta täiesti ütleksin, tooride julmalt, sõimas lauljate seltskonda, kes lihtsalt oma laiskusest ei viitsi õppida kaasaegset muusikat ja. Ta peitub selle taha, et noh, et see sedasi häälemurdmine, hääle lõhkumine kandes samaaegselt fantastiliselt, et sellised klassikalised klassikalise ooperirollide nimestiku kui roosikavaleri nendele välja, aga samaaegselt olles täiesti kodus. Stock Ma usun, et Puleesi tolle kaasaegsete heliloojate teoste juures samaaegselt selline murdmaa, kui ma praegu ütlesin, pulees Peebul ees, kes on, ütleksin 20. sajandi selle moodsa muusika viimase viimase lõpu, eriti üks kõige vägevamad esindajad. Kunagi nooruses ütles, et iialgi Wagneri ooperit vaatama ei lähe, et selle asemel on võimalik minna kuskil ratsavõistlustele täita aedne aega, millegi muuga. Oli mitte palju hiljem Wagneri ooperite kõige nõutavam dirigent eraldi päevadel muusikapidustustel ja see ju näitab, et ütleksin sellise kuue tuuniliste ooperite juhatamine, mille, mis te talle kunagi nagu ei istunud vastupidi on toonud tema tagasi või ütleme praegu, kus Tallinnasse tuleb nüüd või on siis juba küll olnud, kui see saade käib. Esa-Pekka Halonen, kes on, kes on noh, keda ma mäletan koolipoisina veel Sibeliuse akadeemias ja kellest on saanud üks maailma juhtivamaid dirigente maailma üks tuntumaid heliloojaid, isegi kaasaegses muusikas, tema ja ja paljud muud on nii-öelda esirinnas ka heliloomi kallal. Nüüd, kus ta on juhatanud 13 aastat Los Angelese Filharmoonikute ja ei olnud peadirigent Roosi raadios ja, ja paljudes teistes orkestrites see ütleksin, noormees, ta kuskil sellest on alla 50 kuskil, aga aga nüüd ta juhatab ikka rohkem ja rohkem see kaasaegset muusikat vaid Tristan ja Isolde ja peljazmedi saanud ja selliseid oopereid, see tähendab, et see ei saa olla võõras ka hoopis moodsale inimesele. Ja see kuidasmoodi, see lavale seatakse selleks olemas väga-väga mitmesuguseid võimalusi. See ei tähenda seda, et ta peab olema visuaalselt kuidagi ainult kõigepealt kõik õigesti, kuid ta ta toimib vaid siis, kui ta johtub siiski sellest piiblist ehk partituuris, millise on helilooja loonud ja kui režissöör oskab seda õieti lugeda ja mitte küsimus ei ole lihtsalt kujuneda nippides üllatustesed, aga kui nipp ei ole, siis siis lugu ei toimi mitte nippis põle asi vaid vaid kuidas see, kui see hakkab puudutama, on lavalolijad ennast ja lava kogu personali siis puudutab kadasaal. Kuulame veel üht Saunctust Eri Klasi juhatusel nimelt Giuseppe Verdi reekviem-ist. Ja seekord esitab kooripartii maailma noortekoor. Kas teie hinnangul Eestis heliloojad kirjutavad palju või vähe oopereid? Minu hinnang on, et nad võiksid kirjutada rohkem. Kindlasti võtaksin Estonia teatris peaks olema igal juhul vähemalt igal aastal üks algupärand. Kui veel rääkida, et Estonias on kolm eri žanri, tähendab, mõtlen ooper, ballett ja ja kergem pool, siis igal juhul ühes neis peaks olema alati üks eesti algupärand olemas, noh mõelda tagasi. Meie põhjanaabrid soomlased. Et kuidas siis, kui Estonia teater oli suurem, palju suurem teater kui Soome rahvusooperis Soome rahvusooper oli üks oli Aleksander selle tsaari tsaariaegne ehitatud draamateater ehk oma suuruselt kuskil lähesta läänest Vene draamateatrile või praegusele nende ohvitseride vene tsentrile kuhu, kuhu mahtus orkestriauku austades kammerorkestri täis inimesi ja sellest hoolimata kanti seal ette ka Wagneri oopereid. Ja kui ilmusid, kui tuli direktriss Juhani raiskinen siis tekkis Soome Peri heliloojate suur läbimurre ja Aulis sallise Jonas kokkase ooperid. Nendega löödi läbi maailmas ja Soome pisikene teater tegid kas lolle Metropolitan ooperis Ameerikasse, suurde teatrisse. Moskvasse ja sealt alates on soome ooper kaasaegne ja uhke ja ja haarav. Rääkimata praegusest ajast, kus nüüd on juba rauda, vara, oopereid ja, ja nüüd öelda viimased ka ja sarja teosed näidanud. Pisikene rahvas ja Soome rahvas oma viie miljoni muidugi pole teab mis suur rahvas on kultuurisfääris ennast löönud läbi, nii et Soomet loetakse kultuuri üheks kõige edumeelsemaks maaks viisist ja tänu sellele, et Soome vabariigi valitsus eraldanud suuri summasid selleks, et oleks korralik koolitus juba laste kooridest, laste ansamblites kogu sellest nii-öelda muusika ja, ja algklasside koolitusest, nii ütleme nende Tabiole kooridel ja kõige muuni ja Sibeliuse Akadeemia, nii et on olemas üks selline žanre, kus soomlased on ennast löönud maailma areenile ooperi vallas, eriti, sest et ei ole peaaegu ühtegi teatrit. Opeli tehas või vähemalt mina ei ole küll kohanud ühtegi ooperit, teadsid, kus ma ei leiaks nagu Eminguga kaks eestlast on igas sadamas, siis vähemalt kaks soomlast on igas ooperiteatris maailmas ja kusjuures suurimad teavad, et mitte ainult ainult koolis, vaid nii-öelda päris juhtivad solistid, mõtlesin tõesti, olgu siis Itaalia-Ameerika või mõni Euroopa riik, siis siis Soome ooperilauljad on nagu sündinud ooperilauljat, eks, et niisama kergelt läbi lüüa ei saa ja ütleksin, soome ooperikoor on. On koosneb tegelikult ühest suurest solistide ansamblist ja seetõttu ka meil kodus Eestis, ma usun väga sellesse, mis puudutab koorilaulu siis. Ja kui ma mõtlen, et möödunud sel aastal, kui meil oli laulupidu ja samaaegselt kui laval oli 22000 lauljat aga samaaegselt tekiti tegijana oli Pakkumine Savonlinna ooperifestivali poolt, et Estonia teater tooks Savonlinna ja kannaksite torsaki reekviemi, mis oli nagu tuursegi aasta see ja seetõttu torsaki räägime, aga ärge unustage, olin ooperikooris, milline on ka oma sajaliikmeline omanik, on ju Eesti lauljatest. Ja siis, kui ma sinna Läksime ja selle menukalt ette kandsime, siis imestasid, et kuidas ikka on võimalik ette sellega, et nii palju lauljaid ma ütlesin, tead sinna rannale jäi veel paarkümmend 1000 lauljat. Et asi ei ole nii hull, et tegelikult, et meie pagas on laulude pagas olemas, aga nagu ütlevad õiget muusika, lauluõpetajad, et tasub õpetaja neid, kellel on hääl nii hääli siin Põhjamaades olemas, kuigi räägitakse, et Itaaliast vaid see ja Hispaanias Emagusenud häälekad inimesed on. Hea kuulaja on kindlasti häälest ära tundnud, et meie tänase saate külaline on Eri Klas. Võttes nüüd otsi kokku sellel saatel, mida tuletan siis meelde, on rahvusooperisajas juubelihooaeg, Eri Klas, vastne rahvusooperi nõukogu esimees, need kuule, kes on kas juhuse tahtel või teadlikult oma raadiovastuvõtjad häälestanud tänasele saatele? Eri ütleksite mõned sõnad ooperi, sealhulgas ka Estonia ooperi innustuseks kaitseks ja, ja selleks, et, et kes meid siin raadio kaudu kuulab, võib-olla leiaks mahti ja võimalust tulla ka vaatama etendusi. No ausalt öeldes, ega ma teab, mis vägev reklaamitegija ja ei tahaks. Palun tahaksin ainult öelda seda, et et ooper on žanr ja Estonia teater on see koht, kus, kuhu peaks leidma iga eestlane kortee. Ja see rohtudeni kindlasti ei kasva, sest et Estonia teater kindlasti pärast siin on nii trepini kui ka asfaldi poolest sellel tee sillutanud etega. Näeksite kuuleksite head muusikat, naudiksid Estonia teatrietendustest, seostav väärt. Sellega te toetate, muide, kogu meie kultuuri tulevikku ja samaaegselt harite ja saate palju, palju rikkamaks, kui ilmasele. Jätame siis tänast ooperigurmaanide saadet, kus külaliseks oli Eri Klas, lõpetama Richard Wagneri avamänguooperile Lendav Hollandlane, mille esitavad Viini Filharmoonikute.