Tantsik Rostock, Lübeck, Bloomberg, Need linnad tähistavad Naan Põllu perekonnale kodu otsimise teed 40.-te aastate lõpus. 23. novembril 1944 sündis tantsigist nende tütar Eva-Maria kuid juba lähenes sõjamasin meeletu kiirusega ja taas mindi laevale, et jõuda kas Lübecki või Hamburgi. Ei jõutud. Ees oli miiniväli. Tütar sai surma, naine selgroomurru. Ellujäänuid päästeti Warne mündesse. Sealt Rostocki, kus ühel päeval tänaval jalutades naan põld juhuslikult Endel Kalamiga kokku sai. Dirigent ja vioolamängija Endel Kalamist sai hiljem Lübecki eesti kunstnike trupijuht ja too põgus tänava kohtumine oli naan põllule heaks indeks. Elame veel. Lüübekis elasid eestlased neljas suures laagris. Algas elu, mille tulevik oli väga ebamäärane kuid ei läinud palju aega mööda, mil Lübeckis kujunes välja tugev eestlaste ühiskond. Oma laulukoori ja kooliga ning oma kunstnike trupiga. Teatrirahvas eesotsas Kaarel sööduriga asutas peagi Eesti rahvusteatri mis algul tegutses šarcenbekis. Hiljem siirdus Holden purgi. Muusikud aga kogunesid tropiks eesti kunstnikud Lübeckis. Ja sinna kuulusid Tallinna ringhäälingu Ronja, orkestri kontsertmeister, Carmen prii Berendsen pianist, Karini prii Raudsep vioolarühma kontsertmeister ja ühtlasi ka sümfooniaorkestri dirigent Endel Kalam. Estonia teatri Supran Liidja kaadre pass Jaan Willard Supranid, Irma Kalvet ja Elena Lepik Alt Helga hüüve tenor tammeveski bariton Andrei Kristiansen kaldera pass pruune Padius panimuisest pianist Lea Lesta Miller sopran, Eerika Veskimets. Trupi tulid veel pianist Eerika Kalam, tenor Naan põld ja bass Leo Raudsep. Naan põld oli selle üle väga uhke, et temasugune noor konservatooriumis tulnud laulupoiss auväärsesse seltskonda vastu võeti. Juba 1945. aastal toimus esinemine kahel kontsertjumalateenistusel Lübecki Rootsi kirikus. Ametlikuks tegevuse alguseks loetakse siiski Lübecki eesti laagri avakontserti. 10. juunil. Ja tollest esinemisest algaski Naan Põllu tähelend Saksamaal. Peagi mujal Euroopa riikides Erikas ning paljude raadiojaamade eetrilainetel. Lauljana tohtis ta koju tagasi tulla alles 1988. aastal. Siis võis ta esineda loenguga laulmise teemadel ning kasutada illustratsiooniks oma helisalvestusi. Nii palju vahepealset aega läks meie jaoks kaduma. Aga on, põllule olid need aastad rikkad töömehe aastad sest kõik, mis tal on, on saadud oma häälega ja oma tööga võõral maal võõras kultuuris, võõra rahva hulgas, kus paljuski olles kõigest alustada. Kuid töö eesti kunstnike trupis andis Naan põllule väga hea lavapraktika, mis aitas tugevasti kaasa 1947. aasta jaanuarist kraanad süvenenud õppetööle Frederick Husleri lauluklassis. Loode-Saksa muusikaakadeemias tik Moldis. Frederik Usler on Ameerikas sündinud šveitslane, kes tegutses aastaid laulupedagoogina Münchenis, Berliinis ning Beuroopa tunnustantumate nimede hulka. Frederick Hosleri raamat. Singel on kujunenud lauluõpikut põhivaraks ka väljaspool Saksamaad sest see tõlgiti kiiresti nii inglise kui ka jaapani keelde. Hosleris leidis naan, põld üheaegselt väga erudeeritud ja isalikku õpetaja suure isiksuse, kes oma igapäevatöös ei tõmmanud tavaliselt ranget piiritundide ja vabaaja vahele. Otse vastupidi. Ta kodu Hannoveri lähedal staynhudes pakkus kodusoojust mõnelegi lauluklassiõpilasele või siis juba lõpetanule. Kanaan põld elas mitmeid aastaid staynhudes kui Husleri perekonna liige. Saades osa kõigest sellest, mis sealses kodus toimus. Igal õhtul kuulati plaate, arutleti nende üle musitseerida ise või lülitati sisse ju ooperiülekannete jälgimiseks Itaaliast. Raadiot hoidsid siis enda käes juhtivat osa kultuuri hääles. Raadiohääl oli kuulus, ülema põld ei teadnud siis veel, et Temastki saab. Kord kuulus raadiohääl, ET Oratuurime kontserdil. Sossistati üksteisele kõrva seonia põld, kes hommikul raadios laulis. Mida on öeldud, naan, põld Frederik Hustle laulu metoodika kohta? Frederick Kusler oli eelkõige suur hääleharja ja arendaja kõigi tehniliste nüansside kujundaja. Ta pani häälele diagnoosi ning sellele vastavalt toimusid harjutused. Tal polnud ühtegi mehhaanilist lauluharjutust. Igalt väiksemalt harjutuselt nõudis ta hingestatust. Kui mu koostöö algusest Husleriga oli juba mõnda aega möödunud ütles ta ühel päeval, et mul olla eeldusi saada evangilistiks või Mozarti lauljaks. Olin löödud, sest eestist olin kaasa võtnud teadmise, et õige tenor on see, kes itaalia oopereid laulab ja kelle repertuaar vähemasti Cavaradossi või siis Rudolf Foga algab. Nüüd tean, et oratooriumilaulja olla on mitmeski mõttes palju riskantsem ja raskem kui ooperilaulja. Ühe ebaõnnestunud etenduse järel tuleb mõne päeva pärast uus ja kõik on võimalik heastada. Ühe ebaõnnestunud laulmise järel aratooriumis või mõnes muus teises suuruses, mis ei pruugi niipeagi saada järgmist kutset. Juba ainuüksi seetõttu on vabakutselisena ja kontserdil ehk oratooriumilauljana palju raskem läbi lüüa. Lihtne on siis, kui sind juba teatakse. Siis on väga hõlpus, aga vähesed söandavat sellele teele minna. Minu esimene oratoorium ettekanne Saksamaal oli taas Haydni loomi, siis 28. juulil 1949 Patherbornis. Tee läks lahti. Aastal salvestas küll nii raadio meie akadeemias ja me laulsime bariton Robert Itsega toite ning vanu itaalia aariaid. Salvestused õnnestusid, saime julgust juurde ja läksime Titsega Hamburgi raadio esindaja eile ette laulma. Nii saidi lahti tehtud eetriliin, mis minu elus on väga suurt rolli mänginud. Raadiosalvestused läksid väga tihedasti käima ja juba mõne aasta pärast olin salvestanud neljas raadios umbes 250 bana. Tundsin ennast lauljana ja mis peaasi, ma leidsin piisavalt rakendust sellel koli määrsat tähtsus mu edaspidise elukäigu suhtes. Kui 1949. aastal eestlaste ja teiste sõjapõgenike massilise väljarändamise algasid oli minu siht Saksamaal päris konkreetne ja selge Colin laulja, kes oma tööst elada võis. Kuid ma oleksin võinud ka ära minna, sest olin üks esimesi meie kunstnike hulgast, kes tänu luterlikule maailmaliidule sai võimaluse Ameerikasse väljarändamiseks. Ilmselt saanuks ühe rikka mehe aednikuks. Muusikuna ei leidnud seal esialgu ju keegi tööd. Ka nüüd armastan aiatööd väga, aga omaeneseaias, sõnas naan, põld. Tänases saates kõlab on põlluesituses katkenud Johannes Brahmsi kantaadist Rinaldo mille heli plaadistus tõi talle 1957. aastal Grand Prix Prantsusmaalt.