Kuus raadiosalvestustega Juha tihenes Naan Põllu kontserditegevus suurvormidest lauljana. Nii et ooperilavale minekuks polnud tal enam õieti aegagi. Või oleks pidanud ümber seadma juba sõlmitud sidemed, lepingud. Kuid ooperiaariaid, duette ansambleid on ta laulnud sageli Domino Cavaradossi, Hertsog, Pilinski ja palju teisigi tenori rolle. Moskanni, Putšiini, Verdi loomingust pole talle võõrad. Oma lauljateel on teinud ta kõike olnud väga mitmekülgne, stiililt ja žanrilt. Juba enne kui akadeemia diplom auraga taskusse jõudis laulis naan põldtunnustatud solistina paljudes suurfarmides. Xeenedki ooperit, diktaator ja salajane kuningriik, Haydni oratooriumi Loomine ja Aastaajad. Fitzneri kantaat saksa hingest. Bachi jõuluoratoorium Händeli messias ja Aadzis galataja Schumanni paradiis, apteeri, Beethoveni üheksas sümfoonia ja missa Solemmis, Mozarti reekviem, Šveitsi ülestõusmise lugu ja Jeesuse seitse sõna ristil. Ta laulis ka kaasmaalaste suurvormides, näiteks nagu Udo kasemetsa kantaatide. Suur on jumal surammija vahimees esiettekannetel. Selline loetelu teeks au igale väljakujunenud lauljale. Näen põld oli siis aga alles laulutudeng ning suured teod seisid veel ees. Olla Bubba suurimatele lavadel võrdväärsena hinnatud solistide kõrval esineda raadiokavades koos selliste nimedega nagu Ernst Hefliger akneskiibel Liisadella kaasa. Fiktoride Los Angeles Christian Ludwig Fritz under less, Renate Debaldi. Saksamaal on tänini väga populaarne sari söönes Timmen. Aegade ja olude sunnil on kõik see meie lauljaile vaid unistuste maaks jäänud. 50.-te 60.-te aastate sees polnud sugugi haruldus, kui naan põld laulis ühe ja sama raadiojaama kavades kolm korda päevas. Kas jõuame kokku lugeda klassikalisi ja kaasaegseid suurvorme, mille ettekannetel põld osalenud on? Selles veerandtunnis vahest mitte. Lugege raamatust, mis Naan Põllu juubeliks ilmunud on Estonia seltsi ja kirjastuse Polluks koostööna. Ainuüksi heliloojaid leiate sealt 79. Mõni neist näiteks Bahia, Endel, vägagi paljude helitöödega sagedamini esitatud suurfarmid. Neid me võime nimetada küll. Bachi Matteuse passioon on 202 korda, jõuluoratoorium 124 korda, Beethoveni üheksas sümfoonia 61 korda, Haydni Loomine 59 korda. Hendelli messias 57 korda. Bachi Johannese passioon 52 korda missa 43 korda, Haydni aastaajad 27 korda, Beethoveni missa solimnis 24 korda, Verdi reekviem 23 korda koday Salmus Hungaarikus 20 korda Honeegri kuningas Taavet 19 korda. Nii nagu kuulsime, on ta kõige sagedamini laulnud Bachi Matteuse passioonis. Lähemalt hakkas ta Bachi interpretatsiooni süvenema demagantaatide kaudu. Siis tuli kuuest kantaadist koosnev oratoorium, millest eriti armastatud ja sagedamini esitatav olnud esikolmik. Matteuse passioon ees oli tal kaua aukartus. Enne selle esmakordset ettekannet. 13. aprillil 1954 Stuttgartis tegi ta väga põhjalikku tööd. See võis kesta peaaegu aasta, kuna olulised kontserdid kavandatakse omaette sealmaal. Kõik solistid olid suurte kogemustega lauljad ja naan, põld ei soovinud reeta, et ta laulab evangi listi partiid alles esimest korda. Samasuguse põhjalikkusega on ta oma elus ette valmistunud vahest veel Franz Schuberti vokaaltsüklid Ilus möldrineiu. Mõlemad teosed kuuluvad Saksa muusikapärandi tippude hulka. Aga naan, põld pole kunagi soovinud, et tema kunstile peaks tehtama mingeid mööndusi seepärast et ta ei ole sakslane vaid korra piisastamist laulda Matteuse passioonis. Kui te juba angaseeriti järgmiseks järgmiseks järgmiseks aastaks. Nii laulis ta Stuttgardis kaheksa aastat järjest igal aastal kolm korda. Teame ju, et kannatusaeg varieerub viie ja kuue nädala vahel. Nii et pärast lihavõtteid tuleb jälle aasta oodata, enne kui passioonide peale hakkab. Seetõttu ongi Matteuse passioon esitus arv 202 erakordselt suur ja ühtlasi ka kõrgeim tunnustus, mida oratooriumilaulja üldse ihaldada võib. Kui tellimusi muudkui hakkas tulema siis üheks vastuvõtmise printsiibiks sai linnade geograafiline asend. Tuli ju kiiresti jõuda ühest linnast teise. Selles mõttes oli rekordiks 11 õhtut järjest Hollandi ja Saksamaa lääneosa linnades. Niisuguse tempo juures poleks paremagi tahtmise korral jõudnud, kaugemaid vahemaid haarati ning sealjuures hästi laulda. Pealegi tehakse nii mõnigi kord seda passiooni lühendama Ta kujul. Ja siis osutub passiooni viimane lause vaevand lõpp benud päris ausaks ülestunnistuseks. Tenuril on ju teiste solistidega võrreldes niivõrd palju suurem koormus. Ja eriti veel siis, kui majanduslikel kaalutlustel ei võeta kahte tenorit ning ühel tuleb laulda nii evangilisti kui ka tenori partiid. Ka Johannese passioonis on Tenuril kõige olulisem roll. Tal on üksi vähemalt sama palju laulda kui teistel neljal solistile kokku. Kui kord palusin meenutada Matteuse passioon ettekandeid, siis pikemalt mõtlemata vastas naan põld Lübecki Püha Jaakobi kirikus kus kõik toimus umbes samas laadis, kui Bachi eluajal oli Laitsegi toomas kirikus traditsiooniks olnud. Mõlemas on kolm kooripealset, tõeline stereo foonia juba Bachi eluajal. Ajast aega on jaga muusikutele pakkunud arutlusainet kuidas esitada Bachi ja naan, põld on öelnud. Loomulik musitseerimine on aluseks ka Bachi juures. Oma retsitatiivides on ta osanud ideaalselt sõna rütmi kokku viia sõna sisulise tähendusega. Matteuse passiooni litsitatiividest näiteks kasvavad välja koorid nagu puutüvest oksad. Evangelistid nõutakse palju ning hea ja köitva retsitatiivide esituse eelduseks on see, et evangelist tunneb tekstide sisemist rütmi. Aga see tähendab ka seda, et ainult originaalkeeles on ühildunud sõna sisemine rütm. On 23 aastat on gaseeritud Matteuse passioon ettekannetele. Ja need linnu on üle Euroopa palju. Stuttgart, Düsseldorfi, Hamburg, küll Berliin, Antwerpeni Rotterdam, Cent, Pariis, saada hinnatud evangelist tiks Bachi sünnimaal ja mujal Euroopas. Küllap pole niisugune mõtegi eesti tenoritele pähe tulnud. Viis osa Johann Sebastian Bachi Matteuse passioonist esitavad naan põld, helliame Ling, Norman Foster, maksvad ehmunud Klara Pinot ja Rotterdami filharmoonia koor ning orkester kees Tulve juhatusel. Helisalvestis 1962.-st aastast avalikult kontserdilt. No ta on Igav. R. O? V?