19. oktoobril sai Euroopas hästi tuntud ja hinnatud eesti tenor Naan põld 70 aastaseks. Kodueestlased on kuulnud teda vähe vaid siis, kui nad on osanud raadionuppudega mängides üles leida peamiselt saksa raadiojaama ja juhuslikult sattunud teda niiviisi kuulama. Esimesed helilindid. Naan Põllu häälega jõudsid Eesti raadiosse 1988. aastal Tigoli koopiatega salvestustest. Kaks 30 aastat tagasi tehtud erinevates Euroopa salvestusstuudiotes. Naan põld aastaid Euroopas parimaks evangilistiks arvatud tenor Pole avalikult Eestimaal laulnud. Ja kuigi ta ka 1967.-st aastast Hamburgi muusikaülikoolis peaprofessorina häid lauljaid jõudis, koolitada tema juures õpini sakslasi, šveitslase jaapanlasi kui teistegi rahvaste esindajaid siis ühtegi eestlasest laulu tudengit ta klassis pole olnud. Näen põlluheliplaat Johannes Brahmsi kantaadiga Rinaldo Teinorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile pälvis 1957. aastal Grand Prix Prantsusmaalt. Seda heliteost oleks laulja soovinud Eestiski esitada. Kuid Eestit valitses võõras võim ja kultuur, vaid väga vähesed inimesed, väga valitud inimesed, sõbrad ja sugulased, teadsid Eestis ta häält siia salamisi saadetud heliplaatide järgi millel hulgas ka väga palju suure südamesoojusega ning kauni sõna kujundusega eesti laule peal. On kummaline, et võõrsil suutis ta selleski osas jõuda rohkem ära teha kui meie siin omas kodus. Sellest, et trellitatud akendega on laule, mis Nõukogude Eestis ei kõlanudki, küll aga võõrsil. Saksamaal, Inglismaal, Rootsis, Ameerika Ühendriikides ja mujal on teda peetud eesti kultuurisaadikuks. Sest uhkelt jäi ta eesti lauljaks Bahia hinderi noori mitteesitamisel Euroopa suurimates, kontserdisaalides, kirikutes ja festivalidel. Eesti laule viis ta aga nii oma soolokontsertide, raadiokontsertide kui ka heliplaat rottidega üle maailma. Naan põld on salvestanud ligi veerandsajas raadios. Tema nimi on läänemaises kultuuri ühiskonnas teatud mõisteks saanud. Meie siin aga ikka veel avastane. Naan põld sündis 19. oktoobril 1921 kosel ravila vallas Harjumaal praost Harald Põllu viienda, kõige noorema lapsena. Temaima Selma põld Kirsel pärines Halliste kiriku köstri perekonnast. Isa Harald põld sündis Virumaal puru küla kooliõpetaja esimese lapsena. Temast sai Ida-Harju praost, Eesti välismisjoniseltsi juhataja ja Eesti uue piiblitõlkija. Nende pere lapsed Erik, Hillar, Silvia Henno, Nathan ja kasuvend Herman. Olid ettevõtlikud, vallatud noored inimesed kes tegid ka kõiki kodus vajalikeks Töid. Neil oli ju suur aed. Nad laulsid meelsasti koos külalistega, kes neil sagedasti käisid ning mängisid vist küll kõigile tuttavaid lapsepõlve mänge. Ukraadina, Crockett tagumine, paar väljavõrkpalli ja nii edasi. Õde Silvia on meenutanud, et Nathan hakanud enne laulma kui rääkima sest muusikat olid nende pärast palju. Kõik mängisid klaverit ja laulsid ka. Tavaks olid saanud suured perekondlikud kokkutulekud, kus tädid ja onud ja nende lapsed kõik koos laulsid improviseeritud mitme hääle peal võimetele, vanusele ja sellele liigile vastavalt. Küllaltki noorelt tulinaan põllul hakata elule silma vaatama. Ta oli 15 aastane, kui suri ema. Kaks aastat hiljem kaisa. Kui ta 1940 aasta juunikuus lõpetas Westholmi gümnaasiumi, oli teda õnnitlemas Silvia, üksi roos näpus. 1940. aasta riigipööre lõi elu nii segamini. Et ka ajateenistusse minevate poistega ei osatud midagi peale hakata. Ootas Naan Põltki, millisesse gruppi teda kogunemiskohaks arvatakse. Kuid olukord läks nii segaseks, targem oli iseenese eluteed korraldada ning temas küpses otsus minna konservatooriumi. Tung sinna oli järsku väga suur. Ei tea, kas seda põhjustasid Ta kindlus kogu ümbritsevas elus ja segipööratud põhitõed. Kuid tundus, et inimesed otsisid muusikast ta kuut pelgupaika. Igatahes laulu erialale oli õnne tulnud proovima 97 noort inimest kelle hulgast valiti välja neli. Eeva Liblik, Nathan põld, Leida Anderson, sibul ja bariton heinsoo. Aasta alguses lisandus neile veel kolm, sealhulgas ka Viktor Gurjev, keda tookord paritoniks p. Naan. Põllust sai Arno niit Tohvi lauluklassi ja Tuudur Vettik koorijuhtimise eriala õpilane. Aasta hiljem jätkas ta tööd Helmi Petlemile Anu klassis. Probleem oli kuhjaga. Tuli ise eluga igas mõttes hakkama saada. Nii läks ta koos vend Hennoga tööle Gilgase tekstiilivabrikusse. Naatan oli varustusbüroos Henno palgakontoris hommikul kaheksast viieni tööl õhtul konservatooriumis. Esimene suurem avalik esinemine oli 12. mail 1942 Tallinna toomkirikus, kus ta laulis kuuri Eli osa. Joseph Haydni oratooriumi Loomine. Kaassolistid olid juba tunnustatud laulja ja pedagoog Helmi Betlem ja Estonia ooperibass ja Willard Haydni oratooriumi Loomine On naan, põld hiljem väga palju kordi laulnud kuid siis on see toimunud kaugetes võõrastes linnades ja erinevatel maadel. Nüüd aga kontserdid sagenesid 1943. aastal Estonia teatrisaalis toimunut dinee kontsert, kus ta koos meda kodaniburgiga esitas taia Ülo duetti Evald Aava ooperist. Rikerlased inspireeris sulge haarama ka Artur Hatsoni. Kirjanik arvas Naan Põllukuju sobivat iseäranis Lenskiks. Samal aastal laulis naan põld oma elu esimest ja ainukest korda Haapsalu Jaani kirikus. Etegantisensansi jõuloratooriumil. Orelil oli Cyrillus Kreek. Ning samal aastal toimus kada esimene raadioesinemine. Tallinna Jaani kiriku jõulujumalateenistus kanti üle Eesti Ringhäälingu poolt. Naan põld laulis seal Adami jõululaulu ja Beethoveni kõik taevad laulvad orelil mängis Alfred Karindi. Etti hakati valmistama Bachi h-moll missat mis pidi Niguliste kirikus kõlama 19. märtsil 1944. Selleks ajaks polnud ja ei kirikut ega ka suurt osa Tallinna linna. Surma oli saanud üks missa, põhisolistide Karl liitor. Kõige kiuste jätkati tööd kõige kiuste. Otsekui sümbolina säilis Niguliste kirikus Petar kust tuli nagu imeväel oli raugenud. Uus kontsert ei toimunud siiski enne, kui 16. seal juunil toomkirikus. Solistideks Helmi Betlem On Olbri Melita vennikas naan, põld ja kodu, tapmad. Koori ja orkestrit juhatasid Salme Krull ja August tapman. Pommi õudustega Üheksanda märtsi öö lõpetas praktiliselt Naan Põllu konservatooriumi. Tallinnas polnud ju enam hoonet, kus õppida polnud paljutki. Inimest väärseks eluks vajalikku ja loomulikku ei saanud sõjatingimustes olla ennegi. Kuid nüüd lähenes lõppsilmnähtavalt. Veel 16. septembril laulis naan põld olelistes kiriku kontserdil ja päeva pärast kiirustas ta oma noore naisega Tallinnast lahkuvale laevale. Ei teadnud ta siis veel, mida võib temagi ellu kaasa tuua. Niine täis meri. Kohvris oli aga näputäis noote sest lauljaks saada oli tema suur usk ja tahe. Naan Põllu esituses kuuleme praegu Wolfgang Amadeus Mozarti Kontsert aariat perbiata. Silversumi raadio sümfooniaorkestrit Hollandist juhatab Henksprat. Heliülesvõte pärineb 1966.-st aastast.