Tere kuulama järjekordselt rahvateenrite saadet täna on laupäev on 10. september. Olgu enne seda, kui läheme Eesti sisemise tsirkuse juurde meenutatud homme on ajalooline päev. Nine eleven ehk siis möödub neli aastat kahe tormilangemisest New Yorgis ja kuna meil on täna stuudios Rain Veidemani Peeter Kaldre, siis just Peetri käest tahaksin küsida, et mis on sinu meelest selle nelja aasta jooksul maailmas muutunud? No esimene asi, mis tuleb pähe, on see, et tegelikult nailyn Leven ju mingisuguses äraspidises vormis Ameerika Ühendriikides kordus. Ehk siis enam-vähem sellele tähtpäevale langes ju see orkaan Katrina, õigemini praegu tegeldakse selle järelmõjudega, nii et nii et selles mõttes on nagu puutepunkte kasvõi selliseid, et teatavasti kui toimusid need tornide ründamisel siis ju esmakordselt ajaloos rakendus NATO artikkel viis. Mis tähendab siis seda, et kui ühega midagi juhtub, siis sest üks kõigi eest, teised ruttavad appi. Seni ei olnud seda artiklit kunagi rakendatud ja alati arvati, et kui seda rakendatakse, siis Ameerika tuleb Euroopale appi, läks vastupidi ja papa kinnitas oma toetust Ameerikale ja Katrina puhul oli tegelikult nüüdsama lugu. Kui Ameerika ühendriigid palusid teiste riikide, sealhulgas ka NATO riikide ja Euroopa Liidu riikide abi, siis siis anti jälle Ameerikale abi, nii et nii et see on nagu, nagu selles mõttes päris niuke urjetu, orietu paralleel, et maailma kõige võimsam riik on aasta jooksul kaks korda vajanud teiste riikide abi, nende riikide abi, kellele ta tavaliselt appi võtta, noh tuletame kasvõi seda Balkani kriisi meelde, siis tulid ameeriklased, tõid kastanid tulest välja ja päästsid Balkani olukorra, nii et nii et kummaline on see, see, see kokkusattumus küll. No sa õieti viitasid tõepoolest sellele, et, et need selle kummalisusele noh minu jaoks on see näide sellest, kuidas need suured tragöödiad ikkagi tegemist oli. Tõepoolest, see 11. septembri puhul oli tegemist vähemasti nendele tuhandetele inimestele, kes hukkusid suureks suure tragöödiaga. Kuidas see kik pöördub äkitselt meie ajastul, kus me elame operlikuks? Noh, etenduseks ja, ja noh, kas kasvõi mille sa juba viitasid, et tegelikult nende abipakkujate hulgal on Kuuba ja siis oled isegi Iraak ise Iraan ja ühesõnaga tähendab mingisugune vastupidi saab selle, selle, selle orkaani olukorras või orkaani tulemuste tulemus on hoopis ongi pöördunud või ma ei tea, võtnud ei ole enam, ei ole ebatõsine kuskilt kuskilt, see kõik on kaotanud mingisuguse selle tõsiduse mõõtme või dimensiooni. Meedia viib meid ehk liiga lähedale nendele sündmustele, aga ma just tahtsin sinu käest kysida, sina oled suurte narratiivide seletaja, noh, tegelikult ju, kui neli aastat tagasi võiks öelda, oli see Allahhi sõrm, aga nüüd siis oli nagu jumala sõrm siis Ameerika vastu suunatud, et ameeriklased on väga usklik rahvas, et äkki nad peaksid mõtlema meeleparanduse peale. Nojah, aga selle meeleparanduse esimene käik võiks ikka olla liitumine Kyoto lepinguga, see on üks. Et isegi kui nende katastroofide puhul on tegemist mingisuguse tsükliga, mis maa, millesse maakera hakkab sisenema oma kliimamuutusega, noh me teame, et niikuinii varem või hiljem maakera maa ei pääse uuest jääajast isegi kaasabita. Noh, ütleme see jääb küll tuhandete aastate kaugusel, aga ta loodetavasti loodetavasti Me võime kiirendada seda siis tegelikult ma arvan, et see peaks ehk mõtlemapaneva paljusid lihtsaid ameeriklasi just nimelt selle solidaarsuse tegelikule tähenduse, mitte solidaarsusele Ameerika Ühendriikide dikteerimisel vaid tõepoolest noh, võib-olla isegi loobumistes oma egoistlik ja siis ellujäämisvõi rikastamissoovide taustal. Aga kui me mäletame töö, naine, lävend tõstis bussimaine tippu, siis nüüd võib öelda, et Katrina on selle viinud põhja. Nojah, sest nüüd tagantjärgi selgunud see, et ikkagi väga hoolimatult ja ükskõikselt suhtuti nendesse hoiatustesse, mis ju tegelikult tulid nädal aega enne seda ju räägiti ju väga palju, mis, mis kõik juhtuma hakkab, aga, aga siiski ei suudetud noh, maailma kõige rikkam riik ei suutnud nagu nagu vastu võtta adekvaatseid otsuseid. Muidugi on aru saada see, et noh, ega kõiki inimesi sealt ei saanudki evakueerida, sellepärast et noh, vaeselt väga palju oli seal Mehhiko, neid põgenik Nadele kuskil hinge kirjaski, nende leitigi üles kuskilt. Et neid ära viia. Mulle tuleb meelde Independence Iseseisvuspäev, tähendab, kus siis kõik. Filmis oli ju niimoodi, kuidas Ameerika Ühendriigid veerivad tohutut kõik jõud, lennukid tõusevad õhku, igasugused pommitajad, tähendab, need suured asteroidid purustatakse juba eelnevalt ära, et kus kohta jäi nüüdse kangelaslik draama, mida me nende filmidest näeme, sest kui sa tõesti õieti viitasid, mulle tundus, et Titanicu põhjaminekuks valmistuti. Mõned aga osa jäid sinna, orkestrid, mängisid džässi, džässipiirkond, et ja noh, ja ometi lugesin ja nädal enne teavad tuled. Jah, tegelengi halvatus, tegelikult tuleb mulle meelde, kas Pärnu üleujutus seal ju samamoodi tegelikult oli Leo Soomre, kes, kes hoiatas eelmise päeva eelmise päeva Postimehes, hoiatas ja enam-vähem täpselt ütles, mis hakkab juhtuma ja ma seda 100 korda rääkinud ka siin saates. Kriisikomisjon tuli kokku ja otsustas, et ah vaevalt, et seal midagi juhtuda mindi laiali, aga ma tahaks ikkagi tulla veel kord selle 11. septembri juurde, et mida see näitas nagu need pikemas perspektiivis, kui need neli aastat on nagu saanud vaadelda seda, mis, mis maailmas on juhtunud, siis siis mina väidan seda, et kolmas maailmasõda käib. Ja see, 11. september oli see murdepunkt. Toimub ma olen selles täiesti veendunud, minuga võidakse vaielda ja vastu vaielda, toimub tsivilisatsioonide kokkupõrge ja siin võib rääkida ilusaid jutte sellest, et islam on põhimõtteliselt hea usk, et nad on mingisugused äärmusrühmitused, ma arvan, et see ei ole nii. Ma arvan, et seal on põhihoovus, on ikkagi praegu toimub kristluse ja islamikokkupõrge seesama asi, millest kirjutas Samuel Huntington oma raamatus tsivilisatsioonide kokkupõrge ja mulle meenub, kui see raamat ilmus küll ta sai mööda päid ja jalgu. Kriitikud tegid ta maatasa, et ei ole mitte midagi säärast, see on mingisugune Handituni luul, eks ole. Aastat on näidanud, et tegelikult see asi käib. 11. september, Ameerika Ühendriigid, pommiplahvatused, Hispaanias, pommiplahvatused Inglismaal, see, mis toimub praegu haagis suitsiidiplahvatused ja, ja nõnda edasi. Nii et. Ja meenub mulle, ma lugesin ühte ühte nuppu sellest, et et mingil perioodil ma ei mäleta enam aastat, kui mingisuguses islamiriigis osteti raamatukauplused tühjaks andiktoni raamatust tsivilisatsioonide kokkupõrge ja pärast on leitud. Ei ta oli terroristidega kogemus laua üks põhilisi, muide. Ja aga veel üks suurem jõudev kohe sisenemas sellesse kolmandasse maailmasõtta oma tähendab tohutu arengutega Hiina muidugi, eks ole. Kes on varem või hiljem, muutub selleks üheks otsustavaks. No kes majandus valima poole, eks panime poole, jakis. Kes praegu on oma tohutus arengujärgus selle energiatarbija, mille tõttu meil muidugi naftahinnad tõusevad ja, ja bensiin selle järel, nii et siin on tõesti need tegurid on palju, aga kui sa ütlesid, et see Huntingtoni järgi on suu tsivilisatsioonide kokkupõrge siis kristliku ja muhameedlane maailma vahel, siis mina ütleksin meie oma väikese eesti näite varal, et et meil on ka siin oma vaikset tsivilisatsiooni kokkupõrked läänekristluse idakristluse vahel, pidades silmas Eesti-Vene suhteid, et ka noh, on erinevad arusaamad, kuidas Eesti peab käituma Venemaa suhtes ja kuidas Venemaa seda on Eesti suhtes käituma ja nii edasi. Religiooniga nii palju ei ole, mis ei ole võib-olla nii palju pistmist, et täna pühitsetakse uus Eesti katoliku vees ka muide väga tähelepanu. Kusjuures pärast teist maailmasõda esimene piiskop siin Eestis, et see on küll väga tähelepanuväärne Ta on vaadata tänaõhtust, aktuaalset kaamerat, kus isa Philip peaks olema meie stuudiokülaline. Maailma üks maailma suuri musk võiks öelda, et isegi suurim suurem kui islam tegelikult on ju, on ju ristiusk ja katoliiklus selle lipukandjana. Aga ma tahtsin Peetrile täienduseks öelda, et jah, et New Orleans puhul mind paneb tõesti imestama see, et tegelikult need kõige suuremad kahjud tekkisid ju kõige tõsisemate asjade pärast. Üks asi on, et ei suudetud inimesi evakueerida, Need on nüüd nagu on teada saanud, ju jäid kümned ja sajad koolibussid näiteks seisma sinnasamasse parkimisplatsile, millega oleks võinud ära vedada neid inimesi seal millegipärast seda ei juhtunud, keegi ei tea. Ja asi on ikkagi trammide murdumine, ega siis niivõrd kahju ei tekitanud otseselt mingi hiidlaine vaid just selle kõrve. Mis ta nimi nüüd on, täpselt, sa võid mulle seda öelda, mul taas läheb meelest ära, see on üks ilus prantsuskeelne nimi, mis on seal New Orleansi rannal olev sarv. Selle tammi murdumine oli see, mis vallandas ju tegelikult New Orleans'i kesklinnauputuse ja, ja ka kõik need mürgised veed ja muud taolised asjad, nii et noh, lõppkokkuvõttes väike asi tõi palju kahju ja siin ma hakkan kohe mõtlema eesti oludele, kus meie päästeteenistuse valmisolek on ikkagi nagu juuksekarva otsas ja täna ma just lugesin ühest lehest, mis Lehtsanud oli, oli see Postimees või Päevaleht kunagi ja mulle meelde, kus meie juhtidest endine endine Tallinna linnapea Jüri Mõis ütleb, et noh, et naljaga pooleks, et tulekahju puhul parem ongi, vahel põleb maha. Mis seda tuletõrjele raha raisata, et ta läheb nüüd lauta kustutama, las põleb maha. Jah, aga eks Tallinna merepinnast kõrgem, aga ta on madalam Ülemiste järvest, nii et võib-olla peaksin meie mõtlema mingil hetkel ka Ülemiste järve tammide peale, et see Tallinnat ära juhtida. Kas ei olnud mitte niimoodi selle Pärnuga seosest, tehti igasuguseid analüüse pärast ja öeldi, et kui Ülemiste järv, nagu öeldakse, hakkab Tallinnat uputama, siis esimene asi, mille ära uputada, mis Mustamäe, kui ma ei eksi? Ja kindlasti ei tulene põhi ja kui tuleb Torm seal Soome lahe kandis, siis esimene koht, mis ära uputatakse sealtpoolt, on see Tabasalu uuselamurajoon. See pidi nagu. Esimene Sladysgraph, niinimetatud Toompea Toompea jääb, jääb kõrgemate tsunamilainete puhul kõrgema meie kohale. No kena on, et sa rin Toompead meenutasid, sest läheme nüüd nende välismaa sündmuste juurest eesti oma sisemiste nii, nagu reklaamis ütlesin, veeklaasitormide juurde. Ja ja Saadet alustasid, mainisid tsirkust, aga mina ütlen seda, et et vaevalt sügises alati kaks nädalat sügise alguses Eesti täielikult hullumaja. Et mina mõtlen, et siin saab suhtuda ainult naeruga, aga kui sa naerda ei suuda, siis hakkad nutma, sest et noh, ikkagi mõtet, tammid plahvatavad, mingisugused tohutu vandenõude. Ilmsiks tulevad. No ma arvan, et see on kõigi nädal Eellainetus sellele, mis on tulemas, sest nagu me teame, valimistulemusi ikkagi oluliselt mõjutab see, mis ilmub nädal aega enne Jaalimisi lõppeval nädalal oli selles mõttes ikka tõesti esimene tormine mõttepoliitilises mõttes vormine tormine nädal, nüüd pärast sellist suvise laise poliitilises porilauad ja veel nädal aega tagasi, me kui me siin rahva teenrid keski koos olime, andis neid teemasid välja nuputada. Aga nüüd seda probleemi enam ei ole. Nojah, meil on selliseid. Suuri finantsskandaale on Hanschmidt tema osalus Tallinkis, nüüd on selgunud tema osalus Haapsalu mudafirmas. Need räägid mudamaffiast südama, osa räägivad seda juba ammu teada, et see nii oli. See on, see on väga põnev teema ja kindlasti summad on väga suured, siis on, on jutuks olnud Keila-Joa majade müük või, või noh, ütleme niisugune kaheldavalt odavmüük ehk siis Savisaare firma ostetud maja, mille on Kruuda müünud, siis on jutuks olnud muidugi jätkuvalt, et meie haridusminister, kes on nüüd nagu selline märklaud, kelle pihta on väga hea lasta, sest tänane pea ja ta paistab kaugele silma või noh, me võime, nagu ma ütlesin, ka reklaami, siis me võime kõiki neid asju võtta väga tõsiselt, aga me võime kõiki neid võtta läbi teatava Rastori läbi valimiseelse võitluse prisma ja siis need asjad omandavad hoopis teise värvingu. Vot huvitav, et need valimised on nagu selles mõttes poliitikutele hämmastaval kombel selline hea kilp. Et kõik ükskõik millise sigadusega sa oled hakkama saanud. Kui seal saab teatavaks, siis öeldakse kohe, et noh, see on tegelikult teada, et see on, kasutatakse valimiskampaanias minu vastu ära. Klassikaline näide on siin, Edgar Savisaar ütleb niimoodi, et tema ei kommenteeri ajakirjanduses seda. Ta sai kolm üle kolme miljoni maksva suvila sai poole miljoni eest enne kui valimised on läbi, ehk siis pärast kuueteistkümnendat oktoobrit, sellepärast et see on seotud valimiskampaaniaga. Andke andeks, kuidas see valimiskampaaniaga seotud, aga kui sa oled saanud neli korda odavamalt oma oma suvila kätte või viis korda odavamalt, siis ikka nagu peaks nagu selgitama seda asja. Ja ütleb prokuratuur ka, et tema ei näe siin mitte mingisugust probleemi. Ühesõnaga, kui sa saad mingite tehingutega endale tasku ajada mingisuguse magusa tüki, siis prokuratuur tehing sellest mingit probleemi ei näe. Kui Talle jääb üks poisikene, kellel taskus on näiteks mingisugune kanepitaime tükikene siis väänatakse vähemalt kolm aastat tingimisi ja kogu lugu. Või ta on internetis leevendanud siis 3000 krooni trahv. Nii et selles mõttes õnnetut Suud pruukinud Mudida. Peterson väga oluline tähelepanek, mida sa praegu esile tõid, et mulle tundub ka, et võib-olla, et isegi meedia ja poliitikud mängivad siin osas kokku lausa, et ühelt poolt poliitikud söödavad ette tähendab kompratsid kompro meerivad kompromiteerivat materjali ja pärast kui see meedia ise, siis ma pean tunnistama oma kolleegide, võib-olla mõnikord ma teen ülekohut neile, aga ma ütlen, et et selles mõttes uuriv ajakirjandus ja valmisolek igasugused asjad päevavalgele tulla on täielikult olemas, aga, aga mõnikord nad lähevad ise õnge, tähendab selle niisuguste. Ühesõnaga, mis neile ette söödetakse, siis nad võtavad selle kerivad lahti. Analüüsivad toovad mõneks päevaks valgusvihku, sest kõik asjad ju tasapisi jälle sumbuvad ära ja poliitikud toovad, olin, ma ei kommenteeri valimisvõitlus, aga lõppkokkuvõttes. Ja ta käib üks kummaline kokku. Mulle tundub, et Eestis on olemas mingisugune eliitklass, kes on täiesti puutumata. Ain Hanschmidt ütleb, et ta ei kommenteeri ja kõik lihtsalt ei kommenteeri, kommenteeris Eesti Panga president Lipstok, ütleb ta ei kommenteeri ja kõik mis on väljaspool avalik, Nad on väljaspool. Ühesõnaga puutumatut soon, Edgar Savisaar, ütleb, ta ei kommenteeri ja kõik. Ma tahtsin toimetusele Keila-Joa majaga seoses öelda, et see sinu võrdlus kolme miljoniga tulenes ilmselt sellest, et Raimo Kägu on pannud ka ühe maja seal müüki ligikaudu kolme miljoni eest. Paraku ei ole ajakirjandus seni selgitanud välja, millise hinna eest tema selle ostis omal ajal. Nii et see oleks ka muidugi huvitav teada saada. Sellepärast et noh, ilmselt on nii mõnedki majad seal läinud käest kätte mitte ainult turuhinnaga, vaid ka muude heade teenete ja käsi peseb kätt põhimõttel. Aga, aga tähendab sul on absoluutselt õigus, Urmet Kook kirjutas päris hästi sellest Krist eilses Päevalehes, et ega siis valimised muidugi ei saa olla ainukene niisugune kaitsekilp kui inimesed on tõesti millegiga hakkama saanud, aga muidugi valimised on, nagu ma ütlesin, nagu teatud prisma, mis võivad mõningaid asju võimendada või või anda nagu sellise võimenduse teemadele, mis tavalises olukorras võib-olla ei oleks leidnud nii palju tähelepanu ja ma tahaksin siinkohal viidata nüüd ikkagi haridusminister Mailis Repsi juht, mille me oleme sellest rääkinud, mis ta Marimaal televisioonis esinedes ütles ja me oleme selles suhtes vist kõik ühte meelt, et see oli noh, Eesti seisukohalt ilmselt eksitav tegevus. Kuigi noh, kui me nüüd hakkame suures plaanis rääkima välispoliitikat, siis kas nüüd Marimaa on Eesti välispoliitika esmane prioriteet, see on nüüd muidugi küsitav. Kui näiteks Eesti peaks valima suhted Venemaa või marimaaga, siis ma arvan, et Eesti valib siiski Venemaaga niisamuti nagu ta valib suhted Hiinaga, mitte Taiwanile. Eks. Marimaal tehtud avaldused, eks eks nad olegi Eesti-Vene suhete kontekstis ju rohkem kui eesti mari suhet. Eesti mari suhteid. Kilbi see, mis nüüd järgnes. Mina ikkagi tõlgendasin seda suuresti valimiste lähenemise kontekstis. Sellepärast et Mailis Reps on tõesti natukene rünnatavam kui mõned teised Keskerakonna ministrid ja see, et ta on käitunud natukene arr arrogantselt näiteks siin osalemisel mingitel aktustel ja, ja, ja nüüd lisaks siis need paljastatud või noh, tilgutatud memod nagu keskendavad selle tule temale rohkem ja, ja see, et noh, siin on mõned inimesed juba öelnud. Ta on riigireetur ja ta on nagu Eesti välispoliitilise joonega teravas vastuolus. Ma ei väida, et ta seda ei ole, aga ma tahaksin enne siiski näha mingisuguseid adekvaatseid dokumente selle kohta, sest see, mis ilmus neljapäeval Eesti Ekspressis, on ikkagi vabandage väga, mingi kokku kirjutatud pask vil. Nojah, ei no mis dokumente sõnada tema intervjuu, mis ta Marimaal andis, on ju kõigil ju televisioonis. Nagu näete, selles suhtes selge seisukoha võtnud, ma arvan, et minul ei ole selles mõttes seal ega seal memosid ju midagi väga palju uut juurde. Põhiseisukoht on, elu ei ole ainult avalik, esineb seda mina ja vot selles suhtes mina jään küll väga selgele seisukohale. Me ei saa võtta omavahelisi, võiks öelda isegi usaldusliku vestluse allikana, millega teist inimest rünnata, see on tüüpiline seal Ameerika valimiskampaaniast tuntud võte, kui, kui üritatakse välja tuua selliseid avaldusi või ütlusi. Pealegi antud juhul oli tegemist põhiliselt tema nõunik Urve Laanesaare ütlustega, mitte repsi ütlustega. Kui nüüd uskuda üldse seda, mis seal on kirja pandud siis minu meelest see ei ole nüüd küll kuidagimoodi Eesti huvides, vaid see on ikkagi puhas valimisvõitlus. Noh mina täna kommenteerisin seda Postimehes ja, ja, ja noh, püüdsin juhtida tähelepanu lugejate ja tahan siinkohal ka raadiokuulajate tähelepanu juhtida sellele, et et see toob üldse esiplaanile tegelikult välispoliitika kujundamises ja välisministeeriumi tegevuses väga olulise nii-öelda tegevuse tahu ehk memode süsteemi, mis on tõepoolest igapäevapraktika, kuulub diplomaatilise töö juurde, tähendab, emade saatmine siis keskusele. Ja, ja nüüd ongi küsimus selles, et nii nagu mina vähemalt ühest diplomaatia teooriast on lugenud, et, et memode põhjal kujundatakse mingisugused võimalikud sammud, nähakse, et mingisugused arengud muhud ja kujutab endast nõndanimetatud telgitagust informatsiooni kuid Melodega endiga ei opereerita, tähendab diplomaatilise Hei, diplomaatilises suhtluses Egaga ja siis noh, otseselt neid ei tooda mängu ja nüüd nüüd nüüd toodi mängu tilgutati ma loodan, et see selgub järgmise nädala jooksul, sest et ma ei alahinda siiski just nimelt selle enda, selle fakti, enda erakordselt jällegi tähtsust kogu välisministeeriumi tegevuse hindamisel, et et see toob ikkagi sinna valgusliku Need küsimused, et mis seal üldse toimub, millest me üldse teada saada, kes on need inimesed, kes kasvõi sedasama Vene poliitikat ja üldse meil kavandavad välja töötavad? Miks nad ei, võib-olla sinagi võiksid kutsuda vastava poliitika osakonnajuhatajad, kust poliitika välja töötatakse. Nüüd kaamerate ette, et ma saaks teada, kes väärikad asjatundjad siis välisministeeriumis on, kelle najal Eesti välispoliitikat kujundatakse. Kahjuks ma pean ütlema, et ma ei, ma ei, me ei näe neid. Nad on kuidagi kogu aeg niisuguses varjus viimati väga üllatunud, et et minister, välisminister Urmas Paet ütles, et meil siin välisministeeriumis ühes intervjuus kuskil ta mainis, niimoodi meil siin välisministeeriumis. Aga kes need meie seal välisministeeriumis siis sel juhul on? Keda me peame usaldama kyljest, kelle sõna me peame kuulama? Ei, ma lugesin ka Rein, sinu sinu artiklit ja minu meelest on asi natukene nüüd äraspidiseks läinud. Mulle meenub aeg, kui ma Eesti raadiosse tulin ja, ja oli selline selline koht, nagu see on Narva maantee äärsele püüdeosakond, sina kinnist Martale seal töötanud ei ole? No ikka olid seal vähemalt natuke aega koos minuga ja seal siis tegeldi sellega, et pärast Pandi kirja siis näiteks see, mis Soome televisioonis õhtul uudised rääkisid, trükiti ära, tõlgiti ära, eks ole, ja see, need memod läksid NLKP või EKP keskkomiteesse ja seal kirjutati maha Ameerika alt, eks ole, ja, ja samamoodi läksid kõrged parteiseksime teaksid, mida, mida vaenlane räägib, ehk siis et mida, mis maailmas tegelikult toimub. Ja oli mingisugune mingisugune jama oli, selles, taheti vist selle pressibüroojuhist lahti saada, kes olid nomenklatuure tegelane ja leiti siis ajend see, et Tallinna keskturul on müüdud neid Soome televisiooni õhtuste uudistetõlkeid levitatud. Ehk siis eksis mees lasti lahti selle pärast, eks ole, et väidetavalt tema käest lekkisid memo, kus räägiti, mis tegelikult toimus. See, see juhtum tuli mul meelde, et seoses selle, selle, selle repsi ja memodega, kui Ain Seppik pöördub KAPOsse ja, ja nõuab, et kes oli see, kes selle tõelise dokumenti ajakirjandusse lekitas. Et rahvas sai teada, et mis, mis asja see Rexis seal ütles. Selle peale mindi KAPOsse, me oleks nagu eeldanud nagu teistpidi seda teist käiku ennem et pärast seda, kui Reps need avaldused seal Marimal tegi televisioonis näidati, et sisuliseks keegi poliitik läinud KAPOsse esitanud avalduse ja palun palunud kapol uurida, kas meie, lugupeetud haridusministri avaldused, mis ta Marimal tegi, ei, mitte ei kahjusta meie välispoliitilist liini või ei sea kuidagi ohtu Eesti-Vene suhteid ja annab trumbid kätte Venemaale. Ja, ja siis oleks nagu loogiline olnud, et järgmise sammuna poolest hakatakse uurima seda, et kes need memad lekitas. Nii et need on nagu kaks asja, mis noh, minu meelest on nüüd pea peale see vähem tähtis asi on nagu saanud nagu tähtsamaks kui see algne asi ise oli. Ma olen selle koha pealt nõus, et need mõlemad teinud, ma tahaks öelda, mõlemad asjad on siiski tähtsam see tõepoolest, mis Repsiga Marimaal juhtus ja kuidas ta Kuidas te täna kasutad? See on tõepoolest üks aspekt. See muidugi viitab ka välisministeeriumi tegemata tööle, sest ei olnud ettevalmistatud. Aga aga ikkagi, mina tulen ikka tagasi selle juurde, et et ma ei ole päris kindel, et testi selline poliitika on välja kujundatud ikka ütleme, selles plaanis vastavana nagu võib-olla mõne teise testima sellest huvitatud oleksid, et et ma, mina kahtlustan tõepoolest siin erakondlikku kallutatust Vene pool Eesti vene-poliitika kujundamisel ja noh, võib-olla mul on ka mõnes mõttes juba tekkinud paranoia Eestis vete killas paranoia siit. Et kui ma hakkan mõtlema Moskvas saatkonna koosseisu ja suursaadikute, missugune taustaga, missugused sümpaatia, missugust kontekstid, referentsgrupid on tema taga, no siis ma ei saa, vabanda. Ta mängu toomast Isamaa tähendab Isamaaliitu, kes praegu on väga intensiivselt ju ründab kõikides ta kõikidel tasandilt repsi lausa nõudes tema tagasiastumist ja muide on täiesti oodatav, nüüd nii kui riigikogu tuleb kokku umbusaldusavaldus Repsile, millele contra käiguna tullu umbusaldusavaldus Paetile, mis contra käiguna, võid tekitada valitsuskriisi. Valimiste eel on tõepoolest võib-olla Andrus Ansipil isegi soodne valitsus veel lasta ja tekitada täiesti uus valitsuskriis. Me seda ei tea, mina igatahes näen ka niisuguseid arenguvõimalusi. Arvan, et Urmas Paet seisab välisministrina päris kindlalt kahel jalal ei kanguta teda küll ühegi otsa pealt, mitte keegi, aga repsi vastu umbusaldus mina olen täiesti täiesti nõus, et see tuleb tegelikult riigikogus arutlusele, vähemalt siis saab nagu suud puhtaks rääkida ja ja saab veel teada neid asju, mis, mis ilmselt nendest memodes, mida veel lekitatud ei ole. Kirjas. Nojah, ma ei tahaks nüüd hakata otsima luukeresid, mida veel ei ole leitud. Aga mis puutub sellesse Reinoviitesse, siis tõesti nii, see oli ju, et esimesena kirjutas ju Repsi käigust parimale jo Mart Laar endine Isamaaliidu esimees. Aga ma tahtsin siia see eetri meenutuspüüdja osakonnast, kus ma tõesti ei ole töötanud. Tuletas mulle meelde ka ühte huvitavat niisugust ilmselt välisministeeriumis meie välisministeeriumiga seotud episoodi minu ajakirjanduslikust tegevusest siin aastate eest, et noh, ma kirjutan ka tänase päevani Soome ajakirjanduses, aga aastate eest ma siin kirjutasin, arvamus, kirjutasin nii nagu ka Rein ja nagu Mati Hint, Kaleva leht ja siis ma mäletan, kui mind kutsuti ühel heal päeval Eesti kaitsepolitseisse tolla tollane kaitsepolitsei avalike suhete juht või kuidas teda nimetati Hannes Kont kes vist on praegu ka diplomaatilisel tööl. Siis niimoodi tegi mulle väga tõsiseid etteheiteid selles suhtes, et ma olen nagu eesti politseid halvas valguses kajastanud Soome ajakirjanduses. Kusjuures ta küll viitas sellele, et ta on saanud need andmed Soome politseilt, mis tundub natukene uskumatu, ma arvan, et see oli siiski läbi välisministeeriumi pressiosakonna ja ma tean väga hästi, kes tollal seda juhtis ja milline oli tema suhtumine minusse ja minu vaadetesse, kuigi ma olin siis juba Eesti Raadio juhatuse liige, aga see näitab veel kord seda, et, et meil organid töötavad Seda enam tähendab, ega meil on niimoodi, et mitte ainult ministri pea rääkima seda, mis on noh, nii-öelda paberil talle ette kirjutatud, ta ei tohi ühtegi tema jaoks ikkagi rämpsuks peavad Marimal ütleme, tee kägistate mari lasi nagu noh, umbes niimoodi. Mina. Ei tea. Ma ei ole temaga koos. Su mitte midagi, mis kirjutavate need sellest, kes on huvitatud teda näitama halvas valguses ma tahan, ma ei usu seda, mitte midagi ja ärgu nad seda mulle tulgu ka edaspidi kinnitama. Sellepärast see, mis ma kirjutasin ka Soomes, on tänaseks tõeks saanud. Eesti narkopolitsei juht on, vabandage väga trellide taga, nii et tegelikult otsige poisikest nagu Anderseni muinasjutt. No see näitab seda, et sõnavabadus on alati teatud tingimustega sõna arvates sa ütlesid Sul on kaitsepolitseil on väga madal. 90.-te keskpaigas, kui mina olen intensiivselt, kommenteerisin Eesti elu ajalehes Kaleva, mis on Soome neljas suurimalt ajaleht ja tema kadunud peatoimeta tõua Manninen. Ükskord ütles mulle, et Soome välisministeeriumist tuli teadet Ranne Kaleva peatoimetajale Eesti välisministeeriumist, et tuleb siiski mõelda väga tõsiselt selle publitsist Rein Veidemanni kommentaaride avaldamise üle Eesti kohta. Nojah, no ma võiksin minna ajas veidi tagasi, 92. aastal. Isamaaliiduvalitsuse kirja tõttu minu käest Helsingin Sanomate ka lõppes, aga lõpetame selle minevikku, meenutuseni. Rein üldse raske lool, ma sündisin, Eestis on selliseid neljapäevast. Ekspressi ma vaatasin KGB piltnikule, oled sa jäänud Hallektiivee? Jaanus Rahumäe isiklikust kogust, nagu selgus, ma ei tea, kuidas tema kätte sattus. Aga ma veel kord jah, et Eestis on väga palju huvitavaid asju ja nende üle võib arutleda ja see ongi tore, et meie siin suudame selle üle nii avameelselt arutleda, sellepärast et igal pool seda paraku ei suudeta. Ei, mina olen mina olen eksinud, tähendab Marimise panin marikeelses raadiojaamas rahva teenrid ilmselt ei oleks, jah, ei, ma arvan küll. Ja ausalt öeldes ma veel kord. Tähendab tõepoolest see, mida Vene televisioon näitas seoses mailis Repsiga, mida ta seal rääkis, me ei saa seda kuidagimoodi toetada ega, ega heaks kiita. Aga küsimus ongi selles, et see on vaid üks episood, me ei tea kogu taustsüsteemi, me ei tea kõiki sündmusi ja kui nüüd tõesti läheb umbusaldamiseks, tahaksime loota, et kõik need faktid tuuakse välja. Võid olla väga optimistlik, natuke ülioptimist, et nad võivad kuulutada istungi kinniseks, siis oleme jälle meie ukse taga ja ei saa mitte midagi sellest. Ja aga mis veel nagu, nagu murelikuks teeb, sellepärast. Et pärast seda, kui need esimesed intervjuud Repsiga olid, siis ju siis ju Venemaa propaganda ju võttis ju väga teravalt sõna ja ütles. Mis me räägime, et noh, nende minister ise ütles ka. Ja ma arvan, et kuskil Euroopa organites kas Parlamendis või, või komisjonis või, või siis inimõiguste kohtus. Kui me teame ju, et Venemaa trump Eesti vastu on kogu aeg olnud nõndanimetatud kaasmaalaste olukord ja siin nende ahistamine ja siis on ju hea viidata, et nad haridusminister ka ütles, et vene haritlaste lasin halb olla ja vähe on vene koole ja tase on nõrk. No mina lugesin väga hoolega seda Ekspressipublikatsiooni, mina isegi ei saanud aru, et ta oleks seda öelnud, et Eesti haritlaste, vene haritlaste Eestis on väga halb. Ta rääkis sellest, et Lotmani ajal olid siin tõelised haritlased, aga tänaseks päevaks enam ei ole haritlasi ja 63 vene gümnaasium kohta ei olnud mitte. Reps ongi segamini läinud, siin on paljud sellised asjad väga õnnetul kombel segi läinud ja mis puutub näiteks lastearstidesse, siis ma võin tõesti kätt südamele pannes öelda, et mina ei toeta seda süsteemi, kus perearst asendab lastearsti. Aga kas seda peab nüüd minema Marimaale ütlema? Sest ma tahan meenutada seda, et tõepoolest vene haritlaste rohkus Eestis 1970 kaheksakümnendatel aastatel veel oli ikkagi oluliseks teguriks, et 88. aasta rahvarinde tekkides Tartus ja tekkis suur intellektuaalide ring venelaste siis eestivenelaste hulgas, kes otseselt oluliselt ikkagi aitasid kaasa just nimelt selle rahumeelsetele arengutele ja, ja nad nad osalesid selles 80 80 11 16. novembril valitud rahvarinde siis volikogu oli ju seal oli väga palju just nimelt vene intellektuaal eesotsas siis Jüri Lotmani endaga. No kõige kahetsusväärsem kogu selle asja juures ongi see, et millisena Eesti esineb muule maailmale ja sealhulgas Venemaale selliste sisetülide üsna niisuguste väikeste sisetülide valguses võtame või sellesama Eesti Ekspressi intervjuu Virka läppassaluga. Mida pärast seda öelda kogu Eesti iseseisvusaja esimesest 10-st aastast, kui meie riiki juhib väidetavalt KGB agendist president. Vabandage ka siin võime rääkida repsi sõnumitest ja, ja tema lapsemeelsustest, aga kui nüüd siis võta tõsimeeles ka Eesti Ekspressis seda publikatsiooni, siis sorry, mis riigiga meil tegemist. Ei noh, küsimus ei ole mitte Eesti Ekspressipublikatsioonid Virko Lepa raamatust, mille ta on kirjutanud. Mille põhjal me võime me lugeda välisministeeriumi memo meda? Käisime uskuma nüüd viimse sõnani ja samas on intervjuu Erko Lepasaluga, mida me ei peaks sisustama. Aga ta Eestis on sõnavabadus ja trükivabadus ja iga kak võib oma raamatu ära trükkida ja neid. Tehtud ja suhteliselt igasugused on ühinenud oma raamatu, ainult et. Kak viib umbusaldusavaldusena, teine kak ei vii mitte millelegi. No keda, noh, jah, ei saa nüüd võrrelda ministrit noh, ajakirjanikuga ju tegelikult. Nojah, kuidas nüüd võtta selles mõttes Repas seal olnud lähedal teatavatele erakondadele aega. Aga seda sellest me ei tahtnud, rääkimine tahtsime rääkida natukene veel Ain Hanschmidt dist täiendavalt sellepärast et noh, selle juhtumi taga ja selle niidid nüüd ikkagi juhivad väga sügavale kogu Eesti ettevõtluse algusaegadesse sellesse kuulsasse. Nüüd on küsimus, et kust on keegi teeninud oma esimese miljoni ja muidugi on väga 10 miljonit 10 või 100 või miljardi et natukene kurvastav on tõesti siis mõelda, et väga suur osa Eesti rikastest on selle teeninud riigi rahaga. Nojaa, aga ma arvan, et see rong on tegelikult ju ammu läinud ja ei oleks ka see Ain Hanschmidti juhtum teps mitte. Ilmselt oleks ta sumbunud täiesti kuhu vaja, aga seal on nagu nüanss selles, et Ants Piip on ju seotud, oli seotud rootslaste suure SEB Ühispangaga ja ilmselt Rootsi huvides või rootslaste huvides on, on see asi nüüd ära lahendada, et oleks tegemist suvalise miljonäriga taskusse ajanud paarsada paarsada miljonit, siis ma arvan, et siin nagu oleksid kõik otsad vette kadunud, nii et see on nagu selles mõttes eriline juhtum ja siin nagu rootslastel on ka väga-väga suur koorem ja vastutus, see asi laheneb. Või on asi niimoodi, et Ain Hanschmidt hüppas sellel rongile liiga hiljapeale, mis juba läinud on, millele Peeter vihjas, aga Ma olen mõelnud ka selle juhtumi peale, mis tõesti need on viimased kaks nädalat tuuritanud Eesti ajakirjanduses ja ja, ja kõik lehed on nüüd seda juhtumit käsitlenud ja tõepoolest liimid, need summad. Need seosed on niivõrd meeletud. Kuid samal ajal ringkond on võrdlemisi kitsas, tähendab, siin mina mõtlesin kahele asjale kõige. Tähendab ühe asjal mõtlesin järele ja mulle tundub, et nii selles juhtumis kinnisvara nii-öelda müümise, kinkimise juhtumisi peegeldub tegelikult see mida, mis, mida, mida me ise ei taha sugugi tunnistada, et mees istub sügavalt edasi. Ikkagi nõukogude aeg ja Eesti ka nendele turuliidrid, siis rahaturuliidrid, Turu valitsenud liide pangad, Hansapank, Ühispank, mõlemad pangad viivad usaldust ja muidugi Hanschmidti juhtum tõstab. Õigused Rootsis on huvitatud, sest pangad müüvad usaldust ja see võib olla usaldusele väga valus hoop ühispangale. Aga peale selle, et nad müüvad usaldust, nende jaoks on raha ka kaup, ta on ikka üks kaup. Ja nüüd mul tuleb võrgus meelde nõukogude aja siis katustega kodanikele raha, kellelt panud sidemeid, läks ka sinna leti juurde, mis ta sai. Näe, vorsti lastevorsti ja mõned pallid segusid liidrid, aga mis leti allee vorstisai varsti, aga mis leti all oli sõbrad, mõelge, mis leti all singid ja, ja letialust kaupa said ainult need, kellel olid omakorda sidemed, kes olid nii-öelda tutvustega, ühesõnaga see see kitsas ring, nisugune, tutvuste kitsas rind ja see toimib ikka endiselt väga tugevalt edasi. 90.-te aastate keskpaigas, ka mina võtsin ühispangast laenu 18 protsendilise intressiga. Jah, ma pean tunnistama, et mina võtsin küll ma olen sellel ajal. Ja, ja. Alles uue aastatuhande algul, kui on siin juba täiesti kõvasti kandnud Ta astumas kuigi noh, mitte olulisel määral mõjutamas siiski ka teised pangad, ütleme, et see, selles mõttes see rahaturu, pankade toimimine on laienenud ja konkurents on suurenenud, mistõttu tõepoolest Nordea kui Sampo panga surve sunnib ka Hansa ja Ühispangaintresse langetama. Nad olid sel juhul Võisid teha, mis tahad ja võisid, ütleme, nende laenu andmist on tõepoolest niisugused tingimused seada, mis tagasid laenuandjatele, pangajuhtidele või nende lähikondlastele nii-öelda rehepaplik, kui tegutsemise, et aitan sind hädast. Aga natukene panin ka endale kõrvale. Noh, kui 10 1000 krooniga saab ikka osta 170 miljonit osalust, siis päris hea tehing keegi. On mulle ka minu mingi kommentaari peale öelnud, siis et aga mida me kurdame raha ju Eestisse, et muidu oleks kohe läinud Rootsi, et on parem, kui ta on Hanschmidti ja tema sõprade käes, kui ta oleks koheseid välja voolanud. Ma arvan, et seal on natukene naiivne lähenemine tänapäeval rahale kui sellisele. See raha Pole üldse Eestis Eestis ei ole rohkem raha kui see, mis on paberil ehk paberraha, kõik muu raha on ju Eestist väljas, isegi valitsuse reserv on Saksamaa pankadest. Jah, aga mis puutub sellesse Reino algsesse jutus, et tuleks hakata uurima, et kus on või sinu jutust, et kus seal, kus sa said oma esimese miljoni ja miks ma ütlesin, et see lootusetult läinud juba ja kui seda hakatakse uurima, siis ma arvan, et Eesti riiki tabab niisukene kataclism. Et hoia ja keela ja me ju oleme näinud, mis, mis juhtus, ma kindlasti tahtsin rääkida Ukrainast. Mis juhtus Ukrainas, kui võluv peaminister Julia Timošenko ka. Tuli välja jõulise programmiga, et kõik need suurettevõtted, kes omal ajal On taskusse aetud, et need tuleks nagu taasriigistada, siis puhkes ju niisugune skandaal ja valitsus läks laiali ja, ja. Loomulikult seda teha ja juhtub ja siis ma tahtsin lihtsalt tuua sellise võrdluse. Et Ukrainas on seesama, nagu oli, mäletate, multifilmide viis kaunitar ja koletis nad armusid, aga Ukrainas läks täpselt vastupidi, et nende armastus purunes. Jah, ei, ma tahan selle, selle kaaslase võib-olla nii-öelda lõpetuseks, et jällegi minust ei jääks niisugune halb mulje pangandusringkondade endile. Ja just et ma tahaksin öelda seda, et tegelikult tegi nii-öelda siin mängib kaasa väga olulist, kas Eesti enda väiksus ehk siis neetult väike riik ja ühiskond, kus tõepoolest inimesed praktiliselt igaüks tunneb teist inimest ja, ja need sõprussidemed, tutvussidemed, need, need on lihtsalt möödapääsmatult olemas, aga midagi teha ei ole ja seetõttu koondabki teatud hulk vabandust ja, ja raha just nimelt nende hulka, kes on head kombinaatorid. Aga mina olen majandusturumajandus, ongi. Teineteisel naha üle karvade tõmbamise kõige osavam meetod on see, kes rikastub kõige osavam spekulant, röövel ja, ja nii edasi, ega turumajanduses mingisuguseid kõrgemaid eetilisi norme ei püstita. Kahjuks siis ma ohkan selle. Iseküsimus on muidugi see, et kas turumajandust peaks kõigil elutegevuse alade rakendama, näiteks mina olen järjekindlalt seda meelt, et Eesti ravikindlustuse süsteem on inimvaenulik ja, ja seda tuleks rakendada niisugusel kombel, sest inimeste tervis ja elu on nüüd meil müügiks. Noh, samamoodi asi kipub haridussüsteemi ja mujal, aga noh, see on minu maailmavaate viga, ütleme niimoodi. Parempoolse maailmavaatega inimene ütleb vastupidine, nagu Jüri Mõis tänases lehes, et tuleks Ell varasid ära võtta, nii hariduselt päästeametilt kui ma ei tea kuskohalt, et liiga palju liiga paksuks söönud ennast. See isevoolu teed, et las turg reguleerib, et see, see, sellega kiputakse Eestis ikka aeg-ajalt ikka päris tugevasti liiale minema. Eile vist tuli uudis, et seoses nende kütusehindade järsu tõusuga ka siin Eestis on sattunud ohtu Eesti üleminek eurole aastal 2007 et kuna inflatsioon kerib lubatud normist ülesse. Minu meelest on meie justiitsminister, reformierakondlane Rein Lang on öelnud, et kui me näiteks paneme euro küsimusele rahvahääletusele ja kui rahvas ütleb eurole ei, siis rahvas kirjutab alla oma surmaotsusele, et ta on päris nii ei öelnud, aga ta kirjutab alla otsusele viia Eesti inimesed hädaorgu ja viletsasse. Nii. Nüüd on tulnud, et Eesti võib sellel eurole mitte üle minna mitte rahvahääletuse tulemusena, vaid lihtsalt inflatsiooni. See indeks ei ole sobilik. Samal ajal teatab peaminister ka reformierakondlane Andrus Ansip, et kui tema käest küsitakse, et mida, nagu valitsus võiks teha selleks et nagu leevendada seda laksu, mis inimestele seoses kütuse hinnaga tuleb siis minu meelest vastas Toomas, näete, mitte midagi ei tee. Seepärast, et ega valitsus ei ole jõuluvana. Valitsus ei ole jõuluvana, et ta nagu seda asja kuidagi püüab pehmendada ja, ja mis siis ongi lähmegi siis täie auruga läheme põhja, eurole üle ei lähe ja kirjutame alla oma otsusele ennast vaesusesse või mis, sest valitsus ei ole jõuluvana. Aga aga maagide yks maagidest, kes meile teatavasti rublad ära, mis ja millest tekib ja, ja siis noh, seal üks nendest rahaskandaalidest, mis algselt Eestit raputas ja nemad lubasid meil lausa paralleel la raha, et nii kroonid püsivad kui ka eurod. Jah, ainult kohalikul tasandil mitte üle. Palun kroonid Botswanasse neid maha müüa. Teised riigid ju kaaluvad. Meid Poolaga alandatakse aktsiisi vähendamist, soomlased on seda seda pikka aega arutanud. Aga meie ei tee mitte midagi. Küll turg reguleerib. Jah, kui samal ajal, kui me võrdleme Eesti jaam Soome majandusseisu, siis Soome riigivõlg on tänaseks ju sama suur kui aasta eelarve või isegi veidi rohkem ligi 100 protsendi, 100 protsenti aasta eelarvest. Eesti riigivõlg on teatavasti üsna minimaalne ja meie majanduskasv on ju ju rekordiline, et mina ka nagu hästi aru ei saa, et miks ka sellises olukorras ei, ei suudeta siis inflatsiooni ohjeldada. Aga see on ikka seesama ideoloogia kala ja mida vähem riiki, seda parem. See on see. Kuhu see raha siis meil läheb ikkagi ma tahaks teada jälle nendesse reservidesse või, aga kas need reservidesse panek lahendab meil inflatsiooniga? Aga kas on meil nii tarka meest, kes seda suudaks öelda? No kindlasti on tarku mehi, aga ma ei ole, nagu ma arvan, juhtunud lugema näiteks see raha sõnaga jah, sinna inflatsiooni põhiline. Ma arvan, et meie koht on ehk ikkagi bensiini kütusehindadesse ja minu meelest oli vist peaministri üks lause oli veel see, et ta on kuskilt lugenud või mingisugust statistikat näinud, et hoolimata sellest, et kütuse hind on meil kogu aeg tõusnud. Et umbes niimoodi mõte oli see, et, et mida rohkem kütuse hind tõuseb, seda rohkem inimesed autoga sõidavad. Tema olevat mingisugust statistikat kuskilt lugenud. Väga huvitav süldi ja peab ütlema. Kütuse hind on hakanud tasapisi langema, kuna võeti ju kasutusel, nagu me teame, need reservid meil küll vist mingeid reserve eriti ei ole siin kasutusele võtta, aga aga nii, et see võib-olla on natukene üle pakutud kaasnev šokk, mida nüüd me vahepeal tundus, et nüüd kohe hüppavad need hinnad lakke ja tuletame siinkohal meelde, et meie kütus pärineb ju armsa idanaabri juures, nii et noh, tegelikult ju selle vaheltkasu lõikavad praegu ikkagi vahendajad. Pilti nägin seal bensiinijaamas sellist pilti ma ei ole pärast nõukogude aega näinud pärast ene aega, no teatavasti Vene ajal oli ju ka niimoodi, et oli mingi periood, kus minu meelest sai kas 20 liitrit, ei, seal 30 liitrit kuus osta bensiinijaamast löödi sinna auto tehnilisse passi löödi tempel. Et sa oled selle bensiini kätte saanud, aga siis toimus ja see, et kõik siis Angeldasid, kes no eriti hea algus oli, oli tuttav veoautojuht sealt nagu lohviga sai suurest suurest tõmmata ja inimestel olid ju siis see on mulle siiamaani vist alles kuskil seal maakodus kohutavalt palju näitas sajaliitrisele 200 liitriseid anumaid kuhu sai siis bensiini korjatud mustadeks päevadeks ja nüüd ma nägin sama pilti uuesti siis 20 aastat hiljem kuskil meie bensujaamas, kus mitmed paadid, eks ole, sest tuli just see uudis. Ka meie televisioonis oli see uudis, et noh, et järgmisest nädalast laks saab kaks krooni otsa ja hinnad täpselt samamoodi, vanad kanistrid olid siis üles otsitud ja lasti lohvist veel odavat bensiini, mis maksis siis mingisugune 13 krooni. Nii nagu viina hinna tõusmine soodustab selle pimeda viina Miki nüüd tõuseb ka muidugi pime bensiini müük muidugi suure koormuse tegelikult ametiasutuste siis kütuse tarbimisele, sest et loomulikult tekib kiusatus nendel inimestel, kes töötavad ametiasutustes, kus on, on siis need siis ettevõtted või ametiasutused ise maksad selle kütuse kinni, sealt hakatakse tasapisi liitri kaupa üle tõstma oma autoganistrisse või võipaki. Ma ei tea, kas, Pu laeva Admiral Pitka kütuse. Kütuse ülekulu on kuskile jõudnud või mitte, aga sellel meie ministeeriumil? Tegi vastukäigu ja süüdistas Eesti kaitsejõudude maine. Kuidas nüüd öelda diskrediteerimise ja selliseid etteheiteid, nii et tegelikult võib-olla meie maine nimel ei peakski, me pole rääkinud. Ei, aga soovitus kõrvale voolas riigikontrolliga lastele mingisugune selline, et, et noh, et nad ei armastanud seda suu. Ja, aga mina plaatoriga Sultikus viimane teada Nad siiski istuva peal maha ja arutavad ja siis nagu ütlevad välja, et mismoodi asi tegelikult. Rääkimata seal tegelikult ei ole veel tulnud ja rääkinud sellest tekkivast, admiral Pitka on ka saun ja seda võib-olla köeti ööpäevaringselt. Nii et noh, eks küllap leitakse põhjendusi, aga me ei tahtnud loomulikult sellest rääkida. Ei, ei, me ei tahtnud niisugusi. Pühasid pühasid asju ei tahtnud puudutada, aga, aga mis ma tahtsin öelda küll seda, et Te ütlete, et miks kokku hoida, ehk nagu soomlased ütlevad hamstrada. Et noh, küllap nii mõneski peres pestakse veel veneaegse pesuseebiga ja ja rääkimata muidugi suhkrukottidest, mis on nurka kuhjatud eelmise aasta aprilliga. Eks ma siiski loodan, et leidub erakondi, kes siis riigikogus noh, mille, millele Peeter viitaski neid nende meetmete üle arutama hakkab ja jõuab ikkagi valitsuse tegevust, sellesuunalist tegevust, sellepärast et üks asi on selle bensiini kõrge hind, kuid teine asi on see, kui võrrelda seda siis bensiini hinda ja neid sissetulekuid, mis suurem osa elanikest on elanikkonnast, on eriti maaelanikud, kes just vajatega tegelikult seda transporti, kelle jaoks ka bussiliiklus on väga harvaks jäänud ja ja nad peavad oma autosid kasutama. Nii et kui seal nüüd ei tule mingisugust toetussüsteemid noh siis on see muidugi väga kahetsevad. Kas sa tõesti Rein, arvad, et Eestis on olemas selline erakond, kes mõtleb tavainimeste olukorra peale, et kuidas neil parem oleks elada? Ma olen sõnana nagu Mailis Reps. Kui nüüd vaadata neid Rammemis kohalikeks valimisteks on esitatud, siin on siiski sotsioloogid leidnud, et on märksa praktilisemat kui varem, et nüüd päris selliseid bluff välja ei pakuta, noh et ühesõnaga ei seostata üldriikliku poliitikaga, vaid püütakse ikkagi piirduda kohalike teemadega, aga noh, muidugi siin näiteks Isamaaliidu pakkumine vist kõik koolid ära remontida dida aastaks viie aastaga või see, see oli väga niisugune ulmeline, samuti nagu sotside sotsiaaldemokraatide tasuta linnatransport ja. Ei, ma mõtlengi minutiga kesklinnast mõtlengi, et kesklinna sõitma, kui Reformierakond, et siin on ikka natuke seda ulmet, on. Jah, et ma mõtlen, nagu ma su käest küsida retoorilise küsimuse, mõtlesin, nagu sellise erakonna peale kas nagu reaalse programmiga välja tuleb, mitte nagu selgelt valimiseelse blufiga, nagu on see tasuta sõit või noh, mida me räägime. Jah, aga valimised tulevad ehk nendest ei saa üle ega ümber ja saame ka ajakirjanikena kohanema, tähendab. Janno, me jõuame veel valimistest rääkida eelkõige Eesti raadios alates esmaspäevast on ju eetris saade piirist piirini, kus iga Allargi päeval tund aega vaetakse. Siis kohalike valdade ja linnade seniste juhtkondade parteide tegevust ja antakse neile hinnang läbi tavaliste valijate suu. Kõige suurem rahva sõber on tegelikult Turkmeenia president Türkmenbashi seal minu arust kõik tasuta. Elekter on tasuta. Sõit on ta SRÜ-st välja ja, ja minu meelest ka töötamine on tasuta välja, seal on siis kommunis. Kahjuksime jõuna. Ütlesin Peeter viitas ka Ukraina sündmustele, aga ma arvan, et need Ukraina sündmused veel arenevad. Me jõuame nende juurde ka siin lähinädalatel tagasi tulla, see on tegelikult kogu Euroopa seisukohalt oli Ukraina väga oluline. Ma küsisin võtmeküsimus, aga Eesti seisukohast Eesti välispoliitika oranž. Tsiooni saatus ja kogu Lääne-Euroopa ja ka Ühendriigid jälgivad seda väga tähelepanelikult, aga ma arvan, et sellele me pühendame mõnes järgmises saates rohkem aega. Täna olid stuudios Peeter Kaldre, Eesti televisioon Rein Veidemann, Postimees ja Tallinna Ülikool ja saatejuht Mart Ummelas, kes siis esindab siin eesti raadiot? Tehnikaülikool suurepärast kuulmiseni nädalal pärast on jälle Aarnesin juttu juhtimas, aga Reinu võite siis jälle kuulda.