Te kuulate Raadio kahe hommikuprogrammi silmad lahti ning meil on äärmiselt hea meel, et me saame hakata vastama tänastele Meie ette püstitatud igavikuliste küsimustele ja nii hämmastav, kui see ka ei ole, kaks tükki tülitena muttide kohta järjest tulid mullamuttide kohta, esimene neist oli 15 minutit tagasi Jaanilt Võrust. Ja kuna Meie mõistame muttide hingeelu küll teatava põhjalikkusega, aga mitte nagu päris viimase sellise südamesoppi nime mutt ei mõista siis me oleme helistanud Tallinna loomaaiadirektorile ja Eesti ühele juhtivale looma asjatundjale Mati kaalule, tere varahommikust. Tere. Räägime nüüd sellest, mis loomad need mutid on ja küsis Jaan võrust käest niisuguse tõeliselt igavikuliste küsimusega. Et et on ju teada, kuidas siilid paljunevad, et see saab toimuda ainult väga ettevaatlikult. Elavad nad on küllaltki teravad, ütleme nii, teravad elamused, aga siis on küsimus, et kuidas suudavad paljuneda mutid, kes elavad teadupärast, kellel on oma urud, nad elavad seal maa sees oma käikudes, seal kitsas kitsas, hädavaevu mahuvad sinna ära ja neid ja teisi mutte lahutavad siis paksud mulla mullast seinad, kuna neil on oma maailma, et nad elavad, kuidas õnnestub muttidel paljuneda? Muttidega on tegelikult nii, et nemad hoolitsevad oma ruumi eest ju ise ja on väga usinad töömehed, milles võib igaüks veenduda, kui või mutimullahunnikuid näeb. Ja see muttide käigustik on ju omavahel seotud ja sinna saab maha jätta nii lõhnamärke kui kui, kui muid signaale ja magamistoa või nagu lõuapoolikud ütlevad, sexodroomi võib endale ju ehitada ise nii suure kui tarvis. Ühesõnaga, te tahate seda öelda, et mutid on kõik oma käigud ühendanud ja neil on, tegemist on sellise maa-aluse muttide linnaga, kus võib elada palju mutte Ja nii ongi, tähendab, see kõik on üks ühine süsteem ja see asurkond suhtleb omavahel mitte ainult sigimise mõttes, vaid vaid. Aga see sigimine käib nagu pisut suuremas ruumis nende käigud või nad teevad seda seksi sealsamades väikestes, nagu käib. Meil on nendel on ikka pesaklambrid, kuhu nad pojad sünnitavad ja neil on mitmeotstarbega, see on üsna keeruline maa-alune süsteem, kus nad elavad ja, ja tegelikult erinevalt inimeste arvamusest ongi siilide sugulased ja ja toitu hoide toituvad, tähendab mitte porganditest ja kampsustest, vaid vaid putukatest. Ja kahju, mida nad teevad. Aiendusele, on ainult see, et nad pööravad neid samu maa-aluseid linnakuid ehitades pööravad segamini, muld peab ju kuhugi minema, selle, nad viskavad maapinnale ja, ja sedasi nüüd need mullahunnikud tekivad. Mullahunnikut on, jõuame kohe, me veel enne küsiksime, küsiksin veel nende selle suguelu kohta, et kas on ka teada, kumb neist kas emasmutid või siis isasmutid on suuremad, need laiemate kambrite kaevajad. No eks nad kaevavad ikka, kuidas parasjagu vaja on ja selge, et seda pesakambri tegemist nagu isa hooleks. Ei ei, et aga, aga igasuguse otstarbega klambreid on, on, on seal all ja eks nad kõik igaühel on see segu, maa-alune asurkond töötab väga kindla süsteemi koordinatsiooni järgi ja, ja seal vahetajaid praktiliselt ei ole. Nii et mina saan sellest aru vähemalt, et Camutidel esineb ikkagi valikut, kellega sellega ühte heide eita ja kellega mitte. Tähendab, kui teie küsimus oli see, et kas komp teeb valiku sellist loomariigis alates kõige algelisem mõtest kuni inimeseni väljadelt tegeliku valiku ikka emane. Selge pilt ja näeme nüüd siis mutimullahunnikute juurde. Kuidas mulla muttidest lahti saab, küsis Maarjo Peipsi äärest. No, ega noh, on ju katsetatud igasugu meetodeid, aga, aga täielikult efektiivne on ainult üks meetod, et kinni püüda. Ahsoo, aga kuidas sa neid püüad? No selleks on hästi palju, palju variante tähendab kõige lihtsam, kõige lihtsam variant, mida, mida igaüks kasutada saab, on kui kui kusagil võta käik lahti ja kaevata käigu alla suure kaelaga niisugune nelja viieliitrine, kas purk, nii et see purgisuu jääb täpselt selle käigu põrandapinda ja siis uuesti hoolikalt pealt kinni panna, siis nad lihtsalt kukuvad sinna sisse, sest nendel eriti pikalt kossid ei ole. No näed, et ühesõnaga Maarjo, jõudo sul mudi muttide püüdmisel, kui sa tahad, et sinu muruplats ilusti sirgena säiliks, siis kaevase läbi ja pane sinna igale poole. Neid purke. Ja omal ajal oli inimesi, kes, kes elatasid ennast muti püüdmisest, sest et Nõukogude liidus aastati mutinahka kokku ja sellest sai päris vahvaid niisukesi vestikesi ja muid teeneid daamide garderoobi asi teha. Nii et Maarjale väike äriidee just ja aitäh ja Mati Kaal, Tallinna loomaaed. Üritame teile ja kindlasti jälle tagasi helistada, mõnikord kui tuleb taas küsimus loomariigi kohta. Ning suur tänu mutiteemaliste küsimuste esitajatele.