Tere päevast hea raadiokuulaja, kes sa tahtlikult või juhuse tahtel oled oma raadiovastuvõtja häälestanud meie lainele. Ooperigurmaanid on saate nimi, mina olen saatejuht Neeme kuningas. Ja mul on hea meel tänases saates tervitada härra Jaan Mikkelik, kes on rahvusooperitehnikadirektor, tere päevast. Tavaliselt kõigile ja küsiksime siis kohe uudishimu rahuldamiseks. Miks on vaja selle ooperiteatrile tehnikadirektorit, mida tehnilist siis seal siis on, milleks peab kohe lausa direktor olemas? No ooperiteater on täidetud tehnikaga, eriti muidugi lava ja kõik muu ja see tehnika on väga keeruline ja väga komplitseeritud ja isegi ooperiteatrite ehitamisel arvestatakse et ooperiteater on üks keerulisemaid objekte ehitamiseks tehniliselt. Nii, et tehnikat on palju ja, ja selle haldamine on väga oluline osa ooperiteatrist ja selle juurde kuulub ka siis vastav personal, keda on meie majas umbes 100 inimest, kes tegelevad tehnilistel lavaga seotud tehniliste probleemidega. Ehk siis, milline näeb välja teie tööpäev, mil, millega te igapäevaselt tegelete, on see rutiinne või, või pakub see teile ka sellist loomingulist põnevust ja huvi kogu? Ja selles, et ta ei ole rutiin, sellepärast et iga iga meie töö, mida me teeme, on uus ja kordumatu, sest iga kunstnik, iga lavastaja mõtleb välja uusi ja asju ja selleks, et neid tehniliselt lahendada, et nad laval niimoodi välja näeksid, nagu nad soovivad ei saa kuidagi rutiiniga seda teha, vaid, vaid peab iga asja jaoks olema uus idee. Uus mõte, uus lahendus. Ja tehnika on üks selline kaval asi, tehnikat kasutavad ka vokalistid, siis nimetatakse seda vokaaltehnikaks ja Jaan Mikkel on, on kaasa toonud hulgaliselt vaid ooperiplaate ja kuulaksimegi, võib-olla alustuseks Sitsiilia partali esituses ühte sellist aariat, mida väga harva ilmselt kuuleb raadiosaadetes. Sest tegemist on ühe heliloojaga Antonio Salieeri, kes elas aastatel 1750 kuni 1225 ja keda võib-olla isegi tuntakse rohkem seoses Mozarti ka, sest väidetavalt oli ta Mozarti rivaal ehkki Mozarti ajal tunduvalt isegi populaarsem kui Mozart ise. Ja mõned sellised kurjad legendid räägivad, et tema ollagi see paha mees, kes siis olla Mozarti mürgitanud. Aga sessilja kvartali laulab ühest sellisest ooperist, mille nimi on noppija ühe kauni ja väga-väga tehnilisi aaria, kuulame. Nonii see oli tõepoolest tehniline selline akrobaatika, mida Silja part oli siis selles toreda Saarias näitas. Kas teie jaan, kuid näiteks koju endale plaati ostate. Mida te jälgite, kas tehnika sellest sõnast me ilmselt täna ei saa üle ega ümber. Kas tehnika on üks selline näitaja lauljate puhul, mida te hindate? Ja muuhulgas ka seda, kuigi mitte see ei ole nüüd tingimata esiplaanil. Ja ja selles plaadi valikust ma näen, et, et teil on päris selline gurmaanlik omapärane maitse, siin ei esine naljalt selliseid plaate. Meie repertuaaris, et kas see on ka nagu taotluslik, et et neid lugusid peate päevast päeva kuulama ning kodus äkki hing ihkab hoopis midagi teiselaadset. Võib-olla alateadlikult tõesti. Aga jah, ma ei osta neid mitte niimoodi mingi kindla suunitlusega, vaid, vaid lihtsalt, kui mingi asi on mulle kusagilt kõrvu läinud või meeldima hakanud või, või keegi interpreet või helilooja, siis kui, kui temalt midagi uut näppu satub, eks ma siis vastan. Natukene ooperi olemusest rääkides siis ooper on teatavasti üks selline kunstiliik, mis ühendab endas sünteetiliselt siis väga paljusid teisi erinevaid kunste. Üks nendest on kaalset kunstid seal siis põhiliselt kunstniku töö. Millised eeldused peavad olema heal kunstnikul ka teie silmist? Noh, ta peab tundma teatrit, teatritehnikat, lava ja eriti lavaruumi, sest see ruumitaju ruumitunnetus on üks teatrikunstniku jaoks üks olulisemaid asju meie teatritehnikute seisukohalt. Sest võib väga huvitava ja ilusa pildi välja mõelda, aga ta ei hakka lava funktsioneerima, kui ta ei ole ruumiliselt läbi mõeldud ja paika pandud. Nii et see on väga oluline. Kui kunstnik toob oma kavandid ja esmajärjekordselt ilmselt teie lauale, kas te siis nõustate teda või kas te olete suuteline nagu kohe ära nägema, et, et kas on ta naelapea pihta pannud või on asi teostamata? Või teostatav ja üldiselt kogemust on ja üldiselt võib tõesti kohe öelda, kas see on õige või tuleb seda edasi töödelda või edasi arendada või muuta. Ja peab ütlema, et kunstnikud võtavad niisugust kontakti, enne, kui nad lõplikult oma töö vormistavad käivad tekkimas nõu küsimas. Ja niimoodi ta nagu ühistööna mingil määral sünnib. Võib-olla te lühidalt kirjeldate seda, seda tsüklit, mis eelneb ühele esietendusele just nii-öelda esimesed kontaktid kunstnikuga ja millised, millist elu see, see siis loodav kujundus teie käe all ja juhtimisel läbi teeb ja kui pikalt? Nüüd on noh, see on väga pikk ja keeruline protsess, sest kui on tegemist meie kodumaise kunstnikuga, siis nad enamikul juhul tunnevad meie lava ja meie olusid, kui on tegemist nagu viimasel ajal sageli välismaa kunstnikuga siis ta Peab vaatama meie lava või kohtume siis kusagil tema kodumaal koos kõigi lavaplaanide ja võimalustega ja et talle saaks selgeks, mida meie lava, mida meie teater üldse võimaldab selle järeldada, asub siis tööle. Ta esitab meile oma kavandid. Ja kunstnikud üldiselt ei tee. Tehnilisi jooniseid tähendab selliseid jooniseid, mida saaks anda töökotta ja mille järgi töömees kohe iga poldi kruvi paika panna. Vaid kunstnikud teevad nisukesi gabariidi jooniseid, mis näitavad ära asja mõõdud, tema paiknemise, tema värvi, tema materjali. Ja, ja meie töö on siis, kui me need kätte saame hakata seda tehniliselt läbi töötama ja konstrueerima. Sest väga paljud asjad on vaja konstrueerida, konstrueerida selliselt, et nad funktsioneerisid, et nad kokku ei kukuks laval ja nii edasi. Ja, ja samuti kunstnik annab kostüümikavandid millega siis käib sama töö ka selleks on meil omad juurdelõikajaid, konstruktorid, kesed kostüümilõiked ja siis täpselt paika panevad. Järgmine etapp on materjalide hankimine. Meie materjalide hankimise ala on väga suur. Me ostame kogu Euroopast materjale nii dekoratsioonide, kostüümide jaoks, kasutame ka kodumaiseid materjale. Ja, ja siis ta läheb juba töökodadesse, kus siis hakatakse õmblema, lõikama, saagima, naelutama ja nii edasi ja ja lõppkokkuvõttes siis tuleb ja lavale, kus see siis nagu provisoorselt kokku pannakse, et selguks, kas kõik on õige või ei ole või kas kõik funktsioneerib või ei, funktsioneeri. Ja, ja, ja siis tuleb tema kalal veel natuke edasi töötada ja alles siis tulevad juba näitlejatega proovid, peaproovid ja nii edasi. Nii et pikk ja keeruline protsess ja kui lauljad, lavastajad, muusikud, nokitsevad omaette oma proovides, siis noh, lavastaja on siis ilmselt see see mees, kes peab siis koordineerima ja kõik need omavahel kokku panema, et, et kas lavastajatega on ka kokku puutud. Nüüd ja tingimata ilma ilma selleta ei saagi, sellepärast et väga paljud on asjad on sellised, et tuleb lavastada käest küsida, et kui suur või laise trepp siin peab olema või, või palju siin selle asja tal käiakse või mitu inimest läheb ühe või teise poodiumi kõrgendiku peale. Sellest oleneb ka, kuidas teda konstrueerida, lavale panna. Aga sellise dekoratsioonide puhul siis näitlejatel lauljatel tantsijatel ei ole sõnaõigust. No mingil määral siiski mingil määral siiski me peame ikkagi kogu aeg jälgima seda, et näitlejal oleks hea laval, see on nagu primaarne. Ja kui näitleja tuleb ja ütleb, et ei, see asi mulle siin ei sobi või tõstke see natukene ümber või tehke natukene teisiti siis võimaluse korral seda arvestatakse. Me jätkame siit muusikaga, meie külaliseks on täna Jaan Mikkel ja tema kodusest diskoteegist. Siis tuleb ka järgmine pala ja ponitseti ooperis Armujook ja üks väljapaistev noor tõusev täht tenor vangi Jego Flores esitab selle kauni aaria. Eetris on ooperigurmaanid ja külaliseks tänases saates on Estonia teatritehnikadirektor Jaan Mikkel. Oleme rääkinud siin palju tehnikast, oleme nautinud ja kuulnud head vokaaltehnikat. Jaan, te olete väga palju käinud ringiga kodumast kaugemal seoses oma ametiga ja, ja näinud lõpmata hulka erinevaid etendusi erineval pool maailmas. Kas on olnud midagi sellist, mis on nagu väga eredalt sööbinud või mis teid kui kui spetsialisti on üllatanud või kui ma isegi niimoodi võiksin küsida, et kas on olnud selliseid lahendusi mõnel etendusel, kus te pole aru saanud, et kuidas see on võimalik, et äkki oskaksite tuua mõned sellised näited. Ma pean ütlema, et lausa midagi niisugust, mis oleks tundunud ilmvõimatu, aga siiski tehtud ei ole nagu kohanud, sest tulenevalt juba enda kogemustest ja näed läbi iga asja, et kuidas teda teha, sest ega need lavavõimalused ju väga laiad ei ole, põhimõtteliselt on ju see tehnika teada, mida laval saab kasutada ja mida kasutatakse ja sellele toetudes kõik efektid ja efektsed asjad tehakse. Lisaks muule peab ilmselt siis tehnikadirektor teadma ja jälgima, aga isegi selliseid valdkondi nagu tuleohutus ja, ja, ja tööohutusnõuded, et see vist on praegu muutunud väga rangeks, otse loomulikult. Ja see on esimene asi, mida me peame silmas pidama. Ja, ja kui ma rääkisin siin kavandite vastu, mis sellest, ja siis meil on selle jaoks niinimetatud tehnikanõukogu, kus siis kõik teatri, tehniliste teenistuste inimesed tulevad kuu ja sealhulgas on ka turvateenistus ja kes kus, siis arutatakse üksipulgi see esitatud materjal läbi ja otsustatakse, kas see on turvaline, ohutu, kas seda võib niimoodi teha või tuleb midagi muuta. Mõned näited, et millega siis neid dekoratsioone siis töödeldakse, hirmutatakse ja, ja kui, kui kõrgele tohib laulja või lauljad tõusta ilma julgestuseta. Imbutamine on üks väga niisugune tüliküsimus olnud läbi aegade, sest niinimetatud nõukogude ajal me pidime kõiki dekoratsioone kaks korda aastas uuesti leotama selle imputus vedelikuga ja see oli mingi sool, mis siis hiljem andis väga ebameeldivat tolmu ja, ja lõhna ja mille ka näitlejad ja lauljad, tantsijad sugugi rahunenud olnud. Siis tänapäeval me ostame lavatekstiilid põhiliselt Saksa firmadelt, kus need tehases eelnevalt imputatud selliselt, et nad ei vaja koguma ekspluatatsiooni jooksul täiendavat imputamist, jalad ei eralda ka mingit tolmu ega mingeid kahjulikke aineid. Ja tõepoolest kõik laval süttida võib, peab olema imbub, vaadatud, et see süttimisprotsess oleks võimalikult raske ja vähetõenäoline. No elusat tuld nagu laval kasutada, enam ei tohi. Aga kuidas, kui on lavastajale selline soov või kapriis või, või näeb libreto ette, et midagi peab põlema või küünal peab põlema, et kuidas see asi ära lahendatakse? See on väga naljakas küsimus omamoodi ja, ja läbi aegade olnud vaidlusküsimuseks ja, ja kõigis puudutavates tuleohutus ja ohutustehnika eeskirjades, ükskõik mis maal on selles rubriigis esimene lause, elava tule kasutamine laval on keelatud. Aga huvitav on just see, et siin paar aastat tagasi ma tõlkisin eesti keelde Saksamaa teatrite ohutustehnika eeskirjad ja seal on väga paljudel juhtudel kaasa arvatud ka seal elava tule puhul on esimene lauset elava tule kasutamine on keelatud, aga kokkuleppel kate instantsid ega tuletõrjega ja nii edasi ja, ja olenevalt olukorrast ja kõiki abinõusid tarvitusele võttes erandkorras võib-olla lubatud. Nii et niisugune kahe otsaga asi. Ja sama kehtib ka kõigi muude ohutusreeglite kohta sesse saksa ohutustehnika näiteks jätab niimoodi kõik otsad natuke lahti. Sest ma pean ütlema, aga seda, et Eestis puuduvad ohutustehnika eeskirjad teatrite jaoks. Nõukogude ajal me kasutasime üleliidulisi eeskirju ja need muidugi on oma kehtivuse kaotanud, aga uusi välja töötatud ei ole. Aga kas siis võime Estonia külastajale rahutuse rahustuseks öelda, et elusat tuld Estonia laval ei näe, selles mõttes on see ohutu ja, ja need asjad tehakse kuidagi teistmoodi. Seepärast, et kui me elavatult kasutame, siis võetakse tarvitusele kõik võimalikud ettevaatusabinõud ja meil oli seal tõesti mõned viimased aastad rangelt keelatud ja me üldse ei kasutanud tulenevalt sellest, et Estonia majas puudus automaatne tulekustutussüsteem. Nüüd, kus see süsteem olemas, mine tea, kui Neeme kuningas sobib oma järgmises lavastuses elavatult kasutada, mis seisukoht siis võetakse? No see on mulle lastele küll rõõmustav uudis, sellepärast et õige mitmed uhked stseenid on, on selles mõttes jäänud nagu magedamaks või hoopis tegemata, et et on see siis küünlavalgus või lõkkekene, millest midagi põletatakse, et et see on tegelikult on see väga efektne, kui, kui ta teenib nii-öelda terviku huve. Aga kuna meil on tegemist muusikasaatega, ehkki see tehniline jutt on väga põnev siis sellega me muidugi hiljem jätkame, kuulame vahepeal ühe kauni muusikapala, jällegi Verdi ooperis. Trigoletto kõlab kvartett. Viimasest vaatusest, kus Child ana on Jon Anderson madalana Sheali verret, hertsogkond Luciano Pavarotti ja Rigolettot Leo nuhh. Ooperigurmaanide saade jätkub, külas on Jaan Mikkel, rahvusooperitehnikadirektor on sageli väidetud, et etendus on üks selline niivõrd keeruline organism ja kui laval on näiteks kasvõi ainult üksainukene näitleja või lava on üldse tühi siis lavatagune kubiseb inimestest, kes kellel on erinevad funktsioonid ja tehnikaosakond, siis jaguneb ju tinglikult kaheks, et siis töökojad, kes ette valmistavad ja, ja siis nagu lava teenindav tehniline personal. Äkki te teete ühe väikese ülevaate sellest, et mis tegelased seal siis enne etendust ja etenduse tegelikult sebivad, sellepärast et võib-olla et see on jäänud natukene abstraktseks. No meil on neid osakondi, kes otseselt etendust teenindavad või läbi viivad, kuus. On siis lavatöölised, lavameistrid, valgustajad, helitehnikud, grimeerijad, riietajad, järjekvisiitorid ja vaat kõik need kuus siis tegutsevadki ühe etenduse kallal. Kusjuures väga õige on see, et kui laval võib olla üks artist siis ümber võib neid olla 20, keda publik ja mõnede etenduste teenindamine või deklaratsiooni vahetuste läbiviimine on palju põnevam vaadata anud kui saalist. Ja ma olen vahel isegi selle peale mõelnud, et seda peaks filmima, lausa ja näitama, sest sest see akrobaatika, mida seal teevad lavatöölised vahel see ületab selle, mis laval toimub. Võin oma kogemustest öelda, et sellised kiired vahetused ja, ja keerulised etendused, et see on tõepoolest filigraanselt välja töötatud mehhanism kus teinekord on ka vaja isegi lavastajaga, et selleks, et et absoluutselt iga inimene teaks, millise toimingu ta teeb, kes vahetab lampe, kes lükkab suured seinad, et sisse välja, kes seda kõike jälgib, tähendab, ning muusikateater on teatavasti selline ajaline kunst, et kui seal ka vaheriie näiteks alla tuleb, aga orkester mängib edasi, siis see peab olema sekundilise täpsusega valmis selleks, et, et lugu saaks edasi minna, et etendust pooleli ei jääks, aga võib-olla tuleb teil meelde ka mõningaid igasuguseid juhtumeid või? Seoses sellega. Tean, et Pariisis meie lavamehed andsid korraliku õppetunni prantsuse lavameestele. Mind seal ennast ei olnud, aga teie viibisid seal kohal, milles seisnes? No see oli Boris Turnafi etenduste ajal Opera kommikis, jaa. Jaa, no ja seal tõesti prantslaste tööstiil on natukene teistmoodi, kui meie oma ja paljude asjade puhul läheb, laiutasid käsi ja ütlesid, et seal umbes võimatu, et noh, et niimoodi ei saa ja selle ajaga ja, ja, ja nii väheste inimestega. Ja siis meie lavameistritest kaks tükki kaksin, läksid ja tegid selle asja lihtsalt ära ja prantslased jäid siis nagu nõutult vaatama, et kuidas see võimalik on. Niisugusi juhtumeid oli seal. Ma ei tea, on ka mujal olnud, kui me väliskastrollidel käime, sest sest mujal maailmas kipub see olema Ma väga reguleeritud ja väga mõõdetud ja, ja, ja palju tohib ja palju ei tohi ja kes tohib ja kes ei tohi ja me oleme natukene teisest maailmast väljast tulnud ja meil on veel õnneks säilinud niisugust entusiasmi ja ja, ja kiiret mõtlemist ja reageerimist ja sellele selles osas on meie lavatehnilised töötajad väga läbilöögivõimelised. Nüüd aga väidetavalt on siis Estonia eelmisest aastast alates saanud endale uue ja, ja täiustatud modernse sellise lava lavatehnika. Et miks siis neid lavamehi üldse vaja on, äkki siis nagu arvutid ja muu tehnika teeks nagu selle töö kõik ära? No esiteks seda arvutit peab juhtima inimene ja programmeerima, sest praegu kõik vahetused, mis meil deklaratsioonidega toimuvad, on programmeeritud arvutisse ja arvuti, siis suunab nii hingede liikumist kui ka pöördlavaliikumist sünkroonis ja väga suure täpsusega, nii ajaliselt kui ka ruumis. Aga peale selle jääb väga palju tööd, mida peavad siiski inimesed tegema, sest tehnika ei too mööblit lavale, ei lükka neid seinu ja lugemistehnikale ei allu veel. Nii, et tööd on küllalt. Nüüd aga teeme väikse kurvi oma oma juttudesse saadetesse nimelt Jaan Mikkel siia stuudiosse tulles tunnistas, et nagu paljud minu külalised on öelnud, et mis ooperigurmaan mina olen. Et mulle niisama lihtsalt meeldib ja tean, aga, aga ja salaarmastus on tegelikult jääs ja nii see on. Miks ma ei tea, see on noorusest alates. Mul oli üks hea sõber lauruses, kes mängis kitarri ja ja, ja seda sellisel tasemel, et Dali filharmoonia estraadiorkestri kitarrist ja reisis sellega mööda nõukogude liitu ja isegi rahva Demi maades. Ja tema tundis džässi ja, ja armastus ja, ja tema söötis nagu mulle selle sisse. Ma harjusin seda kuulama. Ja nüüd on tõepoolest minu koduse muusikavaliku suure osa moodustab seas ja, ja ja ma loen seda endani sihukeseks meelismuusikaks, mida ma siis kuulan, kui ma tahan lõdvestuda ja midagi head kuulda? Padari lapsele saia ei pakuta, nii et siis teatris tuleb teil paratamatult ikkagi kuulata ka ooperi- ja balletimuusikat ja kõike seda nii, et siis nagu oma oma eraelus, kompenseerite, džässi ka siis sellega. Siis no ma ei tea, seda ei ole vaja kompenseerida, sest tegelikult mulle meeldib igasugune muusika. Ma kuulan igasugust muusikat, head muusikat. Aga, aga noh, mõnes mõttes võib-olla küll. Noh, et mitte, et nii, et asja ainult jutu peale siis ja, ja kuna meil on tegemist ikkagi ooperisaatega, siis kuulame natukene võluvat džässi, aga Mailis Davis mängib džässi ikkagi inspireerituna ooperist ja ooperi nimi Hamburgi Vess. Jaan Mikkel räägime ühikutest selles mõttes, et teil tuleb mitmesuguste ühikutega ju kogu aeg pidevalt tegeleda inimühikutest Me rääkisime aga kõik, mis on seotud materjaliga ja tegelikult ka rahaga. Ja ma tean teie sellist ütlust, et kui lavastaja tuleb ja ütleb, et mul on ainult tühi ja, ja mitte midagi seal muud ei ole, siis teie ütlete, et ahah, siis on teada, et see maksab 100000. Et võib olla ja tuleb teile meelde mõningaid näiteid, kus kus mingeid teatud ühikuid on olnud, on meeletult ja kui palju neid siis on, et on need kangameetrid või või ma ei tea, millega te mõõdate näiteks metalli või puitu. Et, et millised on olnud sellised töömahukamad ja suuremad etendused, mis on valminud teie juhendamisel. No eks neid on olnud palju ja kõik need numbrid ei seisa ju meeles. Aga, ja noh, viimasel ajalgi näiteks Toskamis välja tuli kus on väga ulatuslik metallkonstruktsioon, selle me tellisime hoopis Saksamaalt valmistati Saksamaal, sest me kartsime, et me ei suuda koha peal, valmistades seda tähtajaliselt ja sellisel kujul, et ta oleks ohutu ja funktsioneeriv valmistada ja, ja siis me oleme ennemgi kasutanud saksa firmade abi, kus siis niisugust keerulisemad ja olulisemad konstruktsioonid valmis tehakse ja meile siis saadetakse ja me paneme siin kohapeal kokku. Nii et seesama doos ka oli küllalt keeruline. Ja no väga keeruline oli Luikede järv oma selle suure aknaga, mis seal kolmandas vaatuses liigub ja ja mis kaalub terve tonni mille jaoks oli tarvis eritõsteseadmeid konstrueerida meie pööningule, et seda saaks alla lasta ja üles tõsta etenduse käigus. Ja eks neid on, aga metalli kulub ikka vahel paar kilomeetrit erinevaid torusid, latte ja, ja väga palju. Me kasutame alumiiniumi. Sest see on kerge ja, ja, ja püsimaterjal ja kergus on tähtis jälle lavatööliste seisukohalt ja samuti ka. Kui me midagi riputame, siis nendel tõmblikutel, mis neid asju lae alla tõsta, avaldan oma kandevõime, see on 300 kilo rohkem või ühedandiku külge riputada. Ja mis puutub kostüümimaterjalidesse, siis noh, ühe suure lavasse jaoks arvestame ka 1000 või paar 1000 meetrit erinevaid kangaid. Nii et need numbrid on küllalt suured. Ja ühe lavastuse valmistamine on kallis lõbu. Ooperiteatris. No ja leppisime kokku, et me rahast ei räägi konkreetsetest numbritest jah, vast mitte. Aga sellest põhimõttest peaks ju publik teadlik olema, et niinimetatud lavastuskulud ehk siis kõik see raha, mis mis kulubki dekoratsioonide kostüümide valmistamiseks on tegelikult selle teatri enda teenitud raha. Et see ei ole see, mis tuleb riigilt, riik maksab palgad ja hoiab maja sooja. Aga mainisite siit, et partnerid on Saksamaalt, et äkki maksumaksjat nagu huvitab, et kas see on ka siis oluliselt kallim või on see vastupidi soodsam? Ma ei usu, et ta kallim on, sellepärast et need firmad, mida me kasutame, on taolisi asju teinud. Need on spetsialiseeritud firmad, kes teatritele valmistavad asju. Kui me siin tellime mõne firma käest ja ta peab endale looma selleks mingi sisseseade ja ja inimesed ja, ja personali, et arvestada teatri eripära ja nõudmisi siis, siis see võib isegi kallimaks minna, kui, kui tellida firmast, kellele see on nagu igapäevane töö. Ehk puudutaksime sellist teemat nagu teatri illusioon, et illusioon on see, mis tõepoolest laval tekib ja, ja me sageli on seal ka palju. Noh, ma ei tea, kas nüüd õige väljend, aga palju võltsi selles mõttes, et see, mis nagu laval on, ei, ei, ei ole ehtne. Jaa, jaa, olen ise tähele pannud, et mõnikord selline no õige või see asi mõjub nagu laval isegi elutumalt ja viletsamalt, kui, kui butafoorne või tegelikult suhteliselt nagu odav odavamad materjalid. Aga, aga efekti või sellise mõju annab ta suurema, millega teie sellist asja võiksite seletada, on teil enda ettekujutus, millest see illusioon tekib? No laval peab kõik olema suurem, säravam, närvilisem, mõjuvam, efektsem ja tavaelu esemed. Sageli laval kaovad lihtsalt ära, nad jäävad halliks, ilmetuks väikeseks. Ja, ja selle tõttu laval tulebki teha kõik nagu lava jaoks. See ei kehti küll päriselt kostüümide kohta, sest kostüümimaterjalid ja on on ikka needsamad, millest tehakse ka tavaelus kostüüme. Kuigi me kasutame palju ka spetsiaalseid firmale spetsiaalsete firmade poolt spetsiaalselt teatritele tarbeks kujundatud ja valmistatud materjale kostüümide jaoks. Aga dekoratsioonide, siis jah, on see tihti nii, et kui tuua õige etne asi lavale, siis, siis ta ei tööta, me olime, ütleme niimoodi, selle kohta. Et meie majas tuntakse kui ühte sellist väga tõsist ja nõudlikku inimest, aga juhtum teadma, et teil on ka huumorisoont ja, ja mis teile, mis teile nalja teeb ja kas teatris on ka midagi naljakat? Noh, kogu elu on mõnes mõttes naljakas, kui teda vastava nurga alt vaadata. Ja, ja ka teatris tuleb väga palju ette niisuguseid humoorikaid hetki. See, see kuulub asja juurde. Aga jätkame siis sellise humoorika muusikaga, et see on jällegi Jaan Mikkeli kodusest valikust. Ohvenbachi on ta siis operit ilmselt Orpheus põrgus ja kogu Leoni teatritrupp laulab, esitab meile stseeni sellest võlust operetist. Kell sunnib halastamatult meie saate otsi kokku võtma. Jaan Mikkel, Estonia teatritehnikadirektor on rääkinud põnevaid asju oma tööst. Kui te annaksite hinnangu meie Eesti lavastus või lavakunstnikele, te olete olnud ka ise akadeemias õppejõuks, siis milline see on, kuna te olete ju palju töötanud ka koos välismaiste väga-väga kõrgelt haritud ja heade Kunstnikega. Ega meie kunstnikel ei ole midagi häbeneda ka meil on väga suurepäraseid ja teatrit tundvaid kunstnikke. Noh, ma ei tahaks kedagi eraldi välja tuua, aga loomulikult meie enda vanameister Eldon Renter ennekõike kes, kes meie lava, meie võimalusi ja tunneb ja oskab maksimaalselt kasutada. No renterist võiks pikalt rääkida ja peakski rääkima, olen ka püüdnud teda siia sellesse saatesse saada, ka tema on niivõrd põhjalik inimene, et et ta väidab, et ta ise suur jutumees ei ole. Aga milles selle renteri fenomen tegelikult teie arvates seisneb? Tema väga suures eruditsioonis ja tema põhjalikkuses, nagu öeldud, oli sest kõik, mis tema teeb, ta teeb äärmise põhjalikkusega ja tema puhul on veel see, et see, mida ta meile esitab, teostamiseks seda reeglina ta ei muuda. Ega seda pole vaja ümber teha, mida teiste kunstnikega pahatihti siiski juhtub. Aga see tähendab ka seda, et ta nagu heas mõttes isegi tülikas teile natukene või. Ei, ma ei ütleks seda, ma ei ütleks seda, meie koostöö on seni sujunud ja töökodade koostöö temaga väga-väga meeldivalt. Niisiis oli tänaseks ooperigurmaanide saatekülaliseks Mikkel ja rääkisime lavast tema tehnikast nendest inimestest, kes seal töötavad, saan aru, et te olete oma kaadriga rahul, kas on selliseid vakantset töö, kohtiga? On seal pakkuda, oleks minu eelviimane küsimus ja viimane küsimus see, et kas seda teie ametit saab ka kuskile. Pida nagu viimasest alustada, siis ega teda Eestis nüüd otseselt õppida ei saa sest need koolid asuvad kõik välismaal, kus selle ametinimetusega inimesi ette valmistatakse. Aga mis puutub nüüd meie tööjõuvajaduse, siis alati võib tulla küsima ikka vajadus kusagil. Sellise toreda üleskutsega me oma saatega lõpetame. Kuulake meid jälle, eetris oli ooperigurmaanid ja meie saadet jääb lõpetama Alfio laul kooriga Pietro mas kanni ooperist talupojad, au ja solistiks on Joan bons.