Plaani põgenik. Plaadi põgenege. Tere, head kuulajad, tänast plaadi põgeniku saadet toimetab Jaak Ojakäär. Ja mul on hea meel tervitada tänast külalist Vello Janson päevast päeva. Tegu on siis näitlejaga, kes on ka väga suur muusikahuviline, seda ma panin tähele juba siis kui tegin muusikalisi kujundusi vanalinnastuudiole ja Eino Baskin aeg-ajalt on ikka minu käest neid palun. Ja siis, kui ma olen midagi sinna viinud, siis, kui vastavas tükis osaleb ka Vello Janson, siis ta tuleb minu juurde ja küsib, et kuule. Aga kas tead, miks seda asja ka on, et seda pole mitte selle tüki jaoks vaja, aga mulle lihtsalt õudselt meeldib. Ma nüüd tänases saates me kuulemegi neid asju, mis talle õudselt meeldivad. Ma pean ütlema, et meie muusikamaitsed on üpris sarnased, aga võib-olla enne, kui me muusika juurde läheme, räägi siis natuke. Kuidas praegune olukord on üldse vanalinna stuudiot, kui sellist enam ei ole, siis kas on vana? Baskini teater vä? Jah, on küll jah, selline õigem oleks seda nimetada tikk, sellepärast et teatrit kui sellist naha eksisteerivad, mõned etendused ja uus asi, nagu ta on, ta on lihtsalt rasked, on väga raske kohe väga raskeks. See trupp on ikka enam-vähem sama, trupp on enam-vähem sama, sest kõik meiega, mis meid kõiki ühendab, seal on see, et meile meeldib, meeldib komeediliselt. Ja tänu sellele, et uus minister, kes on lihtsalt oma erakonna või partei käepikendus kes teab kultuurist teatrist, võib olla sama palju, kui mõni loom nädalapäevadest lihtsalt oma allkirjaga hävitab teatri tahab hävitada komöödiateatri Eestimaalt. Sigadus noolt. Püüame lihtsalt tõestada talle ja mulle tundub, et see õnnestub meil sardamel täis. No väga hea, et sa nimesid ei nimeta, ma tahtsin just öelda, et me läheme suhteliselt libedale teele ja kohalikud valimised on tulemas ja muide, ega sina ometi kandideerida. Ja ma olen. Olen hoidnud ennast kaugemal poliitikast, ma olen väga apoliitiline inimene. Jumal tänatud, sellepärast et meil on isegi nagu öeldud, et hea toon nõuaks seda, et need, kes kandideerivad meie saadetes eriti osaleb Jah ju seal siis võib-olla on mingisugune selline atraktsioon vana poliitikute jaoks. Hea küll, jätame poliitika praegu sinnapaika. Sellest ei taha mina ka eriti rääkida, seda enam, et siin enne valimisi, sellest räägitakse niigi palju kõigis teistes, nii raadio- kui toodetes kirjutatakse lehtedes et distantseeris ennast sellest ei anna. Ja keskendume muusikale, keskendume siiski alguses veel teatrile, sellepärast et nagu sa ütlesid, midagi kuskil ikka toimub. Ja praegu käivad mul isegi proovin, ükson. Prantslased. Selle nimetuse all tuleb meil välja, me hakkame seda mängima arvatavasti mustamäel. Mis on meie jaoks täitsa uus koht, väga ilus saal on see, seda nimetatakse seda maja Sütiste maja vist või sama maa, kus asub restoran Hermes ja vanasti oli seal mingisugune täiendusinstituut või ma ei ole päris kindel värelus, saale, lava. Noh, ta ei ole päris teatrilava, see on üks suur miinus, aga kuivõrd see Salme tänav, kus me oleme pidevalt mänginud seal on probleemid, me ei saa nii palju proove, ei saa nii palju etendusi anda, kui meile meeldiks. Kuivõrd ma ei saa, siis oleme täiesti isemajandav teatra. Riik ei anna meile mitte kopikatki, vastupidi, võtab 18 protsenti ära, sest noh, me käime nagu riigi arvates meelelahutuse alla. Nii et me peame mängima mängimegi täismajadele. Rahvas mahub, sinna mahub kusagil kasvõi 400 või umbes 400, väga ilus, imeilus sõelad. Kui on kogu aeg täismajad, see on ju täiesti arvestatav tulemus ja kindlasti seda ka muidugi edaspidigi. Ja jätkuks siis ka selle sinu lavastatud tükiga mängida. Ja mul on seal hästi väike roll, sest noh, mul on halb kogemus eelmisest lavastusest, kus ma lavastasin ja pidin ise mängima, siis viimasel minutil taipasin ma tahan mängima ka, et ma ei saanud lavastada, see oli näitlejaks ümber lülitada lavastajatöö pealt näitlejatöö peale ja nii edasi ja nii edasi. See oli, see oli, see oli üpris üpris Kvark muidu mõnedele see tundub täiesti loomulik. Ei, see mul ei jää kindlasti kindlasti. Jah, viimased need proovid olid siis üpris üpris üpris sellised kurnavad sellepärast, et sa pead jälgima teise pead ise ka näitemängu tegema, nii et ma kunagi ei lähe enam selle peale. Seekord on hästi väike roll, nii et ma saan rahulikult rahulikult. Aga kes on siis need näitlejad, keda sa kasutad? Seal on kõik need, kes on meie teatris nalja teinud. Raivo Rüütel, Ines Aru, Tõnu Kilgas, väits Vaino laest, tähendab, Püssa on nüüd nagu meil ta mänginud meie teatrisega kõigest ühes tükis, nüüd teises tükis. Ja siis on veel Terje penni. Ja veel on seal inimesi ikka meie. Ja ta jätab midagi saladuseks ka just nimelt. Nonii, ja kas esietenduse aeg on ka juba paika pandud? Viis Oktober. Ja siis seal Sütiste, jah, seal oli tõesti see täiendusinstituut. Läheme nüüd muusika juurde ja see on ikka muusikasaade, see on muusikasaade ja mulle tundub nii, et Vello Jansoni muusikalised eelistused tulevad sealt Ameerika. Vaat kuidas nüüd jälle poliitiliselt korrektne oleks öelda must muusika või, või afroameerika muusika. Jumal tänatud, ei ole seda probleemi, ei ole. Ütelda, must muusika, mina nimetan mustaks muusikaks, mul ei ole olnud kompleks, et ma pean tingimata afroameerika ära maine Mulle tundub, et isegi ameeriklased ise mustad sellest üle saama. Selle merigi mõõde olles. Kuigi ühes ansamblis on enamus isegi valgenahalisi Kristjan kindlasti alati olnud meil välja arvatud paar plaati, on meil olnud, solistid on alati olnud mustad. Vihjena võib siis öelda niimoodi, et see on ansambel Tower of Power, millega me saate lõpu poole. Kohtume kohe päris mitmepalaga seoses. Aga pihta hakkame ühest sellisest plaadist, mille sa oled kaasa võtnud sinu suur lemmikkunstnik jovs ja ja siin on siis. See on kõige klassikalisem asi, mis mulle nagu peale läheb, seal Händeli messias, töötlus, ütleme. Kunsti Johnson ju selline mees, kes lisaks sellele, et ta on väga hea pillimees, on eelkõige teinud endale nime ikkagi arranžeerija, helilooja produtsendina ja öelda, et tema lõi ju tegelikult Michael Jacksoni fenomeni selle kuulsa thrilleri plaadiga. Ja kõik need, kes tema käe alla on sattunud oma plaatidega, siis ei jõua teda äragi. Ma räägin kuulajatele ka sele tõestisündinud loo, mis ma sulle rääkisin, nagu me siia tulime, et kusagil üks kolm-neli aastat tagasi ma nägin, kas oli Soome televisioon või oli see kusagil pidisi, ma ei mäleta täpselt kus üksik klemm kõmusk tegi intervjuusid, ta pidi intervjuusid näitlejatega, poliitikutega nagu tavaliselt. Ma ei mäleta, kes see oli tal stuudios ja jutt läks kunsti Johnsile. Ja siis klemm. Perenaine küsis jutusest Ameerika muusikust mille peale tulen, näitleja hakkas naerma, ütles, et see ei ole Ameerika muusik, kui siis Johnson Ameerika muusikapunkt. Kuigi siin on nüüd seoseid ka endeliga Ja siin ju väga palju tuntud muusikuid osaleb, selles võib öelda projektis suisa sellepärast pala paremik, pala on üle kuue minuti pikk ja Vello Janson kinnitas, et me kuulame selle ära. Teine kuule, ma palun. No see kuulus küsimus, et huvitav, kui endal oleks seda versiooni kuulnud, oleks ta hauas ringi pööranud ka või mitte? Ja väga õige küsimuse ja mina ei oska vastata, tappa maha ei tea? Tapma ei hakka, ei tea. Sa oled ju seda originaali ka kuulnud olen peale seda? Seal on, et seda ühisosa. Ütleme niimoodi, et ei saa ütelda, et päris ei ole. Aga fakt on see, et kunsti Joun sealt inspiratsiooni sai, jah, sai jah. Jaa. Ju tal on selline klassikalist haridust kui mul, sest ma pean häbiga tunnistama, et Glasgil muusika ei ole minu muusik. Minu teede Johnsil on seda päris tublisti ja ta kasutab seda ikkagi oma töödes. Nii või teistmoodi, kindlasti Kunsitsioon, siga läheme edasi ka järgmise, aga seoses siin on nüüd kokku märgitud isegi neli autorit selle plaadiümbrisel kunstshows, siis härrased vöör, Fischer ja Richardson ja lugu on üpris tuntud meloodia, pari hiit. Aga miks just see lugu? Sest see on contra vastu sellele, mis me äsja kuulasime, see annab nagu ettekujutuse selle Haardest, kui mitmekesine saab üks inimene olla. Jällegi toonitaks seda, et kui see kutt, keda ma nägin televisioonis, ütles, et ta ei ole Ameerika muusika, Ameerika muusika. See on hämmastav, kui laiahaardeline see inimene on. Kui rikasta muusika. Kunsi Johnse juurest läheme nüüd edasi ühe Ameerika laulja manu, kes ma ei tea, kui palju ta et ise on muusikat kirjutanud, aga nii-öelda teostajana on täiesti supermees ja see on l Saroo nimi muide vihjab isegi võib-olla mingile prantsuse päritolule, võib-olla ta on seal lõunaosariikidest pärit. Ei tea, olen uurinud, aga ei ole targemaks saanud või noh, ei ole nii palju aega olnud, et täpselt see asi välja selgitada. Sest ta meeldib mulle kohutavalt, aga, aga ma ei usu eriti, see on tähtis. Tema puhul on ta lõuna osariikidest on ta kusagilt mujalt, ma üldse ei usu, et kunstnike puhul on sedasorti asi tähtis ja ma võib-olla isegi poolteadlikult hoidunud, sellest ei ole tähtis kunagi sportlasele kohta, et kui temaga hakati Prillimäe, tema intiimelu detailid, siis ei ole tähtis, tähtis on minu teos. Ja kõik ei ole tähtis, kus ma olen sündinud, ei ole tähtis. Väga vähesed kunstnikud aktsepteerivad seda kahjuks. Seda plära üle selle, kus nad on sündinud, mis toitunud, helistavad või mis seal on õppinud ja kus nad on õppinud nii edasi ja nii edasi, nii edasi see müra mind ei huvita, tähendab tõesti, kus ta on sündinud või või, või mis haridust äratas, ta on haridusega inimene, mulle tundub kusagilt lugenud. Ühesõnaga, sina oled sellist tüüpi inimene, et sulle võidakse anda ükskõik milline CV ette, kuhu on üles loetud, ma ei tea. Kümnete kaupa, ma ei mingisuguseid kuulsaid. Väga korda ei lähe korda sellepärast, et ma umbes teadlased diviisi kokku seatakse ja loomulikult iga inimene tahab tunnetada oma häid külgi ja haridust ja nii edasi, nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, aga ära ei ole mitte midagi rohkem toonitanud tal all Saru kaid. Muide, minu meelest enne Bobimexarrinit juba selline mees, no ma ei taha muidugi teisi džässlauljaid ka siin ära unustada, kes ikkagi oskasid oma vokaaliga tähendab mitte ainult meloodiat laulda vaid, vaid teha midagi hoopis keerulisemat, jah, jah, jah. Ma ei tea, kas nüüd see lugu, mis sa oled tänaseks plaadi põgeniku saateks välja valinud, kas seal tuleb ka midagi sellist välja või, või on see, no mis lugu see on siis? See on Axeltjoit positiidist, kui ma ei eksi seal tema viimaselt plaadilt. Ja siin oli tõesti tegu džässiklassikaga pala autorit Sis Harold taanlane Johni mürgher ja ansamblis, lisaks vokalistel sol roole veel kiita Anderson, Larry Williams, Anthony Wilson, Christian Mckpraid, Mark Simmons ja Louis konte löökriistadel, mitte trummidel, vaid just nimelt löökriistadel, rõhutan seda, tähendab, tema mängib neid kongasid pungosid ja selliseid, neid asju ja lihtsalt nimi tuli väga tuttav ette jällegi seoses pori jazzi festivali ka sellepärast, et kui Phil Collins käis seal oma big bändiga siis õnnestus ühel õhtul enne seda kontserti just saada kokku Louis kontega sel moel, et ma vaatasin, et Soome ajakirjanikud arves olid ühe mehe ümber seal laua taga ja siis ma läksin juurde ja tegin selle kuulsa reporteri trikki, et kuna ma meest ei teadnud, siis ütlesin, et tere, mina olen Eesti raadiost, et võib-olla te tahaksite ennast tutvustada. Ja siis ta tutvustas ja ütles, et jah, et mina mängin Phil Collinsi orkestris löökriistu ja olen ka tema mänedžer sellel konkreetsel pori jazzi festivali kontserdil. Mistõttu mul avanes järgmine päev võimalus saada ka sinna pressikonverentsile, kuhu olid eranditult ainult Soome ajakirjanikud lubatud. Nii et niipalju siis terviseid Louis kontol ja vaevalt et muidugi meie saadet kuuleb. Aga see oli üks kena mälestus ja sellelt plaadilt oled sa valinud ühe pala veel. See on siis ma ei riski, Putin oma, riskisin seda juba. Kui ma ei eksi, võimatu, et ka ta ise hääldab seda, aga inimene ei teagi, mida, mida see võiks tähendada, pealegi vabast Me troosi sõnaraamatust otsida võimatuna son. Ja siin on autorid juba nooremad mehed, rasselferante ja hääl, roo ise ja koosseisus peale roosis rasselferante klaveril Anthony Wilson kitarril, David Carpet Vassil ja väga tuntud ja hinnatud trummar Pieter. Ja nüüd edasi soulmuusika tuntud nimedega. Marvin gei on üks meie tänase külalise, Vello Jansoni lemmikuid samuti ja kindlasti on tema kõige tuntum lugu, vast on see kuulus Richardit ruude Craig pain, mida, mida on tõlgitud küll, ma ei tea sadat eri moodi, aga tegelikult tähendab see lihtsalt kuulujutt. Jah, täpselt need on ja kas see on nüüd see lugu, mida sa tahad, meile täna? Ei ole, sest seda teavad kõik, kes on praegu kontsertesitus, nii et see on just see miks mul see Marvin käin, väga meeldib, sest ka kutsutud. Kutsuti noh, kui ta elas veel lõputuks eksperimentaatorit ja siin ta leiab üles, ma ei, ma ei oska, ma ei oska muusikast rääkida, ma tõesti ei oska. Ma langen kusagil, ma ei tea kriitikute tasemele. Langed langed kriitikute taseme, see peaks tõusma kriitikutele. Kriitikuid on ka väga erisuguseid muidugi. Aga no fakt on see, et kui asi meeldib, siis asi meeldib ja see on siis üks neid lugusid, mida me mängime kindlasti tervikuna, eks ole, kuni kuni lõpuni nii väga tähtis, aga lõpp on kindlasti tähtis. No igal juhul lõpuni välja. Ma võin Key kohta, võiks vist paar sõna veel rääkida. Vello Janson, muide siin laulu lõpus kõlas üks fraas säilida children kui mulle neid õieti meelde jäi. Tema elu lõpp oli paraku just vastupidine. Jah, see on väga dramaatiline lugu. Ma võingi isa oli preester mustade kirikus ja ta eitas täielikult seda, mida poeg tegi. Sedasorti muusika istunud talle ees tütre, mitte midagi. Ja, ja lõpuks oli konflikt jõudis nii kaugele, et isa lasi poja maha. Ja kui ma eksi, ta siiamaani vanglas. Kannabel karistust. Jah, need elurajad jooksevad mitmet pidi sageli. Aga läheme nüüd siis tänase saate lõpu poole selle absoluutse lemmikansambli juurde, kellest sa tõesti tahaksid meile kohe mitu näidet tuua. Tower of Power. Jää vist või kusagil niimoodi ütelda, nõrgestanud absoluutne on, ma olen natuke liiga vana, et midagi siukest. Aga jah, kindlasti. Kui vaadata kodus minu siidiriiulit, siis teda on vist kõige rohkem, nii et. Muide, ma olengi vabandust, segan vahele korraks tihtipeale ikka küsinud meie saatekülaliste käest, et kui suured ja pikad need riiulid on, palju sinul neid plaate on kogutud ja on need siis kõik see ideed või on ikka vanad müülid ka ja ikka-ikka-ikka-ikka-ikka. Ka fenoolid on ka vinüüle on nagu pole seda õnneks ei ole väga palju näha. Ta on, võib-olla ma tean vissi kollektsiooniga võrrelda. Aga CD see ka ei ole väga palju, no ma ei tea, noh, ütleme võib-olla paar meetrit tuleb välja. Et võtad ikka ainult seda, mis väga südamele Tahaksin pole ostnud vist viimasena ühtegi CDd, mida ma ei teagi, mida pole kuulanud. No kui me räägime ansamblist Tower of Power, siis nii palju kui mina olen neist lugenud ja loomulikult ka neid kuulanud. Väidetavalt on see üks neid ansambleid, kellel on kõige parem puhkpillisektsioon kindlasti kohe kindlasti tähendab ongi kaks ansamblit, keda hinnatakse Poopilisatsiooni tõttu, üks on mõistagi Fayer ja teine on Tower of Power ja väga paljude suurte popstaaride laatade peal võib lugeda, et taustal mängib just nimelt aurav poweri ja just on küll, jah, on küll. Nii, et nii või teisiti väga-väga nõutud mehed siia järele loeksin hea meelega, ühe tsitaadi. David Ritz on kirjutanud ühe Dawarov poweri plaadi ümbrisele järgmised sõnad. Soulmuusika, see on siirus, kõrged emotsioonid, südamest südamesse suhtlemine. Soulmuusika on nagu kosmiline ühendus meelte ja liikumise, hinge ja keha vahel. Ja soolmuusikal on ka väga suur ja hiilgav ajalugu, sest et see muusika on väga palju geeniusi esile toonud ja nende hulgast ta nimetab kindlasti ansamblit hauero power. Ja omakorda tsiteerib veel ühteteist geeniust Ray Charles'i kes on öelnud, et kui me, Me räägime ikkagi sellisest tõelisest rütmipluusist siis ei ole teist sellist bändi, mis annaks. Vot kuidas seda nüüd tõlkida, nõu bänd kiks lik Tower of Power. Ta andis sädele, tähendab, ta annab, annab sellise paugu, paugu, paugu jah. Aga kas sina oleksid nõus Vello Janson selle ideega, mis siin nüüd on soulmuusikast ja Tower Baueri streigib. Minu arvates on tüüpiline just nimelt kriitikute plära, mina. Aga noh, ma tõesti noh, mulle tõesti väga meeldib see muusika ja kuivõrd noh, antud juhul sellele onule ka meeldib see muusika siis noh, no võtame siis, ma ei kirjuta ka, jah, ma olen, ma olen õnnelik, et on ka on ka teisi, kellele meeldib ja just nimelt jah. Järgmine lugu, seal soldat. Tänane plaadi põgeniku saade läheneb lõpule ühe loo, ansamblit avara poweri kogu on veel mängida, aga enne seda ma tahaksin küsida tänase külalise käest Vello Johnsonilt, et sina kui näit ja, ja lavastaja kui sa vaatad kontserte ja kuulad loomulikult ka. Et kui palju sa pöörad tähelepanu siis ka sellele, mis seal laval toimub ja kõik need valgustused, asjad, lavaline liikumine, kas see sinu töö mõjutab mingil määral ka seda või sa kuulad ainult muusikat? Rist on ausam ütelda, et ma kuulan ainult muusikat, pigem mind häirib see, oleneb muidugi, kuidas need tehtud on. Mul on üks kontsert klindil kodus kus on jälle mustad lemmikud pointer Sisters teevad seda Zimbabwes mustal mandril. Seal nad teevad igasugust tsirkust. Nad on riides väga imelikult ja mingisuguses rekvisiit on isegi neil olemas seal. Ja noh, ma saan aru, et see on atraktsioon aga mind huvitab see sedasorti ütleme siis teater või kuidas seda nimetada. Kõik see lisaväärtus, mis on sinna sisse pannud, nad ei meeldi mulle sellepärast, et nad seda teevad, vaid ütleme, nad meeldivad mulle vaatamata sellele Ka sellega sinu jaoks teater peab olema teater ja kontsert peab olema kontsert. Ei, ma päris nii ka ei tahaks. Kuidas sa muusikalidesse suhtud, näiteks käid vahel vaatamas? Ma ei eita kindlasti. Vabandan veel ja, ja isegi mõnikord väga õnnestunult kokku pandud, tõesti, ma ei eita ühtegi žanrit, mitte mingil juhul. Ei ooper ka ja ma räägin, mul ei lähe see kohale, aga, aga ma, see on minu viga, ma ei eita mitte mingil juhul ühtegi saanud. Aga kui on tegemist noh, sedasorti muusiku, aga nagu me täna kuulasime, siis seal nagu see teatraalne element noh, reeglina kõik nad on vältinud seda, kes siin on täna nagu esinenud. Ja kui seal ka midagi sellist on, siis see tuleb täiesti loomulikuna. Just nimelt. Jah. Nonii, aitäh, Vello Janson ja lõpetuseks veel üks lugu ansamblilt Davor Power ja see on. Tujub annan meid lahtumi.