Ja tere hommikust. Teenrid nagu ikka kohal vaatamata sellele, et väljas on järsult külmaks läinud. Aga siin vikerraadio stuudios on üsna kena ja soe olemine, nii et küte on sees. Loodetavasti meie jutt ei saa sellest kuidagi kahjustatud ega, ega mõjutatud, et, et siin on soe, palju, palju soojem kui väljas. Niisiis täna rahvateenrite stuudios raadio mees Sulev Valner, Postimehele väga lähedal seisev professor Rein Veidemann, tere päevast ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe, siis. See oli palgal. No millest me siis räägime, räägime mõistagi sellest, et valimiste solgitorud pritsivad täie hooga kõike, mis parasjagu välja tuleb. Ühest otsast imetakse sisse ja teisest otsast tuleb välja midagi väga kummalist. Ma arvan, et kogemuse põhjal ma vist võin küll öelda, et et olles kajastanud igasuguseid valimisi siin Eesti vabariigis ma ei mäleta tegelikult nii räpast valimiskampaaniat, ma ei tea, kas teie jagate seda seisukohta, algas alles. Ja siis, millega sa veel üks Eesti tipp-poliitikud on öelnud ka. Oodake, oodake, see on alles algus ja nagu sina, Sulev ütlesid, et, et tuleb veel midagi märksa hullemat. Ei, mina ei olnud aga, aga jah, et. Ei tea, võib-olla võib-olla see on, et valimistega otseselt seotud, aga mina nagu ei tahaks päriselt taandada siiski kõike, mis siin toimub, ka ainult valimistele. Ehk teisisõnu nimetada neid mingisugusteks kunstlikult välja toodud teemadeks, sest kõik need teemad, millest me räägime ja mis suuresti on ikkagi eetiliste valikute küsimused, on on tegelikult küsimustena ikkagi olemas ja üleval nii-öelda reaalselt mitte virtuaalselt küsimused, vaid reaalselt küsimused. Iseasi, et võib-olla selles valimiseelses õhustikus vastust otsitakse neile natuke liiga liiga mustvalgelt, liiga kohati eriliselt liiga, liiga kergelt paikapanevalt liiga noh, mitte mitte tahta salatiga ära kuulata näiteks erinevaid osapooli. No minu meelest valimised, valimiseelne olukord, kogu see pornograafia või see naturalism, mida sina, millega sa alustasid toovad väga hästi esile selle, meie eesti ühiskonna sügavad lõhed. Prose see tõepoolest see selg, rootust, moraal, moraalne selgroodus, millest on aeg-ajalt Literaadid, mõned siis Nate hiiglased, Eesti kohalikud mõttehiiglased kirjutanud või, või südametunnistusele valuga kunstiinimesed väljendanud kuskil avalikkuse ees, see tuleb nüüd kõiki esinenud vaht tõuseb pinnale ja valimiseelne olukord toob selle, toob seal hästi välja. Lisaks sellele on ilmselt selle Selle musta pesu pesemise üks üheks fooniks ka selle tohutu need tohutu kõrged panused, mis nendes kohalikes valimistes, kui tegemist on kohalike valimistega. Sellegipoolest taustal on panused väga kõrged. Vot see ongi see küsimus, et mis panused siis praegu nagu on, et tegelikult me ju elame niukses permanentses valimiste situatsioonis noh, alles olid riigikogu valimised, eks ole, 2003 2004 olid Euroopa Parlamendi valimised, nüüd on kohalikud valimised, järgmine aasta valime presidenti. Siis valime jälle riigikogu ja nii edasi ja nii edasi kogu aeg on, on mingisugune, et miks, miks need panused praeguses nii väga-väga kõrgel peaksid olema või ütleme nii, et, et noh, et kohalikke valimisi, nii nagu ütleme Euroopa Parlamendi valimisi kohalike valimiste suhtes, nii nimetataksegi kohalikke valimisi riigikogu valimiste suhtes nii-öelda mingis mingil määral nagu eelmänguks. Et see nagu positsioonisõda, kus, kus nagu tegelik lahing antakse ju aasta pärast, et et, et noh, et, et et mille nimel või, või mis, mis see praegu on, see moment No eks nad panused on ikka kogu aeg kõrged ja tegelikult selles suure maja siis on hullumaja, et lahtiste uste päevi nagu ei ole ka siin võib ka tuua veel globaalsema võrdluse, et sellistes suurtes male partiides mingeid mänge mängitakse tõesti pidevalt, eks ole, ütleme nagu riikidevahelises diplomaatias nii-öelda riikidevahelised huvi kestavad, võib olla kümneid ja sadu aastaid. Rahvuslikud huvid mõne teise riigi suhtes ja mured, et need partiid tegelikult kestavad praktiliselt lõputult, tähendab see niisugune positsioon, kus keegi püüab kasvõi etturi liigutusega nii-öelda maleterminites natuke jälle oma positsiooni randada keegi kahib midagi, et see partii tegelikult toimubki pidevalt ja siin nagu see on pigem niisugune tinglik vaheetappi tegemise hetked, et noh, nagu nagu, nagu me tinglikult aega mõõdame aastates nimega tinglikult mõõdame seda valimisperioodidesse. Tegelikult ikka suured mehed mängivad seda mängu pidevalt. Ja aga noh, üks poliitikaelu triviaalsus on see, et poliitik elabki valimistest valimisteni, see tähendab, et kui need valimised on möödas, siis peab ta tegelema intensiivselt sellega, et valijad tema lubadusi ja unustaks läheb natuke aega mööda, ta peab välja mõtlema jälle need uued lubadused, millega oma valijatele taas meeldima hakata. Nii et niisugune tsükkel pidevalt kordub ja loomulikult iga erakonna eesmärgiks on saada võimule, sest et erakonna poliitika olemus seisnebki selles ühelt poolt väljendada teatavad maailmavaatelisi või koondada maailmavaatelisi seisukohti, tõsi, mis noh, nüüd kaasajal ei oma on üha vähem ja vähem tähtsust omavad oma osa selles poliitilises võitluses. Määravaks on muutunud ja just nimelt võim ja võimu saavutamine ja Eesti juhtimine, aga mitte ainult Eesti juhtumil, kui vaatad kasvõi teise teiste riikide praktikat ikka seesama mitte ainult poliitiline võim, vaid kui poliitiline võim juba saavutada, siis see on omakorda seotud majandusvõimuga ja ütleme, Mu välja püütakse võimalikult rohkem mulin, Manopoliseerida erinevaid, nii-öelda tsoone, sest et nii nagu turumajandusele omane on ka mõnes mõttes poliitika omamoodi, allub samadele turureeglitele, et siis rohkem sa suudad monopoliseerida erinevaid võimuvälju, seda kindlamini tunned ja minu meelest nüüd noh, siin on ju näha mitmete erakondade puhul, kes on pikka aega olnud, eks ole, võimu juures, nendel on alati risk see, et nad võivad nüüd kaotada uues koalitsioonis selle positsiooni Res Publica näiteks kes on nautinud suurt tähelendu, temal on väga kõrge panus see, et üldse see valimiskünnis ületada, sest et see on väga punnuslikude kohalikel valimistel Sa räägid nüüd Tallinna linnast? Tallinna linnast, aga see tähendab ka üle üle siis riigilistes, ütleme, kohalike omavalitsuste valimistel, kui seal nendele kohti ei jagu või nad kõrvale tõrjutakse, see peegeldub paratamatult kogu partii reitingus, mis omakorda peegeldub vastu järgmise või ülejärgmise aasta siis riigikogu valimistel. Ja, ja et mind paneb imestama see, et, et just nimelt pikaajaliselt tegijad mitte niivõrd võib olla kiire tähelennuga, uued tulijad, aga pikaajalised tegijat, kes on Eesti poliitikas juba kaua aega olnud ja kelle puhul võib ka ennustada, et nad kaua aega on edasi. Et nemad ikka mängivad nagu seda mängu, et justkui justkui poole aasta või aasta perspektiivis peaks ainult ette mõtlema, et mind paneb see tegelikult sügavalt imestama, et et niisugused poliitilised jõud ja nende juhid, kelle puhul, kui eeldada, et nad ka viie aasta pärast või 10 aasta pärast on Eesti elus väga määraval kohal Töö, et nad võiks ju rahulikult nagu riigimehelikult pikemat strateegiat silmas pidada ja mitte kogu aeg mängida niisugust mängu, et et pärast seda aastat tulgu mis iganes ja, ja see see sel taustal muidugi on väga minu meelest tunnuslik. Ja, ja päris hea, et praegu nagu on saanud eetika siiski selliseks poliitilise indikaatoriks selleks teemaks, millest räägitakse viimastel nädalatel et ilmselt ka valijate ja ka poliitikud arusaamisele on jõudnud see, et rääkida näiteks nende valimiste eel mingitest konkreetsetest lubadustest, mida ära tehakse, see ei kõla väga veenvalt. Lubatakse nendest muidugi räägitakse aga, aga et isegi võib-olla eetilised küsimused, et kellelegi tegeliku tegutsemise eetika ja mingid eetilised põhjused Me jõuame sulav konid ikka juurde ja eetika on ilmselt täna meie kogu saadet niisugune läbiv teema, aga aga, aga mille nimel siis nagu ikkagi see see jaskar käib, et kas tõesti selle nimel saada nüüd kohalikus volikogus, olgu see siis ma väga vabandan Kapa-Kohila ees või, või Tallinnas, eks ole, saada mingi arv kohti või, või tõesti positsioneerida ennast eelseisvate riigikogu valimiste eel kuidagi kuidagi paremini. Kas Tallinnas on nii-öelda midagi veel katki hammustamata, midagi ärastamata, erastamata? Kas Tallinnas on mingisugune raha, mis on vaja aianditelt tasku pista või, või tõesti, on nii-öelda mingisugune tulevikku silmas pidades käitumine kogu selle selle motivatsiooniks? Ma tahaksin sulle vastata. Sinu kasutatud jaskar, jutumärkides. Sest see ei ole jutt Aga metafoor? Mina nii-öelda kirjandus inimesena mul väga teritab selle niisuguste väljendite peale, ma tahan sulle toda tuua vesi ja mängu ühe seletuse oletatava seletuse tõepoolest arvan, sul võib olla õigus, et, et ega erastada erastada suurt enam midagi ei ole, aga. Et aga selle selle olukorra Olukorra, mis praegu on ju kujunenud, on pikk eelmäng. Ärme unustame seda, et aastate jooksul süstemaatiliselt kogu Eesti elu politiseeritud see tähendab tegelikult, et need poliitilised hierarhia töötavad kõikides struktuurides ühiskonna struktuurides, vaatamata sellele toorikale, mis 90. aasta algul peeti, et, et katsume lahus hoida, eks ole, selle parteide erakondade ja poliitilise elu ütleme mis, mis, mis puudutab seda poliitilise eliidi, mis puudutab ütleme siis valitsuste vahetusi. Aga jätame ametnikud rahule, näiteks see on ametnike säilitada selles mõttes, et seal mängivad professionaalsus, katsume vältida seda, et nõukogud, pelgus, riigiettevõtete nõukogud on, et seal doktomineeriksid asjatundjad, eksperdid ja ei oleks niivõrd poliitikute mängus, aga mis, mis seda vana küna ees me seisame. Me oleme täiesti puhtalt sellesama lõhkise küna ees. Et, et selle nimel ju käib mäng, see tähendab seda, et võimuparteid olgu, kas kohalikel valimistel, kes saavutad või teisiti, hakkavad kaasa mängima nende tulevaste nõukogude valimisel ametnike määramisel erinevatesse ja need omakorda tähendab, saavutavad otsustava rolli riigihangete siis kätte, noh, ütleme siis kogemuste mängimiseks oma klannidele, seltskondadele. Oh jumal küll, kui läbipaistev see tegelikult on, tegelikult ju samal ajal kohutavalt läbi. On selles, selles ongi see asi, et midagi võib-olla ei ole enam erastada ja erastada, aga tulevikku silmas pidades on tähtis see, kes saab õiguse ehitada uut. Ja kes saab sealt tulevad kasu, et, et see on ilmselt üks üks nagu põhi põhimomente. Kui ma enne ütlesin, et ma ei mäleta nii räpast valimiskampaania siis räpase all mõeldakse enamasti seda, et mingisugusele poliitikule tuuakse kuskil mingi must pesu välja või keegi on kuskil pidanud armukest või midagi taolist, eks ole, need on siuksed nagu klassikalised juhtumid. Ta ei pidanud üldse silmas. Ma pidasin silmas ikka rohkem seda, et kui lihtsalt kohalike valimiste eel tuuakse altarile riiklikud huvid. Et see vot see on nende valimiste puhul nagu, nagu minu jaoks kõige-kõige masendavam. Et riigimehi meil nagu ei olegi enam. Meil on lihtsalt mingisugused tüübid, kes jagavad praegu võimu ja kes, kes selle kaudu saavad teha kõike, mida mida iganes. Ja selle, selle altarile tuuakse meie riigi välispoliitika väga olulised küsimused meie meie partneritega suhtlemisel ja nii edasi ja nii edasi. Ka nii-öelda vaenlaste või oponente käsitlemine ja kõik, kõik see on praegu toodud nii-öelda 16. oktoobri altarile. Jagate minuga seda seisukohta. Ma siiski küsiksin. Nagu täpsustust natuke, mida sa, mida sa nagu ikka täpsemini mõtled, kas sa pead silmas? Proua haridusministril? No räägime praegu haridusministrist, kui see hääletus riigikogus oli läbi kukkunud, mis oli muidugi mõistagi ettearvatav minema, õli pidigi minema ja võimukoalitsioon oli teatanud, et, et nemad ei ühine sellega ja pärast selgus, et nad ei hääletanud üldse. Siis nii mõnigi ja neid oli mitu. Reformierakondlast ütles mulle pärast täiesti eravestluses ja sellepärast me saame nimetada nimesid, et neil oli sügavalt piinlik selle asja pärast. Aga jumal tänatud, et piinlikum jaa, aga sellest on ju vähe. Sellest oli vähe, kui me ikkagi mõtleme kõige selle peale, mis, mis selle, mis selle haridusministri nii-öelda mari epopöa seotud. No ma arvan, et võib-olla haridusminister oli siis ettevaatamatu, teades väga hästi, et ta tegelikult on juba varem tule alla võetud, sest haridusministri positsiooni nii-öelda kui poksimatši silmas pidada tema tema juba pehmendav pehmendamine algas juba tegelikult selles poksimatšis märksa parem ja need maksahaake tuli juba enne seda ikkagi. Ärme unustame seda, et kogu helistaja haridusmaastiku kujundamine hariduspoliitika. Vastuolulisus peaaegu et olematu, ikkagi need suurte haridusstrateegiliste otsuste puudumine või siis mis puudutab selle pearaha, siis koolide finantseerimise ja remontimise ümber metsikut käisid enne seda ja küsimus oli selles, et vaja oli vajalik lihtsalt nad Sarajevo ajendit leida. Oli nii, et teiselt poolt mulle tundub, et Mailis Reps osutus selleks võrdinaadiks, mis nii-öelda selle valimiseelse esimese maailmasõja vallandas ja, ja ta oli ise lihtsalt noh, ohver sellega konsele kontekstis jällegi hea küll, ma olen sellega päri ja ma olen ka sellest kirjutanud, et et haridusminister ei näinud ette niisugune nagu paljud poliitikud ja näete, mis, mis nende käigud võivad ajakirjanduses kaasa tuua avalikkuse kaasa või aga nende endi valimisvõitluses ma tunnen, et ma need teiste poliitikute puhul täpselt samuti, ma loodan, aga selles kontekstis näiteks täiesti varju ju välisminister Urmas Paeti nii-öelda roll tema temal piisas ainult et nojah, et juhtus näiteks niimoodi, et see üks memo imbus jällegi avalikkuse ette, mis ei ole sinna määratud ja ongi kõik ja on täielik vaikus ja ta ei pea, temal ei pea mitte millestki aru andma. Aga Repsi küpsetati esimesel sügisistungjärgul, nii et hoia ja keela. No aga oli ikka põhjust ja mina loodan, et kui Aarne ütles, et mõned reformierakondlased tundsid piinlikkust siis ma väga loodan tegelikult, et siiski ka hulk keskerakondlasi tegelikult tunnet kogu selle asja suhtes mõnevõrra piinlikkust ja ja vähemasti, et see asi õpetas neile ka seda, et nii-öelda järgmisel korral ehk noh, midagi sellist siiski püütakse vältida ja ma mõtlen ka seda juhtuda. Tegelikult oli valus, nagu vaadata seda, kuidas püüti teha kramplikult sellist nägu, et me ei näe mitte mingit probleemi selles asjas. Et kuidas Keskerakond nimelt tegi Mailis Repsi siis tõepoolest demonstratiivselt nii-öelda oma aseesimehe selle, selle protsessi käigus ja demonstratiivselt teatati, et me ei näe üldse mitte mingit probleemid oma tegevuses. Ses mõttes oli hea, et ta vähemalt ise riigikogu ees ikkagi tunnistas, et et, et. Ikka hästi, see oli hästi lavastatud ja ellu viidud stsenaariumi väga kindel osa, nagu nagu oli, oli väga ilmselgelt ka näha kui wanna või püüda ennast panna, ma kuidagi ei saa ennast panna, sest mul puudub nii palju fantaasiatega kui püüda ennast panna Keskerakonna esimehe nagu rolli, et mida nagu antud situatsioonis teha ja sõltumata sellest, et kes, kes see Keskerakonna juhtis parasjagu on siis no on kaks võimalust, kas anda jalaga haridusministrile nii-öelda lasta vabale käigule öelda, et noh, mitte toetada umbusaldust, aga öelda, et väga ilus oleks, kui sa läheksid praegu ise ära enne enne valimisi alati seotud mingisuguse riskiga, on selge, et, et kui nii lähedal valimistele ja nii tundlik küsimus nagu on seda haridussfäär ja kui selle ala juht viskub, poliitiline juht lahkub, siis võib hakata valijades, kes kõhklevad, võib hakata. Tekib niisugune mulje, et ju seal ikka midagi on, et näed, lihtsalt nad oma inimesest loobusid Savisaar muidugi on tuntud kui oma inimeste kaitsja ja loomulikult selles küsimuses oli ka teatud võimalusi, et, et rääkida nii-öelda must, toimiks. Ei, no aga see on ka selge, et omasid peab kaitsma. Muidu sa oled, see oleks nagu ütleme inetu. Küsimus on selles, kus on piir, omasti kaitseb. Aga jah, et siin on probleeme küll, et. Ja teine asi on viskuda ambra suurile, ühesõnaga kombata seda nii-öelda poliitilist olukorda siis oma partnerite oma praeguse liidu sees ja mõelda, et kuidas nemad käituvad, kas nemad lähevad nii-öelda lõpuni või ei lähe. Aga praegusel ajal kohe oli selge, et vaadates kasvõi peaministri avaldusi, oli selge, et et noh, et see on, see on üks pehme maa, seal võib taluda küll sarnane lähtud kohe nagu niisugusest kombinatoorsest loogikast. Et see on kasulik teha mida selles positsioonis on kasulik teha, mitte nagu sellest eetilisest hinnangust, et et kuidas seda tegevust eile järel asja puhul ei mänginud? Absoluutselt mitte mingit rolli tähendab asjadele nii-öelda objektiivse ja adekvaatse hinnangu andmine ehk võttes aluseks selle, mida haridusminister Marimal ütles siis sellele avaldusele oleks tulnud järgneda, ma arvan, üks viis minutit oleks võtnud aega, et haridusminister oleks pidanud vabastata oma ametikoht selles ei olnud mingit kahtlust, tähendab see müra, et et kontekstist välja rebitud laused ja vene propaganda kasutas seda kuidagi ära ja selleks ongi Venemaal oma propagandamasin ja sinna lähevad miljardid rublad, et see hästi töötaks. Ja no võib-olla haridusminister unustas ära, et, et me elame 20 esimeses sajandis ja et meil on televisioon ja ja et, et see lõik nii-öelda tervel kujul mängiti ette, tekitas Eesti telekanalites ja viie Vene kolleegid suurima hea meelega selle lõigu, mis ta andis siis terve Eesti programmile, mängivad, annavad meile. Kusjuures, kui meile vaid annavad meile ja meie sellele rõõmsalt ette mängime, siis oli selge, et, et seal ei ole mitte mingit vaidlemise kohtagi. Ja ometi leidus praeguses poliitilises kombinatoorikast vaidlemise koht. Selles valimiseelses võitluses on mind kogu aeg hammas, muide see ei ole esimest korda see, et kõik erakonnad, kes valimistel lähevad mõtlevad läbi või vähemasti nende kontorites olevat siis tõenäoliselt ajutrustil, kui seal niisugused on, mõtlevad läbi, kuidas võistlevad erakondade komprosid või avalikkuse ette sööta ja, ja, ja noh, loevad üle oma arsenali nii-öelda nende mudapommide suhteliselt teistele võib läkitada, aga samal ajal minu meelest ei ole võiksid erakonnad hoopis mõelda sellele, kui palju nende erinev eriti juhtisikute puhul on kapis luukeresid, mida võidakse välja tirida või, või, või noh, ma ei viitsind ikka väga kriitiliselt vaadata oma tegevuse siis kas ärisfääris või, või, või, või oma suhtumise kasvõi selle ütleme antud juhul selle Marimal kaasuse suhtes, et et kui tuntakse, et ollakse nõrgapoolne niisugustes või mõjutatav, siis, siis siis peaks nagu seda varemete tunnistama teades, et et valimiseelses olukorras iga niisugune väiksemgi kõrvalekalleväärsem võidakse puhuda suureks või dramaatiliselt käia koguni selle erakonna vastu välja. Kui te jälgisite ja kindlasti jälgisite, siis Savisaare vastused riigikogu liikmete küsimustele infotunnis justiitspuudutasid nii Keila jõuad kui, kui ka siis ütleme kõike muud, et kui detailselt hästi oli ta ette valmistunud ja, ja kui hästi olid nii-öelda korraks luukera valgustati tagantpoolt valgusega, et kõik kohe näeksid, et ärge hakake jamama, poisid, siin on teie luukered. See oli, see oli, see oli väga ilusti väljamängitud ja selles, et riigikogu liikmed kas ei oska esitada küsimusi esitavad neid saamatult ebaprofessionaalselt või on neil tõesti olemas mingid kondid kuskil kapis? See on nüüd nende probleem. Aga, aga Eesti ühiskonnale tervikuna loomulikult on, on, see on see noh, ülimalt, Kas sina, Sulev, seal seal infotunnis olid? Ei, ei, otse mitte, mina, tähendab, ütleks nii, et Savisaar on jälle selles osas natuke õigus. Et neid patuseid on tegelikult väga paljudel majutad kõigil, eks ole, kindlasti mitte kõigilt poliitikutel aga väga paljudel on ühe- või teistsuguseid asju toimunud, ütleme poliitikud teevad vigu, inimesed on ekslikud ja, ja me peaksime mõtlema selle juures ka sellele, et et võib-olla iga eksimuse nii-öelda palk ei pea olema tingimata giljotiin. Eks, ehk nii-öelda poliitiline nii-öelda pea maha võtmine ehk, ehk tagandamine kindlasti ametist lahkumine, ütleme, ministrid ametis olles oma ametisoleku aja jooksul, olenemata erakondlikust kuuluvusest tarkusest või mitte nii suurest tarkusest teevad mingi hulga vigu igal juhul seda tüüpi tööl lihtsalt teevad vigu, laiemad vigu ja, ja siin on võib-olla meil natukese puudu läbi räägituna, aga niisugune vigade hindamise ja karistamise ma ei oska öeldagi. Adeks mehhanism ühiskonnasiseselt, et et mida on väärt mingi viga ja kui mis on siis see viga, mis need nii-öelda tingimusteta tähendaks ametist lahkumist, mis on see viga, mis tähendab, ma ei tea mingit antroop, publiku noomitust ja arvestust kalasega kollase kaardiandmist, eks ole? Siin on kuskil mõtlemise kohad ka. Ei, seda küll aga, aga, aga ootame ikkagi seda kombinatoorikad, mis, mis nagu nüüd viimastel päevadel on siis meie tipp-poliitikute hulgas, siis sa ütlesid Sulev, et, et see reformierakondlastele oli noh, piinlik. Aga minul oli piinlik, et nendel oli piinlik. Sellepärast et mis sa tuled pärast kurtma, seal piinlik on. Kui, siis aja sellist poliitikat ja ütles, et ausalt välja, aga muidugi ma saan aru, kui ma võtan ka kõik plussid ja miinused kokku, et siis noh, valimiste eel ja, ja ennast järgmisteks või siis praeguse seisuga veel ülejärgmisteks, valimisteks sättides ei ole hetkel kõige otstarbekam. Sest kõige just nimelt pragmaatiliselt lähtudes ei ole kõige otstarbekam asja nii-öelda Nad on nagu lõpuni viia. Sellepärast oli mulle väga suur üllatus, et selles asjas siis repsi asjas vaid kogu selles kui pigem repsi asjasi Hanschmidti asjas ja siis Keila-Joa asjas võttis sõna Euroopa Komisjoni asepresident. Ja, ja mismoodi see täpselt oli ja kuidas see nagu välja ujus, kas, kas BNS suunati nüüd Kallasega intervjuud tegema öeldes, et Kallas tahab ka nagu midagi öelda või, või oli siis Ansipile kallaselendi varem mingisugune kokkulepe? Ja mulle tundub küll, et, et reformi tipp endiselt suhtleb väga aktiivselt Brüsseli mehega. Ja kõik sealt tuleb, on nagu hoopis teise kaaluga kui, kui kallas midagi praeguses situatsioonis muidugi netikommentaatorid võivad alati öelda, mis sa seletad, sul on endiselt kusagil 10 miljardit, panid, aga, aga asjal on teine kaal, kui, kui Brüsselist sellisega positsiooniga mees midagi ütleb. No Sulev ja siin tuli jutuks sinodi sule, viitasid selle Savisaare pitsat isegi sealhulgas mõista teda. Nimelt selles, et et see nõndanimetatud Savisaare luukere, mis puudutab seda 500000 krooniga ostmist, selle suvila ostmist Oliver Kruuda, keda ta väidetavalt eriti ei suhtlen, on see muidugi ei pea paika, mina ei ole olnud. Mina ei olnud, mul ei olnud ülevaadet selle tema vastusest, mis ta riigikogus esitas, väidetavalt olevat olnud suur demagoogia, nisugune, tõeline miljon. Millises oskuses ma ei kahtle, et Savisaar võib omandada seisust. Ta võib olla ka see su naine, aga ma tahaksin öelda seda, et Savisaar viitas sellele kontekstile mis puudutab selle 500000 krooni suvila ostmist ja sellega seoses tulid välja, et võimalikud muud luukered, eks ole, millega ta tahtis teistele, aga ühele kontekstile on, ma ei tea, kas ta viitas selle, võimalik, et ta mulle tundub, et ta ei viidanud sellele. Aga siiski võinuks viidata, tähendab, et mille suhtes ma pean ütlema, et mina küll nüüd olen, olen selle asjale järele mõelnud ja, ja tegelikult on see tegemist sinisuurte tagajärgede reaga. Ma olen nimelt üks nendest omaaegsetest riigikogu liikmetest, kes üheksa suve järjes suvitas. Rentis muidugi siis riigikogu või vabariigikantseleis tähendab alla kuuluvat suvilat number 36. Väga vähenõudlik noh, peaaegu Tosmiga, aga, aga, aga siiski see minul suvilat ei olnud. Ja ei ole siiamaani ja, ja seetõttu oli niisugune võimalus avanes. Ja me tegelikult selle Keila-Joa puhkealakompleksi nüüd erakätesse seisis üleval juba Laari valitsuse ajal 90. aasta algul ja sealt ta kogu aeg seda eriti eriti keriti juba siis ma mäletan, see tuli kõne alla, oldi seda meelt, et noh, et siis on teatud niisuguse privileegide andmine ja see tuleks ära lõpetada, ajakirjandus tõepoolest õiguse kahtlustas ja lõpuks tuli välja, et kompleks on kahe miljoniga, iga aasta dotatsiooni saab riigilt, et milleks seda ülal pidada, aga ei kuuldud seda võimalikku häält, et et mis oli ka tegelikult üleval, et noh, et valitsus võinud jätta selle oma õppekeskuseks kujundada ümber, pannud siis moodustada sihtasutus, kes oleks võimeline olnud seda valitsuse enda kasuks või ütleme, kogu ühiskonna kasuks tegelikult üsna hästi ekspluateerima. Sa ise ütlesid, Rein, sa rentisid seal mingisugust Hosmikud, ma ei tea, mis seisukorras maja tegelikult on. Heimar Lenk nimetas Savisaare ostu ka mingiks. Oi. See Savisaare, see maja väga uhkelt Kaldun arvama, et selliste vene ajal ehitatud ja tollase ehituskvaliteediga, kuigi eks ole Ministrite nõukogu jaoks ja nii edasi. Materjalid olid ikkagi tollased ja ehituskunst oli tollane, et ei saa, seal ei saa midagi midagi erilist olla vähemalt enamuste nende osas osadele muidugi vanad ja mis on nagu muinsuskaitsega seotud ja nii edasi kaasa. Laidoneri maja. Mõttevahetus käis selle ümber, Aarne, et et, et on teada. Et nende remont võtaks, võtaks meeletult raha ja sihtasutus ei ole mingisugune võluvits, nagu me riigi kinnisvara aktsiaselts, siis näeme, et, et see on suhteliselt mõttetu välja mõelda. Nojah, aga siis oli ka teada, et kui see läheb erastamiseks, siis on sisuliselt läheb särastamiseks oli ju teada, et see tehakse ainult oma meest huvitaval kombel, et mul ei ole küll keegi pakkumaid kuule, osta ka näiteks 100000-ga, seesama väikene putka ära, kus, kus sina said suved veeta. Ei. Kui vaatad seda nimekirja miljonit Eesti Ekspress välja tõime, siis on ju selge, et nii nagu ka kommentaarides on öeldud, et tegemist on klannide vaheliste nende majade, sisuliselt ütlemisega. Et, et sellise olukorra vältimiseks ma tahan lihtsalt öelda seda, et see Savisaare juhtum on lihtsalt üks nendest tagajärgedest, mida oli ette näha, mis juhtub siis, kui minnakse selle erastamise sellisel kujul. Käivitatakse. Et see on omamoodi selline huvitav kompleks, kui pikalt seda küsimust nagu vaadata ajas tagasi, et kõigepealt oli avalikus hästi veendunud, et maha müüa ja samas oli hästi selge, et selle müügiga tuleb üks igavene jama ja pärast müüti, nagu selgub, on veel edasimüümisel on veel järgmine jama, eks ole tulnud, et et igatpidi niisugune nagu lõks. Kust pidi lihtsalt tulema mingi jama. Aga teine teine kontekst on see, mis täna ist vest, lugesin üle, mis, mis kahvatub või seda 500000 kroonist vastu. Muudab selle täiesti kahvatuks on see, et Ida-Tallinna haigla on 51 miljoni eest müüki pandud, tähendab, ja otsitakse ostjat, toimub siis haigla erastamine ja no vot siis hakkad mõtlema, et missugused klannid nüüd selle ümber koonduvad ja mis saavad nendest haigetest ja ja, ja, ja, ja mis üldse saab Eesti sel juhul Eesti tervishoiust, kui see selline erastamisvaimustusse ja äri, äri, ühinglikke mõtteviis seal. Puhub ja see on hästi huvitav, aga jääks äkki korraks veel selle Keila-Joa juurde, et minu meelest tuleks siin küll nüüd unustada ära selles osas Savisaar, kui noh, Eesti poliitikas mütoloogilise legendaarse Hanne kuju selles mõttes ikkagi püüaks nagu hästi kainelt käsitleda tema tegevust. Samas kontekstis nagu me ütleme, käsitleksime iga teise poliitiku oma tegelikult Ongi nii peakski tegema ja tegelikult seal ongi teised poliitikud ka otsapidi sees, eks ole, seal on Ojuland oma elukaaslasega tegelikult täpselt sama otseselt asjas sees. Seal on veel kuuldavasti mõned poliitikud servapidi sees, eks ole, seal nagu ma olen aru saanud ka, et võib-olla teiste teiste ka ütleme näiteks pereliikmete nime kaudu seal on, seal on sees tegelikult huvitavad tegelased, et Kalevi endaga seotud mõned inimesed, et et iseenesest selle suvilakompleksi müük toimus ju täiesti avalikult ja korraliku hinna eest. See isegi Imastati, et miks selle kompleksi eest üle 50 miljoni krooni maksti, see tundus isegi kallim hind, kui võis arvata. Jaa jaa. Lisaks on üks huvitav koht, mida ajakirjandus pole ka nagu lahti hammustanud, et mis motivatsioon oli ikkagi sellel firmal, kes ostis selle 53 miljoni eest selle kompleksi. Et mis motivatsioon oli tal neid nüüd neid krunte edasi müües? Tõepoolest niiviisi, et, et see ei olnud mitte avalikult müügis 70 krunti. No see on nagu mingisugune mingisugune poliitiline investeering see on väga hämar tee ja see on, see on suhteliselt kusjuures mõttetu. Ehkki ma siiski püüaks olla võimalikult täpsed, et minu teada selle firma, kes seda Keila kompleksi ostis, on tegelikult kahe omanikuga, üks on Kalev, teine on Skanska ehitusfirma, mis tähendab, et nüüd päris öelda Oliver Kruuda isiklikult seda kõike korraldas. Ilmselt ei ole ka päris täpne, kuigi kuuldavasti vist Kruuda põhiliselt seda ikkagi sellega tegeles. Keegi on alati nii-öelda aktiivne pool, eks ole. Ja, ja siin nüüd Peaksime siis rääkides nii-öelda avameelselt, milles nagu kahtlustatakse, me peaksime siis küsima kas ütleme nüüd, kas see, et, et krunti müüdi just selle hinnaga nendele nendele poliitikutele. Kas see oli nüüd mingisugused teenega minevikus või mingi oodatava teine ka tulevikus. Ja noh, siin on muidugi kahtlustatud ennekõike, eks ole, Kalevi vana maja politseimaja rentinud jah, ütleme õigemini öeldes just nimelt rent peale välja rendisoodsat, eks ole, renti politsei poolt, mis nagu kaleviomanikele, palju meil siin siin see asi ongi, et kas see on ikkagi mina ei ole, ütleks, et, et ka see on siiski praegu kui selline selge spekulatsioon. Tähendab, et et neid kahte asja omavahel seostada siin nagu tundub loogikaga neid otsi saab kokku viia, eks ole, Savisaar on seotud Keskerakonnaga, kellega oli seotud tolleaegne, ütleme, siseminister ja politsei juhtkond, kes seda kalevimaja rentis. Aga Savisaar siiski otseselt mitte, eks ole. Ja teisest küljest et see on nagu, see on nagu natuke selline, et kui meil kopteriõnnetuse kohta praegu tegelikult ikkagi versioon puutub, mis juhtus, siis me ütleme, et meil tegelikult tõde puudub, me võime oletada seda sedasi. Jah, aga siin on üks, üks aktsioon, mis minu jaoks nagu ei, ei kuulu ümber lükkamisele, tähendab, ilma põhjuseta ühtegi kinnisvarajupi alla turuhinna ei müüda. Nüüd sa küsid, mis on see põhjus? Vastus on ei tea, aga põhjus peab olema, tähendab kuskil midagi peab olema. Aga samas, kui Savisaar ütleb, et kõrvalkrunte müüdi ka sellelaadse hinna ja kas see on ka samasuguse hinnaga siis selles on jälle ja, ja võimalik, et seal veel mingi hulk inimesi sai sarnase hinnaga, ehkki see kokku muidugi tekitab jälle küsimus, et kui, kui see firma, kes ostis selle riigi käest 53 miljoniga ja peab nende müügist vähemalt sama palju tagasi teenima kui ta ujulaid, krunte, eks ole, poole miljoniga, siis ei tule kuidagi 50 miljonit. Ja tuleb ja kuidas tuleb, muuseas kujunemise osteti 50 52 miljoni eest või 53 miljoni ja kui väidetavalt seal on krunte juba ära müüdud, mingi 67 miljoni eest. Ehk siis turuhinnad on tõusnud, kinnisvara läheb kogu aeg kallimaks, siis kokku need annavad juba 67 miljonit, eks ole. Ja, ja kui sa müüd ühele poole miljoni eest või 300000 eest ja teenid sellega tohutult poliitilist dividendi või maksad mingit vana kalavõlga, see on ju super tehing. Ega, ega Oliver Kruuda-le ei olegi nagu põhimõtteliselt ju. Võib-olla aga võib-olla nad olid tõepoolest nii-öelda esimesed ostjad, kes millegipärast nii-öelda asja käivitamiseks Ja väga sellisel juhul tähendab kui ostjad on Edgar Savisaar ja ja raudselt eks ole, Raimo, või siis Kristiina Ojuland, siis on väga-väga veider, veider, veider. No muidugi peame kohe tegema olulise korrektiivi. Noh, ma ei tea, vähemalt formaalse korrektiivi selles suunas, et selle Laidoneri suvila ostis siiski silma siksak. Ta nimi oligi seal ei ole ausalt öeldes hakanud isegi väga selle pugeda tänases Postimehes. Erki Savisaar annab intervjuu, mille ta lõpetab siis selle kinnitusega, et kõik tehingud on kogu aeg tehtud ranges vastavuses seadusandlusega ja muide, Edgar Savisaar ise ka viitab ühele kogu selle protsessi olulisel tuuma ja ta ütleb, et et alati tuleb küsida, siis tema tahaks küsida, siis kõik saavad, kui kui talitatakse seadusetähe järgi ja ei, ei rikuta seadust, kas siis on. Tehing olla moraalid, kas kolla moraala, nii nagu ta ütles, küll? Vastus on väga-väga selge. See on üks asi, aga teine asi on see, et ütleme, seletatakse normaalseks korruptsiooniks. Ütleme see inimese enda tegevus, kuid minul oli võimalus siin üleeile võtta ja siis hariv intervjuu professor Eduard Raska alt, kus ta ütleb, et aga seadused, needsamad seadused, mida sina, järgid, Aarne iga päev kogu seadussüsteem Eestis võib-olla tegelikult soosida just nimelt seda ebamoraalsust, jah, ja, ja toetades kantslerina seadused ise ei ole seotud kogu seadusloome ei ole seotud eesti kultuurikontekstiga meie nii-öelda selle kogu ühiskonnaruumiga, vaid tegelikult on teenivad teatud misse siis pole midagi imestada. Ja väga-väga kuldse lause ja minu jaoks nagu terve terve aastat iseloomustav lause ütles eile meie õiguskantsler Allar Jõks, et meie valimised on, on küll väga seaduslikud, aga nad on ebaausad. Ja see käib kogu kogu selle nende protsesside kohta. Kui me selle seaduslikkuse juurde läheme, siis ikkagi tuues mängu nii-öelda teise viimase aja antikangelase Ain Hanschmidti, eks ole siis ega seaduslikkuse mõttes selles, et Tallink talle 10000 krooniga müüb, eks ole, osaluse, mis. Näed, sadu miljoneid, et seaduslikus mõttes on nii-öelda noh, sinul, Rein on õigus oma, ma ei tea, korter, eks ole, maha müüa ühe krooni eest kellelegi mingeid tiivil. Seadus, eks ole ja, ja lihtsalt me noh, nii-öelda võime ainult oletada, mis teine seal siis tegelikult taga on, eks ole, mis sa vastu saad selle, et selles mõttes see, see nii-öelda ostu-müügitehingut ei tule seda olukorda väga hästi. Ja kui, kui korter müüakse krooni eest või minu pärast korralik Tallinna kesklinna korter siin mingisuguse 100000 krooni eest näiteks. See võib olla ju sugulaste vaheline tehing, see võib olla mingisuguste tõesti tulevikku vaatav, et sa hakkad minu eest hooldama ja me teame neid lugusid ju rääkida küll ja küll. No me teame, null null renti näiteks nii nagu ma ütlesin, et ma, see on täiesti normaalne ja see on ka eetiline. See võibki olla eetiline, see ei vii kuhugi. Midagi ebaseaduslikku on muidugi üks kahtlus selle juures tekib, mida ma ei taha jälle öelda, et see peaks kuidagi Edgar savisaarega seonduma. Sellisel puhul tekib alati kahtlus, et kas tegelik müügi ja osturaha äkki ei liikunud mingit teist teed pidi. Ei, ma tahtsin küsida hoopis teistpidi, et kui pooled on sõlminud sellise tehingu, maksuamet üks on tipp tippärimees ja teine on Eesti elu juhtiv tipp-poliitik, siis oleks võinud teisiti teha. Märkida nii-öelda õige, õige hinna igale poole ja avalikkuse ette tuua see see 2,6 miljonini, hind ja tegelikult maksta 100000 või. Kuue miljoni suhtes, mida ma saan aru, Eesti ajakirjanikud on omavahel ka leidnud nagu konsensuse, et see asi maksab 2,6, eks ole, kes see summa aruandesse. Nojah, aga ütleme nii, et kõik on nagu võtnud selle aktsioonina, et no vähemalt 2,6, kui mitte kolm, kui mitte tegelikult veel palju rohkem see asi väärt on. No mina ei tea, mina, mina küsiks, et küll ma ei tea, kas, kas siiski nüüd sinna Keila-Joa metsa. No kas on mõtet tegelikult kaks ja pool miljonit matta, kui sul just ei ole raha käes nagu Tõnis Paltsu. Et. Ma tunnistan, et mina suvel natukese uurisin suvilate müügihinda lihtsalt oli väike isiklik huvi ja ma arvan, et ikkagi noh, päris nii-öelda, et nüüd ütleme näiteks hinnavahemikus 500000 miljoni vahel mitte midagi ei saa nagu praegu nii-öelda kõik suure sõna väidavad, et noh, see ei ole ka päris tõsi see natuke tendents, käsitlus ja, ja ma olen natukene sellesama, ma ei ole küll erinevalt Reinust seal Keila-Joa suvilate kliente tulnud isegi mitte neid nagu näinud sellel kujul. Aga, ja noh, ma olen natuke ka siin rääkinud inimestega, kes seda, seda sama kompleksi müükigi pisut korraldanud. Öelda, et see asi on väärt kaks ja pool miljonit, noh võib-olla. Aga tõenäoliselt mina ütleks, et see tõde, et mida see Savisaare maja väärt on kuskil seal poole miljoni ja kahe ja poole vahel ja, ja selles mõttes, et see kingituse suurus noh, sellest tulenevalt samuti et. Kas on juba eile, et ma tulen? Pärast seda kutsuti rahvasaatesse tulla, ütlesime juba eile, et ma tulin siia ja mul on kaasas üks avaldus, mille ma tahan teha. Sina tahad osta seda suvilat? Tänasin vestlusvoolu alustades ütlesid, et väga tõsiselt tuleksin esile just nimelt see tähendab siis avaliku rahva õiglustunde tunnet riivavad käitumisega ja olgu, ma olen sellega, ma olen sellega päri, et see tõesti niimoodi on väga tõsise nii-öelda siis moraaliprobleemiga tegemist, olgu see siis Ain Hanschmidti juhtum või Edgar Savisaare selle suvila ostujuhtum, mis siin-seal esile toodud, aga lisaks ka teised, aga ütleme kahe konkreetse juhtumi puhul. Nüüd on mul meelde üks, üks üks oluline paralleel, mida, mida ma tahaksin, et Eestis siis ometigi ka võetaks korrata nimelt Georg Sorosi juhtumi, kes teatavasti laskis naelsterlingi põhja, pärast seda sai temast suur nii-öelda heategija. Täna on näiteks Eestis peaaegu Me oleme tänulikud, nad on üles ehitatud avatud Eesti fond, mis terve aastakümne tõi meie riiulitele siis filosoofilise ja ja sarja raamatuid, aga väga palju muid üritusi. Vabandus seisneb selles, mul on ettepanek. Nii Edgar Savisaarele, Hain Schmidtile see need nii-öelda konfliktseid olukorrad, mis sul nüüd tekkida lahjendada omapoolse heategevusega, ehk kui, kui seesama on välja kuulutatud, et Laidoneri suvilast õppekeskus siis võiski kinkida näiteks nüüd ma ütlen ka selle objekti, kellele kinkida Eesti Rahvuskultuuri fond. Tema võtab, vastad, sina oled sellega seotud ja mina olen sellega seotud, on seal nõukogus seotud, aga see, see on, see on tõeliselt hea, tegelikult ainult kogub ja jagab, tähendab ta absoluutselt seal täiesti ühiskondlikel alustel töötav tund eriklassi juhtimisel. Nii et et anneta, kui, siis sinna ja selle kaudu nagu noh, võib-olla siis lunastatakse seda kahtlustatavat häbi, mis, mis neid ümbritseb seoses nende juhtumid. Ja ma kardan, Reinasse lunastus jääb meil nägemata. Seda lunastatud lihtsalt ei tule. Mina, mina, mina, imestunud. Suunat muidugi, Hanschmidt, võib-olla miljonikese oma oma sellest varandusest oleks valmis sinna andma küll. Noh, Savisaare muidugi ka võib-olla panused ei ole nii suured, siiski. Aga miks ei võiks see suurepärane olla, ütleme õppekeskusena ka nii avalikkuse seisukohalt liiga läbikäidavates kaatriga mere ääres, et miks ma seda tegin, see siin ei tahagi sinna suvilasse. Minna tal on juba pärast kõike seda mäsu viimastel nädalatel, ma arvan, et ma arvan, et ta ta pigem nagu noh Tõsiselt mõtleb, kas ta üldse seda suvila kolleegi kasutab. Ma tahaksin. Aru, et ma ei ütle seda ettepanekuid teinud üldse irooniliselt ma mõtlesin, kas on üldse selle peale, et mind hämmastab, et, et Eesti erakonnad oma valimised võitluses kulutavad raha nende suurte plakatite nii-öelda manipuleerimist ajutöötlemist ja peale selle asemel, et tegeleda heategevusega, siis teistpidi on see palju suurepärasem valimiskampaania osa, kui kui žestid kaasnesid. Mina läheksin sealt edasi minu jaoks Eesti ühiskonnas on vaja kõvasti puhastamist ja, ja kui see on nüüd üks osa sellest, siis on see väga tore, ainult et ma arvan, et järgmised sellised näod, intsidendid nagu on kogu see Repsi jutt ja, ja siis Keila-Joa ja Hanschmidti jutt. Et tõenäoliselt äri ja poliitikamaailma aitaks ikka üks kõvasti üks näidispoomine. Et, et need ringkonnad ja kogu see seltskond muutuks vähekene ohtlikumaks, et enam selliste labaste demagoogiavõtetega ei saa kaitsta asju, mis mis on noh, ütleme ilmselgelt tegelikult avalikkuse jaoks ja, ja mis on tegelikult ju avalikkusele nagu näkku sülitamine. Ükskõik mida selle puhul ei räägita, nagu sa ütlesid, sulada. Et alguses, et juhtum või kaasas on ju tegelikult olemas, on suvila, on on sisuliselt kingitud või müüdud viis, viis, neli, ükskõik, mis number on neli-viis korda alla oma oma hinnaharidusminister ajas Marimaal Külli juttu ehk siis selgelt Eesti välispoliitikaga vastuolus olevat juttu. Alati avalik ja, ja ajakirjanikele kättesaadav Ain Hanschmidt on kadunud kuhugi teadmata suunas. Aga president, Eesti Panga president, intervjuusid ajakirjandus ei anna, tema on kadunud ka kuhugi, mis on noh, eriti kahetsusväärne seepärast, et Ain Hanschmidt vaba lind, aga Eesti Panga president peab olema alati avalikkusele üldsusele kättesaadav. Ja sellepärast oleks oleks tõeliselt vaja, et, et üks, üks väga õpetlik, samas mitte liiga karm, aga parasjagu õige aadrilaskmine toimuks. Mis kujul see on nüüd nii-öelda arutlemise objekt. Jah, aga siin peab ikkagi vaatama iga seda juhtumit väga konkreetselt noh, kuidas öelda, et kellesed aadrit on kõige õigem nagu ka lasta ja millises ulatuses. Ja kui mina ütleks selle peale, et ikkagi minu meelest Repsi juhtum selge, seal ei ole nagu noh, tõesti midagi vaielda. Hanschmidti juhtum on ka suhteliselt selge siis tahtmata kuidagi asuda positsioonile, et mõned kaitse savisaart, mis ma tast ikka nii väga kaitsen, eks ole. Aga mina ütleks, et minu jaoks on see juhtum ka mõnevõrra segasem kui teised, sellepärast et tegelikult mina ei saa küll kindel olla. Savisaar selles ostu-müügitehingus oleks olnud mingil jõupositsioonil. Tähendab, mina, mina nagu ei noh, tähendab, tema ei saanud. Vähemalt mul ei, mul puuduvad andmed. Olen Sulev olukorda, kus ei peagi olema jõupositsioonil, et, et olla tegelikult jõupositsioonil. No aga see on juba puhas spekulatsioon, ei nojah, vot ma ei tea, seal sees peaks olema väga selge punkt, nii nagu mõne teise riigi seadused on, et poliitik, minister Riigikogu liige, rivi võib olla pikk, eks ole. Selliseid kingitusi vastu ei võta ja aamen sellega sellega määratletakse kingituse tähendab ulatus, rahaline väärtus ja need on ja on võimalik. Ta kullast sulepead teemanditega kaunistatud otsaga vastu, eks ole, ma pean deklari suurima selle, ma pean andma selle riigikogu maid riigikantselei muuseumisse, aga samas, eks ole, kinnisvaraga võib, võib takerduda nii nagu nagu pähe tuleb. Nii et selles mõttes on meie õiguskantsler õigus, et valimised on seaduslikud, kuid ausad, meie elu on mõnedel puhkudel seaduslik, tehingud on seaduslikud, aga samas on nad ebaaus, et nad on noh, avalikkusele sülitavad. Aga mõeldakse niiviisi, et ikkagi kapoome sel juhul nii-öelda korraga kõiki, kes seal Keila-Joal poole miljoni eest midagi. Sellest me oleme vist küll ühel meelel, et äkki ma läksin siis välja, ei ole seal. Seda nimetatakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Aga, aga ma ütleksin, et ma arvan, et meie, ajakirjanik, ajakirjanik enam et teised on suurusjärk. On huvitav, kaasa arvatud Ojuland huvitav nii-öelda savisaarega võrreldes lihtsalt Eesti avalikkust ja ajakirjandust nii-öelda lihtsalt 10 korda vähem. Ei ole nii, ma ei tea. Noh, imelik on selle sõna kohta öelda, ei ole nii seksikas, eks ole jah, kuigi võib-olla. Võib-olla selles otseses tähenduses, vastupidi, aga. Ja ma rääkisin siin saate alguses nagu huvide oma huvide altarile toomist ja oma nii-öelda poliitiliste ja majandushuvide kaitsmist, siis ma tahaksin siin nagu ühe asja ikka ära öelda, enne kui me saada lõplikult otsesaadet. Et see arvamusartikkel, mille Savisaar avaldas Postimehe selle nädala algul, kus ta repsi kaitsmiseks tõi tõi ohvriks Eesti saatkonna ühe töötaja, diplomaadi, kelle nimi, ma arvan ajakirjanikele ehk välispoliitikaga tegelevatele ajakirjanikele tuttav, aga, aga laiale avalikkusele kindlasti mitte. Kui lihtsalt Savisaar hävitas selle inimese diplomaadina vähemalt diplomaadina meie Moskva saatkonnas. Vot see selle selle nii-öelda liigutuse kergus ja samas selle liigutuse tõsiselt tagajärjed, vot see on minu jaoks tõeline, tõeline ohu märk, et mille nimel tuuakse ohvriks tuuakse ohvriks mitte siis konkreetselt see inimene, vaid, vaid terve tegelikult Eesti välispoliitik. No ma ütleksin siis teise poole seisukohast on see, et, et ma arvan, et ajakirjandus peaks isegi jälgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Sellepärast et kui seda repsi skandaal palju on tõepoolest niisuguse võimendusega käsitletud ja, ja tituleeritud Eesti välispoliitika niisuguses tõeliseks hävitamiskatseks, siis mina küsiksin ikkagi, kus, mis asi see Eesti välispoliitika on, kus see sünnib, kes seda teevad? Miks me peame ikka lepime selle olukord, välisministeerium on nagu üks konservipurk hästi hermeetiliselt suletud ja ka nüüd vasturünnakuna välisminister, et ju sama hästi välisminister Paet samas Postimehes vastu rünnakuna ütles, et et et on laimatud või tähendab heidad, heidavad varju Eesti välisministeeriumile. Samal ajal ei ole ikkagi seda juhtumit käsitleda, kuidas need õnnetud ujundiaalne dokumendid pääsesid liikuma, kuidas seesama nema pääses liikuma, nii et need küsimused on ka vastutus, et ajakirjandus peaks tegelema sellega. See, kuidas memo liikuma pääses, ei võta ikkagi nii-öelda seda ära, et kui see, mida see ema kirjeldas, on tõsi, siis on juhtum nii-öelda olemas, siis ei ole nagu ausalt öeldes väga tähtis, et kuidas memo täpselt, ma arvan ka, et olemas. Tuleks käsitleda lahus, aga tuleks käsitleda mõlemaid pooli. Jah, et kui Savisaarele see arvamusartikkel repsi puhtaks pesemise või kaitsmisartikkel on kõrvutatav selle memo lekkimisega, siis Repsi juhtum nii-öelda iseeneses on hoopis teine asi. Ja kui Repsi juhtimisnagu minu jaoks küsimärke ei ole, on ainult nii-öelda selle selle ära, see on ainult hüüumärgid ja on selle ärakasutamine nii-öelda tulevases poliitikas, siis, siis on see see asi on nagu üks asi ja memo ja kõik, kogu see lekkimine oled harjunud. Et tegelikult Eesti avalikkus vajaks ühte väga tõsist kasvõi sinu juhtimisel või, või kellelegi sinu kolleegi juhtimisel ühte põhimõtteliselt arutelu üldse Eesti välispoliitika üle, tähendab, et me saaksime toidugi kasvõi seesama Vene poliitika suhtes ikkagi mis on need motiivid ja miks me just niisuguse poliitilise strateegia valime taktika, et ma ei tea seda tavalise kodanikuna? On muidugi igati teretulnud ja, ja küllap seda võetaksegi ette, aga ma, ma arvan, et, et või õigemini loodan, et nüüd, kui valimisteni jääb kuu siis isegi natuke juba vähem, eks ole siis et need teemad, millest me täna rääkisime, mis on nagu väga teravalt Eesti ühiskonnas praegu üleval, et ka ajakirjandus ja ka poliitikud ei lase sellel nii-öelda külmaks minna. Et valimised said läbi ja, ja aitab küll, et mis enam sellest räägime, on olulised teemad, mida peab põhimõtteliselt rääkima lõpuni ja mitte mitte urgitsema selles, et, et kes on nagu süüdi või kes kellele mida andis, vaid vaid et noh neid asju nagu ei korduks. On nagu hästi seda meelt ka, et, et see on väga hea, et me neid näiteks sedasama suvilasse nii põhjalikult käsitleme, aga tehkem seda siis tõepoolest põhjalikult nii-öelda külma mõistusega. Nii selle mõttega aga lõpetame ja täna olid siis siin rahvateenrite stuudios Rain Veideman, Sulev Valner ja Aarne Rannamäe ja järgmine kord uus kolmik juba Mart Ummelas juhtimisel kaunist nädalavahetust.