Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab saade ja tänases saates räägime Me hoidistamisest noosin oma perenaised on kindlasti juba suure osa talvel varusid purki pannud aga ootamas on veel viimased viljad, Lähevad hoidistamist ja otse loomulikult on ootamaska põnevad uued retseptid, mis tahavad katsetamist ja uurimegi, mida veel purki panna, millest moosi teha, millest mõnd huvitavat põnevat hoidist teha, mida on hea näiteks kingituseks viia või siis, kui keegi tuleb külla üllatusena see lahti teha. Ja stuudios on meil täna külas mitmete kokana raamatute hoidisteraamatute autor Tiina Lebane. Viimati ilmus tema Liia Virkus ja Mari-Liis Iloveri sulest raamat, moodsad moosid, põnevad purgitäied igaks aastaajaks, nii et sealt saame palju inspiratsiooni ja otse loomulikult head kuulajad, ootame ka teie retsepte, mida huvitavat olete teie sel aastal purki pannud ja kas olete nõus seda teistega ka jagama ja oleks hea, kui huvitav oleks ka maitsev. Niiet kui teil on retsepte, võite need postitada praegu meie foorumisse või siis me avame saate jooksul ka telefoni saate otse rääkida ja, ja retsepti anda ning tunni lõpus teeme juttu ka Eesti toidu kuust, nimelt see on käimas ja räägime täna sibulateest. Sellised on teemad, minu nimi, Krista taim ja head kuulamist. Mida oskan, ma kuula ja imesta. Kokakunstiga kõiki imestanud. Ka poisi poistelt. Peale selle kuju võtta. Teen pannkooke. Nii söögitegemine kui hoidiste valmistamine. Olge minuga nõus või mitte, on kunst ja täna on meil saatesse hea meel tervitada kunstnikku, kes on juba üle 10 aasta tegelenud retseptide hoidist kookides küpsetiste kõige taolisega ja on ka välja andnud raamatuid koos teiste samasuguste toredate naistega saates külas Tiina Lebane, tere. Tere. On see kunst? Kena võiduga on kunst, see on kunst kõige paremas mõttes, sest et esiteks on ta niivõrd emotsionaalne, ta nii lõõgastav ja samas teeb kõhu ka täis, nii et no mida veel paremat tahta. Aga mida sa neile naistele ütleks, kes sedasi vaatavad õunaaeda või marjapõõsaid marjapõõsad on juba tühjad, enamalt jaolt vaatavad neid, oi, peab hakkama jälle sisse tegema, et see on üks suur orjuse nuhtlus. Kui on orjuse nuhtlus, siis, siis, siis nii ongi, siis ei olegi midagi teha, eks ole, ei tuleks teha, siis ei tulekski teha, sest ega, ega noh, see aeg on ikkagi ju läbi ütleme, kus, kus sa tegid nagu hoidiseid selle jaoks, et noh, talv, talv konkreetselt üle elada, eks ole. Et noh, mina tulen ju ikkagi ka veel sellest ajast, kus mäletame neid järjekordi poodides ja, ja kus oli, nendes plekkpurkides olid mango mahlad ja, ja rohkem nagu väga muud ei olnudki. Et noh, siis tuligi ju kõike teha, eks ole, et praegu on see nagu pigem selline hoidistamine, moosi keetmine, see on ikkagi pigem nagu isegi ütleme nagu moodsa ja nagu uus tunnused. Ta võib-olla isegi trendikas, et, et sa midagi teed. Et, et noh, et sul on ikkagi midagi nagu, mis sa oled ise teinud ja võib-olla natuke oma maitse järgi ja, ja sa tead, mis sa oled sinna pannud, et noh, see on nagu see, mis, mis ilmselt tänapäeval, nagu, nagu selle hoidistamise taas on nagu au sisse tõstnud. Ja uued maitsed, mida segatakse teie raamat, mis kolme peale teil valmis sai, moodsad, moosid, põnevad purgitäied igaks aastaajaks. See pakub ikka selliseid üllatusi. Siin just hommikuprogrammi juht Taavi Libe üllatunud tomati-peekonimoosist. Kuidas sünnivad need ideed, et ma panen nad kokku, ma mõtlen, et 10 aastat katsetamis rohkem veel, et kuidas see protsess välja näeb, et sa proovid, mis ebaõnnestub, mis sobib? No vot, see ongi see nüüd, see on nii nagu. Ütleme läheb nagu selliseks laiaks silmapiiriks, et esiteks sa vaatad nagu, kas oma aias või, või turul ringi, et oh, mis mõnusad mõnusad küpsed marjad, viljad. Kõigepealt sa sööd neid niisama, siis sa ju tahaksid neid ikkagi ka süüa. Võib-olla talvel, eks ole, noh, selleks kõike ju sügavkülma ei pane ja siis sa hakkadki mõtlema ahhaa kui paneks kokku nektoriini ja põldmarja ja issand, kui hea moos sellest tuleb. Ja, ja vot nii ta ongi või siis satud lugema, mingisugust, ma tean konkreetselt, ma sattusin ühest Ameerika blogist lugema sellest, et olid tohutu tohutu pirni, ok ja mis sellega siis teha, no mis, mismoodi sa seda pirni teed, eks ole, et noh, ta on ju selline suhteliselt kui sa tahes nagu moosi keedata on selline. Noh, ta vajaks mingit lisandit. Jaa. Jaa, ja, ja sealt ma korjasin välja sellise idee, et noh, et keedadki tõepoolest sellise moosi pirnimoosi, eks ole, paned sinna siis midagi, kas, kas sidrunikoort või, või ma ei tea, ebaküdooniad natuke hapuks sisse või pihlakamarja, eks ole. Ja siis kõige lõpuks segada sinna hulka natukene võid b jälle kui hea, no tõepoolest nagu pirni, pirni või pirni või et väga-väga hea idee ja väga hea mõte ja vaata, see tulebki, et oled noh, et ühest küljest vaatad ringi, mis on omal, eks ole, või praegu just vaatasin, et eile hommikul sõitsin varakult tööle, vaatasin, et huvitav, et kas tõesti kõik on pihlakamarjad keegi ära korjanud, aga siis ma ikka leidsin, et teinud on hästi tumedad, et et muidugi see on olnud ja vaata pihlakas tahab ju saada sellist natuke külmata, magusaks läheb, aga samas kui sa tahad nagu hapukat ja mõrkjat ja ja, ja, ja ka nagu et su hoidis säiliks, siis tasub seda pihlakamarja kindlasti juba praegu panna igale poole, sest et pihlakamarja on see, mis noh, et kui, kui me siin räägime, praegu tahan nüüd jooksvalt kohe teise teema peale ehk suhkrute peale, et miks, miks see moosisuhkrut nagu soovitame, eks ole, ongi see, et esiteks temas sisaldub sisaldub pektiini, mis paneb selle moosi mõnusalt paksemaks ja paneb pisut tarduma, siis teisalt on sinna lisatud ka kaalium Sorbaat ehk siis säilitusainet, eks ole, sest kuna suhkrut paned vähem, siis võib tekkida see oht, eks ole, et moos ei pea sul kuigi kaua vastu ja selleks seda kaalium sor paati pannaksegi. Aga on üks looduslik ime viljake, mis, mis annab loodusliku valm Sorbaadi ja see just ongi pihlamari. Nii et kui seda lisada ei, peaksime panema moosisuhkrut ta aitab ju ka talle nõgaabektiin sees, et ta peaks nagu paksema. Põhimõtteliselt küll jah, jah, aga lihtsalt tuleb selle suhkruga, kui suhkrutest rääkida, ikkagi olla natukene ettevaatlik. Et suhkur on tore asi, ta aitab säilitada ja, ja puha ja teeb moosi magusaks, aga, aga kui see moos liiga magus, siis ka ei ole hea, sest et liiga magus Moosse tunned ju tegelikult ainult nagu suhkru maitset. Maitse lähevad kaduma, aga kuidas valida suhkruid, sest need on ju niivõrd palju alates sellest, et on pruun suhkur, moosisuhkur, tavaline suhkur, siis on veel igasuguseid suhkru sortel, et kuidas sa valid peedisuhkrut isegi on võimalik saada sisel mahedalt, mida, mida iganes. Veel ka vahe. On ikka vahe, et mis mul kindlasti kogu aeg on kodus olemas, on moosisuhkur täitsa kohe tavaline moosisuhkur ja sellega sellega võib tegelikult ikkagi noh, ka põhimõtteliselt ainult moosisuhkruga keedad sama moosid ja hoidised ära. Aga mulle mulle veel mõned lemmikud, mida ma ikkagi ka nagu varun ja kasutan Ta ainult moosides ja hoidistes. No üks mis, mis on nagu väga hea on tarretisesuhkur. Ja, ja seal on spektiini ja kaaliumsulfaadi sisaldus suurem kui moosisuhkrus ja selle tõttu esiteks kulutada vähem ja teiseks see nii-öelda see keedus jääb ka paksem tõepoolest nagu jääb, jääb nagu nagu tarretis, et noh, et kui sa ikkagi nagu tahad keeta midagi sellist nagu marmelaadi, vaat selletaolist, mida näiteks juustu peale määrida siis tasub kindlasti võtta appi see marmelaadi, suhkur. Aga veel, mis mulle väga-väga meeldivad, mis on hästi, minu maitse järgi on sellised garamelised maitsenüansid ja siin tulevad kohe mängu siis muskavado suhkrud, nii hele kui tume, hele annab, annabki sellise nagu nagu mõnusa kerge süütu lapsepõlve hääliku karamelli maitse ja moskva vaadana peale sellise nagu šokolaadi ja lagritsa, natuke siukse nagu intensiivsema ja kirglikuma nüansi. Aga neid, sa siis proovid, seda see moosi keetes, et kui palju ma teda. Ja ausalt öeldes täitsa maitse järgi ja, ja noh, ega siin siin polegi muud teha, kõike teavad, kes moosi keetnud, et kummuus on ühe maitsega jahtunud, ma usun, teise maitsega, eks ole, et noh, kirjutad üles, palju sa panid ja järgmine kord siis teada, et kas paned rohkem ja vähem, eks ole. Ja noh, ainult nendega nüüd ka moosi siis keedad et neid, ütleme, neid maitsemoose, neid muskavadosid või siis ka tänapäeval nimetatakse seda toorroosuhkrut eesti keeles tegelikult siis siis neid, neid ma lisan nagu noh, tõesti nagu maitseks, et, et noh, ma kindlasti kasutan selles moosis siis ka moosisuhkrut. Oled sa proovinud ka, ma olen vaadanud poes on meiega Stalinit, palmisuhkur, kookossuhkur, igal juhul üks nendest väga-väga-väga võõras. Palmisuhkur on tõesti olemas, aga mina teda moosi ei ole pannud. Liiga kallitele aktiitsas siirup, eid, siirup on ju ka selline, hea on teha Murssino, kes jooki teen küll üks üks üks siirup on mul juba tehtud, see on arooniasiirup sellel aastal. Ja seda ma väga armastan ja olgugi, et sellega käib kaasas, noh, ütleme minu ema veel, eks ole, kaheksakümnendates aastates inimene kindlalt keeldub seda Toomast väitis, et temal läheb veri paksuks. Ja, aga noh, sellega nüüd on niiviisi, et selleks, et ta üldse tervisele mõjuma hakkaks, peab seda jooma ikka ikka tohututes tohutut tohututes kogustes ja, ja sul peab ka olema nagu eelsoodumus, siis tõenäoliselt ta mingisugune vere veresoonte haigus, mis, mis nagu võib-olla siis võib, võiksin teha pisut ettevaatlikumaks. Aga, aga mina arvan, et aroonia kui selline on üldse meil natukene nagu unarusse ja jäänud mari. Et mina olen ta nagu, ütleme nüpe viimase viie aasta jooksul täiesti nagu. Ta on üks mu lemmikmari tõepoolest, et mulle meeldib teda täitsa niisama, paljalt suu paksuks ei ole jah. Ja aga, aga tegelikult, kui sa noh, ütleme, käitud niimoodi nagu noh, ei, ei, võib-olla ei ole kena käituda, et sa lihtsalt nagu imet sealt selle mahla välja ja sülitad kesta ära, siis on ta lihtsalt jumalik. Aga, aga niimoodi nagu moosi Mariana päris ainult muusikat kas-arooniamoosi. Ma ei ole keetnud, küll aga oleme teda lisanud erinevates moosi kooslustesse ja mu viimane suurleidja ja armastus on aroonia ketšup. Et selle idee ma sain tegelikult ühe, vist oli rootsi põldmarja ketšupis, rootslased armastavad hästi palju põldmarja ja siis ma mõtlesin, et aga, aga tegelikult jube hea mõte teha marja ketšup, nii et mis värvi või noh, et millisest marjast Eestis võiks teha ja siis mõtlesin, et issand taroon ja see on ju nii ilusa värviga ja ja selline hea konsistentsiga, tal ei ole ju seemneid ja ja niimoodi ma siis hakkasin jälle katsetama ja see samane roonia ketšup on ka meie moodsate moosida raamatud ja ja, ja no no mina muidugi kiidan jah, ise teinud ja mulle maitseb, aga ma tõesti julgustan proovima rooniat. Nii moosides kookides tõesti teha mingisugune kaagissellides, muide väga hea Mina olen teda proovinud, nii et õunamahlaga seda tehakse ja pressid sinna sisse ka natukene arooniamahl, esiteks nagu õunamahlale kena värvi ja maitselt ka üht-teist natukene nagu juurde muidugi väga hea, et ta on selline noh, ütleme, mitte soolomari, et mille peale kõik ehitada ja või, või vastupidi, äkki just ongi, et mille peale saab ehitada mida iganes, sest värv on hea. Värv on hea ja tegelikult tõepoolest on hea mõte, et takid ongi soolo Marietta, et temaga proovida siis kõiki muid asju, et õuna on praegu ma võtta, eks ole, lademetes on hea õuna-aasta sibulat on, et et raamatus ütleme seda õuna sibulakooslust on, on nagu tegelikult, et hästi lihtne teha nii magusaks, kui, kui ütleme selliseks nagu vürtsmoosiks, et noh, võib-olla vürtsmoosiks sobibki selline kooslus väga hästi ja kui sinna lisada veel näiteks arooniat, eks ole, mis, mis annab sulle siis kuldse vürtsmoosi asemel hoopis sellise ägeda lillaka vürtsmoosi. Väga hea mõte, ma tahaks ka proovida. Mida praegu niimoodi, aga räägime veel nendest asjadest, mida sa oled proovinud. No kui vaadata aeda, õun, õun on kõvasti, eks ole uudistama pisut rääkisime, mis sobivad näiteks veel õuntega kokku. Kas siin on ka mõni selline taimel Ilmaroone kõrval nagu näiteks ingveri õunaga, pirniga, kui palju saab katsetada proovid ka selliseid välismaiseid või meile mitte nii omaseid juurikaid, marju? Ikka ikka panen, et vot ingver käis läbi, et ingver on tõesti ka üks mu lemmik, et muidugi on, siin ongi ilmselt, et inimesed jagunevad enam-vähem kaheksa, eks ole, need kes söövad, need, kes ei söö ingverit ja noh, selle tõttu siis kas ta sööb sinu ingveriga maitsestatud moosi või mitte, eks. Aga mulle väga meeldib ingverit näiteks panna tikrimoosi hulka, sobib väga hästi. Et tikker on ka selline mari, millest sageli nagu ei osata midagi teha ja noh, sööd umbes põõsa küljest, aga vot mulle jälle väga meeldib, et noh, mina olen muidugi see hull inimene, kes ei karda seemneid, et mulle isegi meeldib, kui sinna hamba alla jääb midagi närida. Murakas moos ilma seemnete, et ta ei ole moos. Ei, ei ole, ei ole. Ja ja, ja noh, üldse mina ei ole ka see, kes, kes neid igasuguseid ploomi ja, ja kreegi kestasid väga välja tahaks korjata, sest see on ju ka see vili, eks ole, et et kui see kest ütleme, kui on väga suured ploomid ja seda ploominahka ja palju, et noh, kui see tõesti häirib, siis võib ta ju lihtsalt läbi püreesta, aga ma kuidagi ei rosinaid nagu moosist välja visata kui see, kui see mari või see vili juba on looduse poolt selline, las ta siis olla ja siis nii tulebki teda süüa kindverit seal lisaks siis tikrimoosile kui palju maitse järgi ka ütleme õuna tollesama Modonale sama moodi, et noh, ma soovitaks alustada sellisest, noh, ütleme nelja viie sentimeetrisest ingverijupist ära koorida, ära riivida noh, kõige lihtsam, eks ole, ja sinna ja moosi hulka panna või kes julgeb, võib ju lõigata ka õhukesed viilukesed, samamoodi võid sinna moosi hulka panna, sest õunamoos üldiselt siiski jääb ju ka natuke tükiline, eks ole, et noh, ja kui siis ingveri tükike seal sees on, siis vast ei ole hullu. Aga mida veel ütleme, õunamoosi sisse või õuntega kokku, siis siis mul on üks noh, ütleme Ta õunamoos on minu jaoks selline moos, mis lihtsalt peab olema. Ja, ja see võib olla ka täitsa selline kõige lihtsam õunamoos, mis on kehtetud ainult õuna ja suhkruga. Aga mul on üks suur lemmik endal veel, see on Antonovka moos just nimelt kardemoniga. Ja selle ma nüüd tõin ka täna hommikul Kristo sulle kingituse. Teen kohe purgi lahti ja saame teada. Vot Antonovka on minu arvates selline õun, mis on jäänud natukene tahaplaanile, sest on tulnud uued sordid ja kõik Antonovka järelikult see ei ole üldse mingi hea õun, aga tegelikult ei ole talle asendajat. Sest ta on just selline mõnusam. Puhub ja, ja Antonovka on ka, võib-olla sellepärast, et ta nagu valmib hiljem ta järel küpseb ju, eks ole, kui sa oled ta juba puu otsast maha võtnud ja ta ta on kuidagi natuke sihuke kohmuline ja ta ei näe nii ilus, ta ei näe nii ahvatlev jah välja, eks ole, aga seal Antonovka kohan veel omaette lugu, et et ma ei saanud ka aru, et miks mu naabrinaine, kellel on ometi aias igasugused head õunapuud tellib endale iga sügis 20 kilo, Antonov kaid. Ja kui ma siis lõpuks ise mõtlesin, et ah, hea küll, ma nüüd teen meie Antonovka lihtsalt keeda moosiks ära ja sain aru, mis tähendab Antonovka moos ainult Antonokast siis, siis nüüd ma saan aru, miks ta, miks ta tellib omale Antonov kaid ja noh, tõepoolest Antonovka moosi Ma ise ka käia, ta on iga aasta, sest et ta just niimoodi Ta on nii maitsev inimesed, kui te nüüd suudaks raadio kaudu selle maitse edasi anda. Õun, kardemon. Ma veel kujutan ette sooja saia ja piima. Ma jätaks praegu saate pooleli ja läheks. Jah, et noh, ja see, see moosi see õun laguneb nii tohutult hästi ärata, jääb nagu selliseks vahuline natuke ja selline ja siis on need üksikud õunatükid, et, et noh, see on lihtsalt niivõrd hea ja mulle nagu väga meeldib kardemon. Kardemon Ma tean, armastavad põhjamaa köögid, eriti soomlased ja, ja noh, tegelikult on ta ju India köögis hästi hästi hästi nagu levinud, et et noh, ma ei tea, kummalt poolt ta meile siia Eestisse nagu tuleb, et vahet pole. Igatahes kardemon sobib siin Antonovka moosi noh nagu lihtsalt. Paremini kui kaneel. Mulle tundub jälle maitse asi. Üks teine moos on veel, mida enne muusikapala ma peaksin nüüd ära proovima, see on kreegimoos, paradiisiõuna ja riia palsamiga ja sellel ja hääl kohe. Kreegimoos, kes armastab jumalik, aga siin on veel Riia palsami maitset. See moos jah, sündis ka tegelikult tõesti niiviisi, et et mis ma pean nüüd alustama tegelikult hoopis vist kaugemast otsast, et et ma väga väga armastan kõiki luu, viljalisi marju, eriti ploome, agreece ja, ja sellel on väga konkreetne põhjus, ma ise arvan, miks see nii on. Et mu isa oli kaugsõidu autojuht ja iga sügis tuli tema Moldaavias suurte suurt ploomikastidega. Nii et noh, mul on, mul on siiamaani silmade ees, kuidas meil seisid rõdul need kastid, suured suured lillad ploomid ja appi kui maitsvad ja loomulikult ema keetis nendest moosi loomulikult tol ajal ei teadnud keegi midagi, moosisuhkrust keetis ta ainult tavalise moosi. Ja siis noh, see oli niuke veel, eks ole, see ploomiliha ja need nahad kõik seal sees hõljusid, aga no see oli lihtsalt nii hea. Ja vot sellest on mul jäänud selline noh ikkagi selline tõsine armastus nende bluuviljalistaja vastu. Ja kui ma nüüd sattusin elama majja ja aias oli kreegipuu on siiamaani, siis, siis ma loomulikult käisin ja korjasin ära kõik kreegipuu alt puu pealt, et noh, et mitte ükski nendest jumalikest marjade viljadest ometi kaduma ei läheks. Ja, ja kui ma olin juba paar aastat sellist Stahlis kreegimoosi keetnud siis ühel aastal mul hakkas nagu kahju meie paradiisiõuntest, mis, mis ka sellised suured ja ilusad ja mõtlesin, et tahad kõik kõige neikkasina moosi sisse, noh ja siis ma olin hirmsasti tüdinud ühest Riia palsami pudelist, mis muud, kui lekkis, lekkis ja mõtlesin tahma, kallan sellega sinna sisse. Ja noh, see oligi see, mis, mis mis nagu teeb sellest moosist täiesti erilise On see maitse tuleb veel uuesti järgi ja ka mitte selline kibe oleks ja viina võtnud, aga selline mõnus kummalisel kombel. See see selline natukene nagu, ütleme mõrkjas see kreegi maitse ja noh, täiesti mõrkjas Balzeme maitsesid Riia palsamit, kui kui te teate, siis see ei ole ju magus, nagu nad üldi üll kõhurohi, puu iga just eks ole, ja nad on nii hästi klapivad kokku ja ja noh, ma arvan, et see paradiisiõun annab sinna natukene sellist nagu leebust võib-olla juurde, et noh, kellel pole paradiisiõuna, see võtab siis mõne muu hapu Mauno, kes tahab proovida Suurepärane, me teeme nüüd pausi, maitseme veel moosi vahepeal ja head kuulajad, teil on võimalus nüüd meenutada, mida olete põnevat teie sel aastal katsetanud või üldse olete nõus seda meiega jagama, siis helistage 611 40 40 on number või kirjutage voorumisse. Milliseid kooslusi olete kokku pannud, kuidas on välja tulnud täna meil saates külas mitmete kokaraamatute hoidisteraamatute autor Tiina Lebane? Ja me räägime täna hoidistest suve maitsetest, mida on hea purki panna ja paljud kindlasti on ka pannud ja kes on nõus jagama oma kogemusi meiega siis telefoninumber. 611 40 40 on avatud. Saates on meil külas Tiina Lebane, kes on kirjutanud mitmeid kokaraamatuid hoidiste raamatuid. Üks viimane moodsad moosid, põnevad purgitäied. Igaks aastaajaks valmis koostöös Liia Virkus ja Mari-Liis Ilover iga ning oleme sealt ka juba mõned maitsed teieni toonud. Aga nüüd on aeg kuulata teie leide ja meil on telefonil May väänast. Tere, kuuleme Maydeid. Mina täna proovisin immutatud mat, soovis muuti astelpaju astelpajusmuuti ja mulje astelpaju värskelt seda mahla järgi. Ja siis valged klaarid oli suht valmis seal endaga midagi eriti teha ei ole, mahla ei tee ja. Tuleb teha siis, kui nad on veel toored. Jah. Ei, nad olid pool, oli peaaegu valmis õunad õhtul koju ka valmistama, laste palju varem ja siin ma paningi astelpaju ja valget. Valge Klaar, astelpaju ja saialilleõisikud? Jah, natukene super. Aitäh teile, see on väga hea idee. Valge klaari moos, muide iseenesest mulle maitseb ka niisama, teeb nagu marmelaad. Paks ja selline ja mulle ka tegelikult valge klaari muus väga meeldib ja mina teen seda niiviisi, et ma ei koori neid õuna, noh, kui sul on oma koduaia õunad, siis mis koorid on ja ja ma noh, viilutanud lõikan tükkideks ja panen ööseks suhkruga seisma ja see, see suhkur nagu teeb selle ütleme selle koore pehmeks, nii et ta jääb hästi mõnus moos. Niimoodi. Annan nüüd tõesti siia astelpaju ja neid saialillelehti, mis annavad värvi ja sellise huvitava See on väga-väga tore mõte, saialehe saialillelehe mõte. Ja nii urva Raplamaalt kuuleme teid. Jaa, tere. Tere. Mina pakun välja pihlaka. Mina teen Ronja ja pihlaka, arvutan ühes masinas ära ja saan mahla ja keedan siirup suhkruga läbi ja see on väga hea siirupi. Aroonia ja pihlaka. Väga hea, nad on mõlemad ju väga kasulikud taimed, ka pihlakas hea köha vastu, mis iganes probleeme hingamisteedega ja Roon ja samamoodi vererõhule pidi vist kuidagi hästi mõjuma. Ja ja Siropina väga head. Aitäh jälle hea mõte ja, ja ennem kui me siin rääkisime sellest arooniasiirupist, siis mina olen sinna veel sekka pannud ka päris palju, kas piparmündilehti või melissilehti, et eriti mulle meeldib piparmündi piparmündilehti, noh sinna siis koos kirsilehtedega ja võtame ära seal välja nad ja ikka ikka nuhata saju, nagu seda siirupit keeta, paned seisma, eks ole, kogu selle marjad ja siis kirsilehed või mustsõstralehed ja siis sinna vahele veel rohkelt piparmündilehti, et ta annab sellise mõnusa meki juurde. Nii 611 40 40 on telefon meil saates ja Heldur mäelt järvelt kuuleme teid. Tervist mina mäletan oma noores põlves, tema tegi nüüd, kui hakkavad juba poolad pohlamoos nende väikeste pirnidega, väiksed pirnid, niisugused kahe kolme sentimeetrised, need metsiku pirni küljest, et tema käis ümber Tartu need marju korjamas, niiet see moosipurk oli laual ja see väikene poiss siis ütleme, kuueaastane kell kaheksa aastani ja see oli kogu aeg suure lusikaga lamisid, kõik naersid kui Serdoraneeldul laual moosi ja teine, mis tähtis asi, mis praegu on mustikad olid pudelisse pandud ja mustikaid nii palju söödud. Üle 80 aasta vana mees, nägemine on tipp-topp korras, lasketiirus lasen 100 meetri pealt 10-sse ka siis suurepärane, nii et kõik soovitus on mustikad ja pohlamoos väikeste pirnidega. Muidugi nüüd on rikkama suuriga panna. Ja Heldur, aga mida te viimati nüüd ise moosi tegite? Nonii naaber Raine kindlasti kuulis, teeb uuesti, toob. Suurepärane, aitäh teile, Heldur, et helistasite ja võtame veel Monika, Pärnumaalt liinile, kuuleme teid. Ma ei tea, kas ma ise leiutasin, aga vähemalt. Meil on kodus mõningate lõõtsa, mõni ütleb Mirabell, mina, noh, väike kollane ploom ja ta on jube hapu, kui teda noh, hoidmiseks teha, et jube palju suhkrut võtab. Aga siis ma. Hakkasin niimoodi tegema, et et kõigepealt aurutasin mahlaurutajas mahla välja ja siis see segu, mis sealt järgi jäi. Kivid nokkisin välja ja siis selle saumikseriga peeneks ja siis keetsin porgandit ja see ka saumikseriga peeneks, segasin ära ja tegin nagu aprikoosimoosimaitsega. Aga lõõtsa ja porgand kokku ja nagu aprikoosi super. Väga hea, väga hea moos, mulle meeldib ja siis ei pea sinna nii palju suhkrut sisse panema, sest hapusust see jääb ju mahladesse juba läheb ära. Et, et see lihtsalt lõõtsa viljaliha ja need kestad jäävad siis sinna ja, ja porgand. Aga selle mahlaga, mil te välja aurutasite, tegite sellega ka midagi. Ikka pudelisse ja sellega saab suvel palavaga on väga hea ja ta on hästi ja puhta maitsega see mahl, et silla paned väheke suhkrut juurde, siis kui sa jooma hakkad, teda nagu Mursiks, pujuk hapu jook ja sellega kaduma ei lähe midagi. See on hea aitäh Monika selle mõtte eest ja kuidas kommenteerid? Siin ma pean otsast vist alustama, esimene ei, selle aroonia me rääkisime ära, aga see pohla pohlapirnimoos, see tundub küll selline hästi vahva, et noh, pohla muidugi ka ju suurepärane moosimarjad, noh, pane mis tahes asjaga kokku, et et kui mu poeg veel väike oli, siis, siis ma keetsin sellist moosi mida, mida tema nimetas jõulumoosiks. See koosnes tegelikult ainult kahest kahest toorainest, ütleme siis nii, et seal oli kõrvits, pohl ja, ja maitseks kaneeli õieti kaneelikoort. Ja no tõepoolest selle jõulumoos, et sellega siis ja siiamaani ma seda keedan noh, väga palju teda enam ei söö, aga jõuluks ikka panen lauale. Ja, ja just nimelt siis nagu asendab sellist seda nihukest noh, ainult pohla pohlamoosi, eks ole, puha puhtas puhlas keedetud moosi, et noh, meie peres on nagu see olnud hästi hästi armastatud. Aga mis sa lõõtsade kohta ütled, sest need on tõesti need Meravellid. Nad on ilusad. Nad on nii, et kui nad on valmis, on puu otsast noh, hea süüa, aga kui hakkad moositegemisega põrgulik? Jah, aga noh, see praegu, kui hästi on üks üks Marie ära kasutatud, on lihtsalt võtta müts maha, eks ole, et esiteks saad sa mahla ja siis sa saad veel moosi ka. Et noh, porgandiga kokku panna on see ju väga hea mõte, et esiteks see värv on juba nii ilus, eks ole. Et mina olen porgandit pannud kokku kui näiteks noh, praegu nüüd õuna ja suvikõrvitsaga. Vot need on, see on ka üks selline vahva kooslused, milles torganud õun, suvikõrvits. Et vot just porgand annab sinna sellise nagu maheda maitse ja värvi ka, eks ole, sest noh, sõltub muidugi, mis, mis suvikõrvits sul on, et kui sul on see ilus kollane, noh siis juba sealt tuleb seda kuldsateks. Ja suvikõrvitsaga on sama lugu, et et kui sul on ikkagi noh, ütleme oma aiast või naabritädi käest või, või ka turult, ütleme eesti eesti põllul kasvanud suvikõrvits siis ja ilusa puhta koorega, siis jumala eest ärge seda koort küll ära koorige väita. Et noh, kas siis riivituna lõigatuna need koore koore triibud on nii toredad seal moosi sees. Talle endale maitset ei ole, suurt ei ole ja porgand on siis seal head ja ja noh, vot sinna ma mulle meeldib tegelikult jälle natukene panna mingeid ürte, Ta siis jäta ikka seesama vana armas piparmünt ja tegelikult üks teine teine ürt, mis noh, minu meelest ka hästi sobib erinevatesse moosidesse on tüümian, ehk siis aed-liivatee noh, kui sa oled korra juba oma aeda pannud, no siis siis, siis ta sinna jääb igavesest ajast igavesti, eks ole. Et ja muudkui ise ta kasvab ja laieneb ja noh, ta on ka veel detsembris rahulikult, võtate ta sealt peenrast ja vot tüümian on minu jaoks kuidagi selline natukene Kuninglik ürte, et ma ei tea, kas, kas sellepärast, et et tema on ka selles kuulsas prantsuse ürdisegu koostises. Aga kuidagi see tüümian on selline, mis, mis minu jaoks moosi teeb selliseks natukene nagu. Annab sellise kõrge lennuhõbedat halve moosiks. Ma ütlen jah, võib-olla tõesti jah, et suvel nagu Ta tahaks nagu soolast enda kõrvale jah või ei, mingit, tellib puha, ma ei tea, et hakkavad Talve jah, tõesti talvemoos väga jamama. Aga räägime natukene ka kõrvitsast, kuigi tema vääriks omaette täiesti saadet, sellepärast et kõrvitsast nonii, soolaseid, magusaid toite, kooke, mida iganes temast saab teha. Ta on üks väga tänuväärne. Vili ja on tõesti on et kõrvitsast, mis ma nagu oma kogemusest oskan öelda, et üks on see, et et panete ahju, eks ole, natukene head õli peale ja, ja võib-olla pärast natuke soola, pipart Ta palsamiäädikat võib-olla pole sedagi vaja. Minu ema näiteks teeb kõrvitsast ta praeb kõrvitsat, ta, ta teeb tast nagu paneerita ära munas-jahus ja prae ja, ja sa söötada paljalt või paned võileiva peale, noh see on lihtsalt nii hea, et mul on juba praegu või siis uus ja ma loodan, et et minu naabritädi Saaremaal on ka sellel aastal minu peale mõelnud ja eraldab mulle mõned kõrvitsad. Ja, ja, ja, ja noh, ja siis mis veel saab teha, eks ole, et tehakse kaneelseta. Et suured sektorid hästi õrnalt määrida õliga ära jälle küpsetad ahjus ära ja siis koorid nagu selle koore küljest selle viljaliha, eks ole, ja, ja, ja siis sellist sellist nii-öelda läbi küpsenud püreed saab väga hästi sügavkülmutada, vot seda mul on ka alati nagu sügavkülmas olemas ja siis kasutada juba koogi täidistes, piruka täidistes noh, mingis toorjuustukoogis näiteks selline kõrvitsapüree on lihtsalt lihtsalt imehea kõrvitsast moosi. Loomulikult muidugi, millega seda kokku panna, et ma, mina paneks ingveriga jälle üks selline ingver on mu lemmik lihtsalt midagi hea ingveriga kindlasti, aga, aga mina teda mina keetsin eelmisel aastal kõrvitsa kookosmoosi ehk et ma panin siis kõrvitsa hulka kookoshelbeid. Et see tegi selle moosi selliseks mõnusaks teks tuurseks. Ja no tõepoolest, kui noh, kui kui moos saaks olla Peina kolada, siis vot see oleks nagu see moos. Et see kõik kokku on nagu selline väga hea, ma tean ka ühte oma väga armast tuttavat helme väljast, et kelle jaoks oli see moos nagu selline tõeline leib, mida? Ma arvan, et ta vist teeb ka sellel aastal. Ja, ja, ja noh, muidugi need tavalisemad kooslused võib-olla noh, õunaga, eks ole ja ja, ja noh, vot kõrvits on jälle selline asi lahmida, mida nagu tahaks nagu täiega ära kasutada tõesti, et noh, panna nii, isegi koorest on kahju ja isegi koorest tõesti ka on kahju, et ma täitsa saan aru nendest ameeriklastest, kui nad neid kõrvitsaid uuristavad ja teevad nendest küünla, küünlahoidjaid. Aga Tiina, viimane asi veel, me hakkame varsti rääkima sibulateest. Sibul on need, kellel õnnestub selle kasvatamine, sellel õnnestub see väga hästi ja kellel ei tule välja, midagi ei ole teha, ei tule, siis tuleb otsida üles need, kes. Oskavad sibulat kasvatada, kus ta kasvab paremini. Sibulamoosi oled sa teinud ainult sibulast, küll aga olema teinutada koos õunaga ja, ja vot selle õunakaja sibulaga ongi selline lugu, et et meie raamatus on ka üks, üks selline nagu moos, ma mäletan, üks on meil moosi marmelaadi nime all, aga põhimõtteliselt koosneb ta õunast sibulast arvanadi, suhkrust ja siis käib seal sees veel. Noh, mina soovitaksin panna seda palsamikreemi ehk et see on nüüd natuke magusam ja pisut võib-olla niuksem veniv ambis, koossem vedelik kui puhas äädikas ja, ja noh, see, see on kokku väga-väga maitsev ja no selle seda raamatut tehes on mul see kogemuseta. Et osad kaunid pildid tegi, tegi Mari-Liis ka minu moosidest ja ta sai siis need poolikud moosipurgid endale koju kaasa ja ta järgmine hommik helistas ja ütles, et juba eelmisel õhtul tema lapsed sõid ära selle, selle nii-öelda natukene nagu vürtsika, magushapuka, õuna, sibulamoosi. See on hea mõte neile, kelle lapsed ei armasta sibulat. Jah, miks mitte ja noh, see on selline moos muidugi, mida sa võib-olla ei pane saia peale, eks ole. Et noh, pigem mingi asja kõrvale mingi soolase kala liha. Aga vot, rääkides siin õunast ja, ja sibulast ja eriti muidugi võib-olla ikkagi õunast. Mulle meenub see, et kunagi ülikooli esimesel kursusel mind ei saadetud Eesti põldudele kartulit korjama, vaid saadeti hoopis Leedu õunaaedadesse õunu korjama. Ja seal ma esimest korda nägin, et leedukad söövad õunamoosijuustuga ehk et nad panevad siis saia peale moosi ja siis veel juustuviilu peale. Ja, ja, ja sealt ma selle teadmisega siis koju tulin ja pean tunnistama, et ma siiamaani söön ise ka niimoodi. Ja otse see niuke magushapukas sibulaõunamoos selle juustuga. Väga hea. Ta saab proovida. Aitäh sulle saatesse tulemast. Tiina Lebane, varsti jätkame sibulajuttu. Helistame tartu kanti sibulatee ühele eestvedajale. Liis Pärtel pojale ja küsime, kuidas on sibulaga lood, kas tasub kohale tulla, hakkata sibulat ostma, veidi sibulateel lihtsalt ringi käia? Kui jumal sibulat napib, siis kuhu minna Peipsi äärde, see on kindel valik, sest seal on juba aastasadu kasvatatud ja hästi kasvatatud sibulat. Sibulatee on üks põnev selline, nii mille ääres saad sibulat osta, saad kultuurisündmusi nautida, saad kohalikku toitu maitsta ja nii edasi ja nii edasi. On ka septembrikuu Eesti toidu kuu ja seeläbi hea põhjus eesti toidule sibulateele tähelepanu pöörata ja telefoni teisel pool on meil üks sibulad eestvedajaid Liis Pärtelpoeg, tere. Tervist. Sibul ja Peipsi kant, see käib kokku. No loomulikult samamoodi võiks öelda, et Peipsi ja kala käid kokku, aga jah, meie piirkonnas tõesti sibul siis nagu te ütlesite aastasadu juba inimestele leiba laua peale toonud. Mis teil nüüd on plaanis seoses sibulateega, ma tean, et tuleb puhvetite päev ega puhvetis ainult sibulat ei pakuta. Ja tõesti, et pakutakse erinevaid toite, mida sa sibulast kalast kui ka muudest andidest, mis siis kas metsast korjatud või oma peenarde pealt. Absuppi saab isegi praadi saab pirukaid, kooke, magustoit, kohvi saab kindlasti ja erinevaid jooke. Ehk siis kohalikud elanikud pakuvad puhvetites seda, mis neil muidugi tavaelus ka väga hästi välja tuleb. Nädalavahetus on, ma ütleks tihe selles mõttes, et on toimumas Palamuse laat, kus igal aastal inimesed täiendavad oma varusid, talvevarusid ja tihtipeale on seal müügil ka just Peipsi kandi sibul. Kes nüüd võtab sellise pika reisi näiteks põhja poolt ette, käib Palamuselt läbi, tuleb sibulateele, kas seal, kuidas sealt sibulat osta või kuskohast saab osta? Samal ajal kui meil on puhvetite päev, on ühes külas, kus on muidugi prohvetite päev, on meil ka Varnja ja see seal toimub sibulalaat, seal on kindlasti päris hulgaliselt sibulaid müüa ja noh, tegelikult nii Kasepääl kui ka Kolkeset et inimesed müüvad siis oma kodude väravatest sibulat. Mis need hinnad on praegu? Hinnad on, ütleme ligikaudu poolteist eurot kuni kaks eurot kilo eest. Ai ja kui palju vaeva nende kasvatamiseks Ära sa mitte, räägi jah, et siin ikka arvatakse, et noh, mis see siis ära ei ole, aga noh, meie kandis sibulat haritaksegi ju läbi kolme aasta kolmandal aastal saatis ta sibulat ja siis ja siis seda ju tehakse käsitsi käike, et sinna põldude peale kahjuks fakteriga minna ei saa, seal pole traktoriga midagi teha, nii et see on puhas käsitöö. Kuidas on sel aastal sibula, saab? Ütleme selline keskmine, nagu ma olen kuulnud sibulakasvatajate käest, nagu hõisata selles mõttes väga ei saa, et ei ole väga suur saagikus, et oli ju vihmane küllaltki. Ja see sibul, mis nüüd õliga, et see on tahtnud ka väga head kuivatamist, onju, et sealt see niiskus välja saada. Nii et sibulad on sibula järgi tasub Peipsi kanti tulla aga veel sellest teest mõni sõna, et koerad need sibulaga ära ostnud, siis mida veel teha, mida, mis toimub toidu raames võib-olla mõni põnev retsept või koht, kus tasuks maiustada? Ja, ja et noh, mida, nagu üldse sealkandis vaadata, siis needsamad kolm kultuuri, millest me räägime, erinevad muuseumid, vaatamisväärsus, et, et kõik, need on kindlasti ka sellele laupäeval lahtikumale puhvetite päeva. Aga erinevad toitlustusasutused, mis meie kandis ju aastaringselt tegutsevad, siis pakuvad ka erinevaid ägedaid toite ja näiteks kihi kõrtsis ma tean täiesti oma oma Eesti toidu, kuu menüü ja samamoodi Alatskivi lossi restoranis, nii et tasub tulla ja sibulatee puhvetid päeval siis on, ütleme, et 10-st kuni kella kuueni, siis avatud küll erinevatel ajavahemikel erinevad puhvetid aga kokku kuus testis puhvet, mis pakuvad aga head kohalikku toitu ja jooki. Kus kohast on kõige parem sõitma hakata mööda millist teed? Mitte ära eksida, loomulikult ütleme, et kui tulla Tulles siis mööda kallaste maanteed, kui tulla Tallinna poolt, siis tulla näiteks sealt Rakvere poole pealt. Kui tulla, ütleme päris Lääne-Eestis, siis läbini Paide kandi. Et otse läbi Eesti sõita. Ja mitu kohta kõik tasub läbi sõita terve, sest see on kuskil 40 kilomeetrit. Kui pikk see sibulatee on? Ütleme nii, et sibula, teised ta pigem nagu üks piirkond, mitte ainult ees ja, ja no ütleme, ühest otsast teise on selline jah, 30 kilomeetrit ja teisipidi ka umbes 30. Aga, aga no tõenäoliselt tasuks minna sibulad lehele, vaadata seda puhvet päeva ja valige välja need puhvetid, kuhu tahaks minna. Sest ega kuutteist nagu selle ühe päevaga läbi sõita, ma arvan, et vist keegi väga ei suudaks. Olen teiega nõus, aitäh selle väikese intervjuu eest, Liis Pärtelpoeg ja sibulatee poee kaldkriips, sündmused on siis see koht, kuhu kindlasti minge, vaadake sealt plaanid täpselt järgi. Ossa tõusud, aku linnude, kumb vastab? Selle all, kohtume vahel. Talestustes, kes seda aega veel meenutab neid. Sinu Heljaszekitav naer. Nagu unenäos möödub mu pääl. Peatu ja ootamentail sellest unest tahaksin ärgata puhanuna silmades ilu ja naeratust. Siis me lendame ta seal all käsikäes kui igaviku unistus armastusest mets ja veatu ja ootame Ta ei peatu, vaid meeles, siis lae kogu valumis röövis jõu vaid armastus, ilu ja naer. Meie päeva, mis ei lõpe ja sellest unest tahaksin ärgata puhanuna ilmale silu ja vaikse naeratus. Siis ütleme tähtede all käsikäes igavik unistus armastusest sea peatu ja pai. Siis me lendame tähtede all käsikäes hui unistus, armastus ühtsele õitseja. Ja tänaseks on huvitav saada läbi. Kohtume jälle järgmisel nädalal, homme tegurid Meelis Süld ja minu poolt kõike kaunist.