Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänane saade on pühendatud sügisele ning sügisestele Andidele. Räägime kõrvitsast viljadest, mida veel saaks hoidistada, ootame ka häid ideid, mida teha kõrvitsast või näiteks üleval suvikõrvitsast peedist Vaiga tomatitest, kurkidest, mis on veel sedasi kasvuhoones viimasteks jäänud. Nii et teie Need retseptid on oodatud meie kodulehel, kindlasti avame saate ajal ka telefoninumbriga 611 40 40, aga räägime stuudios ka ise juttu ja täna on meil külas hoidiste ja retseptiraamatute autor Tiina Lebane ning kõneleme tunni lõpus ka Eesti toodetest, täpsemalt kodumaistest krõpsudest krõbinatest, mida valmistab palsnäkk ja räägime seda sellepärast, et järgmisel nädalal toimub toiduainetööstuses avatud uste päev 18 toiduainetööstust üle Eesti avavad oma uksed, et tutvustada kõigile huvilistele, kuidas valmib tööstuses meie tänapäevane igapäevane toit, nii et toidusaade on täna minu nime Kristo läinud head kuulaksid. Niimoodi ja teeme nüüd juttu siis sügisesest aiasaadustest alustame kõige suuremast marjast botaanilises mõttes marjast, selleks on kõrvits ja täna on saates külas meil mitmete hoidiste ja retseptiraamatute autor Tiina Lebane. Tere. Tere, kõrvits, kui palju see sind inspireerib ja on see selline vili? Mis on sinu kodus aukohal on absoluutselt aukohal ja kõrvitsast kõrvitsat ei ole nagu kunagi liiga palju, mis siis, et ta, ta ju seostub meil kõigil ühe suure kuldse keraga, eks ole. Aga, aga ma tahaksin kohe nagu tänada oma oma naabritädi Saaremaalt, kes, kes mind on sel aastal ilusate kõrvitsatega varustanud ja, ja kui keegi seda veel tahab teha, siis ma võtan. Sest ma olen tõesti nagu loomaaia elevant, et ma, ma, ma jumaldan kõrvitsat ja ma söön teda nii toorelt kui küpsetatult kui, kui sügavkülmutatult, kui, kui, kui igas olekus. Aga mismoodi sa teda tooreldused, vaat seal näiteks küsimus, kus siis inimesed mõtlevad, et tal ei ole ju maitset ja tal nagu pole see ole kõrvits on täitsa kõrvitsa maitse noorest peast samamoodi tegelikult noh, ta on hästi-hästi, mahe ja magusat toorest peast. Tegelikult võid sa ju lõigata endale õhukese viilu ja lihtsalt läksid, eks ole. Aga siin on kalist lahete, mis sorti kõrvits on, kas tänu muskaatkõrvits rohkem selline tume kollasem siis on rohkem maitset või siis on selline helekollane? Ei, jah, noh, võib olla küll, et see heledam on pisut nagu õrnema maitsega muskaat on tõesti nagu tugeva maitsega ja, ja siis on veel olemas spagetikõrvits, mis küpsedes tegelikult küpsedes muutubki nagu see viljaliha niukseks spagetitaoliseks seal sees. Aga, aga rääkides sellest värskest söömisest, siis näiteks riivida värsket kõrvitsat ja segada minu poolest näiteks riivitud õuna või riivitud porgandi või väikeste paprika tükkidega, kes tahab natuke, et su hulka paneb, tükeldab sibulat, küüslauku ja suurepärane segu, sest et noh, kõrvitsakõrvitsast eraldub nii palju mahla, et tegelikult nagu oluliselt salatikastet sinna enam väga vaja pole. Muidugi alati tilgake oliiviõli on ju ainult tervisele kasuks. Et see on nagu see, mis, mis võiks praegu nagu olla meie meie söögilaual üsna sageli. No värskelt kõrvitsa, ütleme selliste jõhverfektorisse seda saab tegelikult ma kujutan ette, kuskil novembrikuuni. Seni ta seisab, kui sa teda lahti lõika. Aga kui nüüd olete lahti, mida nad kõik ära juua, süüa, mida sa siis teed ülejäänud poolega? See on see, see alatine mure ju meil kõigil, et eriti kui see kõrvits juhtub veel suur olema, et noh, et siis on teda korraga nii palju ja ega ta ju lõputult ei seisagi ja kui sa olete lahti lõiganud, et ja et tahaks nagu võimalikult kaua hoida teda ilma sisse tegemata, et saaks ja kui võimalik kasutada värskelt kõrvitsat kas siis lausa värskena või, või kuskile toidu sisse panduna. Et mina tavaliselt niiviisi, et noh, kui see kõrvits juhtub ikka tõesti selline pirakas olema, siis mingi osa muidugi ikkagi teen sellist klassikalist kõrvitsasalatit, et vot mina olen vist selle aja inimene, tse kõrvits, kogu aeg oli ja on ja noh, ju ta ikka peab, peab jääma ka jõululauale ja üldse talvel, et on, ju teeb kohe nagu meele rõõmsaks, kui sa selle kõrvitsapurgi avad ja see ilus kuldkollane kõrvits sul seal tervitab sind vastu nelgi lõhna veel ja ja, ja et mul on üks lemmikretsept selle kõrvitsa marineeritud kõrvitsategemiseks, et olen aegade jooksul teinud ka seda klassikalist kaneelikoorega ja nelgiga, nagu sa nimetasid. Aga ikka jälle ma pöördun seal üha juurde tagasi, see on kõrvits kuhu ma lisan siis sidrunit ja ingverit. Ja see tegemine käib niiviisi, et tegelikult sa nagu keedad selle marinaadi valmis, me kasutan ma lahjemat äädikat noh, üldiselt ma eelistan alati kasutada naturaalsemaid aadikaida. Ta siis õuna või õunaõun ongi see, mis, mis annab nagu seda hapukust nagu rohkem või siis noh, kas valge veini või, või tegelikult väga hea äädikas on ka riisiäädikas, aga noh, tema nüüd on kõige leebem nendest nii-öelda lootustikamatestajadikatest, et seda, seda ning et kolmekümneprotsendilist sünteetilist äädikat, ma arvan, ma ei ole aastaid enam kasutanud. Ja, ja, ja noh, selles nüüd rääkides sellest kõrvitsaretseptist, siis seal ma samamoodi kasutan tegelikult õunaäädikat. Ja ma keedan Valmis siis aadikast ja veest ja suhkrust leeme, jahutan ta maha, ma samal ajal siis tükeldan, need kõrvitsad sellisteks toredateks kuubikuteks. Püüan mitte liiga väiksed, mitte liiga suuri teha, selliseid mõnusaid satub korraga ampsu suhu pista. Ja, ja kui see marinaad on nagu täiesti maha jahtunud, siis ma kallan selle kõrvitsatele peale ja siis nad jäävad mul sinna seisma. Neljast tunnist piisab, aga, aga nad on mul tegelikult ka vahetevahel jäänud kauemaks. Ja, ja siis, kui ma seda kõike hakkan kuumutama uuesti läbi, siis ma lisan sinna hästi õhukesi, sidrunikooretükikesi ja ühtlasi siis ka juba selliseid väikesi ingveri, kangikesi või laastukesi, kuidas parasjagu mugavam lõigata on. Silma, teda natukene kuumutan, eks ole, noh, kõrvits ei taha palju, vaata sest ta ei tohi ju noh, pudruks tuleks minna, keegi muidugi ei keela, aga, aga ta pole pärast nagu hea. Ja, ja ongi ja ongi kõik ja, ja mulle meeldib see, see sidruni, sidruni hapukust, mis sealt pärast tuleb ja see ingveri, selline mõnus nüanss, ma tean, et sina, Kristaga, Ungarit armastan. Kuule, aga sa ei pane sinna nelki või veel midagi, mu ei pane. Et tõesti selle maitse annavad ka ainult nagu sidrun ja ingver ja ja noh, vot see on see, mis, mis mulle väga meeldib, et võite proovida ja see kõlab hästi. Aga oled sa proovinud ka teda säilitada, nii et sa ahjus teeta pudruks või kuumutatav kuidagi läbi ja siis paned sügav küll ja olen ja, ja see töötab väga hästi. Siin on nüüd kaks moodusteta. Sa võid leida osata kõrvitsast viilud jätta selle koore alles ja siis tõsta ta nagu niukse lootsikuna ahju pisut, kui tahad õliga üle määrida, noh tegelikult seda siukest tervet kõrvitsatüki olekski mõistlik nagu õliga siiski üle määrida ja, ja ta küpsevad, ütleme pool tundi 200 kraadi juures. Siis laseb tal pisut jahtuda ja väga lihtsalt saad seda kas noa või lusikaga selle koore küljest lahti. Kuidas siis keegi, kas, kas püreestad või pressid kahvliga või siis tegelikult enam-vähem tõstad lusikaga karpi, laseb maha jahtuda, paned sügavkülma. Küll on seda hea talvel kasutada mingi kas toorjuustukoogi või, või näiteks kõrvitsasaia sisse, no lihtsalt jumalik. Ja sa ei või ideede, lihtsalt kõrvitsapüreesupp ja, või, või teed näiteks jäätist, hoopis kõrvitsaid jäätist ma kuulen esimest korda täitsa võimalik teha ka kodustes tingimustes täpselt sedasama kõrvitsapüreega on vaja veel kuumutada vahukoort piima ja sinna sisse siis kloppida, munakollased, lisada kõrvitsapüree, maitsestada siis millega sa soovid, kas kaneeli? Kardemoni? Ma ei tea, praegu ei tulegi kohe paremaid variante pähe ja panna sügavkülma ja noh, kui, kui on jäätisemasina, eks ole, aga kui ei ole jäätisemasinat siis sügavkülma ja, ja ütleme siis iga paarikümne 30 minuti tagant tuleb teda siis segada. Ta jäta ühtlasemalt läbi, külmuks saab kõrvitsajäätise, eks ole, suurepärane. Aga kui palju sa näed, ma just vaatasin ringi, internetis on palju blogisid ja ja igasuguseid lehekülgi, kus saab leida retsepti, seal oli ka kõrvitsapannkoogid. No ja muidugi kõrvitsapannkoogid, no tegelikult kõrvitsapannkook ei ole, ei ole midagi erilisemat, kui näiteks peedi, pannkoogid või kaalikapannkoogid või kartuli või kapsapannkoogid. Aga, aga noh, kuna me kõrvitsast hetkel räägime, siis, siis on siin ka mitu varianti. Et minu ema näiteks praeb kõrvitsat täiesti nagu naturaalse na, ta riputab ainult peale soola ja pipart ja, ja siis sihukesel õrnal kuumusel õlises praad mõlemalt poolt läbi. No ütleme siis see on, seda võiks nimetada praetud kõrvits prae siis on kõrvitsakotletid. Et ja siin on ka kaks varianti, et noh, mida me ka kodus teeme, on, et me paneerime siis munas ja jahus jälle praeme ta läbi, siis ta jääb nagu sellises mõnusas ümbrises, eks ole, see kõrvits. Või siis variant, et riivitud kõris kõrvits segada. Nooh, kindlasti võiks olla natukene kas jahu, viiri või riivsaia muna. Minule meeldib tegelikult väga panna mingisugust maitsestatud toorjuustu, näiteks saarel on murulaugu toorjuust on vist see mis ja küüslauguga, mis mul nagu mitte murulaugu, vaid karulauguga, mis, mis nagu hirmus, hästi, sobib kõikide köögivilja, selliste ristide või noh, tegelikult nimetataksegi köögivilju, arestid on sellised, kus on riivitud köögivili ja, ja siis on veel siis kõik muud, mis, millest see tainas koosneb ja, ja pannkoogiteed. Natsi Neil on ka vaadan foorumisse tulnud juba paar ideed, kohe-kohe mari kirjutab, et Lõuna-Ameerikas tehakse magusat kõrvitsakompotti, tavaline suhkrusiirupiga kompott. Olen mõelnud, kuidas huvitavamaks teha, aga niisamagi on mõnus magustoit. Kõrvits, magustoiduna. Jäätis iseenesest läheb sel ajal, aga kui tõesti prooviks teha kõrvitsast magusat kompoti, oled sa proovinud midagi? Ei ole. Mulle tundub, et kompoti tegemine jääb, ütleme veel nagu pigem nagu mulle tundub minu vanaema aega, et ma ei tea, tänapäeval vist väga enam kompott ei tee sellest suurest suhkruhirmus, tõenäoliselt on see nagu jäänud vähemaks, aga, aga miks mitte proovida ja ja ma praegu mõtlen, et mina panen, võiks kokku sobida, mina paneksin sinna kindlasti pihlakaid juurde, täitsa terveid pihlakamarju ja, ja kompott, no jõhvikas võiks olla seal kaaslane. Siis miks mitte jälle natukene ingverit, et mingeid selliseid võib-olla nagu tugevamad ja teravamad maitsed, et sest noh, kui sa selle mingi magusa kõrvitsa Panadel suhkruleeme sisse, siis asi kipub nagu väga magusad olema, aga, aga ma arvan, et seal võiks olla midagi, mis, mis annab siis seda teist poolt ehk siis hapukat, vürtsikamaid maitset. Just ja seto gene kirjutab, et aastaid on saanud teha kõrvitsasaia v ja piima asendasin pärmitaignas kõrvitsapüreega efet piima ja paneva kõrvitsapüree nüüd enam nisujahu ei kasuta, tahan hakata proovima leivategu, kõrvitsapüree ja tatrajahuga. Ei oska öelda, mis võib välja tulla, arvan, et aga ma arvan, et väga maitsev, kirjutab sisse. Väga hea mõte, et tatrajahu, mina ka tegelikult väga palju kasutan toortatra, seda valget toortatrajahu. Aga noh, kuna ma ei ole kava nisujahust ära öelnud, siis ma tavaliselt ikkagi püüan neid nagu kombineerida, et saada kätte seda gluteeni, seda siduvat ainet, mis, mis nisujahus on aga, aga tatra ja kõrvitsaleib. Ma tahaks küll proovida, peaks kokku sobima ja muidugi ja see mõte, et asendada vesi ja piim hoopis kõrvitsapüreega ja väga hea, väga hea mõte, sellisel juhul peaks kõrvitsapüree olema siis vedelam, sest et see sai, mida mina teen, mina sinna panen siiski küll ka piima. Aga mul on see, kuna ma kasutan seda suhteliselt tihkelt kõrvitsapüreed, mida ma siis saan sellest ahjus röstitud kõrvitsa siis siis, siis ma arvan, et see piim ongi nagu see, mis teeb ta vedelamaks, aga, aga kui nüüd meie kirjasaatja ei, ei kasuta piima, siis tõenäoliselt on tema kõrvitsapüree lihtsalt nii palju vedelam. Ma olen teinud aastaid või kui nii võib öelda, vahel sedasi mõnel aastal kõrvitsakeeksi kus on siis nii, et ka selleks märjaks aineks, seal sees ongi riivitud kõrvits. Lisaks rosinad, täisterajahu, kaneeli, ingveripulbrit, kõike sellist kokku muidu on nagu ongi nagu keeks. Ja kas sa paned sinna tõenäoliselt rasvaine asemel natuke õli sutikene ja, ja muidugi ma pean panema sinna, aga seda küpsetuspulbrit ja muidu ta ei kerki ja, ja sellised kõrvitsa-suvikõrvitsa teeksid, on tegelikult ju. Ja Ameerikas hästi levinud. Ja noh, tavaliselt maitsestatakse neid kaneeliga ja tõepoolest pannakse sisse pähkleid, kuivatatud puuvilju erinevaid. Ja noh, see tuleb nagu väga noh, selline nagu tõsine, tõsine, niuke, tõsine, tõhus keeks, kus juurestas seisab hämmastavalt kaua. Kas see on nüüd kõrvitsa teene või ma ei tea, Reene, aga ta seisab ikka nädal aega, ilma et ta läheks edasi kivikõvaks ja no muidugi on see kõrvitsa teene ja teiselt poolt, kui sa paned sinna sisse kuivatatud puuvilju, siis juba see tegelikult ju annab seda niiskust, mis, mis hoiab selle keeksi pehmena, noh, selge. Nii ma arvan, et jätame hetkeks kõrvitsa kõrvale, sest tahaks rääkida tegelikult ühest viljast veel ja see on peet. Peediga on tõenäoliselt need inimestel erinev suhet, kes väga armastavad, peeti ja teised, kes nagu noh, vaatavad teda ja mõtlevad, et hea küll, kui toidu sees on, välja teda nokkima ei hakka, aga midagi ta ka nagu eriti teha ei mõista, pannakse keldrisse, ootab seal kevadet. Kuidas sina peeti kasutada, mida, mismoodi sa teda kas hoidistada või siis toiduks peet on, peedid on nagu täpselt sama lugu nagu kõrvits, vägagi, et seda ei ole ka kunagi liiga palju. Et Endal küll PD kassaga aga saab talunike käest osta ja noh, loomulikult ka ega sellel poes müüdaval peedil ei ole ju midagi viga, et ta on ikkagi meil ju kodumaine peet. Aga peeti, olen suhteliselt hiljaaegu hakanud sööma täiesti toorelt ja just nimelt riivinud teda erinevatesse salatitesse ja see on üllatavalt hea. Tõesti soovitan, et lihtsalt proovida, et noh, muidugi peedi puhul kehtib nüüd see, et kui kõrvits on hästi tore, kui ta on hästi suur, siis siis peet on mida, mida nagu ütleme, väiksem ta on seda, seda magusam ta on tegelikult, et noh, ega need ülekasvanud viljad pole ju ükski nagu kõige paremas astmes. Samas on jäänud just selle tunne tuleb võtta ikka suur ja ilus selline eino yes meeti süüakse kas siis aurutatud või keedetult ja loomu see, millega me oleme kõige rohkem harjunud, eks ole. Ja, ja kindlasti see aurutatud või, või, või ka ahjus küpsenud, peeton eritavat ahjus, küpsenud selle ahjuga üldse see lugu, et mida iganes sinna paned, see maitse tuleb parem. Et sama lugu on nii, nii, kõrvitsa noh, kas kasvatada restid või hautada, eks ole, või või sistajaid ahjus seal, seal on nagu mingi vahe. Ja peedile on see, see, see peet läheb nii magusaks seal ahjus, et see peet, peet on minu arvates selline noh, nagu pisut nagu kaduma läinud gurmee, et ta restoranid on ta küll üles noppinud juba ütleme siis söögikohad ja restoranid, kes, kes teevad tõesti imepäraseid asju, mida, mida on näha olnud. Aga koduköökides peet kipub siiski jääma, kas, kas tõesti nagu tavaliseks selliseks salatikomponendiks küüslaugu ja hapukoorega või siis marineerimiseks. Aga tegelikult mida mina näiteks teen täpselt sama lugu nagu mis tahes siis köögiviljaga teen jälle peedikotlette. Siis ma panen näiteks peeti toorest peedist täitsa ja iko toorest peedist ja sest, et kui sa peedi ära riivid, siis ta, see, see kiud juba nii palju lõhustub, eks ole, ta muutub nii palju väiksemaks, et ta küpseb väga lühikese aja jooksul ära ja kui ta ka jääb natuke krõmps oma, siis tere süüdistab, et söödan neile toorest, peeti see tagasiülikond. Ja, ja siis on veel hästi hästi, ütleme maailmas nagu tuntud nimega retsept on. Noh, nüüd ei saa öelda need Lindströmi kotletid, peedi, peedi, hakklihakotletid, aga mina teen selliseid hoopis väikesi hakklihapalle. Selliseid tõesti pisikesed pallid mõnusad. Panen hakkliha hulka riivitud peeti ja panen sinna seesamiseemneid ja hõõrun käte vahel väikesed pallid ja küpseta neid ahjus. Ja vot need on väga head, sest nad on sellised, see, see peet küpseb seal väga mõnusalt, paradajad mahlane, Agase seesamiseeme jääb jälle nii mõnusalt paksuma seal hamba all, et et noh, kui ta on ahjus ära küpsenud, siis ta pole toores gaasist ta on just täpselt selline hästi hästi praksub. Nii, aga mismoodi on loode marineerimisega, kas sa peeti ka marineerin näiteks õunaäädikaga? Sest iseenesest marineeritud peet on hea ja marini eelnenud ka veel hulka ja siis on ju täiesti super, eks ole, ja jälle üks selline salat, mis, mis nagu võiks kodus olla olemas olla. Marineerin külla õunaäädikaga marineerin ka ka ka valge ja punase veiniäädikaga, kuna siin nagu pole, värvis küsimust, eks ole, et punase veini äädikas on täiesti omal kohal. Ja, ja on üks, üks üks Dora retsept, mida ma teen siis peedi või ka üldse mis tahes teiste köögiviljadega on nii-öelda kiireks söömiseks. Et see marinaad on kaunis aed ikka, need on kaunis Grechtina, seal on nagu võrdses osas vett ja äädikat ja noh, siis on suhkrut Poola ja keedetakse ta siis läbi ja see kuum kuum marinaad valatakse Tooratele köögiviljadele. Ma ei olnud seda varem proovinud peediga, sest peet on nagu tundub, et on selline kõva, et võib-olla tahaks ennem läbi keetmist, aga, aga ma lastel just tegin niiviisi, et ma lõikasin peedi hästi õhukesteks viiludeks. Kallasin selle marinaadi peale ja ja noh, ta jahtub maha ja siis sa hoiatada külmkapist ja see säilib kuskil ütleme paari kuu jooksul võiks ta ära süüa, need sellised hoidised. Ja ja, ja see peet ei vajanud tegelikult eelnevat läbikeetmist, oli just täpselt see õige selline õige pisut nagu krõmps, aga tegelikult juba pehme varjamise proovida. Me teeme siin nüüd ühe väikese pausi, kuulame muusikat ja seejärel on avatud ka telefon 611 40 40, kus siis head kuulajad, te saate pakkuda oma retsepte välja, mida te olete teinud nendest viimastest viljadest, mis veel põllul aias on. Ja külas on meil täna mitmete hoidiste kokaraamatute autor Tiina Lebane, kui on talle küsimusi, saate need esitada 611 40 40 number. Hoidistamise teema on meil täna ning head kuulajad palusime teil helistada, oma retsepte jagada ning võtamegi esimese helistaja hallo kuuleme teid. Olete otse-eetris. Tere, armas nõuandja, rahvas. Üks vanaema Võrumaalt pakub ideele, et jutt oli, et kõrvits on väga mage kompotiks, aga mina näiteks kasutan teda kompotiks koosa lõõtsaga. Lõõtsa üksinda on hästi hapu, aga koos sellega kõrvitsaga on ta väga mõnus. Kompott tuleb suvikõrvitsaga saab samamoodi teha. Superhea mõte, aitäh, sest tal oli seal tõesti, on, ise on väga selline Apuja temast kompotti teha, siis noh, läheb ikka kõvasti suhkrut. Kuigi niisama Mariana süüa ei ole. Jah, see on tõesti kummaline, et kompotis või noh, üldse keedetuna jääb seal õõtsa, tekib tunne, et mingi hirmus hapuasjaga tegemist, aga, aga mina pakun veel ka selle mõtte välja ta lutsiaga asemel, kui seda ei ole või kasutada ka ebaküdooniad kõrvitsakompotis. Ja, ja nii, võtame järgmise helistaja hallo, kuuleme teid. Tere. Tere. Mina olen vanavanaema ja mina pakun sellise retsepti kõrvitsaga kõrvitsakuubikud, sidrunimahl, pigistan sidrunimahla peale, pane suhteliselt ja nelki ja on väga hea, kurutan ja ongi väga hea. Aitäh. Jah, kõlab väga naturaalselt, absoluutselt. 611 40 40 on meil telefon, kui teil on mõtteid, retsepte, mida jagada, siis kuuleme teid, hallo. Tere. Tere. Minu küsimus selles, et mul on nüüd esimest aastat keegi andis maapirni ja ma ei oska sellega midagi teha. Aa väga hea, võime kohe nõu anda, aitäh teile. Maapirniga niiviisi, et mina olen teda hoidnud, tunnistan üles, et praktiliselt kevadeni külmetuskapis ja siis kas kas lihtsalt söönud toorena, sest et Toorol maa pirinil noh, nii nagu ka küpsetatud maapirnid on tegelikult ju natuke pähkline mett ja, ja ta on väga hea. Aga nüüd sellel aastal proovisin ma maapirni marineerida ja muide väga hästi kukkus välja. Ja tegin seda niiviisi, et. Et kõigepealt ma lasin maa pirnidel seista külmas vees, sest siis ta nagu muutub selliseks tihedamaks ja mõnusamalt krõmpsu maks siis ja kindlasti selle vee sisse tuleb panna natuke sidrunit, sest et maapirn on ka täpselt nüüd see, see vilinis õhu käes, kohe muutub tumedaks sidrunimahl, siis takistab seda. Siis. Järgmiseks segasin ma nõrutasina ara, võtsime meediast välja maapirniviilud ja silma, segasin ta kokku soolaga ja lasin seista kuskil kolm, neli tundi selle soola sees. Ja see sool teeb nüüd seda ta, ta tõmbab sellest maapirnist nagu liigse vee välja ja, ja see, see, see maapirni viil või sektor, kuidas ta seda siis lõikate jääb nagu tõeliselt selline hea ja krõmps. Ja, ja rohkem ma selle maapirni endaga midagi ei teegi, siis seda maapirni Maydeedavaid ma panen ta siis nüüd, kui ta mul seisnud, kõigepealt natuke selles sidrunivees ja pärast soolaga panemata purki ja vala marinaadi peale ja ongi kõik ja marinaadi läheb. Marinaadi läheb mul õunaäädikas, vesi, suhkur ja, ja siis on juba nagu, ütleme teie teha, kas te panete sinna veel näiteks tšillitükke käsi või mingeid seemneid, näiteks sinepiseemned või, või minule väga meeldivad fencoli seemned, kuigi ma tean, et paljudele nad ei meeldi või, või ka köömneid, kui tal on. Ja ma soovitan sinna marinaadi panna ka kurkumit, miks sellepärast et see maapirn ise on ju selline värvitu, eksju, ja siis see hoidis, ei ole ka ilusat värvi, aga kurkum teeta hästi ilusalt kollaseks, seda kurkumit ei pea sugugi palju vanemat, ütleme mingist poolest kuni ühest lusikatäiest täiesti piisab. Nii selline üks variant siis. Halloo, meil on järgmine helistaja, kuuleme teid. Tere, mina soovitan punaste veetke koos õunaga õunamahlaks. Punane peet koos õunamahlaga edendab õunaga koos. Aga kui palju te sinna peeti, panete veel? No see on no ikka vähem, aga, aga umbes silma järgi Et ta annab nagu värvi või tuleb sinna mingi maitsega Ta annab värvi ja tuleb hea peedi maitse ja ta on tervislik ja praegu on need kilekotid ei ole väga teema vaja lasta tõusta 80 kraadini kilekotti ja kraanist lasta jõuab tervislik. Absoluutselt teiega nõus, aitäh. See on küll hea mõte. Porgandiga õunamahl porgandiga või peet porgandiga. Väga hea mõte, ma juba kujutan ette, kui ilusat värvi üks õuna-peedimahl tegelikult olla nagu, nagu nagu vaarika Mahledki jah, nii ja Ta poes ringi siis ju müüakse ka need smuutid ja kõik, mis on, on peedimahla õunaga õuna nagu põhise Aasma seal all ja porgand sama moodi, et et väga hea mõte, et miks mitte kodus ise teha. Järgmine helistaja hallo, kuuleme teid. Moosipirukat teel ja ja siis tehti kõrvitsast, keedeti moos ja pandi sahhariini sisse ja oligi moosisaiade ja pirukate jaoks. Roosinoh, kas sinna pandi siis midagi maitseks juurde, aga, aga kõrvitsa, Mooslas pirukatesse, saiade peale? Väga hea mõte ja miks mitte seda ka proovida, praegu aitäh tal, sest kõrvits on ju niisugune hea asi, aga kas uitan maapirni juurde tulles, kas temast ei annaks moosi teha? Ei ole keegi selle peale tulnud. Osi viljana ma ei kujuta, küll on temast suurepärast suppi võimalik teha. Aga võisise võis praadida ja teras või sedasi, et et läheb klaasjaks ja google toidu kõrval ja nii, aga võtame veel mõned heliste tallu, kuuleme teid. Tere päevast hinge Tallinnas. Mina olen. Aga selline probleem on olnud, et selle see konserv või see hoidis, ei seisa väga kaua, et kas oskate öelda, mis selle põhjuseks olla. Ta läheb, see kõrvits läheb seal pehmeks. Paar esimest kuud on ilus kõik, ma ei kuumuta teda väga palju. Aga jah, hiljem läheb täiesti pehmeks puruks, sees. Kas te kasutate päris naturaalset õunamahla lahjendamata kujul? Ja täiesti kodus valmistatud täiesti naturaalset õunamahla. See on kindlasti. Neid pressi sidrunimahla sinna olen pannud natuke sidrunikoori, aga just, et, et selline probleem on tekkinud. No ma arvan, et teil on see, see kogu see seal eemal liiga happeline ja, ja loomulikult see kõrvits on ju tegelikult üpris pehme viljalihaga ja ta tõepoolest ta lihtsalt laguneb seal ära. Ehk siis mis oleks variant, mida annaks teha võib-olla lahjendada seda mahla mahla, sest noh, see õunamahl on tegelikult ju tohutu tugeva konsistentsi ja happelisusega vedelik. Et ma arvan, et see pehmele korvitsale nii-öelda sööb selle kõrvitsa ära. Ja siis ta muutub siukseks imelikuks. Vaat siis niimoodi heidame veel pilgu telefonile, viimane kõne. Hallo, kuuleme teid. Mina soovitaksin teha päris ja söögiks on niimoodi, et see on üks vana armeenlast retsept, kus on läätsed pool klaasi, pool klaasi riisi, pool kilo kõrvitsat ja muidugi kuni pool pakkiv õitses, armeenlased panevad palju, võid kõigepealt kõrvits hautada ja siis lähevad leotatud läätsed ja kasutada punaseid läheksid. Eksivad ruttu. Aga läätsed ja kõrvits ja, ja need teha lihtsalt nemad nimetavad seda kitsevitsa Blow. Ja kui kaua ta keep või siis sedasi haudub? No niikaua kui riigi riis ja läätsed pehmed on ja kõrvits haudub seal või ka ära ja see või maitse ja kõik see kõik kokku, see on niisugune noh, hea õhtune toit. Liha sinna ei lähe, ei, ei või. Peaks ja õhtunnesse, no see on kõigile lastele mida iganes, nii et ühesõnaga ja seisab väga hästi kõhus, sest et läätsed annavad valku. Ja, ja see on, see on tõesti suvine isegi suvel. Mina olen teinud ka seda suvikõrvitsaga ja võib ka teha lausa külmakõrvitsat, oled isegi läätsed ja riisi või hautada ära ja ja see annab väga hästi. Suurepärane, minul oleks küsimus, millega te maitsestada seda. Sool, muud mitte midagi. Läätsed, kõrvits, riis, need kõik kokku ja, või annavad väga huvitava maitse. Nii et iga igal juhul on ta nagu soolane toit, mitte magus, toiteks. Ja see on noh, nii nagu nemad ütlevad, siks evita, Bloff, nad nimetavad läätsede kitse. Lisa kitsendab Low nime all on ta ka minul, armeel Lanno käest saadud. Torand lapsega probleemid. Aitäh, aitäh, see oli nüüd meil viimane kõne. Väga hea retsept, mida täna õhtul näiteks kodus järgi proovida, mul on just täpselt sama mõte, vaatame, mis välja tuleb. Aga meie aeg on selleks korraks ümber, aitäh kõigile teile, kes te helistasite, retsepte, jagasite nõu küsisite ning aitäh ka Sulle, Tiina Lebane tuli, tere rääkisid. Loodame sind kohata veel, sest see, mis köögis toimub, on alati hirmus põnev, kuigi öeldakse, et kaks naiskuka nagu ei kõlba kokku, mitte et ma ennast kokaks peaks, kaugel sellest. Aga, aga on huvitav arutada nendel teemadel, et mida annab kodus teha ja just ise kuigi õige varsti räägime me juba sellest, mismoodi tööstus meie laua eest hoolitseb. Aitäh, aitäh. Hämardu silma veel on hall. Kõik on veel kuue, seisan, küllap nad. Ei näe veel ratsut kauguse sai kuule häälide võitleja retke ratsaväe. On siiapoole. Ela on. Sa. Ma tean, et vaikset laulab ta rats meil hoiake. Talla ja ärme müts on peas ja kaelas kirju rätt. Maade Anett veidi kärsitu, sadulastame paganlike teadusest, ratsaväe. On siiapoole. Kui me tänases saates rääkisime sellest, mismoodi oma kodus väärindada ja hoidistada, teha asju siis ja siis neid nautida, siis tegelikult on üks pool veel olemas, et, et need, kes ei tee nende valikuks, on siis see, et tuleb minna poodi ja sealt osta. Ja samas meil on Eestis on toredaid toiduainetööstusi tootjaid üksjagu palju, kes mõtlevad nii tervise poole peale kui ka maitse ja mille iganes poole peale. Järgmisel nädalal on nimelt tore võimalus 18 toiduainetetööstust üle Eesti avavad oma uksed, et tutvustada kõigile huvilistele, kuidas valmib tööstuses meie igapäevane toit ning teeme täna algust sellega, et tutvustame ka üht Eesti oma tööstust oma toiduainetetööstust. Ääsmäel tegutseb selle firma nagu palsnäkk, mis on juba vastas 1983, kui nende kodulehekülje pealt vaatasin, on tootnud kartulikrõpse. Aastast 1992 on siis see tootmine läinud suuremaks ja nüüd ta on läinud ka laiemaks, selles mõttes, et mitte ainult kartulikrõpsud ei tule sealt, vaid tulevad ka hommikukrõbinad, rukkikrõbinad, hernekrõbinad, odrakrõbinad ja ma ei tea, igasugused need asjad täna saates külas Balznäki juhatuse liige Reigo Rus intertere. No alustame sellest, et järgmisel nädalal tööstused avavad uksed, teie tööstus on üks nendest, on seal veel vabu kohti, saab tulla vaatama. Kohti veel oli ja külalisi vastu võtame sellel nädalal ja, ja sellel puhul muidugi tahakski väga-väga tänada toiduliitu, kes propageerib kõike seda Eesti tootmist ja, ja Eesti tarbijale tutvustaks seda. Kas on see tavaline, et inimesi lastakse tööstusesse? Ei, absoluutselt mitte, et, et toiduainetööstuses on täna kõik hügieeninõuded ja, ja igasuguseid reeglistikku piiranud ära selle, et ega külalisi paljud vastu ei võtagi, et ütleme, et noh, see on ikkagi väga erand ja, ja et külalisi vastu võtta ja selleks on vaja teha ka enne eeltööd Kui karmid on nõudmed, nõudis nõudmised igasugused veterinaar ja toiduametile. Nuudlite nuudlite nõudmist, helistan päris kõrge ja kui sa tahad veel selleks oma tooteid eksportida, siis on igasugused sertifikaadid, millega kaasnevad igasugused lisanõuded ja nii edasi, et ja nende täitmine ja nende reeglitest kinnipidamine, noh, see on väga keeruline naat siis väiksem tootja oled, seda, seda keerulisem on. Aga kas Teid saab pidada väikseks, toodetakse, sest ma ei usu, et üks väiketootja hakkaks konkureerima suurte selliste võimsate kartulikrõpsutootjatega, kes üle maailma igal pool. Olgu vallutanud, no Eestis me oleme jah, küll selgelt kõige suurem ja ega meiesuguseid tegelikult väga rohkem ei olegi, ma loodan nüüd kellelgi oli väga, liiga ei tee. Aga, aga kui me räägime suurtest maailmatootjatest, siis meie ülesanne ütleme, et kui nemad on suured mullid ja need mullid on üksteise vastu, siis sinna vahele tekivad sellised pisikesed alad, mida meie saame täita, et siis erinevates kategooriates ja proovime selliste oma nishi leida seal alati ja, ja koduturul koduturul olla kodumaine pakkuja, kes siis ikkagi hoolitseb, hoolitseb oma tarbija eest. No vot, ma nüüd võtaksin kartulikrõpsud, mis alati tekitanud vastakaid arvamusi, osad ütlevad, et oi, see toit on saatanast. Ta võiks üldse süüa, teised ütlevad, et miks mitte, vahel ikka võib, aga mitte sellest ei tahaks ma rääkida, vaid sellest, et kust tuleb teie kartul näiteks, et mille poolest erineb nendest teistest suurtest tootjatest, kes ostavad, noh, ma ei usu, et nad eestist kartulist Tegelikkuses on nii, et võimalusel loomulikult nostame tooraine Eestist. Kui me räägime, jah, kui, kui on võimalik seda teha, kartuli tootmine, kartulitööstus tegelikult on maailmas nii suur, et noh, seal on paratamatu, et kui sa tahad kartuli helvest osta, siis sa pead selle ostma sellistest suurtest tehastest, mis on siis Euroopas ja üle maailma laiali jaotatud, et ja, ja sa pead nendega koostööd tegema, tooraine sealt tuleks ja kui me räägime veel eraldi nagu Sipsi Sipsil aastast, siis, siis see on omakorda veel keerulisem. Keerulisem, selline tooraine, mis, millel on veel vähem tehaseid ja need tehased, mis on omakorda veel suuremad, et seal on nagu paratamatu, et, et siin ei suuda kindlasti võtta, aga kui meil on võimalik võtta teravilja või, või muidu tuli vahvlid, neid on ju lihtsam teha, kui neid ei, kartulivahvel on ka ikkagi tehtud kartulihelveste, et, et iseenesest see on küll täiesti puhas kartul, aga seda, et osta seda konkurentsivõimelise hinnaga kartulihelveste, selleks on ikkagi suured maailmatootjad, midagi tähele. Ai kui kahju, kuigi siin oleks arenguruumi oma eesti kartulist oma sellised ma tean lapsena kodus sai tehtud ja selliseid kartulikrõpse hästi õhukesed viilud ja siis panni peale või pliidiraua peale ja siis lasite. No siin nagu ma rääkisin suurtest mullidest oma nishi leiame siis üldiselt kui me räägime kartul kartulikrõpsude maailmast, selles maailmas lahterdatakse kaheksa asjad, üks on Sipsid ja teise tants näksid, sips on tehtud kartuli laastust, mida on praetud umbes orienteeruvalt neli minutit, noh, oleneb, kui paks on ja selle protsessi käigus peab siis vesi aurustuma ja tema sees on circa 30 protsenti rasva siis meie nii-öelda hitt-tooted ja Eesti tarbijale pakutud on ikkagi kartulas, näeksid ja kartulas näksi. Eelis on siis see, et ta, et me teeme seda toorainest, mis on siis kartula helbest ja tärklise pressitud, selline makaronilaadne aine, mida praetakse ainult 12 sekundit ja milles on pea 30 protsenti vähem rasva ja, ja selleks on hea näide näiteks piraat, mida on juba üle 20 aasta Eestis toodetud ja, ja mis kindlasti Eesti tarbijal on väga tuttav, nagu toode. No vot sellepärast, et, et sinine vigur segadus küll kuidagi väga ruttu ära No vot sellega on, et ega, kui, kui, kui, kui tooraineid tooraineid peale ei tule, siis peab uuendama ja, ja ega Eesti tootjaga kui tarbija ei osta, siis ta peab ikkagi vaatama, et kuidas seda, kuidas seda nii-öelda selles tootes nagu elu sees hoida, et tegelikult täna vigur on olemas, aga tooraine on oma nii-öelda elab järgmist elu. Nii, aga tegelikult on üks tõusev trend krõpsudega on nagu on, nagu on, tegelikult on krõbinad ja mahetoodang, kui palju näiteks eesti tootjad sellele tähelepanu pööravad, sest juba on põllumehi, kes on aru saanud, et mahedalt kasvatada on kasulik. Ja noh, hommikuheinad ja, ja ma arvan, et iga Eesti inimene teab juba täna, mis asi on ka omapall, et ja eriti eriti väiksed lapsed, kes teavad, kellele see kasulik on, siis, siis see on kindlasti tõusev trend, et kui mõni aasta tagasi tegime 100000 pakki kamapalli turu peale Eesti turu peale, siis siis noh, see aasta me räägime juba 200-st 1000-st, Pakistati iga viies eestimaalane on ühe koma. Kui see, kes on, kes selle välja mõtles või kuidas sa mõtled kamast, pall, kogu aeg mõelda, mulle, nad endale maitsevad sedasi aeg-ajalt sõnaga. Noh, ütleme, et kui me võtame seda, see on üheksakümnendatel juba tegelikult tulnud ja, ja nüüd on nüüd viimasel viimastel aastatel on ka lisatooteid tulnud, aga aga see on üks traditsioon toode ja ja tähendab tegelikult see tähendab siis suure surve all ja rõhu rõhu all paisutatud paisutatud, selline. Extruderis toode. See on pikk ja keeruline. Mis on, nagu siis puhutakse see kaerahelves täis kuidagi. Tegelikult pressitakse kahe suure suure teo vahel kokku koos veega ja siis, kui ta vabaneb sellest, siis ta paisub selliseks, aurustub, et see vesiselt, aga, aga ütleme teile, eelkäija oli mõngel tegelikult või maisikepike, aga Balzneka väga selles mõttes täiendanud sõnavara, et kui me täna mõtleme maisikepike, siis ütleme, mõngel. Ahah, mina ütlen maisikepike, kellelgil maisikepikese puul on mulle arusaadav, sest ka maisiterade, kui neid ise teha, sillalt põksuvad suureks, aga just vaata rukkikrõbinad ja, ja, ja ka hernekrõbinat. Kõik see, et tehnoloogia tundub põnev. Et see on jah, ja tegelikult kui me vaatame hommikueine riiulit, siis meil täna on seal ainult noh, valdav osa, et, et on importtooted tegelikult ja Eesti tooteid sinna väga nagu ligi saanud ei ole ja palsnike on tegelikult raske väljakutse võtnud, et et kui me seal vaatame hommikueine riiulis, siis on ikkagi 30 ja 20 protsendise suhkrusisaldusega hommikueinet, siis meie nii-öelda mahetooted ja kamapall on nullprotsendise sisaldusega, et, et ja kui Me räägime lastest, kui nad noh, harjutame neid vaiksemalt, sellise väiksema suhkrukogusega, siis nad ei saa seda suhkru maitset sellises mahus süüa sisse endale ja siis siis siis tegelikult nad neile meeldivad väga need kamapallid ja tegelikult on ka täiskasvanud inimestele, kelle see kamapallilaadset tooted väga-väga meeldivad. Et siin on tühja see maitse, aga see sa midagi sedasi näriks kogu aeg niimoodi krõbiseb, et no miks popkorni süüakse, ma arvan, et seal on just seesama see närimise mingi mingi mehhanism, et. Et sellega on jah, et kui minna lapsega võimlema, mul on pooleteist aastane tütar, et kui temaga minna võimlema ja seal on 20 last, siis 19-l emal on kamapallid väikse topsiga kaasas, et, et et nendel on kogu aeg suhu panemise vajadus ja kamapall selles mõttes super ohutu. Et super ohutajate võib süüa seda nii palju, kui ta tahab. Muidu hakkab tolvama, olgu, aga kust tuleb see tooraine, see tuleb Eesti tootjatelt ja väikestelt suurematelt tootjatelt ja ja, ja, ja see ongi tore, et me suudame Eesti teravilja tegelikult väärtustada. Et, et kui me vaatame poeriiulis ringi, et siis siis seal on alanisulaadne toode, millel on, mis on toodud Itaaliast, Hispaaniast natuke ära küpsetatud natuke. Ma maitsen, et peale pandud ja meie riiulisse tulnud, et aga miks me seda nisu peame seda 3000 kilomeetri kauguselt tooma, et, et et Eesti tootjad võivad siin siin kindlasti ikkagi jälle endas neid ressursse leida, et neid tooted kindlasti pakkuda. Ja noh, me ei väsi kordamast, et tänu toiduliidule tegelikult kes aina rohkem seda propageerib ja kes tegelikult ka tootjad omavahel aina rohkem kokku viib, et et neid ideid nagu tegelikult sünniks, et et see, see on super nagu. Arusaadav ja üks huvitav idee on Velga tatar. Tatar samamoodi toiduaine, mis on jäänud või teravili, mis on jäänud natuke tahaplaanile, aga nüüd hakkab ta populaarsemaks saama. On tulnud välja palju retsepte, kuidas tatrast teha, mida teha. Ja teie olete tööstuses sedasama moodi sisse võtnud. Tatar on jah, huvitav, et mis sa teed selle tatraga keedad ja, ja tatrajahu natukene ja nii edasi, et tatar hoia, jäi seal väljas, paljud inimesed teile tatrast saab teha. Meie toiduainetööstuses ikkagi kindlasti. Konservatiivsemad. See aga on tatrapallid teinud tatra pallid lähevad väga suure hooga ja, ja tarbeon juba selle tegelikult endal nii-öelda poeriiulist üles leidnud ja see on, see on super ja, ja muidugi tegelikult ma pean ka tänud ütlema kaubanduskettidele, tegelik, kes võtavad sedalaadi tooteid väga kergelt sisse, et kui, kui igasuguste krõbinat ja igasuguste muude sihukeste laiatarbetoodetega on raske saada riiulisse, siis ökotooted võeti kõikide kettide poolt sisse. Noh, väga kerge vaevaga kuhugile. Taha nurga taha, et ta on sisse võetud küll, aga ta on võetud seal nurga taga, et kui sa teadest kustuda. Eks iga kauplus on erinev ja, ja, aga, aga tegelikult nad väärtustavad seda, see on juba suur samm, et nad juba baas olemas on. Ei, täiesti, olen teiega nõus. Ma tänan teid saatesse tulemast, Reigo rusinge, Balznäki juhatuse liige ja siinkohal jääb mul öelda ainult, et huvitav saade on tänaseks läbi saanud ja meie saadet jääb lõpetama Smilers keelatud viljade turuga kuulmiseni homme.