Tere valmiva perekonnanimede raamatu puhul teine saade eesti perekonnanimedest mis enamasti kannavad tähendust, kas tahame või ei taha, kui ei taha, siis on ette tulnud sedagi, et perekonnanimedest loobutakse ja vahetatakse välja. Kujunes rumal nimi pealesunnitud, mida käänatagi ei sünni. Mida võis ette tulla küll 200 aastat tagasi. Minu nimi on Piret Kriivan, teises saates Eesti isikuloo keskuse juhataja Freed bussiga, jätkame juttu eesti perekonnanimedest ja sellest, kuidas mõisnikud oma mõisate piires omi nimesüsteeme välja mõtlesid ja mis sellest välja tuli ja kui palju selliseid mõisnike oli Fred buss. Ja neid on päris palju ja neid on huvitav uurida, et osasid on juba varem tähele pandud. Varem mainitud siis Edgar rajandi Helmut Tarand, kes kuuekümnendatel vastatel leidsin näiteks sellise asja, et Järvamaal Järva-Madise kihelkonnas Ahula mõisas on 60-st perekonnanimest 57 lõpuga Well. Ja mispärast nad seal on, noh, sellepärast, et mõisa nimi saksa keeles Aphvel. Nii et siis praktiliselt kõik perekonnanimed lõppevad Kawelliga sama lõpuga nimesid on, on vähem. Algusega nimesid on veel näiteks Uudeküla mõis Järvamaal Ambla kihelkonnas, noh praegu siis Lääne-Virumaal Tamsalu külje all, seal on pandud algusega nimed, Uudeküla mõis ise on uude algusega ja perekonnanimedeks pandud. Uudeberg, Uudeküll, Uudelepp, puude link, Uudemann ja nii edasi. No mitte küll kõik, aga ka üsna palju neid. Ja Haljala kihelkonnas Vihula mõisas on olnud selline põline lisanimi, nagu uuk vanas kirjaviisis, siis on seda kirjutatud. Kui uhk on siis häälduse järgi ikkagi Uugon on pandud perekonnanimeks Uuguukaadu Ukareda, Uug jaagu, Kivi uuk tõverist ju kohe ju Ugolmri ja nii edasi, et mõõta mingi üks algus ja, ja seda siis ekspluateeritud. Ja üks selline huvitav komplekt on ka Saaremaal Maasi mõisas Pöide kihelkonnas, millele siis Kairit Henno juhtis esimesena tähelepanu. Et seal on sellised nimed, Esson, armut, saamirzeema, siilim teelemina tunduvad piiblinimed muidugi, aga nad ei ole mitte ainult lihtsalt suvalistes kohtades piiblist aidanud kõik võetud Joosua raamatust 15.-st peatükist salmidest 24 kuni 48. Nii et lase, keegi on järjest kas siis kirikuõpetaja või mõisnik piibli lahti löönud järjest kõik nimed pannud siis perekonnanimedel, mis seal linnani näete, nad ei ole kõike olnud, isikunimed piiblis üldse ei võtnud eriti tõsiselt, seda. Sellega tehti kindlasti nalja. Kas või see halustavate või muidu iseloomustavate nimede andmine talupoegadele näitab, et on neid tulnud sellist naljategemist, et aga siis ka mõisnikud panid tuttavate nimesid või, või siis tuntud kultuuritegelaste nimesid, sakslaste perekonnanimesid on pandud eestlastele, et on, on paljud kodanikusuguvõsad, kes on siis olnud sellised nii-öelda sakslased või võib-olla ka kunagi Eesti päritolu saksastunud, aga kes siis tol ajal olid juba sihukesed linnakodanikud või käsitöölised ja, ja olid tuntud meistrimehed kuskil linnades, keda siis mõisnik tundis ja, ja on nende nimesid pandud talupoegadele ka ja, ja siis tekib nagu kaks samanimelist suguvõsa on näiteks Tartus oli lööksuguvõsa söönud rokk ja üks selle suguvõsa liige oli, oli olnud vistest köster Nissi kiriku juures ja, ja seal siis hiljem pandi ka perekonnanimeks sööndroc lihtsalt sellepärast et kellelgi oli juba selline perega, nii, paneme ka mingit sugulust omavahel nendel perekondadel omavahel ei ole talupoegadega. Aga, ja eks tuntud noh, võib öelda, niukene. Naljakas mees oli, oli siis krahv Peter Manteuffeli hull krahv, kes on kultuuriloost kaaperis tuntud oma oma sellise iseloomu ja imelike mõtet ja tegevuse pärast lennumasina ehitamine näiteks niimoodi, see on siis tema peamine olisi ravila mõis Kose kihelkonnas. Ja olid hästi tuttav ka Otto Wilhelm Masinguga. Ja siis kirjutas ka eesti talupoegadest paar raamatut ja viide peeru valgusel on, on üks tema selline noh, ikka üsna üsna naiivne raamatukene ja kindlasti siis võttis ta osa perega nimede panemisest, aga tema lausa mõtles nimesid välja, mis ei tähenda mitte midagi. Ja talle kuulus palju mõisasid. Näiteks Kadrina kihelkonnas Virumaal Saksimõis, Nazalane nimesid muidugi rohkem, aga, aga ma olen siin siis nendest temale kuulunud mõisatest välja otsinud. Need nimed, mis ei tähenda mitte midagi. Neile võib mingisuguse tähenduse mõelda või nelja sarnasus, võib-olla mõnesõnana, aga, aga tõenäoliselt nad on tõesti mõeldud välja saksi mõisas siis fiks kraba Juta kolt laks Luumon tekki huti, buss Kaarlimõisas Ambla kihelkonnas. Fart Natrooja Fart võib olla inglise keeles, midagi tähendavad, aga ma ei tea, kas PDF-women Teeeffell inglise keelt oskas, aga peegolts trall. Pere vasi, vere Kadrina kihelkonnas, alak alli, Astor ento jamas, kalpo kanis neda Burko Berko punt põll, riska sink, Tito, Kristi pada mõisas ager, alak, Albe aso, Veera poolus, Pome, pungedank, taust, Tolk ja nii edasi. Ravila mõisas Puso tovi, Heimar eits, ento Estru leban alle numa hoos, aga mitte midagi ei tähenda absoluutselt, eks ju. Ja ja väga selgelt on tema olnud kõikides nendes temal kuuluvates mõisades selline mõjutaja ja taandub ka pikkasid, mitte ainult lühikesed, mis, mis on, valdavad vaid ka pikad nimed, mis ei tähenda mitte midagi nagu Trizong, Lewisson, Sohleng, Terre, Soone, lehnsoi saame Lorteffestal. Nii et kust ta selliste asjade peale tuli, ei oska öelda, võib-olla seal on mingisugune veel veel avastamata niuke salakiri häkkinud, kirjutatud tagurpidi või midagi sellist, et peab rohkem uurima, et või on esisilbid omavahel ära vahetatud, midagi tundub talle mingisugune süsteem olnud, aga, aga vähemalt ma ei ole selle peale hullu, mida need tähendavad. Aga tema mõtles seda tõemeeli, et on edumeelne inimene ja ja teeb uuendusi, ega tema ei tahtnud siis nii väga nalja heita talupoja üle. Ma arvan, et ta oli lihtsalt selline kummaline inimene, väidetavalt Ta laskis endale ka mõisa tallis peksa anda, et saaks tunda, et isegi siis talupoeg tunneb, kui talle peksa antakse. Ja et selline selline oma omal ja kindlasti eesrindlik mõisnikud, tema naissuhted olid tolle aja kohta ebatavalise, et tal oli esimene selline olin abielu mitteaadlikest naisega, kusjuures mõlema tütred sealt abielust abiellusid üks Otto von Kotzebue ja teine Paulson katsepuuga ehk siis väga kõrgete aadlikega, kuigi nad olid väljaspool abielu sündinud tütred. Aga kas on muidu teada ka lugusid selle kohta, mida talupojad ise oma perekonnanimedest arvasid, kas nad olid alati rahul või, või mõnikord üritasid nagu oma sõna ka sekka öelda? Tõenäoliselt Liivimaal, Lõuna-Eestis küsiti rohkem talupoegade käest, mida nad tahavad nimeks saada. Sest nagu eelmises saates räägitud, Põhja-Eestis on saksakeelsed rohkem, talupojad ikkagi saksa keelt ei osanud. Et seal kindlasti mõisnik, see, kes ütles, et sina, sina oled nüüd selle nimega ja ja sina oled tolla nimega, aga Lõuna-Eestis, siis võib-olla tõesti üks ütles, et mina olen lepike, siis järgmine kuuli saa, aga no mina olen siis männik või midagi sellist, et seal võis tõesti olla sellist oma arvamust ka. Aga Põhja-Eestis üldiselt see teda väga palju välja ei paista. Aga need kasutusele muidugi omavahel ei võetud, perekonnanimed olid kutsutud isegi väärnimedeks või liignimedeks, neil pole tarvis nagu midagi liigset ja kasutati ikka vana traditsiooni järgi talu nime või siis perenime. Perenimi on siin midagi muud kui perekonnanimi. Perenimi tähendab siis sellist veerele läbi põlvede kinnistunud nime, mida kasutati nahka teiste puhul, kes seal peres elasid, mitte tingimata veresugulased perekonnanimi on ja ikkagi see, mis, mis on pandud perekonnale ehk siis veresugulastele. Aga need üks üks, kus need sellised liignimed või lisanimed olid või päevani veel tegelikult kasutusel oli Räpina kihelkond Võrumaal ja on ühed unikaalsemat perekonnanimed Eestis üldse. Et nimelt 80 protsenti või seal pandud nimedest on ainult Räpinas pandud. Nii et nende puhul võib väga selgelt öelda, et kui seevastu tuleb mõni selline nimi, et ahah, see on niikuinii Räpina nimi. Ja raskeks teeb nimelt pastori loodud süsteem seal seal oli pastor Heller, kes oli ja niisugune kultuurihuviline estofiil ja, ja mõtles välja sellise süsteemi, kus ta kasutas neid põliseid suguvõsa lisanimesid. Nimelt Räpina see ei olnud või ei ole ka praegu väga sageli ka mujal Võrumaal just idapoolsel Võrumaal eriti, aga see on kogu Ida-Eestis ja varem ka muidugi Lääne-Eestis, aga see nagu liikumine on toimunud rohkem Lääne-Eestist ida poole on see talunimede kinnistamine, et noh, me oleme harjunud ikka sellega, et talul on oma nimi ja, ja see ei liigu sealt kuhugi. Aga Ida-Eestis ja viimasena siis siis Võrumaal ja praegugi veel. Räpina kihelkonnas on kasutusel ikkagi suguvõsa nimi, selle talu külge pandud nimi, mis tuleb, vahetub koos peremäega, tuleb uus peremees, talu saab uue nime. Nii et seal Räpina kihelkonnas oli, oli see ka väga tugev. Ja neid siis kasutati pastor Elleri poolt siis selle süsteemi moodustamiseni, et näiteks oli selline kliima lisanimi, kliima tuleb siis tõenäoliselt siis vene nimest klimm sealtkaudu siis võib-olla ladina Leemets, et niuke põline nimi, kliima, pastor Eller võttis siis selle nime alguse ja pani igasuguseid lõppe sinna juurde nagu kliinbek, liimak, kliimanud kliimann, kliimari kliimask, kliimaski kliimad, klimberg, kliming, kliimson ja nii edasi. Ja teise nimega ka võti, Siila nimi näiteks samas ila, mis vene nimi on ka Siila siis jõud oli, nimi võib ka olla seotud siis kunagi siis ladina nimega Sylvanusse, et samamoodi Siilbek, Silbaum, Silberg, siilson dziilak, siiling, siilivasksilla Berg, silo, Narusk ja nii edasi, et võttis alguse ja lõpud siis samamoodi pani sinna juurde. Nimed on, on hästi unikaalsed just Räpina kihelkonnale ja, ja pastorile teller ei piirdunud ka muide ainult Räpina kihelkonnaga sest tema kogudusse kuulusid ka paljud teised pool järve elanud Venemaa poolele jäänud luteri usust eestlased kes elasid Venemaal siis Pihkva armangus agana käisid Räpina kirikus või siis Mehikoorma abi kirikus, mis kuulus topin alla ja, ja vastavalt nendele ka perekonnanimed, mis siis, et Venemaal pandi nad 40 aastat hiljem, 1861, kui Venemaa talupojad pärisorjusest vabastati. Et näiteks on sealt Venemaalt pärit kõik Kergatsi lisanime järgi loodud nimetatagu Kerganud Kerganud Berg, Kergats. Neid ei olnud Eestis üldse enne 40 kolmandat vastad, kui nad Venemaalt siis Saksa okupatsioonivõimud uudavama. Eestlased evakueerisid Eestisse eesti nimed tekkinud Venemaal ja tulnud Eestisse alles neljakümnendatel aastatel elanud enne sadu aastaid Venemaal. Nii et selliseid nüansse tuleb ja kui perekonnanimesid uurida, et, et läheb piiridest lausa lausa väljaspoole. Aga neid süsteeme on, on jah veel mitmeid loodud, aga kui vaadata nagu üle-eestilisi nimistuid, noh need ei ole küll ühes kohas pandud. Aga näiteks sama alguse või sama lõpuga näiteks. Üsna populaarne heline järel järel iidoli auk, loeneid nime teete Hansu auk, härg auk, hunt, auk, jõeauk, karvaauk, karuauk Kaum auk, keldriauk, kruusiauk, lamba Ok liiva, mardiauk, miili auk, muda oksauak, sopaauk on pandud perekonnanimeks. Ja, ja noh, need on ikkagi siis karu, Aukija karvaauk on ka ikkagi olnud sellised maastikul olevad augud, kus siis noh, karu magas või lamba haukus, lambad käisid puhkamas. Selliseid auke Need muidugi olid enamasti neemis nimed eestistamise, 100 aastat hiljem muudeti kui halvakõlalised. Ja, ja siis algusega nimesid on palju nagu ülevainu üle jõe üle luha üle maantee Üleoja, Ülesoo Ülenurm, Ülenõmm üle värva üle värava, siis et selliseid, aga need ei ole muidugi jah ühes kohas pandud. Jaa, jaa, nihukesi paare moodustab, need ei ole küll väga suured, aga näiteks Taagepera mõisas on on pandud sellised kolm nimed, mis väga hästi lähevad komplekt Oper, Schneider tuntud nimi aga tähendab siis ülemrätsep saksa keeles ja lisaks on siis pandud nimeks kasitsi ja pitsi. Rätsep pole väga sobivad, kolm tükki siis komplektis ja, ja pandud veel. Karulas on pandud nimeks pisuhänd ja tuul pask. Ja, ja siis liivamüts, kübar, nahk. Et sellised nimed ja Murastes kanepi kihelkonnas on kevad, suvi, sügis, talv on, on kõik, väidetavalt need rahvasuu on öelnud, et need pandi vendadel, aga tegelikult nad ei olnud vennad. Aga niuke ilus legend on siis loodud hiljem, et jah, et kõik vennad neli venda said siis kevad, suvi, sügis, talv nimeks. Noh, kui üldse lugeda natukene naljakaid nimesid veel üle üle Eesti, siis mul on selline nimistusin koostatud nagu arst, Rebane üks nimi ja sidekriipsuga arst Rebane. Palamuse nimi ja see on, tuleb siis tegelikult nagu kahest suguvõsast, ühed olid arstid ja teised olid rebased ja kokku sai arstria. Tark mees, ei midagi, härja peaga on härjapea On Aristik, eks ju, tegelikult nii, et siis, kui ristiku sees elab, on hobust, koppel, jutumulk, Lätis. Häpagaust Lenin andanud perekonnanimeks Eestis 1834. aastal. Ja küsib ja 100, mis seal see tähendab, ma ei ole veel uurinud, kindlasti mitte siis Leninit, sest 100 aastat hiljem nimede esitamisel miskipärast sooviti sellest nimest loobuda. Et 1900 kolmekübar valda siis luha kooder, naela koda, pantalon, papagoi, pauk, Moorson, poolen, koolmann, pudru, nahksaianukk, tarvik, seajalg, seapill, sibulamurd, sokolaadi sussi Ilves teadmata, valmis pilt värava taga. Ja siis on sellised, et noh, kolm, üks, üks kolmik, seesama arst rebanemismise mainitud Palamuse kihelkonnas seal oligi teisi nimesid, mis pandi sidekriipsuga, nagu Eglik Jürgenson, Martti Jürgensoni posti, Jürgenson selliseid nimetate, huviti siis eristada neid kolme Jürgensoni, Jürgeni, Vi, Jüri poega, suguvõsa ja siis osad olid siis mardi lisanimega veel osad, kuskilt tuli see posti peeglike Eglik tähendab siis rootsi keeles munajas. Muidu nad siis olid selliseid veidikene, kuidas neile küptilise kehaehitusega ajab naerma küll, aga tegelikult ei tohiks naerda, sest ega nimi ei riku meest. Jah, see, see on kindlasti vana väljend, mis puudutab juba eesnimesid. Et seda ei ole ju enamik inimesi ise valinud ja perekonnanimede puhul ka ega tegelikult enamusi talupoegi valinud, ise omale. Aga noh, kui nüüd ees- ja perekonnanimi kokku moodustavad midagi naljakat, seal muidugi on, on juba vanemate käsi ka mängus ja mul on ka mõned sellised, kus on just ees ja perekonnanimi on varasemast ajast on sellised naljakad komplektid moodustanud nagu Peeter portselan ka iga pakas liisu linnuema. Õiguslikkets Jenny junn Hanna, ilma et Hanna ilma anna ilma ja et need on täiesti siis reaalsed inimesed olnud. Ja kirikuraamatutes leiduvad siis nende nimed, ingliskeelseid nimesid, mis praegu tunduvad naljakad, on ka varem mainitud Mart ja sörk ja, ja siis feil ja kill ja sellised on ka, mis inglise keeles midagi tähendavad, tegelikult need ei ole muidugi mõeldud inglisekeelsete nimetena, need on siis saksakeelsete või siis mingist muistsed eesnimed ka, et väga sageli ongi perekonnanimed viitavad tagasi läbi nende lisanimede ehk siis talunimede kunagiste ees nimedeni, mida ma siin ka osalt loetlesin. Me ei, me ei tea, kui palju neid on. Aga neid võib-olla lausa kuskil noh, väga umbes pakutuna ehk iga viies võib-olla selline muistne eesnimi, mille võib viia lausa üks 500 aastat tagasi ja võib ka leida konkreetse inimese mõnikord. No see on üks Jaha Laiuse kihelkonnas on selline nimi nagu Albert perekonnanimi pandud ja kui uurida seda suguvõsa, siis me näemegi, et 100 aastat varem 18. sajandi alguses elaski oligi tõenäoliselt kuskilt mujalt tulnud sinna pärast Põhjasõda oligi üks Albrecht. Ja siis noh, kolm-neli põlvkonda hiljem siis kasutati tema nime kui perekonnanime viidav tasa tagasi konkreetse meheni, kes selle nime siia Eestisse tõi selle suguvõsaga puhul, aga mõned on jah, näiteks Mihkli kihelkonnas Koonga mõisas on, on selline nimi nagu Lõmps perekonnanimeks pandud ennelise Lõmps Lõmpsi talu. Selle leiame juba 1518. aasta vakku raamatust, nii et võib lausa öelda, et 500 aastat vana nimi, vähemalt täht kindlasti sealt kohast mitte et lihtsalt, et see nimi kusagil esines kellelgi, vaid konkreetsel sellel suguvõsal juba esines nimi 500 aastat tagasi, aga mitte perekonnanimena. Ka Petserimaa ja Ingerimaa nimed on märksa nooremad perekonnanimed ja seal toimus palju hiljem, kuna Venemaal, siis kuhu need alad varem kuulusid enne 1920.-te aastate Tartu rahu siis vabastati talupojad 1861. aastal pärisorjusest, aga kõikidel ei pandud kohe perekonnanimesid. See toimus ka seaduse järgi või kui inimene liikus, tal oli vaja passi dokumenti, siis mõeldi talle mingi perekonnanimi, aga palju sageli siis siis patronüümek, isa nimest kõik Ivanovid ja sellised on, on pärit sealt, aga Petserimaalt ja noh, nimetame siis eesti Ingeris ehk siis sellel alal, mis tuli siis Eesti alla 20.-le, kas tal see Ingerimaa asuvad seal, jah, nendel perekonnanimesid ei olnud. Ja need siis 1920. aastal riigikogu määrusega Petserimaa janu Rooba taguste valdade elanikud perekonnanimede seaduse alusel nimed pandi ja tuli siis moodustada eraldi komisjon igas vallas, need oli siis tol ajal neli valda ja Petseri linnas eraldi komisjonid. Mis sisemist seerumi esindajatest koosnesid, mitte ainult siseministeeriumi, aga kohalikes ka linnapealinnasekretär või siis vallavanem ja vallasekretär k. Ja seal olid siis jah, tuntumad nimed olid siis Saamuel Sommer rahvaluulekoguja kultuuri tegelema ja Villem Ernits keeleteadlane olid siis need, kes seal perekonnanimesid panid ja oli nõuded sellelt komisjonilt, et igaühele peaks panema rahvuse järgi tema emakeelse perekonna nimel venelastele vene nimed ja eestlastele või noh, siis setudele setukeelsed nimed ja nõue, mis siis oli 100 aastat varem olnud, et sageli võisid väga kaugelt sugulased ka ühes nime saada, siin oli teistmoodi, et et ühe valla piires olgu igal perekonnal iseseisev nimi, nii et sageli siis said seal just ka lähimad sugulased vendade või õdede perekonnad said siis erinevad perekonnanimed. Et ei ole väga palju neid, et oleks mõni näiteks 50 inimest saanud ühe nime, kuna ta oli kõik ühest suguvõsast, seal saadi hoopis väiksemad grupid tõesti perekonniti neid nimesid mitte suguvõsad. Ja siis sooviti, et laialt tarvitusel olevaid nimesid mitte kasutusele võtta. Ja ka väga paljud tahtsid tuntud nimesid, venelased eriti tahtsid endale Tolstoi või mingid sellised tuntud nimesid saada, aga neid siis komisjoni poolt neile ei kinnitatud. Pakkusse muidugi palju nalja ja ka sellist norimist, et osadel olid sellised hüüdnimed ja siis noh, nemad arvasid, et võiks siis need perekonnanimeks vaata aga tegelikult noh, nad olid mingid halvustavad nimed, need komisjonid neid ei aktsepteerinud. Aga väga iseloomulik on, et Petserimaal on pandud selliseid nagu isegi poeetilisi perekonnanimesid, loodus, liitsõnade selliselt, et mõned näited siin nagu kuld v hõbeoja, hõbenurm, liivapuuniidulill, võhu, mõõk, hallaöö, orjavits, haukanõmm ja kuuse alune, et selliseid hästi palju, selliseid just, sest loodussõnavara luigekael jah, võimalik, et ja selline nimi, et, et neid on seal karupoeg oleks tore nimi. Et siis mitte systeemi konkreetsete lindude ja loomade liiginimetused, vaid siis on, on kombineeritud midagi siis kokkumaastikust või, või siis loomade taimede nimedele midagi veel juurde. Nimetuste juurde lisatud. Nimed said siis jah, nii need, kellel seda ei olnud, kui osaleda, kellel juba nimed olid näiteks Narva-tagustes, valdades osadel inimestel olid perekonnanimeta koolis, siis õigeusklike inimestega seal, kes olid sageli siis isurite, näiteks nendel olid venepärased perekonnanimed ja nemad said siis nüüd endale eestipärased perekonnanimed selle vana asemele. Ja kokku pandi Petserimaal siis 50-le 1000-le inimesele kaheksa ja pool 1000 perekonnanime. Et kui me võtame, et kogu Eestis pandi neid 31000 siis Petserimaa kaheksa ja pool 1000 on ikka väga suur arv, ehk siis see näitabki, et pandi väga väikestele gruppidele üks nimi ainult mitte suurtele sugu võsadele ja omatagustes valdades, siis seal toimus 1922, Petserimaal 21 Narva-tagustes valdades anti siis siiapooletuhandele inimesele 1278 perekonnanimed keskmiselt kolm inimest said seid ühe nime, ainult väga väiksed trupid. Osad inimesed ka muutsid oma nimes, on siis kelle varem olid olemas, nagu öeldud, venepärased, et neid oli ka Petserimaal 400 ja Narva taga üle 800 inimese, kes oma nime muutsid. Ja osad nimed näiteks on üsna paljudes perekondades, on selline pärimus, et need nimed võeti mõne sõduri järgi, kes vabadussõjas rajal oli perekonnas peatunud. Kui vabadussõda oli, siis veel perekonnanimesid ei olnud Petserimaal, aga seda seal käis ja, ja hiljem siis, kui kaks aastat või las ta siis pärast sõja lõppu, kui nimesid hakati panema, siis, kui oma valida inimestel, siis siis nad ütlesid, aga meil peatusin üks mees, kelle nimi oli näiteks Heinla. Et siis võtame selle selle nime siis endale ka ja, ja neid on mitmeid, kus on siis tekkinud nagu samanimeline suguvõsa aga sugulus neil omavahel ei ole. Eesti alal elavate inimestega. Ja siis nende perekonnanimede paneku kohta Petserimaal ja Narva-taguste valdades on need originaalprotokollid kõik olemas. Nendel on ilusti siis nimetavad, et noh, perepea on siis kirjutanud, kas allakude oskas või pannud oma näpujälje sinna protokolli, et umbes pooltel on sõrmejälg ilusti protokollis näha. Seal ei ole küll alati ealisi lapsi kirjas, aga noh, nemad said siis koos vanematega oma nimed, nii et need on nagu erinevalt siis 200 aastat tagasi toimunud perekonnanimede panekust on täpselt kõik need algmaterjalid säilinud. Aga lähemegi siis veel korraks sinna 200 aasta tagusesse aega. Eelmises saates oli juttu sellest, et Eesti talupojad said saksapäraseid nimesid said isegi inglisepäraseid nimesid. Aga siis oli ju ka vene aeg, kui palju siis vene nimesid pandi, kellele? Ja rootslased, Rootsi mõisnikud vene nimesid on pandud üsna vähe, sest eks eks mõisnikud olid ikkagi üldiselt baltisakslased, kes küll vene keelt valdasid aga nende jaoks ei olnud see nagu küsimustki, et kui nemad on sakslased ja nimesaajad, on eestlased, et miks peaks vene nime panema? Venemeelse muidugi ka oli, aga, aga ka tõesti, kus oleks eestlastele pandud vene perekonnanimed, on, on väga üksikuid juhtumeid. Küll on perekonnanimesid vene nimesid pandud venelastele, kes Eestis elasid, ehk siis näiteks üsna mitmed külad on tekkinud Harjumaale. Kui Kadrioru lossiehitamisest, siis ehitamise järele te siia toodud vene talupojad asustati kuskidel mõisadesse ümber 18. sajandil ja siis 1718 hakatakse ehitama Kadrioru, Jaama, Kadriorgu ja, ja siis, kui see valmis sai, siis neid talupoeg ei olnud enam vaja, näiteks on kostivere. Mõisas on üks vene küla, kus perekonnanimed antigi venekeelsed, sest tegu oli täiesti venelastega ja, ja Peipsi ääres loomulikult siis, kus venelasi palju elanud, et näiteks laius täkkvere mõis mis asub ise küll hoopis kaugel Peipsi järvest, aga mille maad siis ulatusid ka Peipsi järveni ja Mustvee linn kuulus siis laius Tähtvere mõisa maadele et seal ikkagi, kui nad olid hingekirjas, laiustak vere mõisas, said nad venekeelse perekonnanime. Aga näiteks väga paljud vanausulised ei ei olnud hingekirjas üldse mitte nendes mõisates, kus nad kohapeal kõlasid, vaid olid hoopis linnades, Paides, Rakveres, Tartus, Võrus, see tähendab seda, et see hingekirjutuse süsteeme see on väga keeruline. Inimesed ei elanud seal, kus nad olid hingekirjas, neljal ei pruukinud mingit sidedki olla nende linnadega. Vanausulistest rääkides, näiteks praegu nad olid eluaeg elanud mitu põlve järjest elanud kogu aeg ikka seal Peipsi ääres, peres aga lihtsalt nad olid siis kirjas kusagil linnas ja nemad siis ei käinud selle perekonnanimede panekuga kaasa. Linnades inimestele tekkisid nimed kuidagi selliselt umbes sama aegselt küll, kellel neid varem ei olnud, aga seda ei ole üldse uuritud, et kuidas linnades hingekirjas olevatele Maal elavatele talupoegadele, keda ikkagi oli natukene, kuidas endale nimesid pandi, nii et see sealt tekib päris palju nimesid mida Aadu Musta koostatud omastika andmebaas, mida, mida võiks ka kindlasti mainida, mis rahvusarhiivileheküljel olemas, kus need perekonnanimede paneku ajal saadud nimed on kõik kirjas. Et seal seal on, nagu siis need ei ole, sest see on koostatud siis mõisate hingeloendite põhjal. Aga linnades oli ka veel selliseid nimesid, mis tekkisid 19. sajandi alguses. Ja rootsikeelseid nimesid on ka pandud. Muidugi mitte ei ole küll see seotud vast Rootsi päritolu mõisnikuga, vaid pigem rannarootslastega või järeltulijatega on Virumaal üsna palju või noh, võtame kasvõi seal Maal põhjarannikul on Harjo Virumaal on, on päris palju pandud rootsipäraseid, perekonnanimesid lingvist ja sellised sellised nimed, mis, mis rootsikeelsed. Seda ei ole päris selge, et uuritud, et kas olid nad ka mingil määral Rootsi päritolu, need, kes selle nime said, oli seal mõisniku käsi mängus või oli see hoopis tegu üle lahe suhtlemisega, et näiteks olid paljud suguvõsa liikmed läinud juba 18. sajandil Soome seal asustanud eesti külad ja vähemalt üks näidis on küll, kus on Punane perekonnanimi hiljem tekkinud nii Soome pool kui ka Eesti poolvennad või siis nende järeltulijad on, on siis saanud sama perekonnanime ja, ja see on siis olnud rootsipärane. Nii, aga nüüd need nimed, mis valmivasse perekonnanimede raamatusse ei mahu, nimed, millel on vähem kui 50 kandjat, nende hulgas ilmselt on just nagu sa ka vihjasid hästi palju põnevaid nimesid. Et kui palju on neid nimesid, mille päritolu ei saagi välja selgitada. Ja ma sain aru, et üks nendest nimedest, mis sinna raamatusse ei pääse, on Kriivan ehk grivaim või ma ei tea, kas tutvuse poolest tahaks palun kuidagi saaksikas pääseks raamatusse ikka? No tegelikult matuseplaanis huvitavamaid nimesid ikkagi ka võtta, mis on vähem kui 50 kandjaga esindatud, aga mis on üle Eesti tuntud mõne inimese kaudu ja ei ole nii nii levinud kui võtta, et neid nimesid on on 137000, sinna hulka kuuluvad ka näiteks lepike Lepik kahe ja ühe p kannalinud eri arvuti jaoks eri nimedega, aga sisuliselt on küll sama. Aga neid siis jah, peaks olema kuskil 6000 neid nimesid, mis sinna sisse läheb, saab, ehk siis mida ta üle 50 kandja jääb 131000? Mida ei ole seal raamatus, nii et tegelikult ja aga kui arvestada, et, et need on kõige levinumad, siis samas oli näiteks sama põhimõte raamatu koostamisel ja selline soome perekonnanimede raamat seal on 93 protsenti elanikkonnast selle pärast lihtsalt, et need 6000 kõige levinumat nime on nii suurte inimeste hulkade perekonnanimed ja need, kellel on vähe nimesid, näevad siis lihtsalt koguarvult moodustavad väikse osa iga nime on jah võimalik algallikate põhjal uurida rahvusarhiivi digitaalsete allikate koguses, aga on, on need ka need algsed perekonnanimede paneku raamatud olemas. Digiteerituna saab neid vaadata piltidena ja viidatud Ado musta Uno maastike andmebaas siis näitab, millise mõisaraamatut peaks vaatama, et seda nime leida. Ja, ja siis ei peaks üritama vaadata, kas selles mõisas on mingisugune muster veidi kas on kasutatud jah, mingit keelt või mingit tüüpilist nime, algust või nime, nime lõppu? Jah, perekonnanimi Kriivan on, on tõesti väga haruldane ja kui me seda nime vaatame, siis jah, tema algne kuju on olnud Krii vain ehk siis see on seal ka olnud, aga ma arvan, et seda ei ole hääldatud. Et on olnud pigem pehmendus, et anale Krii vann. Nii, sest see oli üsna palju levinud näiteks Mulgimaal, kus kasutati, ma ei ole loogiline, et kindlasti oskab filoloogid täpsemalt öelda, aga see on siis selline lihtsalt keelehuvilise praegu tõlgendus, sellest Tiid kasutati nagu siis palatalisatsiooniks näiteks kull ei ole mitte kull, aga selleks, et seda palatalisatsiooni märkida kirjutatigi perekonnanimeks, Quill mida loomulikult ei hääldatud, aga kuna kirjapildis ta jäi püsima, siis praegu meil on ka olemas mõned inimesed, kes on perekonnanimega Quill kuigi seda peaks, hääldame ikkagi kull. Ja, ja tundub, et sama oli ka siis Krii vanni puhul. Et see, see oli mitte hääldatavaid, vaid hoopis selline kirjaviisi küsimus ja kriivam viltu? Jah, ta vene keeles tõesti on, on tal tähendus olemas. Aga selles mõisas pandud nimede hulgas ei ole vene keelt eriti kasutatud, nii et kas, kas ta tähendab midagi muud Lõuna-Eestis võiks tähendada. Oleks siis siis üsna levinud lisa isiku nimi siis nende hulgast mõnes eelmises alates räägitud aga Türi kihelkonnast aia, seda ilmselt ei tähenda, nii et on üsna palju neid mõnesid mille tähendust me ei oska välja pakkuda, et nii nagu kohanimedel on, on võib-olla isegi veidikene. Ma ei tea, kas, kas saab öeldagi kergem, aga, aga nendel on vanem ajalugu. Et 500 aastat tagasi võib isegi ju kohanimekirjapilte leida ja, ja need on lühenenud selle aega väga palju. Et kui me leiame 500 aastat tagasi selle pikema nimekuju, siis ta see mõte nagu tuleb sealt välja. Aga perekonnanimed on sageli lihtsalt kellelegi mõtte algatus, nii nagu saate algul räägitud hullu krahvi Manteuffeli täiesti kummalised nimed. Et seda mõtet ei suudame tabada enam tänapäeval jäävad päris paljud nimed tõesti selgituseks, et nendele võib sarnaseid sõnu välja pakkuda. Võib mõelda mingit motiivi, et kas sealkandis oli üldse see sõna kasutusel, mis murdekeeles on sarnane või mõnes teises keeles saksa või vene siis enamasti, aga mingit kindlat lõpptulemus selliste võrreldes selliste lihtsate sõnade nagu loomade ja lindude nimed ja taimede omad. Päris paljude nimede puhul. Aga mina ei kaota lootust. Aitäh, free buss? Jah, palun. Perekonnanimedest rääkis Eesti isikuloo keskuse juhataja Fret buss üks valmiva perekonnanimeraamatu koostajatest. Minu nimi on Piret Kriivan. Bussinimega päritolu kohta saab huviline kuulata eelmisest keele saatest, mille leiab teiste hulgast keele saate arhiivist vikerraadio kodulehelt. Kuulmiseni nädala pärast.