Kevadtuuled tõid, soojapungad on pakatanud. Esimene õrn rohelus niitudel ja põldudel muutub silmanähtavalt tugevamaks. Päike näitab jälle üle mitme kevade lahkemalt nägu. Ja kevad külvab kõikjale uut arenevat elu. Ta toob endaga kaasa uusi mõtteid, uusi tundeid. Kevadel oleksime nagu kõik noored. Meie sihid saavad selgemaks, eesmärgid arusaadavamaks. Ja nii igal aastal kogunevad ühtse võitluslipu alla maailma miljonid töölised et tähistada rahvusvahelist solidaarsuse päeva esimest maid. Et veenduda oma jõudude suuruses, et olla maailma töötavatele inimestele tulevikku. Kevadekuulutajad, eks täna kõlavad üle maailma tööliste laulud juba seitsmekümnendat korda. Seitsmekümnendat korda väriseb kapitalism uue areneva ees väriseb oma paratamatu kukku ees. Sotsialistlikus maailmasüsteemis aga tähistavad töötavad inimesed juba mitu aastakümmet töörahva rahvusvahelist solidaarsuse päeva pagas loovas ülesehitustöös. Siin on tööline täieõiguslik peremees. Siin on ta loonud endale uue kevadel kevade, selle sõna täies suuruses nõukogudemaale püüjaga, tänavune mai kaasa uue töörütmi, uue elutunnetuse, panipaiku, ka kommunismi hooli nurgakivi. See on meie esimene seitse aastat. Astad raiuvad imet lendava kiirusega ajamerre. Ja praegu tundub pisut nagu imelik, et kunagi pidid meie töölised tähistada esimest maid marssima hoopis linna taha metsa. Nii on toimunud see paljude demonstratsioonide seal kodanliku Eesti päevil. Nendest demonstratsioonidest võttis osa üks meie vanemaid revolutsionääre Alma järve pera. Ja ühes taolises demonstratsiooni kohas olemegi on otse hipodroomi taga, seal, kus algavad esimesed männid. Palju, sest nüüd õieti aega tagasi on, kui teie siin nendesamade momendid seal esimest maid pühitsesid. See lee 23. aastal käiku lõhisel käisime Kadri nooruse peale selle, mille enam Kadriorgu luba ei antud, juhatati Stroomi randa ja epite randa, siis sinna oli väga raske. Mina tahtsin, oli kõik pori ja mudane, isegi kuni sealt linnast hakata. Maa oli juba üle jala, muda meil, aga rahvast oli sellegipoolest väga palju ja marssisime tikke, loosungid tulivad ikkagi. Ja rahvas lippudega lauludega orkestri saatel tulivad siia, kus praegu seisame siin mändide alllinnas, mil marssida ei lubatud ainult väljapoole linna ja saviaukude vahele. Siin oli väga porine, siia tassiti kõigi linna prügikastid ja meil oli lubasid siia prügikastide ligidale tulla. Männi otsa oli tehtud. Kus kõnelejad läksid redeliga lesse ja rääkisivad rahvale seal esimese mai tähtsusest lauldi muidugi revolutsioonilisi laule ja orkester mängis ja meeleolud kõikide oli, oli väga hea. Kas teil oli oma orkester kaasas? Muidugi jah, meil oli ametiühing oma orkester, mäletate, missuguste mändide vahel vot siin meie ümbruses oli lava üles seatud, jah, minu arvamise äärel peaks olema umbes need männid, mis siin hüppedroomi maa peal, aga männid on ikke praegu. Ümbrus on siin aga tublisti muutunud, juba esimesed linnamajad paistavad nende põõsaste tagant, siit samuti Paldiski maantee äärne on täis ehitatud uusi ajakohaseid elamuid. Jah, aga ei taha mitte uskuda, sel ajal niisugune tee võis olla nagu mees, siia pidime tulema, millest tol ajal töölised oma koosolekutel rääkisid ja kuidas nad pidu siin pidasid vabaks poliitvangid, meie loosung kolisse, et tormidest vabaks, meie seltsimehed vennad, vanemad ja niisama Tigantsivad ka lapsed, loosungid ja nõudsivad leiba. Ja üks loosung oli meil, et värise, kodanlus, siin tulevad teie hauakaevajad. Kuidas aga kodanlus tol ajal tööliste demonstratsioonidest suhtus? Kas väljaspool linna oli töölistel päris ohutu oma koosolekut pidada või oli ka? Ei meeldi, see ohutu oli, meil oli ikke nii palju, nuhkisid oli meie kannul tihtilugu, kus sa vaatasid, ei teadnud, kes on oma inimene, kes ta on. Nii et kodanlus hoidiseid hirmuga kaugele aknadki pandi kardinad ette, kus te mööda tulime. Et viimaks ei tea, mis juhtub, ohutum meil ei olnud mitte kusagilt, ükskõik kus me läksime, meil oli alati kindel vägi ümber, kes Meiga sõna seal mõtles teisiti veel kui meiegi, ütlesime ikka rohkem, mis meile võis paragrahvist tuua. Vast mäletate, kui palju inimesi siin nende mändide all kuus oli? Raske on küll öelda, palju neid siin koos oli, aga ikka väga palju oli see rand väärne mustas. Nii et osa jäiga dieeti ruumipuuduse pärast väga palju oli rahvast, no ütleme ikka oma üheksa-kümme 1000 ikka oli ära. Kuskohal veel, aga töölised oma demonstratsioone pidasid, kus kohal käisid, järgmine aasta 24. aastal tulivad jällegi siiasamasse Miele luba ei antud, tulivad jälle siia. Stroomi rand oli, olgugi et vahepeal meil oli rüüstamisi ja kõik olid suletud ametiühingute kesknõu kokku ja need olid kõik suletud. Meil veel 21. jaanuaril, 24. aastal, aga sellegi peale vaatamata oli rahvast väga palju ja olime jällegi siinsamas kohas koos, aga hiljem pärast 20 neljandat aastat, siis meil ei olnud enam, ei lubatud rongikäigu korraldata. Järgmine rongikäik oli siis meil 28. aastal, seekord juba Kadriorus laulupidu väljakul. Kas siin toimus ikkagi käega üheksandail veel? Meil see oli kolmas kord juba sellesama koha peal jällegi võimas rongikäik ja see oli siis ka juba viimane meil. Mäletan, kui tulime töölismaja ette ja sest armee, kes meid juba alumised ruumid omale võttis ja meil ei olnud üleval, oli üks väike toakene ametiühingutel. Kui me tulime seal töölismaja ette, siis minu kõrval marssis lepahinda lepp. Ta laulis Wilde'i Tahtan majja sisse minna, ta karjus kõigest jõust laulda. Lähme, härra. Aitab, võib-olla viimane, võtame viiel ja siis võtsime veel seda viimast, ennem kui seisma jäi. Laulsime kogu aeg, kui viimane rongi juba kohaletulija loosungid ära said. Piitutesse jäigi viimaseks töölismaja eest vaksali puiesteel. See oli 29. aastal üheksandal ja võib-olla tuletate meelde, missugused olid siis tööliste laulud? Tiriste laulud olid, peamiselt oli internatsionaal julgesti vennad nüüd tööle ja punane lipp ka Soome ma tööliste marss oli ja järgmine demonstratsioon esimesel mail toimus juba 1941. lausimisel. Jah, siia enam ei viinud linnast välja, see läks juba võimsalt ja võidu väljakule. Ja, ja toovad siis ainult meid veel mälest. Nüüd siis oleme elektrimootorite tehase Volta tooriumil võiks ütelda päris tehase keskel administratiivhoone taga, suurel asfalteeritud väljakul. Kas seltsimees järve pera tunnete seda kohta, kus kunagi teiegi tööd tegite? Rask on küll öelda, et see on see Volta, kus mina töötasin, Volta ruumid, Markian Sindi käega ennem ringi vaatama, kui ma leiaksin selle koha üles ja nii palju juurde heidud kick on asfalteeritud ja siin ilustada, Todoni on kõik ilus lennanud, ma päris käin imestama. Ütlesin siin käitumine üheksandast aastast, kui teiega siin tööd tegite. Mitu ettevõttet sellel territooriumil asus, tol ajal oma ken Sõrve libel hakkama? Kõigepealt ukse kõrval Allikvee, esiteksti Gilgasse riidevabrik ja siis oli Keila kalevivabrik siis oli, ei vali seebivabrik, siis oli Tallinna siidkudumise vabrik, seal istusid ja, ja kõige lõpuks muidugi ka Volta ka pooldaja, kõik need endised ettevõtted, pisiettevõtted on siit ära viidud ja Volta on saanud siin täieõiguslikuks peremeheks, siin on väga palju rekonstrueeritud. Miks on selles hoones, kus vanasti oli ju nii, võit on praegu rekonstrueeritud suur ta spetsialiseeritud hoone, kus meil vannistakse elektrimootorid, paberid, elektrimootorid, meie teisteks vestluskaaslasteks on veel peakonstruktor, seltsimees horm ja plaaniosakonna juhataja, seltsimees Werner. Nemad vist teavad kõige paremini meile ütelda, kui palju on tehas Volta muutunud, kui palju on ta arenenud edasi? Võrreldes selle ajaga, kui teie viimati siin olite või mina ei oska siin enamik selle ka veel midagi öelda. No ja see ja meetase jää selliseks, nagu ta praegu on, vaid seitsme aasta jooksul on ette nähtud veelgi suurendada, võrreldes 58. aastaga veel peaaegu kahekordselt. Ja see suurenemine on just Ta läheb eriti nii suurte masinate väljalaskmise poole ja nüüd on meil ette näha eriti seal seitsmeaastakul just väga suured kapitaalehituse tuuste. Selleks meile nüüd oodatakse väga suuri summasid ja see ehitus järgmisel aastal peaks algama hooga järgmise seitsme aasta jooksul tööliste arvu suurenemist eriti ei ole üldse nähagi. Sest et kogutoodangu kasv on ette nähtud just mehhaniseerimise nii-öelda arvel. Ja Volta oli ka esimene, kes läks meie vabariigis üle automaatsetele tööl, lingile, vooluliinile? Jaa, seda küll. Praegu võiks öelda üle vabariigi paremini automatiseeritud mehhaniseeritud käitis, et töö on mehhaniseeritud. Seda näeme kõikidest voolu liinidest. Et ka töötingimuste eest on hoolitsetud. Seda näeme ohutustehnikast tsehhides. Võrreldes kodanliku ajaga on väga palju hoolt kantud tööliste eest, näiteks tehas saab väga palju eluhooned just töölistele on ehitatud siinne tööstus tänaval on suur nelja-viiekorruseline hoone siis vabriku tänaval kesk tänaval, praegu kaetakse väike rajoon kanepi tänaval. Nii et ehitus käib täie hooga. Käesoleval aastal, mai on, sattus kokku meil veel ühe tähtsa tähtpäevaga, nimelt nendes päevades. Tehas sai kuuekümneaastaseks ja kavatsen seda tähistada koos May pidustustega, mis toimub Mill õhtul. Ja mitte ainult meie siin vabariigis tähistati, vaid isegi tähistati kaugel Gruusias ja Gruusia napp elektrimootorite tehas seal, kuidas meil välja selle puhul tähendab sotsialistlikus võistluses me oleme mõnede teiste tehaste sarnases võistluses näiteks Riia vana rivaal on meil Riia elektritehaseress. Sellega me oleme mitmed aastad väga heas vahekorras. Möödunud aastal me olime võitjaks, aga kahjuks käesoleva aasta esimeses kvartalis olid nemad meist kangemad. Kuid loodame teises kvartalis, teeme seda kindlasti tasaks. Nii ja kui nüüd ka arvudesse protsentidesse tungida, kuidas mai eelülesanded täideti, neil oli sotsialistlikus kohustuseks võetud täita ennetähtaegselt nelja kuuplaani, südamel täidetud. Kui aga tuleksime siia Volta territooriumile seitsme aasta pärast kuidas see siis välja näeb, siis me võib-olla ei tunne jällegi teda ära, meil on ette näha väga suured, jälle laialdased ehitised, näete seal tänava ääres, vot sinna sinna tuleb ehitamisele uus neljakorruseline Brade korpus, siin, kus me praegu seisame, asfalttee peale tuleb suured suured tsehhi hooned veel ehitamisele. Siini, üksikute korpuste vahehoovid kaetakse ning sinna tulevad samuti suured tsehhid. Ehitataks uus katlamaja, suruõhu ja üldiselt veel palju teisi hooneid, kuidas käesolev seitseaastaku esimene kevad mõjutab? Volta tööd on meil kõige tähtsam ülesanne see, et ette valmistada seitsmetunnise tööpäeval üleminekuks ja selleks väga paljud tehtud meil ja tehakse, on ette näha veel teha just tootmise just parema organiseerimise ja edaspidise mehhaniseerimise osas. Tööviljakust tuleb tõsta vähemalt seitse protsenti võrreldes möödunud aastaga. Aga need ruumid ja see mürin on treilerist seltsimees järve pära eriti tuttav. Jah, need on mulle tuttavad kaks aastat tagasi, kui ma lahkusin siit keelt ja see on ikke siin koduks jäänud, ainult see ruum, kus ma praegu seisan seal käitise punanurk, seda kaheaastast ta ei olnud ja see on käile mulluus, isegi Maksim Gorki pistan nurgas, mida ma esimene kord siin juttu on nimelt balti manufaktuuri, st. Ja eks, nii nagu kõik meie vabariigiettevõtted ja asutused arenevad, eks ka siia tuua iga aasta ja ka iga päev üha uusi ja uusi muudatusi. Drin käigi instance ja teele ja siis see, kus me praegu lemmisi, Kangro osakond oli kolmekordne, aga nüüd on ta nelja palju rohkem tehtud. Me töötasime ainult kahel teljel kahend tellil oli ka raske kududa, aga nüüd ma ei oska seda kohe mõelda, nüüd teevad. Aga teie neiud, olete siis need, kes vanade seltsimeeste töö oma kätte olete võtnud? Oleme võtnud oma kätte selle tee, millelt olin tellinud 80. septembril, 58. aastal, teeme siis tuttavaks, kuidas ta nimi on? Nimi on Kaarin Ruus. Teil Corveiskib ja teil Mirientaalselt, kes neist kolmest kõige kauem on Balti manufaktuuris tööd teinud nendele 51. aastal lõpetasin vabriku kooli ja siis algasin iseseisvalt tööle. Küllaltki palju masinaid tuli käsitada sageli tuli selline mõte, et noh, ega neist jagu küll vist ei saa, kuna ma hakkasin tööle kaheksa teljega ja praegu on läinud järk-järgult ja nii edasi, kuni praegusel momendil töötan juba 24-l tellijal ei tundra sugugi see nii raskena, kui paistis alguses olevad. Mida teie servaga ütlete? Meeste wind paneb imestama, et üks inimene võib seda teha teed nii mitme teljega, kuna mina olen kõige rohkem neljaga teinud, aga muidugi sõitmi, häinilised, tellid, rekonautomaad, nytaljonike, meil juba edasi läinud, kõik arenenud, missugused masinad teil praegu näiteks teie osakonnas võtavad? Meie osakonnas on kõik automaadid, automaatteljed, kliimovi, tehase teljed teiega 100, niikaua kui teie, noored olete siin tööd teinud. Kas teie silmade all on ka vabrikusse juurde toodud uusi masinaid? Jah on, sest kui mina seadusin tööle, siis lasti käiku teine kudumine, kus ma praegu töötan, siis lasti käiku kolmas tsehh, siis oli esimene tsehh ja lõpuks oli veel meil neljas tsehh. Seal nüüd praegu poldi käiku laskmata. Ja mitme aasta jooksul see kõik toimus. See toimus need seitsme aasta jooksul umbes Anned kuuetel jätsin sisse paigutatud köie, taotleti vist kommunistliku töö brigaadi nimetust? Jah, seda me praegu taotleme ja loodame, et võidame ka selle nimetas oma brigaadile, missuguseid kohustusi teie endale võtsite, kohustuseks võtsime, teete iga kuu plaan 112 protsendi võrra aidata teineteist tees seltsimehelikult ja samuti ka, et, et kõik brigaadi liikmed õpiksid, lõpetaksid seal keskkooli ja kuidas aga olete oma ülesannetega toime tulnud, kas noored õpivad juba näiteks teise? Minul isiklikult näiteks on kavas lõpetada keskkool ja peale keskkooli minna tehnikumis tekstiili alal. Aga teised noored, missugused plaanid nendel on? Saadist näiteks teistel on samasugune mõte, et vähemalt selle seitsme aasta jooksul lõpetada keskkool töö kõrvalt õppida on küll päris raske, kuid tänapäeval ilma õpilased ei saa kusagil läbi. Teie noorteplaanidest. Arvate, kui teie nende masinate juures kunagi tööd tegite? Kas teil mõlkusid ka samasugused mõtted peas? Kui mina töötasin, siis ei olnud juttu midagi koolis õppida, siis oli tarvis ainult töötajad tänapäev, ilma õppimata kusagile piisa ka praegu on nii palju koolisid, ehitakse ja kuidas on kõikidele õppida, kuidas teie noored esimest maid vastu võtate? Plaanid on täidetud 112-l traditsiooniliselt? Kõikidel on nii, mul on pisut 215,2 protsenti peale demonstratsiooni siis kuskile diaatri või kinno, seda käin juba õhtu käes, õhtu kuskile tantsu keerutama. Esimene pilt, mis meile silma torkab, Jaan Tombi nimelises kultuurihoones, on ärevus ja vanad vanad revolutsionäärid, need, kes meie elu kätte võitsid, seltsimees Tamic vistid, kõik siir korraga kokku tõi. Meil on kibekiire, valmistus esimese mai pühitseme selle, me viime läbi revolutsionääride personal pensionäride kontserdi ja peale kontserdi on meil siis ühine lauas viibimine, kus need vaat siis saavad meenutada, mäletada aegu, kuidas nad vangimajas olivad. Kuidas nakkab vangimajas Viisvat kõigile keelule kõigil kodanluse survele, vaatamata läbi esimese mai Kuueteistkümnes vanglast, millise tuli üle vabariigi ostis esimesel mail teatud kellaajal alati revolutsiooniline demonstratsioon, revolutsiooniline laul, mis oli väga kõvasti keelatud. Me teadsime, et sellele järgnevad karistused kuid see meid ei heidutanud, vaid Me pühitsesime esimest maid ja seda õnnelikumad olema, nii et me võime nüüd vabalt täie rinnaga laulda. Kaks esimest maid. See, mis oli ja mis on tänapäeval tõsiselt kaks esimest May, nüüdne, esimene mai, see on hoopis midagi muud. Meie elame suurele ülesehituse tööle kaasa ja suurtele lootustele, millised kindlasti täituvad. Kas te nüüd olete käinud külastamas ka oma vanust, töökohti, neid kohti kuskohal, teie alustasite oma revolutsioonilist tegevust ikka sellega on seotud suured mälestused ja kui me lähme vanadesse kohtadesse vabrikutesse nii edasi kahel käel ja sõbralikult võetakse vastu ja meie, et töökaaslased annavad seal veel noortele õpetust Balti manufaktuuris. Zinaida Moose töötas kodanluse korra ajal. Muidugi, tema oli seal aktivist, lendlehtede levitaja ja nii edasi ja sageli ka taga kiusata. Nüüd on ta aga jällegi aktivis sellele, kes organiseeris seal noorte kommunistlikke brigaadi, organiseerib seal Punase Risti tööd ja nii edasi ja nii on meil terve rida seltsimehi, kes endistes töökohtades on teretulnud ja organiseerivad ja õpetavad, annavad töökogemusi edasi noortele töölistele. Nendele, kes teie pooleli jäänud võitlust kommunismi eest jätkavad. Kus nendele praegune võitlus ei ole küll võitlus kellegi vastu, aga praegune võitlus on selle eest, et meie kiiremini nimeks kommunismi. Vist on viimane aeg teie käest, seltsimees ratas küsida. Kuidas Jaan Tombi nimelisse kultuurihoonesse seitseaastaku, esimene esimene mai saabub ütlema, et tööde tegemist on käed-jalad täitlid noored, kes momendil praegu ringi liiguvad, võtavad osa kolmandal mail, kus siis oma võimet saavad lavalt näidata. Millega teie siis esinete? Kas laulud selged? Kui paljudel poissi kooris on poistekooris kaks. Mitmenda klassi poisid olete? Leian, leian, kes teid aga juhatab siis järvele? Maipühade ajal tahame ka esineda. Laulab meie kolmas põll laulavad need, kes ise tulevikus kommunismi tüüri ratta oma kätte võtavad. Kes veel julgemalt, kui meie kosmosesse tungivad, kes võitlevad rahu eest kogu maailmas, kes võitlevad selle eest, et nende lastel, nende lastelastel ei tuleks kunagi üle elada nende vanemate ja vanavanemate rasket võitlust meie suurepärase kevade eest. Nemad on need, kes meie alustatud tööd kommunismihoone ehitamisel lõpule viivad panevad kohade viimase kihi.