Tere kena laupäeva hommikut ja tõepoolest on ju esimene sügislaupäev. Kuid väljas on täiesti suvine ilm. Eestimaa loodus kingib meile täiendavaid kauneid nädalavahetusi ja selle tõttu on mul rõõm siin stuudios näha. Taas kahte kena noort inimest. Külli-Riin Tigasson, tere. Tere ja Margus Mets. Tere, noor inimene minuga võrreldes. Ja saatejuht Mart Ummelas. See laupäev sattus nädalasse, kus, Oli nii positiivseid kui negatiivseid sündmusi kindlasti negatiivse poole pealt meie ralliässa Markko Märtin teni kaardilugeja Michael paaki. Surm on nende kõige mustemate seast, kuid. Positiivsena võiks ehk mainida seda, et eile siis taas Eesti Raadio ja Eesti televisiooni jalgpallimeeskonnad said kokku Kadrioru staadionimurul ja televisioon sai kauaigatsetud revanši. Kuigi olgem siin täpsed revanši said nad ka 10 aastat pärast esimest legendaarset jalgpallimatsi. Küll aga see sündmus meie saate seisukohalt väärib tähelepanu vist seetõttu, et. Matš muutus poliitiliseks, mida oleks võib-olla olnud isegi raske arvata. Muide. Ma tahaks kuulajale siiski ühe fakti täpsustada, et sina olid ju see mees, kes oli nüüd sellel matšil ja oli ka sellel nii-öelda ärkamisajaeelsesse perioodi kuuluval matsil ja kes kunagi karistada sai. Sellel organiseerimise eest, see on nüüd jah, iseküsimus. Ma ei tahaks neid ajaloolisi asju meenutada, sest seda on juba Lauri Vahtre teinud Postimehe hädaks ikkagi. Sa said vist eesti raadiost lahti, tol korral tegelikult pärast seda kurikuulsat Matsi ja Margus, aga ma veel kord ütlen, et ma ei taha sellel teemal rääkida, sellepärast et siin Peeter Kaldre juba ühes eelmises saates peaaegu hotembeldas mind, ma ei tea, kelleks siin Eesti raadios tollal legend ei ole vaja, legendid tuleks lahti rääkida ja võib-olla tõesti keegi uuriks erapooletult, et need sündmused ja tagajärjed veel kord läbi, aga ma ei tahtnud üldse sellest rääkima, tahtsin sellest rääkida, et jalgpallimatš toimus eile, kui oli 23. september, aga aga olgem ausad, et tegelikult 1980. aastal toimus 22. septembril. Nii et tegelikult poliitika tungis sellesse matši juba ka tänasel päeval hoopis teise kandi pealt. Ma ei tahaks uskuda, mina ei ole olnud seekordse matši korraldajatega kuidagi seotud. Ma ei tahaks uskuda, et see oli ainult sellepärast, et on reede õhtu, ma arvan, et üks põhjus oli siiski ka see, et ei tahetud just nimelt 22. septembril seda korraldada. Ma ei tea, aga mul korraga tekkis selline kahtlus, sest me teame, mis toimus 22. septembril Tallinnas ja mida tegelikult. Juh kardeti mind, panin tegelikult mõtlema Volkonski poolt, et ETV-le välja antud mõte, et temal keskseid kujusid kajaloolisel matšil ja ütles seda, et kui tol korral väga ärritas võime poliitikud liialt ülemmäära Sist, et nüüd eilsed matšil oli probleemiks pigem see, et miski ei ärrita enam, võime, et võim tunneb ennast liiga kindlalt ja rahulikult ja et tema jaoks on see probleem. Ja tegelikult ma olen ka viimasel ajal palju, aga sageli mõelnud sedasama sama mõtet, et ajakirjanduses võib kirjutada mida tahes. Rahvas võib arvata, mida tahes ja poliitikud on selle kõige juures väga sageli lausa ärritavalt rahulikud. Et, et see Volkonski mõte oli minu jaoks ka selline hääl või toetus nagu rahvahulgast rahvas ise märganud täpselt sama sama asja, mida mina ajakirjanikuna juba hulk aega mõelnud olen. Eks ta nii ole ja kui nüüd, kui vaadata ajalehtede kajastusi, siis ju tegelikult kujunes Mats ka suurel määral ja opositsiooni esile marsiks, sellepärast et tähelepanu võitsid ju need punased särgid kirjaga kummarid ahju ja ja tribüünil istusid Mart Laar, Juhan Parts, Indrek tarand, pigem nii-öelda opositsiooni poole kui koalitsiooni poole esindaja, nii et tegelikult teatavaks poliitilise protestiavalduseks ju ka seekord kujunes, aga nagu öeldud, et ma ei tahaks sellel teemal rääkida, sellepärast et see, mis toimus 25 aastat tagasi toimus siis ja selle ülekandmine tänasesse päeva ja selles nii-öelda kommertsiaalne ärakasutamine mulle absoluutselt ei meeldi. Aga ma tahaksin rääkida nüüd ikkagi 22.-st septembrist, ehk siis sellest, mis Tallinnas pidi toimuma ja mis toimus. Me teame, et Tallinnasse pidi saabuma Biskarjovi kalmistult igavese tuleleek. See pidi süüdatama siis praeguse pronkssõduri juures. Kuid selle nurjas piirivalve, mis teeb selle asja eriti kentsakaks. Et mida te nüüd arvate, kas, kas kas oli vene piirivalve eksitus või, või oli see lihtsalt asja organiseerija? Ta on niisugune. Ma ei oskagi öelda ettenägematut. No seda on küll väga raske öelda, ehkki võib arvata, et, et juhul, kui, kui selle tuletoomis oleks nurjanud Eesti piirivalve, oleks sellel olnud mõnevõrra teistsugune sümboolne tähendus siin elavate vene venelaste jaoks, et see oli tegelikult õnn, et selle nurjas just vene piirivalve. Mina arvan ka, et tegemist oli tegelikult mingi poliitilise karvase käega seal piiri peal, vaid see, see päike, bürokraatlik kaps, sest et noh, võis olla see, et vene piirivalve lihtsalt ei leidnud oma, sest tollideklaratsioonide kohta, et kuidas, mille alla nagu tuli kanda, mis, mis liiki kaup on kütuste ei ole, narkootikumid, ei ole aga ikkagi kuidagi kahtlane tuld üle viia, nii et. Jahe, aga kui me kogu aeg räägime sellest, et Venemaa on nagu läinud ikka selle totalitarismi teediad, kõike juhitakse kremlist, et siis nagu tundub kummaline, et see piirivalve nagu siis neid Kremli provokatsioone ei toeta See on suur müüt, et, et Venemaa on niivõrd hästi organiseeritud riik, et kõike juhitakse täpselt kremlist. Et seda on ka varem mitmel korral olnud, et teatud süsteemid ka näiteks Vene sõjavägi ja rääkimata siis piiri Valdest või tollist. Nad läheb võib-olla nädalaid ja, kuid enne kui suudetakse mingit korraldust tegelikult selgeks teha, see üle kanda igasse igasse piiripunkti. Nii et ma usun küll, et see võis olla ja võib-olla mõni ametnik sellest piiripunktist saab noomida või kaotab kuni isegi töökoha siin lähenevate nädalate nädalate jooksul, aga nii ta läks. Sest tegelikult, kui me nüüd vaatame neid eelnenud sündmusi Vene lennuki allakukkumist Leedus ja, ja Venemaa aktiivsest meie piiride lähedal, siis võiks ju vandenõuteooriad Aasia järgi arvata, et noh, see oli üks osa nende provokatsioonide ahelas, mis meie vastu on kavandatud alates haridusministri intervjuust Marimaal ja nii edasi. Aga ilmselt see ikka nii vist ei ole, et sellist niisugust pelikani stsenaariumi meenutades ühte kuulsate Ameerika filmi- vist ei ole ikkagi Kremlis võib olla tehtud, et nad ikkagi tegutsevad natukene hajali ja, ja mingid eriteenistused võib-olla seal tõesti üritavad niite tõmmata, kuid Venemaa tõenäoliselt ei ole ikka seesama KGB poolt juhitav riik, nii nagu ta oli 80. aastal. See on muidugi julge väide selle eest, ma saan kohe ka kommarite ahju nimekirja. Aga kui mõelda sellele, et tegelikult, kui sageli Vene lennukid Eesti riigipiiri rikkunud on ja ka Soome vabariigi piiri, siis noh, mina taas ei usu seda, et see on see suur Moskva karvane käsi, kez kuidagi annab mingisuguseid määrused ja korraldused välja. Ja noh, võtame 25. septembril on nüüd vaja sõita kuskilt leedu riigipiirinukist üle ja paluks kolmel hävitajal. Selline korraldus kuulub, on üsna, üsna üsna nõme ja ma arvan seda, et tegemist on ikkagi mingisuguse inimliku eksid kütuse või ka ükskõiksusega lugupidamatusega aga seda mitte kremli tasandil, vaid pigem teatud ringkonna sõjaväelaste hulgas. Ma ei tea, see on minu, minu, minu seisukohalt, mina neid vandenõuteooriaid olen üldse viimastel aastatel võib-olla 10 aasta jooksul väga, väga vähe uskunud. No minul on, seda on küll väga raske uskuda, et selline asi saab olla pelk selline inimlik eksitus, mis pidi pidevalt kordub ja kui see ka on eksitus, lisada selles mõttes tahtlik eksitus, kuna Vene võimud on väga hästi teadlikud sellistest rikkumistest ja nad ei tee mitte midagi seda asja lõpetada. Et see on, ma ütleks, siis on pigem ükskõiksus. See on lugupidav kaitses ja üleolek või selline üleolev suhtumine, noh ma olen ju näinud ka kõik, te olete kindlasti Vene telekanalil, kuidas suhtutakse balti riikides, öeldakse, et noh, see on mingi niisugune kummaline nähtus ei olegi nagu päris riik, eks ju. Baltikum ei maksa üldse tõsiselt võtta nende jaoks me oleme ikkagi tappes kaardil ja muud midagi. Aga aeg-ajalt niimoodi susida ja, ja meie sisepoliitikasse tungida sellest hoolimata. Ta tasuma aga kas te tõesti usute ikkagi seda, et iga sellise üksikjuhtumiks tuleb kuidagi mingi korraldus kremlist Putinilt endalt või siis tema niimoodi parimatel vasakult käelt? Olla igaks üksikjuhtumiks korraldes küll, aga võib-olla keegi poetanud lauset, et ärge et ärge hoolige nende riikide piiridest ja õhuruumist. Et te võite seda teha. Iseküsimus on nüüd see, et kas see kuulus osana Keskerakonna ja ühtse Venemaaparteide vahelisse kokkuleppesse, kas selle tule toimetamine puskari hoovist pronkssõduri juurde Tallinnasse oli salajase protokolli osa, nagu siin osa meie eesti poliitikuid väitis, vot siin ma küll juba ütleksin, et see on puhas vandenõuteooria. Jah, aga siis teeme nii, et ärme tänaste fonde, teooriat edasi areneda ega võimet. Et olen sinuga nõus, põhimõtteliselt. Jah, aga kuidas siis nüüd jääda rahule lõppkokkuvõttes selle teise poole reaktsiooniga, et nagu teada, siis organiseeriti ka vastuaktsioon ehk siis küünalde süütamine ja petitsiooni. Allkirja kogumine pronkssõduri äraviimiseks. Tõnismäelt. Jah, see vaikus on väga sümboolne, mis kestis siin kolm, kolm, kolm sekundit, et need on küsimused, millele ei ole lihtsat vastust ja ma olen rääkinud siin viimasel ajal kannide häälega rahva hulgast küsitakse otse nagu ajakirjanike käest, et kas te oskate meile lihtsalt selgitada, et miks valitsus on olnud nii jõuline, näiteks sama Lihula ausamba puhul on olnud kogu aeg vastu nii-öelda nende meeste lauasammaste panemisele, kes sai Saksa Saksa sõjaväes ja samal ajal on ta nii jõuetu olnud kogu meie taasiseseisvusperioodil just selle pronkssõduri suhtes. Ja valitsusi olnud ju tõesti igast igast erakonnast ka Tallinna linna täidunud igast erakonnast. Et siin ei saagi öelda seda, et et selles on süüdi olnud näiteks ma ei tea Isamaaliidu jõuetus või, või Keskerakonna mingisugused poliitilised seisukohad. Ma ütleks, et see on, siin on siin süüd natukene natuke kõigil ja võib olla võib-olla ka tallinlastel tervikuna, et ma ei ajaski seda nii väga poliitikute kaela, sest sest minu meelest ei ole ka tallinlased, tekivad piisavalt tugevat survet ei linnavalitsusele ega ka Toompeale. Teinud selles pronkssõdurist nii-öelda lahti lahti lahti saamiseks ja ei ole ka väga tõsiseid nõukodasid koos olnud, kus oleks võidud võib-olla välja pakkuda midagi muud, et oli kunagi ainult idee tasandil see, et võib-olla peaks selle pronkssõduri asemel just olema mingi ausammas, mälestusmärk kõigi langenute või kõigi sõdades langenute heaks. Et ma arvan seda, et siin ei ole nii ta ühte, kahte või isegi kümmet süüdlast, vaid leiba süüa natuke kamis kõigis. Ma tean, et see, mida, mida, mida mina näiteks ei ole ilmselt nagu eriti populaarne, kui kui arvestad Saada kommarite ahju. Nimekirjakoha. Kui arvestada sellega, mida, mida siis rahva hääl väidetavalt räägib, aga, aga mina isiklikult arvan seda, et selle pronkssõduri, selle pronkssõduri äraviimine, et ta võiks tekitada rohkem probleeme, kui, kui selle püsimajäämine seal seal praegu tekitab. Ma kujutan ette, et, et siis tekiks üsna suur selline protest ja pahameel siin elavate venelaste seas ja, ja mitte ainult see vaid ka minu jaoks näiteks see pronkssõdur erinevad nendest Lenini kujudest. Ta ei, ta sümboliseerib minu jaoks mitte niivõrd ühte ideoloogiat, kuivõrd ikkagi jah, ma julgen seda öelda ikkagi mingisugust üldinimliku üldinimlikku leina, kuna tegemist ei ole tegelikult agressiivse agressiivse mälestusmärgiga, see inimene seisab seal langetatud päi ehk võiks siis tõesti kaaluda seda, et teha tema kõrvale siis üks, üks teine, teine kuju või sinnasamma Tõnismäele. Saksa vormis siis ta vastas iganes. No aga mina ütleks seda, et kujutame ette, et see pronkssõdur oleks ära võetud näiteks. Aastal 93 tõesti oleks olnud hulk probleeme, hulk kisa, aga see oleks tänaseks täiesti unustatud. See pronkssõduri jää, Tallinna kesklinna tekitab tegelikult probleeme nüüd igal igal aastal ja mõnede poliitikute aastatetagune seisukoht, et see probleem hääbub aastatega, Kulased põlvkond sureb välja, kelle jaoks midagi tähendab, siis ma ei ütleks seda nii, et välja välja sured. Sest et seal ausamba juures käib ka üsna palju noori, kelle kellel on noh, tegelikult omad probleemid ja kasutavad sedasama sama kohta oma meelsuse väljendamiseks, ütleme, kui Saksamaal on neonatsid olnud ikkagi aastakümneid väga teravaks probleemiks, siis ja nüüd ei saa öelda, et vene noorte juures ei oleks nii-öelda piisavalt nende uuskommunistide meelsust, on tegelikult täitsa sellised rühmitused rühmitused olemas. Et mina ei usu, et see probleem sellisel kujul, et ta jätta täpselt sellisena, nagu ta praegu on. Laeneksin, 50, isegi 15 aasta jooksul, aga noh, see mõte, mida sa välja ütlesid, et võib-olla see kuidagi ümber ehitada sinna midagi midagi lisada panna sinna võib-olla veel kaks või kolm kuju või erinevat sümbolit, saaks sellest selline koht, kus oleks mis näitab seda, et kuivõrd vastuoluline ja on meie ajalugu ja ka Tallinna ajalugu üldse olnud, see on minu meelest mõte, mis tegelikult vääriks nagu läbi läbimõtlemist. See, mida sa mainisid, et tõesti, et vene noorte seas võid märgata sellist järelekasvu selle nii-öelda selle nii-öelda endise ideoloogia toetajatele, et seda ma olen tegelikult ise ka tähele pannud, et olen käinud mõnikord taga lõpus koplis jalutamas ja näen, kuidas seal on noored poisid, käivad ringi, on punased särgid seljas, SSSR on särgi pealkiri ja ma Ma kardan seda, kui see pronkssõdurit hakata sealt ära viima. Ja siis nii-öelda siis see, see proteiste, selline viha, et ta võib jääda kuskile nagu rohkem meie eest varjatuks, kuna me ei näe seda enam meie kesklinnas, aga see ei kao kuskile ära, vaid võib isegi süveneda tegelikult. Ja seepärast ma ka tegelikult toetaks tõesti veel kord, ma ütlen selle selle mälestusmärgi ümberehitamist. Ma tahtsin muidugi Margus, selles mõttes siin natuke korrigeerida või, või õgvendada sinu seisukohta, et 93. aastal muidugi ei olnud mõeldav selle pronkssõduri siirdumisest. Vene väed olid Eestis sees ja kindlasti oleks andnud põhjuse nii-öelda pidurdada protsessi, nii et ma usun, et et see oli üks põhjusi, miks tollal ei tahetud seda hakata sealt teise kohta viima, täna muide möödub 10 aastat viimase vene sõjaväelase lahkumisest Paldiskist. Et, et selles mõttes ka tähelepanu väärne päev. Aga ja seda oleks võinud olla üks, 96 või seitse, ise küsimus jah, kunagi mõnevõrra hiljem kusjuures oleks jah ette valmistatud siis see koht, kuhu ta viiakse, mitte nii nagu lenin kusagile, eks ju. Prügikambrisse sellepärast et noh, me peame siiski arvestama teiste inimeste tunnetega. Vot mulle tundub aeg-ajalt, et kui me oleme nüüd keeleseaduse vastu võtnud ja, ja me oleme ehitama oma Eesti riiki ja nii edasi ja nii edasi, et me mingil hetkel nagu unustame siiski selle ära, et Eesti riik ei ole tänasel päeval ega ei ole ilmselt ka tulevikus mingi homogeenne nähtus. Ükski Euroopa riik ei ole homogeenne nähtus. Me näeme, milliste probleemidega põrkavad kokku prantslased või itaallased või inglased. Islamiterrorism, eks ju, see on, see on järjekordse suure rahvasterändamise tulemus ja ükskõik kuidas me hindame sedaviisi, kuidas siia on saabunud need mitte-eestlased ei saa me seda maha vaikida, nad on siin olemas ja järelikult Euroopa riigina me peame arvestama ka nende arvamuse tunnetega, ega me muidu ei annaks neile võimalust kohalikel valimistel osaleda. Kuuldavasti osaleb näiteks kohalikel valimistel ka 11 välisriigi kodaniku, seekord lausa noh, ma ei tea, kas Venemaa kodanikud ka sinna juurde arvestatud, aga igal juhul me peame sellega arvestama. Riik ja me peame käituma euroopalikult niisugustes olukordades ja me teame, et Euroopas ei ole tavaks mälestusmärk kõike lihtsalt hävitada. See on niisugune üldine põhimõte. Võimude vahetamisel ei hävitata mälestusmärke, aga see riski ümber korraldatakse ka ümber korraldada ja, ja asjale anda uus mõte ja uus sisu, noh me nägime, mis on toimunud Berliinis, eks ju see hiiglaslik siis holokausti mälestusvälja või kuidas seda nimetada. Et tegelikult on ju küsimus selles, et me siiski peaksime nagu jõudma mingisuguse võimalikult suure konsensuseni oma ühiskonna sees. Selge, et teatud osa meie mitte Eesti elanikkonnast jääb alati nagu rohkem vaatama poole oma suure rahvuse poole mingi osa, eksju, tuleb nagu rohkem kaasa Eesti riigiga, kuid me ei saa seda maha vaikida, et niisugused inimesed siin on, nii et nendel on niisugused tunded ja ja kas meil on õigust? No ütleme, suurema rahvusena rõhuda nii-öelda nende tundeid, et kas me siis käitume palju paremini kui need suured rahvad, kes enda keskel elavaid vaikseid rahvusi rõhuvad. See on jälle tohutult ebapopulaarne, seal peaaegu olen, ma räägin juba nagu Mailis Reps, eks ju. See on tõesti ebapopulaarne, aga kahjuks ongi nii, et enamik selliseid otsuseid on ebapopulaarseid ja nii-öelda massi tunnete või massiarvamusega ei saa lihtsalt kaasa minna. Selleks ongi meil olemas poliitilised juhid, kes peavad sel puhul vastutuse võtma. Endage. Mul tuleb meelde üks tõlgendust, mis samale pronkssõdurile anti mõne mõne aasta eest, kui need probleemika väga püsti püsti olid, et siis oli see, et et selle pronkssõdurile on võimalik ka veidi teistsugune tähendus anda, et sa ütlesid, et see ei ole agressiivne mälestusmärk, et tegelikult ta langetab pea ja tähendus või oli see, et võiks olla sellise tähenduse, et üks mõistlik Vene sõdur langetab pea langenud Eesti rahva poegade mälestuseks ka midagi sellist piisepandist osalise teksti vahetamiseks, samal, nii et noh, ikkagi mina jään väga raudselt selle seisukoha seisukoha juurde, et linnavalitsus ei ole ükskõik, need on olnud piisavalt tegelikult lahendusi, lahendusi otsinud ja on jätnud selle probleemi lihtsalt püsti ja see iseenesest ei lahene. Jah, ja ma ei ole kindel enne valimisi kada, lahene enne valimisi ei puutu kindlalt seda mitte midagi, et selles mõttes on, on jah kogu Eesti elu ja nagu me teame, käib valimistest valimisteni ja väga paljud need otsused jäävadki just sellepärast tegemata, et järgmised valimised on ukse ees ja mõeldakse selle seltskonna peale, kes nüüd valima läheb ja millised on nende tunded või või, või mõtted seoses sellega. See on raske probleem, aga noh, see on ka mõnevõrra noh, ütleme niisugune lastehaiguseks kunagi me sellest saame üle, kui me riigina püsima jääme, eks me peame kunagi need probleemid enda jaoks lahendama nii või teisiti. Aga ma ütlen veelkord, et noh, minu jaoks on ikkagi mingi niisugune euroopalikkusi ideaal kusagil olemas, võib-olla see on ka illusioon. Aga ma alati olen igasuguste äärmuste vastu kõigis sellistes asjades, sest igal inimesel, kui me räägime vabast ühiskonnast ja kodanikuühiskonnast ja inimeste õigustest, siis igal inimesel on tegelikult õigus oma arvamusele, oma mälestustele ja oma suhtumist ja nii kaua, kuni see ei ei muutu vägivaldseks ega ei muutu teiste hoiakute suhtumiste mahasurumiseks või nende ehitamiseks. Ja kui selliseid teisi arvamusi mitte aktsepteerida, neid maha suruda, siis ongi just oht, et need muutuvadki vägivaldseks ja ohtlikuks. No seda jah, muidugi me näeme iga päev maailmas ja küllap me näeme oleme näinud seda nii Euroopas, praegu näeme seda, seda mujal maailmas veelgi rohkem. Nii et see on raske? Raske teema muidugi, jaa, jaa. No igal juhul mitte nii raske kui seisis Berliini ees, kahe peal siin ühinemise, nii et ma arvan, Euroopas on palju keerulisemaid olukordi ajaloo küsimuste tõlgendamisele lahendatud. Kuigi jah, olgem nüüd jällegi ausad, nägescene inetu väljendil oleme omaks võtnud, ma ei tea kuskohalt, et kui meil on siin ikkagi võib-olla mingi objektiivne põhjendus sellele, et meie oleme nagu siin põhirahvuse. Me oleme põlisrahvuse, ütleme seal nüüd meile sisse toodud inimesed omal ajal nii-öelda võimu poolt okupatsioonivõimude poolt siis Saksamaal küsimus ja sellest, see on üks rahvas ja nende niisugune lõhestatus ja selle lõhestatuse püsimine on ju tegelikult oma omamoodi püsimine on tegelikult ju väga traagiline ja ütleksin, et noh, see, see näitab seda, et rasked on need protsessid. Oleme ikka, oleme ikka täpselt tegelikult oli minu meelest Eesti rahvas ka samamoodi lõhestatud kui, kui, kui saksa rahvas hiljem niimoodi, et ega Eesti rahvas ei ole läbi ajaloo nii ühtne, ühtne sinisilmne, heledajuukseline olnud, et sedasama. Maa ajaloo siis nii väga selgelt lõhestatud. Me ei oleks, me ei oleks sattunud nagu kahele poole erinevate rinnet ka teise maailmasõja ajal, et. Arvad sa oli rahva otsustada? Ma ütlen, rahvas koosneb inimestest ja ega kõike nüüd päris kõiki inimesi ka päris vägivaldselt kahele poole rindejoont ei viidud, eks seal ikka omad omad põhimõtted, nii et mõjuste tuleb tunnistada seda, et ka eestlased on läbi ajaloo olnud ka ju ikkagi erinevate erinevad seisukohad. No mina küll ei julgeks siin stuudios öelda, et need, kes punaarmee poolt rindele viidi oma enamuses seda vabatahtlikult tegid. Ei, ma ütlesin ka seda, et enamuses kindlasti mitte, aga ei saa öelda, et ka kõik vägivaldselt viidi Saksa Saksa poolel ega ka Vene poole ja see oli ka oma oma seisukohtade tuli hinge võitleid. Ja oli väga palju naiivsust ka, näiteks laste suhtes oli palju naiivsust ja usuti tõesti, et sakslased on valmis Eesti iseseisvust taastama, aga 44. aastal panin nad siit plehku ja jätsid Meie riigi nii-öelda uue või vana okupandile taas vallutada. Nii et see oli see 22. september, kui me meenutame veel kord, et see oli siis punaarmee tagasitulek Tallinnasse, muide, üks väga huvitav tähelepanek just ühest teleintervjuust seal pronkssõduri juures. Üks veteran ju ütles, et noh, et tema oli ikkagi vabastaja, siis tema tuli siia koos ameerika ja inglise vägedega, nii et noh, olgem siis selle ausad ja öelgem, et tõepoolest Nõukogude Liit tuli teises maailmasõjas ju Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia liitlane ja need olid liitlasväed, kes Tallinnasse saabusid, olgugi et punalippude all Ma arvan, et me oleme läinud sellise nii intrigeeriva teema peale, et mitmed ajaloolased ja poliitikud juba haaravad pastapliiats või arvutiklaviatuuri järgi. Nii et siin ei ole midagi haarata, Jaltas oli see otsustatud. Selge, et see oli liitlasväed, kes siia sisse tulid hoolimata sellest, et nad olid punaarmee lippude all. Siin ei ole midagi vaielda, kui mõni ajaloolane üritab seda ümber lükata, siis tuleb kogu ajalugu ümber teha. Nii, Külli, me tahtsime rääkida Saksamaast hoopis. Sa kirjutasid sirbis eile sellest, mis Saksamaast saab pärast viimaseid valimisi paistab, et ei saa eriti midagi. Siin on ennustatud, et enne jõule ei saa Saksamaa uut valitsust. Mida see tähendab Saksamaa euro? Pojaks. No see tähendab seda, et Saksamaal on ees selline pikem pikem seisakuperiood kus siis toimuvad lõputud lõputud kõnelemised. Läbirääkimised Saksa valimistulemuste kohta on küll vist juba tüdinud muuseas kasutatud sellist omadussõnu nagu, nagu üllatavad ja seda nad tegelikult tõepoolest on. Sest kui, kui Gerhard Schröder otsustas kevadel, et on vaja erakorralisi valimisi, siis tegelikult terve suvi otsa räägiti ikka üpris kindlas kõneviisis, et uueks kantsleriks saab Angela Merkel. Ja see oli vist ajakiri Spiegel, kui ma ei eksi, kes siis juba läks niikaugele suvel, et ta tegi juba loo Merkeli suurimatest vigadest kantslerina. Nii et see nagu näitab, kui kindlaks seda peeti. Aga, aga mis, mis praegu toimub, on siis tõesti. Et ilmselt Merkel ei suuda moodustada valitsust, et üsna tõenäoline on, et uueks kantsleriks saab siiski rööder ja nüüd on veel lahtine, et kes siis saavad kuuluma valitsusse, et kas siis tehakse suur koalitsioon SPD ja CDU, mis tegelikult oleks oleks üsnagi ohtlik variant. Ühest küljest sellisel põhjusel, et selle tulemusel ilmselt Saksamaal ei mindaks edasi Selliste muudatuste ja reformidega ja tegelikult riik tõeliselt vajab ja, ja selle tulemusel ilmselt tugevneks ikka äärmused, et praegu võis juba näha, kuidas Saksamaal tegelikult vasakäärmuslased on tugevnenud, said kaks korda rohkem hääli, kui, kui, kui eelmistel valimistel ja suur koalitsioon ka 60.-te lõpul tegelikult tugevdas äärmusi. Ja nüüd teine ainult, mis, mis võib-olla oleks siis, et tuleb nii-öelda siis valgusfoori valitsus, Ehcampel, kus on siis sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised, ehkki liberaalidel ja rohelistel on ka omavahel suured erimeelsused. See on vist Postimehe koduleheküljel või kas on see hääletused, mida pidada Eesti jaoks paremaks konservatiivide valitsust või sotsiaaldemokraatide valitsusse, mind alati paneb natukene naerma, see on umbes see, et noh, et nagu me siin Ameerika presidendivalimiste eel ka siin arutame, et kumb on ikka parem, kas sotsiaaldemokraadid või vabariiklased. Nii et see on nüüd niisugune jälle selline provintslik, väikese rahvaniskina ettekujutus, et noh umbes meie kasu on üks või teine varianti, et noh, nagu see kuidagimoodi me võiks nagu seda mõjutada seda tulemust. Et, et ega see tegelikult nii ei ole, et meie, meil ei ole kasu sellest või teisest, meie peame mõlemast kasu lõikama, see on meie kui väikse riigi ainuke võimalus ellu jääda. Nendel erinevatel, erinevatel võimalustel oleksid erinevad tagajärjed, et kui nüüd Merkel, Merkeli, Saksa uus liidukantsler ja, ja ja Saksamaavalitsuste hakkaks siis põhiliselt määrama CDU, siis tähendaks rikult paraneksid ilmselt Saksamaa suhted Ameerika Ühendriikidega. Tähtsustatakse rohkem seda nii-öelda transatlantilise dimensiooni ja NATOt, mis tegelikult Eestile meeldib. Mindaks selliste reformide teed võib-olla Saksamaa rohkem, mida Eesti toetab, aga teisest küljest jällegi Merkjalistib näha. Tema avaldused on üsna niisugused. Nagu rahvusriigile suunatud, et ta räägib näiteks seda Euroopa Liidu eelarve peaks olema rohkem nii-öelda nagu liikmesriikide enda pädevuses, millest võib siis välja lugeda, vähenevad valmisolekut Euroopa Liitu finantseerida. Ja Schröderi siis me teame, et emal olnud suur sõber Putiniga, tema toetab ka ikkagi maksimaalset ütleme, Euroopa Liidu integratsiooni. Jah, eks seda olegi vaadeldud nagu sellest aspektist siit Tallinnast, et millised võimalused nagu Eestil on sõna sekka nii-öelda Euroopa poliitikas, sest noh, siiamaani on tõesti olnud ju nii, et söder ja Seracy moodustasid väga tiheda liidu ja, ja ütleme, see transatlantiline suhe nõrgenes. Teisalt on oodatud ka CDU võimuletulekut selleks, et Saksamaamaksusüsteem, eks ju, lihtsustaks märgatavalt. Kuigi ma ei tahaks näha, et sellest hirmsast Eestil kasu on, sest see on Eesti ainukene eelis siiamaani olnud, et meil on niisugune lihtne ja atraktiivne maksusüsteem. Ma ei tea, kas meile sellest midagi on, kui Saksamaa sama teed läheks, sest siis hakkaks pigem see need investeeri ühingu miljonid, mis siia on tulnud voolama pigem Saksamaal, nii et alati peab mõtlema selle üle, et kas, kas samasuguse tee valik on, on meie seisukohalt üldse hea. Tegelikult üks asi on veel, mida peaks kindlasti saksa valimistega seoses mainima ja see on nimelt see, et Saksamaa poliitiline süsteem on tegelikult niisugune, kus kus koalitsioon ja opositsioon peavad tegelikult väga tihedalt omavahel suhtlema ja konsulteerima, et ta on nagu niivõrd tsentraliseeritud ja niivõrd hajutatud on see võim, seal liidu valitses liidumaade valitsused, on liidu nõukogu ja selle tulemusel Saksamaal ei saa teha nii kiireid ja äkilisi reforme, kursimuutusi kui näiteks Suurbritannias kus on üsna tsentraliseeritud see, see riigi juhtimine ja kui tuleb üks uus valitsus juhtis, ta teeb kursimuutuse, tuleb järgmine, teeb jälle kiire kursimuutuse. Saksamaal ei ole see see võimalik, et seal peab nii või teisiti väga tihedalt läbi rääkima ja tegelikult ka mingisugust väga äkilist kursimuutust ei oleks ka oodata, kui ka kui ka Merkel võimule tuleks, kuna ta peab nii või teisiti arvestama opositsiooniga. Aga kuna Merkel on ju, nagu me teame Ida-Saksamaalt pärit pastori tütar, et kas, kas see võiks tähendada nüüd midagi endise Ida-Saksamaa jaoks ehk idaprovintside jaoks Ida liidumaade jaoks midagi paremat kui Schröderi ehk sotside võimul püsimine? Ma ei ole kindel, et selles mõttes nagu midagi paremat tähendaks, kuna Ida-Saksamaad on siiamaani on pidevalt aidatud ja selles, et teda tuleb aidata, on, on ühel meelel niisröder kujuga. Herkel küll, aga see võib tähendada nagu teatavat teatavat sümboolset võitu idasakslastele, sellepärast et jah, jah, moraalset ja sümboolset võitu, sellepärast et üks põhjus, mille pärast sakslased on niivõrd lõhestunud, nagu me siin ka enne saadet rääkisime on, on see, et et kui Ida-Saksamaa liitus Lääne-Saksamaaga, siis need, kes hakkasid juhtima Ida-Saksamaad ütleme, ettevõtete juhid. No tegelikult ikkagi poliitilised liidrid. Kas ülikoolide professorid nad toodi sinna Lääne-Saksamaalt ja, ja idasakslased tundsid, et nemad on nagu oma 50 aastase ajalooga maksnud teise maailmasõja ajal Saksamaa ütleme vigade eest ja, ja nüüd on nad ka nii-öelda surutud teise sordi inimesteks. Ja kui nüüd Merkel saaks uueks liidukantsleriks, siis see tähendaks neile ikkagi jah, suurt moraalset võitu. Jah, eks need moraalsed võidud teinekord palju tähtsamatki kui need materiaalsed võidud, eks seda näitab ka ju Eesti lähiajalugu, aga ma tahaksin neid teile ette lugeda mõningaid hüüdlauseid. Kindlalt edasi. Tallinn paremaks, kiiremini. Igaühe eest. Siin Me elame tulevikust hooliva inimese ees. Kui ei teaks, missuguse erakonna loosung see on, siis vist ei oskaks erakondi küll paika panna nende põhjal, mis te arvate? Oskab küll, sest et minu meelest on seal loosungid ikkagi väga-väga sarnased. Kindlalt edasi ja. Tuleb meelde kohe Postimehe eelkäija ajalehte edasi. Et on ka ju niimoodi olnud, et needsamad sellised kaunid kindlad valimisloosungid on pööranud, et ennast samade isikute vastu, kui me nüüd mõtleme näiteks kas või Savisaare loosungit, mis ka teleklippides edukalt juuksed, siis ta ütleb ju kuidagi väga kaunilt, et kui siiani oleme väärtustanud raha, siis nüüd tuleb seda inimest. Ja noh, kui mõelda neidsamu skandaale, mis samal hetkel hetkel Tallinnas pööritavate väga rahakeskne ellusuhtumine just antud hetkel siis. No see oli nõrk koht, kampaanias ei arvestatud seda, et just niisugused luukered selleks hetkeks välja tiritakse ta tulevikus vastupidi, ise rahamaa. Minule ei maksa küll kellelgi ajakirjanikul rääkida, et kõik need skandaalid, mis enne valimisi välja on tulnud, on tulnud juhuslikult välja, nad on tulnud ikkagi just nimelt valimiste eel välja ja selle eesmärgiga, et teatud poliitilist mõju avaldada. Aga tõepoolest kindlalt edasi, mul tuli kindel kodu meelde, muide mäletad oli selline valimisliit omal ajal. Et see kindluse küsimus mind natukene. Tegelikult selle mõtleb, mõtleb, mõtleb välja ja, ja Isamaaliit on tegelikult vist kes kogu aeg seda, et kõik tema viimased aastad olnud kõik väga kindlalt ühtede ja samade seisukohtadele mingil juhul neid ei, neid ei muuda. Nii et see võib nagu temale tema, tema loosung loosung olla, et ülejäänud minu meelest püüavad nagu kuidagi muuta ennast või läbi nende loosungite pöörduda nagu v senisest v rohkem nagu rahva rahva poole näoga. Aga nüüd, Külli käest, ma küsin, et mida, mis assotsieerub sul sellega siin Me elame? See on nii üldsõnaline loosung, et mul on ausalt öeldes raske raske sellele küsimusele vastata. Kas kusagil vallas, noh, see on eelkõige mõeldud rahvaliidul vallas, tasemel, siis Tallinnas teatavasti nad ei esine iseseisva nimekirjaga. Siin me elame noh, näiteks Rõngu vallas või kusagil Vaivarast. Kas, kas see on nagu sisendab ühtsustunnet või üksmeelt? See võib olla teatud mõttes, seda sisendab, aga teisest küljest minu jaoks teiega assotsieerub nagu mingisuguse ehmatusega märkame ja näeme, et siin me elamegi Vot kus lops Jah, ei, ei jah, aga, aga nüüd sotsiaaldemokraadid, inimene, eelkõige. No see meenutab mulle sotsiaaldemokraatide ühte väga vana loosungit juba oli vist 90.-te esimesel poolel, et inimene on asjade mõõt. Jah, no see on tegelikult antiikajast pärinev Res Publica kohta ma isegi leidnud, kas neil on üks ja ühesugune, et neil on kaks sellist teleklippi tulevikust, hooliva inimese eest ja moodsa riigi eest siis ma leidsin sellised, oleme tulnud, et jääda, oleme tulnud, et vastu. Ja siis käib läbi veel vaba inimene vabal maal, nii et nendel on siuksed vist ühte väga selget loosungit. Minuteada nad püüavadki vältida praegusest väga kindlat loosungitega, me mäletame. Eelmise tema valimiskampaaniaid sisaldas juublikuid vastupidiseid, hästi tugevat, lausa natuke kitterlikud lööklauset, mida väga-väga-väga taunity. Nii et noh, vähemasti nende loosungite põhjal nüüd nagu ei saa küll ennustada valimiste edu Tegelikult, ega ükski valija ei otsusta ju, kelle poolt ta valib, ainuüksi loosungite põhjal. Nojah, kuna pilte nüüd tänaval enam ei ole, siis jääb küll küsitavaks, mille põhjal nad otsustavate teleklippide põhjal siis või. Aga kui vaatame näiteks avalik-õigusliku televisiooni, siis ka selle põhjal ei ole midagi otsustada. Raadios on küll ka valimissaated on ju, iga päev on tund aega ja siis on need valimisdebattide teles on vist kord nädalas. Aga postkastidesse pistetakse ja ajalehtede vahele pannakse hästi palju, nii et ma näen siin Margusele ka terve pakk kohe ees. Pärnu Postimehe vahele pandud asju, mille kohta ma kohe ütleksin niimoodi ajakirjanikuna, et kui üle terve lehe laotakse mingi asi, siis seda on peaaegu võimatu lugeda. Inimesed võiksid natukene mõelda, enne kui nad oma reklaame trükivad et tuleks siiski kuidagi söödavaks teha lugeja jaoks. Tegelikult see lehekülg, mis mul siin ees on, oli vähemalt ajakirjanike ja võib-olla ka pärnakate poolt väga oodatud, sest et sotsiaaldemokraadid, kes on viimasel ajal väga edukaid tulemusi Pärnusse teinud mude valimistel, oodata seda, et millega nad üllatavad kohalikel valimistel ja minu ees on just sots sdemmide lehekülg, kus nad ütlevad välja oma põhimõtted. Ootasime põnevusega sellepärast et me arvasime, et seal on midagi põhimõtteliselt, et väga-väga-väga uut ja et see dokument on põhjalikult ettevalmistatud niukseid pettumus oli natuke see, et need välja toonud oma põhimõtted. Ja nendeks põhimõteteks on esiteks, kõrgeim võim linnas kuulub pärnakale. Noh, selles mõttes väga loosunglik lause ja ma ütleks seda, et, Nagu eitavad jumala olemas, kuidas, kuidas siis teisiti on? Või linnavõim läheb linnaossa noh, põhimõtteliselt juriidiliselt on ta seal linnaosas nagu kogu kogu aeg olnud linnavõimu otsused rajanevad informatsioonile, uuringutele. Mitte siis soola puhub mesele. Kui ega horoskoopide kuigi minu meelest on enam-vähem informatsioonil on ikka põhiline eelmised uuringud, aga küsimuses, millisele informatsioonile või võtame näiteks linn, ettevõtjad ehitavad? See on muidugi väga mõttes enam-vähem tähele. Suhteliselt nõutuks või näiteks pärnunoored võtavad linna omaks. Seisame pärnaka tervise eest. Teeme koostööd kõigi linnakodanike ja nende ühendustega. Vot need on, ses mõttes ei saa öelda, et ükski põhimõtteline vale oleks. Aga nüüd ma olen küll täiesti kindel, et kui me kruvime kasvõi kümmekond aastat tagasi, siis täpselt needsamad põhimõtted leiame nii-öelda munitsipaaltasandilt riigi tasandilt ja kindlasti ka. Presidendivalimised loosungite hullud sarnased, sarnased valimisloosungid olid, mis. Et olla lõpuni aus, on sotsid võtnud ka mõned hästi-hästi rängad sellised konkreetsed kohustused. Ja on lubatud näiteks, et nad ehitavad Pärnu linnas uue raamatukoguhoone lõpuni neid konkreetsemaid võimaldama alates 2006.-st aastast õpilastele töövihikut tasuta ja neid konkreetseid, selliseid punkte on ka oma kümmekond ja lõpuks siiski oma kolm, 30. Natuke igav oli see programm aga samas on andnud pärast ka selliseid ülipõnevaid ettepanekuid. Näiteks Reformierakond üllatas sellega, et Pärnusse trammi ja see, tegi linnakodanikud, ajakirjanikud päris nõutu, metroo metrood ei olnud, aga tramm oli Isamaaliit Ta arvas sellise asja välja, et kuna linnakassas on vähe raha ja väga paljud inimesed tulevad pealinnast Tallinnat veetma. Et eraettevõtjad saad raha endale linnale ja midagi ööbimismaks tuleks panna. Noh, tegelikult sellist ööbimismaksu väidetavalt on ka mitmes Euroopa sellises suvituslinnas kehtestatud. Kindlasti, aga kahjuks läheb see meie maksuseadusega vastuollu, nii et mõnda punkti tuleb ka nii-öelda Toompea tasandil maksuseaduses muuta. Võib-olla isegi Euroopa Liidu seadusandlusest tuleks muuta ja. Saab ju tegelikult sõnast kuidagi teistmoodi, ei pea ütlema ööbimismidagi muud, kuna nii palju, kuna väga paljudes Euroopa linnades on ka tegelikult olemas sellised asjad. No juristid on välja uurinud, et ongi kohaliku maksuna on see tõlgendatav, aga siiski teda kehtestada ei saa. Väikese juriidilise vastuolu tõtt, aga ta idee iseenesest ma ei tea, kuidas tallinlastele tundub, et lähete Pärnusse ja noh, 50 krooni ei ole ju palju selle eest, kui te veedate. Kuna jutuks sama asi ka Tallinna puhul, et kehtestada turismimaksu, aga see oli minu teada jah, siin ikka. Sa veidi vastuoluline, kuidagi põhiseaduse ja millega, millega iganes, et nii võib nagu iga linn ja iga saar ja iga vald kehtestas Igal juhul, kes tahab uute maksude kehtestamist, võib arvestada, et see on ebapopulaarne ettepanek. Ja noh, on olnud ka selliseid ettepanekuid, et Pärnu kesklinnas teha tasuta parkimine. Selline eelnõu on isegi volikogu teisel teisel lugemisel olnud, noh, kas me kujutame seda segadust ette, mis seal toimus, kesklinn on niigi ummistatud, tänavad tänavad kitsad. Aga enne valimisi selline ettepanek teha on ju väga ja väga mõnus, need toetuste igal juhul igal juhul leiame. Aga ma ei tea, kui nüüd Pärnu teemaga natuke edasi minna, siis enne saadet me rääkisime, et küll on tehtud uuringuid sellest, milliseid valijaid, milliseid erakondi, persoone toetada kogu riigi tasandil, aga ei ole maakondi uuritud, ei ole ühtegi sellist usaldusväärset uuringut tehtud näiteks Pärnu linna maakonna kohta, et kuidas seal milliseid erakondi eelistatakse. Ja seekord oli nii, et isamaaliidu Pärnu osakond korraldas ise sellise küsitluse ja küsitleti 440 kaheksat inimest. Ja, ja tulemus oli üsna ootamatu. Paljude jaoks konkurentide jaoks oli üllatus see, et Isamaaliit teinud ennast võitjaks läbi selle selle uuringu vaid kuulutas välja selle, et kõige rohkem pärnakatest toetab Reformierakonda ja eriti olukalt selliselt, et reformi Reformierakonna toetajaskond on koguni 35 protsenti. Teist-kolmandat kohta jagaksid siis 16 protsendiga Res Publica ja Keskerakond. Isamaaliit jääks hästi napilt alla, nagu oleks siis toetajaskonda, 15 protsenti. On selline asi nagu linnakodanikeühendus Pärnus, mis siis eesotsas Mark Soosaarega pakub erakondadele tugevalt konkurentsi, nende toetus oleks kuskil 10 protsenti, sotsiaaltennidel seitse, Rahvaliidul ainult ükspärasel. Palju poleemikat selle üle, et noh, et kas sellist uuringut üldse tohiks nii-öelda laiemale avalikkusele tutvustada? Me otsustasime lehes seda siiski siiski teha. Ja. Lisades juurde, et see on Isamaaliidu tellitud Väga selgelt juurde, et see on Isamaaliidu poolt tellitud läbi ka läbi läbi viidud. Sealt sündis idee, et võib-olla peaks just maakondades erakonnad koos tellima noh, leidma niis palju konsensust, et tellima koos mõned usaldusväärselt. Uuringufirmad, sellise sellise uuringu kokkulepped saavad, ei tea, sõltub muidugi tulemusest. Aga siis näitas ka üllatus, kui ma erakondade toetuse lugesin ette, siis kuna küsiti rahva arvamust, siis linnapäev, kui rahvas valiks linnapea, siis oleks selleks Mark Soosaar. Protsent on koguni 30. 25 protsenti toetus sai härra Allikmägi, kes on Reformierakonna liider ja mäletavasti Pärnu linna eelmine linnapea. Hetkel on Reformierakond nimelt opositsioonis, Pärnus ja võimul on Keskerakond ja Res Publica. Res Publica juhte, täna linnapea, härrakaolan, tõotus toetust 22 protsenti Keskerakonna linna või vabandust, Isamaaliidu enda linnapeakandidaadil Marta Allikul toetust 10 protsenti ja Keskerakonnal seitse. Mina isiklikult ja toimetus on palju arutanud, et me ei tunneta seda. Reformierakonnal oleks hetkel Pärnus nii suur ja võimas ülekaal. Kuigi ilmselt Pärnu puhul mängib alati rolli see, et võimulolijad muutuvad ebapopulaarseks ja opositsioon alati tee kogub enne valimisi tugevasti toetust juurde, see on väga, väga, väga, väga tüüpiline. Mis Pärnu linnale endale võib-olla hea on veel ka sellest läinud nädalal kirjutatud, kirjutanud siis paljud arvavad seda, et Pärnu linnale oleks stabiilsuse mõttes võib-olla hea, kui jätkuks Res Publica ja Keskerakonna on Keskerakonna liit, et sellised vapustused ei oleks head. Ja just see Reformierakonna viimane linnapea härra Allik mägi muutus võimul olles ka järk-järgult üsna ebapopulaarne. Matthias kaevati tema vanu majandustehinguid kuid ehitusfirma eesotsas ja omanik, omanik oli. Ja Ma ütleks ka seda, et tema linnavalitsus muutus ka läbi selle järk-järgult üsna üsna üsna üsna jõuetuks. Mul on üks spekulatsioone selle kohta, miks Isamaaliidu uuring näitab Reformierakonda kõige suuremana. See on minu meelest Isamaaliidu poolt üleriiklikult selline taktika valitud, et Me hirmutame nüüd Reformierakonnaga sest Reformierakond kuulub valitsusse. Väidetakse, et ta on nagu Keskerakonna mõju all seal ja ta Koonderakonna astub. Nii et noh, siin tegelikult nagu reformile erakonnaga hirmutatakse valijaid ja selle tema suure toetuse Nii-öelda publitseerimise kui afišeerimisega loodetakse, et valijat vastupidi, lähevad nüüd hääletama tema vastu. Ma tahaksin korraks tagasi pöörduda selle juurde, mida me natuke aega tagasi rääkisime, ehk siis needsamad valimisloosungite valimislubadused, mida sa ka siin ette lugesid. Et et sa mainisid, et nad, et nad on üsna sellised üldsõnalised, paljud ja võiksid olla täpselt samasugused ka, mis oli 10 aastat tagasi. Aga noh, mulle endale tundub see, kui ma vaatan seda, mis suunas meie valimised, see on arenenud viimase 10 aasta jooksul, siis me tegelikult me näeme seda, et mida, mida aasta edasi, seda konkreetsemaks on nagu üldiselt lubadused muutunud. Aga aga tegelikult see, see võib olla ka vastutustundetu. Mina minule valijana meeldib rohkem tegelikult pigem üldsõnaline lubadus kui lubadus, kus öeldakse, et, et, et sa oled 500 krooni või ta tasuta interneti või lubatakse nii-öelda sellist rahaasju, sellepärast et niisuguste väga lihtsalt sihukeste konsumeristlike lubadustega tekib niisugune oht, et parteid käituvad nagu turul ja siis lõpptulemus on see, et nad moodustavad valitsuse ja, ja no need on käsist-jalust seotud selliste suurte kohustustega, mis on nii-öelda populistlikud, endale võetud. Ja siis ja iga iga järgmise valimisega on on tegevusruumi jällegi väiksem, kuna kuna vanad kohustused, kohustused on avaliku võimu juba juba nii-öelda käsist-jalust sidunud. Mulle meeldib sellepärast rohkem kui, kui tõstetakse oma niisugusi üldisai üldisi suundi, mitte ei püüta 11 populismiga üle trumbata. No aga siin tekib seesama probleem, et alati, et keda inimene valib, et kas ta valib üksikisikut või valib erakonda ja nende erakondade loosungid on sedavõrd needsamad tellide loosungid, mida on 10 10 10 tükki, ma arvan, nendele samadele põhimõtetele ei saa alla kirjutamata jätta, Isamaaliit ei, Keskerakond isegi Res Publica. Mida nii nii üldised üllad, põhipõhimõtted, seda, seda, seda küll. Aga vaat siin ongi see küsimus, et kumma kummaga peaks siis nagu välja minema, eks nii nagu Külli-Riin ütles, mina ka toetan teda selles mõttes, et niisugused konkreetsed lubadused on täpselt nagu häälte ostmine viinapudeliga. See seal ei ole midagi rohkemat, see on see tuntud taktika, midagi Reformierakond alati kasutanud, me alandame, maksusid, eks ju, see on selge materiaalne aspekt, aga tegelikult, kas meie ühiskond ei ole siiski arenenud nii kaugele, et me tahaksime nagu mingit järjepidevust või stabiilsust, et mina näiteks oleks ka oodanud, eriti Tallinna puhul ma oleks oodanud just niisuguste stabiilsusele või püsivale arengule orienteeritud skeeme või ettepanekuid. Me oleme näinud, Tõnis Palts on esinenud isiklikult eks ju, Postimehe veergudel paaril korral nendeni sihukeste, oma nägemustega. Seal on minu meelest mingi aine selleks, mille suunas oleksid pidanud ka erakonnad liikuma, et me vaatame nagu Tallinna kui tervikliku organismi ja püüame leida siin nagu selle tervikliku organismi jaoks lahendusi. Et me ei räägi ainult kas teedest või ainult pensionäridest või ainult sotsiaalmajadest, eks ju. Linn on ikkagi terviklik organism ja me peaksime kõigepealt nägema mingeid strateegilisi plaane, kuidas linn areneb, eks ju, kuidas, kuidas ta terviklikult arenev, kuidas tema elanikkond nagu võib ennast üha paremini selles linnas tunda mitte ei püüta niimoodi neid üksikuid grupp üles osta hääletajate gruppe. Aga siin on see põhjus minu meelest selles, et kuna meil kohalike valimiste hääletus, aktiivsus on ennustatavalt väga madal, võib-olla jääb isegi alla 50 protsendi siis lihtsalt erakonnad neil ei jää muud üle, kui nad peavad ka neid väheseid aktiviseerima, kes ehk lähevad valimistele just selliste konkreetsete lubadustega. Vähemasti Tallinnasse on nii ja naa. Tallinn on, kas sotsid pakuvad välja tasuta linnatransporti, mis on hoopis midagi muud kui Pärnus? Ja, ja nendesamade selliste väga niisuguste konkreetsete ja tarbijal ikka loosungitega on ka see oht, et kui nad nüüd ei täitu, siis valijatel tee niisugune üldine pettumus poliitikutes tegelikult süveneb selle tulemusel, et mida ma tahan öelda, pole mitte see, et et parteidel kui üldse midagi lubagu, vaid et need peaksid siis selgeks tegema oma prioriteedid. Ja, ja mitte esitama neid selliselt, et iga inimene saab 500 krooni Nonii vaid näiteks see glühendame näiteks lasteaiajärjekordi aastaks see nii ja nii palju noh, midagi sellist ma ootaksin. Ei no eks seda on ka Pärnu, sotsid on sellised paadipakkumisi teinud, aga vaata kui jääda noh, väga üldsõnaliseks, nende valimisloosungitega, siis võib öelda ka seda, et ei ole mõne aasta pärast ka midagi kontrollida. Samas tõesti olen nõus seda väga konkreetne lubadus, kui neid lubadusi on ka palju, siis on selge see, et ei saa mitte kunagi sotsid ainsana võimule ei saa Res Publica ainsale võimule vaati peale valimisi järgnevat läbi rääkimised koalitsiooni moodustamiseks ja siis taas võetakse killuke ühelt poolt, killuke, teiselt poolt, nii et need unistusi mitte iialgi ei täitu. Mida täna välja pakutud? Nende kuldsete sõnadega lõpetab tänase saate aitäh. Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevaleht, Margus Mets, Pärnu Postimeessaatejuht, Mart Ummelas järgmisel pühapäeval Aarne Rannamäe juhtimisel juba edasi.