Või? Või? Õige linna modell võiks ringina, karjud kell ja pargipingi ja käid. Varane, kuid seni tuleb leppida, et maailmas ajavad suuri asju ikka suured inimesed. Ja kui jätta kõrvale hinnang kastmas alati lastest paremini teevadki, on täiskasvanud siiski koostanud lastele n-astmes x kooliprogrammi mis kõik on teistest paremad. Ühed nõuavad võimalikult suurt mahtu matemaatikale, teised tööõpetusele, kolmandad humanitaaraladele, neljandat bioloogiale ja nii edasi ja nii edasi. Kõigil on omajagu õigust. Aga küll on hea, et siiski ka muusikaõpetusele on jäänud terve tund nädalas. Eks katsuge välja arvutada, mis kasu ta võiks tuua. Seda tundi saab ju teha mitmeti ka nõndamoodi, et klassis mängitakse trips traps, trulli või laevade põhjalaskmist ja mitte pilli. Väga tiheda kaasahaarava läbimõeldud töö korral aga suudab pedagoog siiski noori inimesi tuua kas muusika kaunile maailmale õige lähedale või isegi selle maailma sisse. Arvan, et tänase muusikalise tunni kuulajaskond on küll siin saates musitseerijatest hea poolest kaugele ette jõudnud kuid istugem siiski korraks koos ühte lauluklassi. See nende tööd ei sega ja kuulakem Teie, nähtamatu ja kuuldamatu osavõtul hakkab sündima muusika. Ja miks mitte pidada natukene aru rahvusvahelisel lastekaitsepäeval ka mõnedest laste muusikalise kasvatuse aspektidest. Kohtadel. See on Tallinna 21. keskkooli kolmas b klass mille Eesti NSV rahvakunstnik professor Heino Kaljuste võttis juba algusest peale enda käe alla. Kuigi selles koolis on ka muusikalise kallakuga klassid, siis kolmas b nende hulka ei kuulu ja lapsed on siin kõik nii-öelda tavalised vastu võetud ilma musikaalsuse katseteta. Eksperiment on selles mõttes. Kõigepealt olen püüdnud esimesest klassist alates rakendada nüüd juba muudetud algklasside jaoks muudetud õppeprogrammi see tähendab ees esijärjes oleme lülitanud sisse muusika kuulamise uut temaatikat. Me teame, et üle Vene Föderatsiooni on hästi populaarseks saanud Dmitri Kabaliski muusika kuulamise kontseptsioon. Oleme üht-teist sealt võtnud siis edasi oleme rakendanud selle klassiga juba üsna mitu aastat algusest peale, peaaegu juba instrumentaalsete muusikat klassis. See tähendab eksperiment ongi nimelt selles, et kuidas õpilased õpilaste laulu huvi, muusikahuvi, see huvi nendel siis kasvab või kahaneb. Selles mõttes on ta eksperiment, ma ütleksin nii, mujal maailmas tehakse ju laulmistunde põhiliselt kõik ikka nii, et laulmine ja pillimäng on käsikäes. Meil mõnevõrra instrumentaalmuusika on viimastel aastatel või viimastel aastakümnetel jäänud nagu vildikesi soiku Esialgne tulemusena püsti sealt lootust, et kui me tõesti suudaksime selle instrumentaalmuusika esitamise klassis kõigepealt saate pillidena ja nüüd kolmandast klassist peale juba ka meloodia pillidena plokkflöödid ikka rohkem ja rohkem tunni öelda koostisossa, siis ma usun, et see laste musitseeris rõõm ja, ja muusikahuvi kindlasti kasvab, kui laps mängib mõnda pilli ja pilli, ta ei mängi ju niivõrd kuuldekujutluste ja kui kõrva järgi, kuivõrd temale ette antud nii-öelda märgistiku järgi sõrmed tuleb selles kohas. See auk tuleb kinni panna või selle, selle haamriga löömes seda klahvi, see on mehaaniline tegevusi, sellest mehaanilist tegevust kujuneb tal välja juba juba harjumusots, sedasama meloodiliselt käiku juba õigesti mängida. Esialgu mehaanilisest tegevusest kujuneb välja juba niisugune muusikaline tegevus ja ma pean ütlema, et need lapsed tõesti me alustasime kolm aastat tagasi, kus üks kolmandik klassi oli puhtaid viisipidajaid, üks kolmandik lapsi oli need nõndanimetatud toelt lauljaid, kes laulsid teisena teise teise toel ja siinsamas läksid kuskile metsa, kui nad üksipäini ori. Ja kolmas grupp oli selliseid, kes no väga kitsa ulatusega kahe kolme astme ulatuses laulsid ja neljas grupp on need, kes ainult rääkisid. Rääkijate grupp on mul peaaegu täiesti kadunud ja on jäänud järgi juba kindlalt esimene hääl, esimene grupp domineerib, õigemini me praegu enam ei diferentseeriti neid mitte nii laulu võimete järgi, aga juba hääleulatuse järgi, nii et mul on viisipidajad, lapsed, esimeses hääles viisipidajad, lapsed teises hääles, sest juba teise klassi lõpust me alustasime mitmehäälset laulmist klassis meil avamate üheselt vaid juba kahehäälselt. Ja nõnda edasi ja nõnda edasi. See selline selline instrumentaalne, vokaalne sugune süntees. See loob nähtavasti ka eelduse laste, laste, nii-öelda kuuldekujutluste, mis on aluseks viisipidamisele ja, ja musitseerimisele. Lasteviisipidamise väljaarendamisele. Mõistagi oli meie jutuajamine väljaspool klassi ja väljaspool tundi tund ise ka kulges tõepoolest nii tihedalt, et ma ei märganud kordagi, et mõni laps oleks hetkekski tähelepanu oma õpetajalt kõrvale suunanud. Kuulakem edasi. Kuna kooliaasta lõpeb, siis järelikult on läbi hooaja lõpus teha juba kokkuvõtteid aasta töödest pidanud oma lõhn ja kõigepealtvaatajale, mis oli, tulebki välja, näevad välja ei taha astme poisina rangete valimistesse peale, nüüd olenevalt enda heani jõudnud, nad on käinud meil siin Eestimaal. Kõige lõpuks võib-olla laseme sama nootidega väikse riigikese ja olete juba äravõetav. Viimas. Nii paneme selle liiast ju. Teevad kõik esimese telje grupilaatide passi ja ja kõik pest koos jah ju siia jah. Nii ja nüüd teise hääle ja passi laule ta pandi laule, laulavad alla poolasid jah. Võib-olla sammulised vastu perioodi? Esimene hääl, esimene hääl praegu laulus, onlik mada teie jaoks, jah, aga hallide passide joo jah. Nii olete päris suvi, aga nüüd siis mõistatus, laul, mis ma talle ütlesin, et kas mõistetute ära, mis lugu see võib olla? Algavad peale esimese häälelauliku sõnadega kõrgelt ei ole ju nii soo. Ülalt peale käid ja teeroim aru saada, sest käsi püsti, Tanja. No muidugi ma käed, enamus püssi laseb, ütleme koorides. Lävel raamatud lahti, kellel on ta täna osalema ei ole. Lava ja. Päris tubli, aga nüüd võtame oma pillid välja, kuna seal labajalavalss Tantsulambid, siis vaatame nüüd need, kes on edasi jõudnud. Meil on poole teenistujale interaadi, need trammitee, neid laule laulavad Ümera. Neid, kes olid pillimehed ja peagi jõuljad juba, aga teeme rendiks aeglasemalt. Jah. Jaa. Päris kenasti tuli väljakütile kohutava ilusate kakk klaverit ja see nimi mis paitab temale, käisime seal ka mõned teised. Laulame mängime. Päris tublid olete nende kõrveleivatantsu Iraas järgmise astme paremini veenduma, mille juurde siis hakkame mõnede Valti mängima. Interprokuröri tööle. Viimane. Teeme. Meenutava meenutada kontroll nendes linnades, mida meie oleme teisel poolaastal õppinud tundma kuulmise järgi mõned vaskpillid ja mõned puuvili. Jätame lapsed praegu pillide tämbrid ära mõistatama, et hakata juttu professor Heino kaljustega. Nii klassi on küllalt suur ja muidugi individuaalselt igaühele võib olla, läheneda ei jõuagi alati tunni käigus tunde on ju ainult üks nädalase, aga sedagi sedagi 40 minutit Healise koordil selles koolis. Nii, aga kas teil on mingisugune ülevaade, kas see kolmandik lapsi, kes kohe viisi pidas, millised olid nende muusika kogemused eelne olnud koolile eelneval perioodil? Nende muusikaliselt ilmselt need lapsed on enamust pärit just nii-öelda laulu lembelasematest, keskkondadest. Seal on väga palju neid, ma tean, isa emad laulavad ja nii-öelda juba juba nii-öelda pärimuslikult annat soodsamas olukorras. Ja väga paljud nendest käisid lasteaedadesse ja nad läksid nad laulutundides. Laulutundi on saanud lasteaiast tarvis, et enne kooli tegeldakse laulmisega, need lapsed olid ka sellega rohkem. Enamus lapsi olid tegelenud. See oli väga erinev, aga praegu tasemed lähenevad kogu aeg. Kahtlematult selle kolme aasta jooksul see ühinemine ei ole veel tervikuna veel toimunud. Me tänagi tunnis kuulsime, ikka on neid lapsi veel, kes laulavad veel niinimetatud bassihäälega kuskil seal ja neid on selles 36-st järelejäänud vast veel. Lauljat, kes laulavad teatud ulatuses teatud noote, laulavad väga puhtalt mulle muuseas, iga lapse kohta olemas väike perfokaart kus on algusest peale nende see hääle arenemine. Hääle evolutsioon on kirjas iga aasta lõpul. Me teeme ja selle aasta lõppu ma teen ka nendega veel niisuguseid, noh, aastalõpukontrolli, kus ma kontrollin, millised noodid, millised kõrgused on juurde tulnud endale ja see on tore, on märgata, et igalühel midagi kuskilt tulevad juurde diapasoon laieneb, siis loodame, et et paari aasta jooksul on. On on plass juba juba sajaprotsendiliselt viisi, pidas. Seda on muidugi huvita, mõne aasta pärast teada saada. No ütleme aastat kolm veel ja siis ehk on need viimased moi kallased ka juba teistega teistele lähedale jõudnud. Seda vokaalses mõttes, kuid masinalt neljanda klassi lõbusamalt suut terve klass suuteline mängima, väga puhtalt instrumentaalmuusikat juba andnud, ma mõtlen flop kella mängib ksülofoni ja muid laste pille, mis meie käsutuses on. Tähendab praktiliselt me ei saa praegu võrrelda ühte tavalist klassi, kus niisugust tööd ei tehta vaid noh, kus on tavalised laulu tunnide. Aga no teie pedagoogi kogemused nähtavasti ütlevad ka siiski, kui suur see erinevus võiks olla? No kõigepealt see erinevus oleneb kõigepealt õpetajate tasemel tasemest ja peab ütlema, et meie vabariigis on terve rida väga tublisid õpetajaid kes noh, nad on kõik ütleme selle võib-olla nende aastatega, nii nagu me mina praegu siin teen püüan leida ja otsida uusi Pille ja kombineerida siin üht-teist, kes samuti teevad ja, ja peab ütlema, et nende nende muusikaline tase klassis on ka üsna kõrge. Kuid kahjuks peab ütlema, et enam muusikaõpetajaid koolides isegi ei vaevu käima seal laste pillikauplus laste mänguasjade kaupluses, kus müüakse ka aeg-ajalt üht-teist laste pilli, mida on tarvis Felixi kohelda, tagant aidata. Ja see pill on suurepärane vahend muusikatunnis. Ma pean ütlema, et nende õpetajate tunnid, kus domineerivalt laulmine siis kahtlematult see tunni intensiivsus ja tunni lastesugune huvitatud see muusika vastu on kahtlematult märgatavalt madalam ja neid, neid klasse on ikka meil praegu veel üsna palju. Seda ma võin öelda kogemuste põhjal, mida ma olen saanud Tallinna riikliku konservatooriumi üliõpilastega praktikal olles koolides, Tallinna koolides. Üks lugu tahvli püssikontaktiga, selle lookesed püüame täna ära laulda. Meie märkused palun ole. Esimesel abielu ei saa jah, ja rooli kohe esimese pilguga ju esindatud siin kõik koos neli rida kolm, neli. Tunnistan, et olen aeg-ajalt teinud tunni käigust mõningaid kärpeid seda mitte ilustamise, vaid aja kokkuhoiu mõttes. Ent esimesed nii-öelda proovivariandid olen küll andnud, et lõpptulemusega saaks paremini võrrelda. Ja muidugi teeb järgminegi tund veel korrektuure paremuse poole. Kogu maailmapedagoogika on alati otsinud kõige õigemat metoodika, neid metoodikaid on üsna mitmete, nimetasite ka paljaskit, eks ole, Me teame, Carlorfon oli suur eksperimentaatori ja tema süsteemi kasutatakse väga palju koday süsteem olnud laste õpetamisel igal pool on ilmselt oma head ja oma vead. Ideaalne süsteem, võib-olla ehk kujuneb mitmetest süsteemidest kokkuhoida? Et see on päris tõsi, sest et te juba mainisite siin kavaliski süsteemi ega polekski süsteemi eelis ja ütleksime tema nii-öelda. Raskuspunkt asub kõigepealt muusika kuulamisel, ta püüab seal temaatiseerida, seda kuulatavad muusikat, tsüklit aastate kaupa veerandi kaupa. Ja see on tõesti üks niisugune kiirdu kiiduvat asi, millest Me oleme ka osa võtnud, aga ma ütlen rõhutan just osa. Sest et ega pole siiski meid, oli see muusika kuulamist, lõik domineerivalt tunnis üle võib selle üle poole tunni kuulatakse ja vähem, kui pool mängitakse ja lauldakse või õigemini mängitakse, veel vähem lauldakse võib-olla rohkem, kui mängitaks. Karl orsi meetodis domineerib instrumentaalne muusika. Kui me vaatame tema õpikuid ja tema laulikuid, siis vokaalne osan küllaltki primitiivne, seal aga samal ajal on, on se instrumentaalne muusika haruldaselt paika pandud. Kõige kõigepealt väga huvitava instrumentaariumi kaudu, mida Karl Orphon ise välja töötanud ja tema suurvärk, mis siis milles on rakendust leidnud, siis ta nagu instrumentaariumi on väga niisuguse suure järjekindlusega väiksest väikesest nii-öelda killust peale kuni suurvormini välja arendatud metoodika. Kuna ütleksin, vaataksime koday meetodit. Kuna kodaim meetodid, siis, siis näeme, et koday meetodist domineerib laululine külg tähendab inimhääle rakendamine. Kuid sealjuures koda ei rakenda väga tublisti tugevanusena Carlorfi meetodi elemente. Need ütlesid õigesti, igalühel on oma head ja vead ja tundub nii, et et see ideaalne meetod, mida me praegu otsime ja mida me mida me eksperimenteerimine, seisnebki selles, et võta igalt poolt igast meetodist see, mis meile kõige paremini sobib, mis meil on võimalik rakendada selle sünteesina välja pakkuda lastele siis sellise kombineeritud meetodi. No üks meie mõtteid ja soove on ka selle tööga, mida ma siin koolis praegu teen, neid erinevaid meetodit kokku sobitada. Muidu ei ole vahest päris juhuslik, et Heino Kaljuste töö laboratoorium on just siin, 20 esimeses keskkoolis kolmekümnendail aastail samas majas, milles tookord deõpetust üksnes algkooliprogrammi ulatuses töötasid lauluõpetajana Riho Päts, kes samuti katsetas tolle aja kohta väga uudsetel meetoditel, kaasa arvatud ka nõndanimetatud relatiivne noodilugemissüsteem, mis hiljem kogu maailmas millegipärast nõndanimetatud absoluutsüsteemi poolt kõrvale tõrjuti. Tal oli ka plokkflööti orkester ja neid õpetamissüsteeme uuristab metoodiliselt kuni oma elu lõpuni. Klassitund 20 esimeses keskkoolis aga läheneb praegu lõpukellale. Oletame, et nüüd on ideaalilähedane meetod lõpuks leitud mis sobib näiteks meie oludele võib-olla kõige paremini. Aga kohe tekib suur takistus, pole ju pille kuskilt võtta. Aastaid tagasi ma tegin ühe saate, mille pealgi. Ettevaatust, muusikalised mänguasjad. Ma vaatasin läbi kõik need mänguasjad, mis on meie lastele mõeldud viad, mis teevad häält ja lihtsalt ihukarvad ajab püsti see, kui häälest ära kõik need pillid on. Ja see on nähtavasti asi, mis ei nihku niipea. See on täpselt nii ja ma pean ütlema nende lastepillide kohta, et ega neid pille meie terve terve liidu ulatuses ei ole mitte vähe, neid tehakse massiliselt, ilmselt on spetsialiseerunud vabrikut või suurte vabrikute juures osakonnad. Aga nendes ilmselt nendes firmades puudub no kasvõi kõige elementaarsem pilli häälestaja või, või, või niisugune kalkulaator reguleerija, kes, kes suudaks pilli kõige elementaarsemat häälde panna. Mul on tunne, et selles osas peaks nähtavasti siin isegi meie haridusministeerium võtma julguse enda peale ja kas või üleliidulisele kuskil kuskil sobival kohal selle probleemiga välja tulema, et nimelt ära kasutada need võimalused, mida meil praegu juba on olemas, kuid kui, sest see oleks ka ideaalne koduse muusikalise kasvatuse võima, las see hakkab ise sealt meloodiat. Nendeks läks ksülofon, mida ma, mida ma kasutan, mis kõlab ideaalselt, paljud inimesed, küsisin, kus ma sellise kõlariga ksülofon olen saanud. Aga ma ostsin selle Harju rajoonist trepikauplusest, ostsime kokku kolm ksülofoni kokku ja sellest kolme ksülofoni baasilt. Ma tegin üheksilofoni, tähendab, ta oli võimalus siis sealt otsida kvaliteetsed, nii-öelda klahve ja nõnda edasi, vaid pulki, seal samuti ka metallofonidega metalle. Phony ostsin ma ka üsna mitu tükki ja viilisin, saagisin ja üles ja alla ja kuni sain kokku. Minule vajaliku, aga seda võib, on võimalik juba vabrikus teha, teha, kui nii massiliselt valmistaks, seltsis on ainult üks, üks väike, täiendav nisugune liigutus juurde saab üks, üks koht tuleb juurde panna või kaks kohta, kes, kes häälestavat ning Pille ja Ma usun, et ma usun. Selline reaalne võimalus siiski meie liidus siiski peitub, et, et hakata valmistama, kui me juba teistele kaupadele paneme kvaliteedimärgid juurde, siis siis oleks aeg hakata kvaliteedimärgiga laste ksülofoni metallofoni välja andma. Ma kujutan ette, et see on lihtsalt teadmatus, millist kahju see tegelikkuses võib tuua ja meie vabariigis neid pille vist suurt ei valmistata. Laste pille aga hiljaaegu mulle sattus kätte, see on Tartu plastmasstoodete tehtud. Panime panid flöödi moodi vile, niisugune pisikene. Ja see on ka niimoodi, et see astmestik läheb nii mõttes proportsionaalselt, järelikult pooltoonid puuduvad. Mis mõte sellisel sellisel pillil on seal? Veel üks kord tundi. Aitäh. Mitme aasta pärast soovitate uuesti kohtuda, samal teemal. Võrrelda. Mitte enne kahte aastat. Siis me saame juba midagi uut rääkida, nad ju haridusministeeriumi ainekomisjon teeb oma ettepanekud ka nüüd, võib-olla selle põhjal, mida me siin teeme ja mida mida ma olen nüüd juba teine aasta juba juba kuidagimoodi rõhuda, oli ka selle instrumentaalmuusika osatähtsuse suurendamist. Me tahame ju kõiki neid, kui lõpuks siis ka laulikutesse õpikutes sisse panna, mida me siin teeme? Ma pean ütlema, seda eksperiment näitab, kui praegu sellele, et lapsed ja mind rõõmustab eriti see, et need vähem viisi pidevad lapsed harjutavad kodus. Mõned lapsevanemad on, öeldi, et lapsed teevad, harjutavad kodus rohkem plokkflööti kui või õpivad seal muid asju, see on muidugi paha, aga, aga, aga minule teeb see rõõmu. Lapsel on nii suur huvi selle vastu. Lapsel oma pill ja ta tõesti hommikul tõuseb üles, aga plokkflöödi mängime, õhtu läheb magama, mängib plokkflööti ja nad mängivad juba ka niisuguseid asju, mida ma pole, ma vaatan, jälgin kõrvalt, mida ma pole klassi õpetanud, geid, nad ise uurivad noodist välja, juba võime juba ise avastada. Maailm. Aga see oli nüüd juba helilint, 21. mail olnud Ellerheina tuhandendat kontserdist saate lõpuni jäänud aja jätamegi mõnedele lauludele, sealt. Raivo Kõrgemägi üks kutsikas sõnad Kersti Merilaas soli liigliik oja. Minu ema sõnad Olivia Saar soli Anneli Novikova. X liita näiti viili. Märki. Heino Kaljuste, mu kodumaa sõnad Kersti Merilaas. Laulu saadab Tallinna muusikakooli viiuldajate ansambel. Stocous mõistatus taktarakovi eestikeelne tekst Julius Oro Gennadi Badelski laule Antsust ja tantsus. Sõnad Kaarel korsel saadavad trummidel Tarvi Jaago, Mati Põdra kontrabassil. Veljo Tormis lauliku lapsepõli sõnad rahvaluule, soli, kadi, valges. Arni meeline abletta. Klipla tekst on võetud Rootsi mütoloogiast Smolandis teksti sisuks on loits vaenlaste peletamiseks. Ütle talle need sõnad. Ja puhuda poole, siis ta ei tea kuhu minna ega oska sulle midagi vastata.