Kas oledki proovinud isi Launigi ja noh, niimoodi, et yhe mõtledki laulusõnad, väljendid diviisi k? Mina kõik see aeg arvasime laule teha pole kuigi raske. Ainult Tarmi synni arvata, mis asjast selles laulus rääkida ja siis kirjutada kõik ilusti paberil ja hakkad viisi ümisema. Aga võta näpust. Teate, mul ei tulnud sinist nuki midagi välja tagati ma räägingi, kuidas küll asi onni? Ja mäletate, kui ma viimast korjasin, lähti raadius käisin siis ma lubasin kiilid kevadeks parandan kõikuma, neljad viiteks. Ja seda ma ka tegin. Meie õpetaja ütles Justin enne klassi ees, et kõige paremad õpilased, kes teise klassi lõputunnistusele saavad ainult väga head hinded. Väga ja noh, see käendabki Vii. On häälts Kersti ja piire. Me istume Kerstiga kõrvuti pingis ja selle peale, kui kuulsime, et meil on tunnistusel kõik viied. Me võtsime salaja laualt üksteise käest kinni ja viis tiimi hästi kõvasti. Õpetaja ise ütles, et eesrindlik Kui ma siis heina hakkasin tulema, mu süda, Tunne oli ta tihti laulda. Mulle meeldib kõige rohkem see laul, kepi küll, et rong, see sõitis, tsuh-tsuh-tsuh, piilu Pärtel rängi. Tere haigeid, kellele tabelid näljapiilu parkiv tukkuma kiisud ja kutsud lendavaid kukerpalli laule. Aga kui ma sidendi laulul niisilist mulle sammusin, tuli mulle äkki niisugune mõte, et see rongilaulu ilus ja lõbus, aga ei räägi midagi qualistiga sellest, et mul on kõik vihjed, et ma sain kolmandasse klassi. Ja teate siis Mi järsku tuligi niisugune mõte, et ma lähen tuppa ja teen ise uue laulukoolist ja õppimisest. Niimoodi ma siis tuppa Jaaksingi, sain veel vanaema käest riielda, et tohollu, kes sul nüüd kannul neid niiviisi kihutad, ei märka poriseid jalgu juukseid aga puhtaks pühkima ja. Mul on kõik. Ja ma kardan, et need. Nüüd mul pole aega tantsinist, kui ei lähtu kirjutida viisidega. Hüüdsin mina vastu ja viskasin portrylija valitu toolile. Uryu ütles vanaema. Klassis korralikud õpilased kyll kõik vihjed on kodus sedasi räpakalt käituvad. Sain siis aru küll, et sibule minust ilus. Aga kõikesile askellusega läksid mul meelest ära need ilusad sõnad, mis ma tahtsin oma laulu sisse panna. Siis tähtsutes Wilbee, mu väikevend minu juurde. Iga kord, kui ma koolist koju tulen, ajatu käed laiali jõkke elun, naljakad paksud käed ja pyysiikisid sõrmed ja siis räägib pire tuli poisi bee tuli why. No käängeptimelit, Piret, tulin koju ja siis jookseb jälle kohe vanaema juurde, sakute vanema põllest ja õie vana pile tuli vadi anaksid. Õie vanaema. Peebul on üldse iga asja kohta omamoodi sõnad. Kuigi ma olen del SATA koerte õppinud, et minu nimi ei ole pile, vaid Piret. Ise Wave rõõmu pärast käppida selle järel, siis käskis mul veel käed puhtaks pista, ei ka vesi suure taldrikutäie munaputru ära süüa. Ja päras ist olid mul kõik ilusad laulusena peast kadunud. ACME hakkasin sellegipoolest laulu kirjutama. Siin on läinud suve pukusine ja kolime aken lahti. Ainult tuul luusib tas artisti klassi pinkide vahel. Ja niimoodi siis ka meie koolimaja puhkeb vaikselt kuni sügisel lapsiduma näru ja suminega jälle kõik kohe nagu elavaks muudab. Täna koolis lahkeid, isa lärmi täis, aga Hanne hoobid, vaikne, ainult tuul puhub aknast sisse. Minu meelest nutiteragi laulu moodi. Mõtlesin ja mõtlesin, kui ta ka ei saanud siin viga on. Õhtul kui emakeel koju tuli, siis ma küsisin temalt, et mismoodi neid laule teaksid, nannilaulu moodi saaks. Näitasin oma laulu ja silitasin imal ära, mis asjad, ma tahtsin sile laulu teha. Imasteleid, keski muljet, laulurje peavad omavahel Riinina. Noh, see on sigadusi, et rea lõpus ühtimodi sõnad jätti nagu piilubergi laulus kiisu teisenteerile küllam näljevile siis kui lugu küll ma mõtlesin siis igati moodi kuidasme lauluridadele leiaks ühtemoodi sõnu, kuid need on nii raske leida. Mis su nimi lähevad, nitsena, kelle laul ei kõlba, nagu ma kirjutasin, etem täna lärmi täismees. Siis kooliga oleks ilusti viimi läinud, toon. Aga mis mul, onu, ma laugus tooliga teha, meil on klassis koolipingid, tool on arvult õpika jääl kinosaalis külg tooliaga lahkus, pole neist toolidest mitte midagi rääkida. Niimoodi ma katsusin igatipidi, aga siiamaani pole mul silist laulust rohkem Mcis kui kaks rida niimoodi, et meie klassis koolimaja täna laske, naerust kajab. Nüüd ma tahaks veel öelda, et aknad on lahti ja kevadpäike paistab sisse. Aga et homme on siin kõik vait, nii vaikne. Ja aga mitte ei leia õigeid sõnu, mis oleks viimis kuulgi, mis jäid nüüd suvevaheajal, on teil kõigil rohkem aega? Teate, aidake mind sinna laua edasi teha, eksju. Ma ise katsun ka mõtildaja visakama, laulud mulle lahti, raadiosse ligi targemat laulud. Loen ma järgmine kord kilet. Olidki nõus. Tegemisega pole ka lugu sugugi parem. Ma katsusin jõmyysida igasuguseid viise, aga ikka neid liisika tihti mõne tuttava laulu moodi. Ja kestis Mulled lauluviisi üleskirjutamiseks peab nooti tundma. Eks ma pean siis veel seda asja uurima, kuidas ma sil, elamu valmis. Need kist, eesti perioodid jäävad XT-le seda hea teha ja pudilaega hisproovidysida keha yks, midagi lapsid hakati, suvel tegime. Mina veel kindlasti ei tea. Võib-olla lähme jälle maale tädi maimule külla. Aga võib-olla ka, et lähme emaga ja piibuga puukodusse jääke. Imelancy head ei priitopsik puhkekodusse. Aga ta veel ei tea, kas ta saab siin oma lapsi kaasa võtta. Töötlesid ta uurib, meil sinna asja ei räägita, ta minna puhkekodusse koos emaga. Ema ütles emale, et see oleks siis vanaemale puhkuseks. Hitan Pirved plastega Rässinud. Sellest ma küll aru ei saa, mismoodi see vanaema nendile arstide talve nii hirmsasti väsis. Koguni vastupidi, lõpmata keelastameidi napsi püsigistma pinguksi paigal. Tühkinge ei mässinud üldsegi alati toimetus vaikselt. Nüüd arvab ema millegipärast, et vanem on terve talve laste trassinud. Siis on mina niisurtist inimestest aru, mis nad mõtlevad ja mis nad räägivad. Istutsema muidugi ei lähe, mutti uskile. Olen kodus nii kaua, kuni ema isapuhkus saavad. Jääb, mul on üks uudis, mullane ometi ihkad. Kuid näeks kollaseid. Isa ütleb, et piletil on nagu pardi jalad, allparkidel on ju hoopis punakad, jalad minu kindle, PMI käredad läikivad Kalläszilg. Just käisime astmes. Ema ostis mulle, need korjasid ja Peebulastis valged jääke piibulanni toredad pisikesed jääl rihmaga just nagu nukukingad. Ja ma kuulsin, et sina oled mind joonistanud ja mis on minu arust tegi ja raadiolehes oli, meeldis mulle kangesti. Äkki jääb utzeni veel mind joonistad ise, ära unusta mul valesid jää, helesinine valesti täppidega suveid leid ja patsipaelad, kuid uue on muga kollasid. Ma jään, Viiu, oskad Häskima pilti värvid? No siis teenid minust niisukene suvine pilt ja sääne mulle lääte vääbiasse. Näed, kui tore, ma olen uues kleidis jõutid lilledega jaadiumilioeks. Ja kui sina või mõni pilli tahab mind koos pilgu joonistina, joonistage Peebule siniseid püksid ja valge pluusi selga, aga jätkame ridu, etning, käed. Peebule tuleb teha ka ümmargusi, paksud paled ja väiksed paksud käed, sisulisi pilt kui täitsa piibumaagi. Nüüd ma ütlen siis teile kõigile head suvepuhkust ja meelett ärgidi sisside laulu tegemise asju unustage hega. Ja see meeldib mulle väga, kui madi kirju saan. Hazda Visnapuu-is õpib neeruti Seitsmeaastases koolis saatis mulle maipühi sääst ilusa oma joonistanud roosi. Vaatasingi nagu hästi kaua aega. Kas ta oli huvitav ja lapsed kirjutasid, ta käis kalal ja püüdis viis kala. Mina pole veel ka käinud. Ja ma arvan, et siin võib väga huvitav olla. Reinarmitme Urvastest kirjutasid, nad mängisid koolis näidendit, lapsid metsas Side saba, näiding, mida meiegi käisime ükskord raadios mängimas. Jätsi läks nii hästi, kui oli ka viperus. See õpilane, kes pidi mängima mesilase osa haigestus. See juhtus paar päeva enne pidu. Määrasid siis uue mesilase. Rein ise mängis kahu osa tema õde, aga jänku. Aitäh Rein, kirjutamast. Silja aga saatis mulle ka toredaid kirje ja joonistas värvilisi lipu. Aga miks sa siia arvadigma pahandenit mulle kirjutad mulle nii ja meeli iga lapsi kirja üle ja ma muudkui Joacennik. Aga ma pean kiiresti koju minema, väikest Peepu hoidma, siis vanemad tahtis minna.