Pühapäevakool. Ühes olen mina kindel, tänasel saatel on väga tugev 90.-te aastate vaib juures ja olgu nüüd koolitundidest osavõtjal. Jah, õpetaja peab siin ta natukene ebalevad ja kogelevalt alustama, eelmine kord inimesed võib-olla ootasid filmi praktika tundi, filmi praktikatunde asendati ja nagu ikka koolis on ilus kord, kõik tuleb tagantjärele teha. Kas siis vastad seda või, või õpetaja peab ka ju tunnid järele tegema, sest õppeprogramme ühesõnaga tänase filmi? Jah, vot segamini kas film või saade tänase saate teema on filmipraktika ja saatejuhil Igor maastikul on. No siukene tagasihoidlik empiiriline kogemus sellest olemas ja miks mitte tulla vastu ka õpilaste tahtele ja soovile ma ikka aeg-ajalt käin kiik kandade sinna koduleheküljele ka kirjutate. Ja üks aktiivne raadiokuulaja on nagu kommuuni moodustanud ja kommuuni nimel siis kirjutaski, et võiks teha nüüd ka filmipraktika saate demera. Kogemused on sellised, et nad on hästi kirkad ja, ja samas on nad ka põgusad, et mida rohkem üks või teine nähtus on kontsentreerunud ühte ajaühikusse, seda enam inimene sellest ka maksimaalselt. Ma saan 2015. aasta kevadtalvel saadeti juhuslikult saatejuhi meilboksi üks huvitav ettepanek nimelt osaleda filmis esimene reaktsioon, millega Ma lagedale tulin, oli siis säärane. Aga saatke stsenaarium ja siis hakkame vaatama, millega, millega siis nagu tegemist on. Ja miks, miks säärane lähenemine, et lasta ja saata stsenaarium, sest esiteks see, kes ettepaneku tegi, oli, mis siin salata, suhteliselt võõras nimi, kuid väike töö virtuaal maailmas ja siis saigi selgeks, et tegemist on siis verivärske filmilavastajaga, kes on siis ball Briti filmi- ja meediakolledž akadeemia, ma ei teagi täpselt, mihuke see institutsioon on lõpetanud ja valmistab ette siis täispikka mängufilmi, mille pealkiri on päevad, mis ajasid segadusse. Üks põhjus ka, miks lasin saata stsenaariumi, on eelnevad kogemused filmide tegemisel ja filmisattumisel, need on tõsi küll, olnud tudengifilmid ühest filmist ei saanud üldse midagi asja. Kui minu teada ta ei jõudnud vist isegi Tiislerist kaugemale, kuigi eesti filmi andmebaasis on film kärbse udu siiski märgitud ja ära ära nii-öelda kivisse raiutud haigusse raviga läks natukene paremini. See oli päris huvitav film, mis peegeldas meil siis 80.-te ja 90.-te aastate popkult tuuri ja mis siin salata, tol korral, kui sai siis haiguste ravi filmitud, oli mul au, õnn ja rõõm Aasia koostööd teha sellise suurepärase eesti näitlejaga nagu Roland Laosega, kes nüüd omakorda sellel aastal tegi suurepärase rolli koos Jaanika arumiga filmis Polaarpoiss ja lugupeetud raadiokuulajad, ma tahan siinkohal rõhutada ja soovitada minna polaarpoissi vaatama ennekõike just seetõttu, et ma ei ole näinud mitte ühtegi Eesti filmi, kus nii maitsekalt on filmitud lembestseenid ja, ja neid lembestseen ja selles filmis ei ole mitte üks-kaks, vaid mitu. Ja küll on ilus vaadata, kui kaks ilusat noort inimest tegelevad armastuse kõrgemate vormidega. Ma olen pateetiline. Nii olgu siis, olgu siis vahemärkusena öeldud. Me juba mainiti, et näitlejatel Annika Aru maalipäevad, mis ajasid segadusse ühes kandvas rollis ja kui ma ma räägin nüüd ette rutates käisin siis filmiga kaasas nii-öelda seda Raamimas siis oli ka kohtumine vaatajatega ja ühes kohas. Juhtus siis selline asi päevad, mis ajasid segadusse, siis mina nagu moderaator ja Jaanika arm oli siis see näitlejatar, kes siis kohtus näit vaatajatega, ja muidugi ennem toimub, toimub ka siis filmi ülevaatamine ja ja ma võin saladuskatte all öelda ka päevad, mis ajasid segadusse, sisaldab Ühte lembestseeni, kus peaosaliseks on Jaanika ja siis ma sosistasin Jaanikale kõrva sisse, et see on sinu kõige parem roll kuni siiamaani, aga ma ei olnud siis veel polaarpoissi läinud. Nii? Jah, nii, ma ei põlga tegelikult osalemast tudengifilmides, kuid lugenud siis stsenaariumi põhjalikult läbi selgus, et, et ma pean selles filmis mängima nagu iseennast ja mul on siis planeeritud tegelikult sihuke kääbus roll või, või või siis selline tagasihoidlik episoodiline roll tseerinaariumi kohaselt. Jaa, defini definitsioonide kohaselt võiks seda nimetada ka ka meie jaoks. On huvitav tähelepanek paljudel juhtudel need näitlejad, kes saavad ühte või teise filmi pisikese tagasihoidliku raju rolli, seda võid nimetades kõrval osaks või siis episoodiliseks rolliks või, või noh, ütleme game jaoks. Üldjuhul nad ei viitsi stsenaariumi läbi lugeda, maa vähemalt spekuleerin niimoodi, et ei viitsita ja seda teha. Mina ka seevastu lugesin päevad, mis ajasid segadusse stsenaariumi väga põhjalikult läbi ja, ja mulle see kontseptsioon imponeeris ja meeldis juba tema esimestest episoodidest alates. Ma pean silmas just filmi filmistsenaariumi foonil ja. See, et põleb filmis, mängida iseennast. Paljudel juhtudel arvatakse, et sellega kaasneb selline teatud devalveerumine oma ego foonil, kuid palun väga, mul on siin konkreetne näide tuua filmiajaloost. Quentin Tarantino mängis iseennast. Spaikli filmis tütarlaps number kuus film aastast 1996 ja tegi seal suurepärase rolli. Ja otsustasin otsustasin ka siis sellest filmist sellises plaanis osa võtta, et ma mängin seal iseennast häbenema Ta või, või, või siis mõtlemata selle peale. Et äkki näidatakse filmis halvas valguses siin kõnelejat, noh, mul oli kasutada stsenaarium ja teada oli mida, mida näitleja, vabandust, mida lavastaja filmist ka ootamas olid. Nüüd tavapärases tähenduses on filmi ettevalmistusperioodis üks tähtis ennekõike just näitlejate aspektist lähtutuna protsessi nimelt kaasting, kus siis valitakse filminäitlejad, näitlejad ja, ja ennekõike on vajalik see siis. Ja orgaaniliselt vajalik. Kui on tegemist selliste või sellise planeeritava näitlejaga, keda tegelikult Keda tegelikult ütleme filmimaailm teab vähem ja võib-olla kellel on näitlemisega näitlemisega natuke tagasihoidlikum suhe? Olgu siinkohal lisatud, et kõik need inimesed, kes siis mingitel põhjustel ei ole filmiga õigemini filminäitlemisega igapäevaselt seotud siis lavastaja roll selles ongi, et anda nendel näitlejad õigemini maskeerida nende näitlejate nii-öelda nõrgad pooled ja tuua esile nende tugevad pooled, see juba on režissööritöö. Ühesõnaga kaastingute ei olnud, oli vaid meeldiv kokkusaamine peaprodutsent Maie Rosma lillega lavastaja Triin Rumetiga produktsiooni mänedžeri Karoliina Veetammega ja režissööri teese assistendi Jürgen mooriga. Olgu siin siis mainitud seda, et sellel kokkusaamisel arutasime põhjalikult läbi ka stsenaariumi ning pakkusin mõningaid seid, mis hiljem filmis võiksid ka realiseeruda. Nüüd on arusaadav, et tänast saadet me ilmestame filmimuusikaga see muusikavalik. Et filmist päevad, mis ajasid segadusse ja ma juba teist korda ütlen teile, lugupeetud head kallid raadiokuulajad, et tänane saade on erakordselt 90.-te aastate vaibiga traagelniitidega põimitud Diskoteeki tulin ja vaatasin ringi, istusin maha ja siis tuli ta teadsime, palusin ainult küsimuseks, mul oli vaid baarne. Surmavat ilmatu Meelak peale esimest. Kiired mööda peast olin meele, kui me enam ei kohtu, ei meelitanud. Maridamad. Sinuga tunneme vaatleja kiirelt, loodume pole teinud ja teeb ehk isegi mõista, kui järele mõtled ja minulegi samad sõnad. Niisiis oli filmi seltskond saatejuhil Igor maastikul külas ja me siis arutasime läbi mõningaid aspekte nii stsenaariumist kui ka ja mõningaid nüri olulisi detaile, mis filmi ehtsuse koha pealt tegelikult mängivad väga kandvat rolli. Nimelt päris riskantne on teha filmi 90.-test, kui ei, pööratakse tähelepanu väga mitmetele detailidele alates pisemaski lõpetades, no minu poolest kas või auto numbriga Oopelasgoona esi ja, ja tagaküljel või esiotsas ja tagaotsas, täpsemalt oleks vist nagu õigem öelda. Ja hea meel oli tõdeda, et kogu see seltskond, kes tegelikult 90.-te ajal olid tsirka nii kümne-kaheteistkümne 13 aastased meenutasid seda aega tegelikult päris. Roosades värvides ja mis oli rõõmustav kogu selle seltskonna puhul, kes siis nii kaastingu aseainet käis minu juures tegemas? See nii-öelda minupoolne soovitus pöörata tähelepanu detailidele. 90.-te aastate butafooria, 90.-te aastate sõnavara, see tegelikult kõikko realiseerunud ja päris hästi realiseerunud filmis. Nüüd ilus kena oli filmiseltskonnal küsida luba. Ühe loo kasutamisel filmis see, see luba tuli ilma igasuguste reservatsiooni deta. Kaalul oli kaks lugu, eks tulevikus ajaloolased mõtlevad selle üle, milline võis olla see teine lugu mis, mis filmist välja jäi, kuid asjale olles lugenud stsenaariumi läbima, pöörasin tähelepanu. Ja see esialgne stsenaarium, mis on mul täna siin saates ka kasutada oli isegi olulisel määral dialoogi poole pealt räigem, kui me kõike seda filmis ka filmis ka kuuleme, näeme. Ja näiteks üks selline episood näitlejatar kelle nime ma ei ütle, aga kelle, kelle näitlejaroll kandis nime Yana ütles siis. Oma partnerile, kelle nimi on Allar stsenaariumi kohaselt, noh, see on selline blatnoide noid buss, mille, mis algab T tähega ja millega siis? Millega siis nimetatakse peenist, ütleme siis, roppus? Ega bet siin pole ja niimoodi tütarlapsed ja naised isegi siis, kui nad on alkohoolikud, parmud. Ja ja kuidagi mingitel põhjustel elus alla käinud. Sellist sõnavara meeste juuresolekul ei kasutanud. Ehk siis, kui nüüd kokku võtta, see keeruline mõttelõng, naised meeste juuresolekul ei ropenda, küll aga võivad naised ropendada omavahel on veel räigemalt kui mehed ja mul on selles ka omad kogemused olemas, aga, aga see on juba, see läheb juba kontekstist välja, et ma olen sattunud peale, kui naised üksinda seltskonnas ja siis lastakse, siis lastakse käiku õõva tekitav sõnavara, olgu see selleks. Nüüd stsenaarium on siis jaotatud ilusti kenasti. Osadeks, ja need on need osad, mille järgi siis lavastaja Oma teosega filmib ja üks osa, mis mida tegelikult ei saa päris hästi kunagi lahti kirjutada ja mille masid selle aariumist välja loen, on selline. Tsiteerin Toas valitseb telleerumile sarnanev atmosfäär, kõik peolised kulgevad omas maailmas ümbritsevaga suhestumata. Avastada lugupeetud raadiokuulajad väga-väga keeruline, seda enam, et filmi on selline lõik või mis anud seen planeeritud muusikapalaga, mis ka tänases saates välja jääb, see on kaatri hõuldada. Sakke taun. Ja kõige kummalisem on see, et seda, mis Anseeni harjutamise ajal tehakse, tehakse siis koos muusikapalaga. Ja kui läheb filmimiseks, siis siis on täielik vaikus ja siis lihtsalt tuleb imiteerida imiteerida pidutsemist ja, ja dekadentlik pidutsemist. Nüüd On hea meel on siis tulla juba täpsemalt sellest stsenaariumi juurde ja kõnelda lahti siis episood, milles siinkõnelejad tegelikult, et kinoekraanil näeb summa summaarum kokku kusagil minut. Poolteist. Aga, ja usute või mitte, selle minuti või pooleteise pärast? Oli saatejuht hõivatud kaks päeva. Nii, ja huvitav oli siis tähelepanek, et esimene esimene seen, mis millest siis nagu ma osalesin ja millega siis tuli kokku puutuda oli üles võetud 19. juulil, pühapäevane päev kell pool kaks ja see on nendele inimestele, kes siis nagu filmi näinud, on see asi selge, kus siinkõneleja koos kahe poolpalja daamiga loomulikult, ega ma olin ka mitte mitte mitte ülikonnas ja hommikumantliga, vaid trendikate suspedele. Tuleme tütarlastega trepist alla, kyll jätk, karjumine ja kisa. Nüüd. Vot inimesed teevad amatöörfilme, võetakse amatöörkaamera välja üks objekt, et üks inimene filmitakse ära ja sellega see asi ka lõpetatakse. Ma mäletan seda trepist alla tulekut tuli teha kuus duublit. Ja mitte sellepärast, et üks või teine duubel ebaõnnestub vaid lavastaja ja muide ka Me näitleja tahtsime, et tuleks parim variant. Mis filmi läks? See, see on muidugi juba lavastaja ja siis ka monteerija vali, aga igatahes tervitusi, mida ma pidin selles, mis antseenis tegema koos hiilgavate tütarlastega oli tükki kolm, neli või viis. Nii et tuleb, tuleb tõdeda säärase asjaga, mida me näeme kinoekraanilt võib-olla noh, ehk loetud sekundid tuleb tegelikult reaalsuses tegelda vaatajaid tunni jagu. Nii see paraku on. Nüüd. Liigutav oli see kogu filmi võttegrupile oli ka olme äärmiselt piinliku täpsusega ette valmistatud, kui oli kell 14 30 ehk pool kolm oli lõunaaeg kolmekäiguline lõuna ka nendele inimestele, kes lihatoite ei, see oli mõeldud spetsiaalne bee Canite lõuna ja kui veel kõht jäi tühjaks, siis võtteplats milleks oli navi külas Võru lähedal olev üks imposantne Me eramu. Selle pererahvas oli siis ette valmistanud ilusti kenasti kööginurgakese, kus oli õuna, ei, kas oli õuna või oli rabarberikooki, ei olegi olulisel määral tähtis jogurt, tee ja kohv ja maitsvat Haanja murelid. Muide igal päeval anti siis oma töögraafik kõikidele asjaosalistele, nii näitlejatele kui ka tehnilise personalile näpu vahele. Ja kui me tegime selle eramu Osa sellest filmist siis siin stsenaariumi esiosas ehk päismikus on kirjutatud üks väga tähtis tähtis hoiatus parkimine ainult tee äärde, kõik maja ümbritsev jääb sisse, kuna Pontu juures on kohal ka pererahvas point peade üks peategelastest. Kuna Pontu juures on kohal ka pererahvas, siis palume suitsetada vaid ettenähtud kohas ja ja pererahvast kohates põgusalt naeratada. Nii et tuleb arvestada alati ka nende inimestega kes siis on lahkelt lubanud nii-öelda plats Tarmiks eramu. Nüüd selle eelne lõunase episoodi ka sugugi. Filmipäev ei lõppenud, vaid siinkõnelejal tuli siis oodata ja õhtu ära. Kella üheksa paiku algas järgmine võtta ja seda see võte oli vajalik selleks, et saada loomulik õhtunud valgus. Olgu siinjuures vahemärkusena veel öeldud, et näiteks kui päeval number üks alustatakse filmimist ja väljas on näiteks pilvine ilm ja kavatsetakse seda sama osa filmida järgmisel päeval ja juhuslikult paistab päike, siis algab valgusrežissööril ja valgustajatel kibe töö aeg, et imiteerida täpselt samasugust ilmastikuolu või ilma või täpsemini valgust, mis näiteks tuppa aknast paistmas nagu oli eelmisel päeval. Et mitte ei ole niimoodi, et ma räägin siin praegu kaks lauset kuulajatega ja sajab väljas vihma ja siis on kaks või kolm järgmist lauset ja siis ma juba ütlen, et kuulge siin stuudios väga pala. Jälle ma loodan, et mõttelõng ei jäänud segaseks. See õhtune õhtune isand seen oli siis juba mõeldud sellises plaanis. Et selle maja omanik puiduärimees Pontu ajab oma külalised majast välja ja tulistab, tulistab paar pauku õhku ning Teeb seda teeb seda õhtusel ajal ka seda stseeni, mis tegelikult filmis võib-olla mõningad 20 30 sekundit tuli teha väga, väga mitu duublit, seda ennekõike just seetõttu, et saada see kõige efektsem ja kõige kõige ilmekam aitäh. Olgu siinkohal mainitud filmi üldjuhul ei filmid Ta. Kronoloogilises järjestuses see on ideaal Maal, kuid seda praktikas väga sageli ei saa teostada. Olgu siinkohal veel üks vahemärkus. Ja see vahemärkus käib selle kohta, et päevad, mis ajasid segadusse, oli planeeritud. 35 võttepäeva ja kui mu mälu nüüd ei peta, siis saadi isegi hakkama 32 päevaga. Nii et ma kujutan ette, see töö eeltöö oli väga korralikult ja väga perfektselt tehtud, kuna see kolm päeva, ma kujutan ette, oli filmi loojatel mõeldud varupäevadeks eesti kliimas sajab vihma. Ta on tuuline, keegi näitleja paigeks, mida neljandat ja mida viiendat. Need inimesed, kes tahavad teada, et kuna ja millal saatejuht nagu osales, siis mina osalesin kolmandal ja neljandal võte. Olgu siinkohal öeldud, et kolmas võttepäev oli ideaalne. Ja jälle tuleb selle valgustamise juurde tulla. Neljandal päeval pidi sealsamas interjööris kujutleme tähelepanu interjööri siseruumides toimuvale Võte esimene asi, millega siis filmitegijad oma see tehniline pool oma päeva alustasid, imiteerida seesama valgus, mis oli vajalik ja mis eksisteeris esimesel päeval tuli järgmisel vihmasel päeval teha kunstlikult peeglitega valguse ümberpaigutamise kõige muu säärase ka ma olen pikalt rääkinud ja kõlagu siis filmi soundtrack ja seekord toob nüansi kastanid tulest välja. Nii ja filmimaagias siis veel. Võin kõnelda massistseeni lavastamisest, nimelt saunapidu. Ja tekib siis kinokülastajal ja filmisõbral tõenäoliselt küsimus, et kas ikka see saun oli päris tead ega ei olnud küll. Selle sauna seinal oli kraadiklaasi, mis näitas 25 kraadi ja selleks, et inimesed võimalikult saunalistena välja lasta paista tuleb, esiteks riidest riidest tuleb ennast vabastada. Siis heas filmis tehakse ikkagi niimoodi et pesu võiks nagu jalga ja selga jääda, aga, ja siis on olemas selline huvitav asi nagu glütseriin. Glütseriin ja vee seguga piserdavad akse näitlejad üle ja siis paistab andnud välja väga higiste nägudega. Samuti ei ole soovitav juukseid kammida, sest juuksejuustust segi lastakse glütseriini segu ja siis paistavad juuksed välja märjana. Nüüd kuna seen oli sihuke läbu põhinev, tekib alati inimestel küsimus, kas ka päriselt joodi suitsetati ning tarvitati kokaiini. See on alati küsimus, mis inimesi, huvitav, kes võib-olla nimetit tegevustega suuremal või vähemal määral on kunagi oma elus seotud olnud. Nüüd nii nagu filmis, nii nagu teatris. Üldjuhul on võtetel kuiv seadus, sest mina ei saaks ka iseenesest aru sellest aspektist, et inimene tuleb näiteks kontorisse ühel päeval tööle ja hoopis ja filmitegemine on täpselt samasugune töö nagu ka kontoritöö kuu. Õigupoolest joobes joobnuna ei ilmuta. Nüüd mis pakub sihukes aspekti nagu suitset tamine, siis lugu nimelt selline, et parajasti nendel näitlejatel, kellel on siis vastavalt stsenaariumile nagu õigustatud Tosutamine Need suitsetavad päris sigarette, aga ülejäänud asjad ja teeb ära muidugi kunstlikult tekitatud suits. Nüüd mainisin ka kokaiini. Filmis on üks seen, kus tarvitatakse vabandust, isegi kaks seeni, kus tarvitatakse kokaiini. Jätke meelde, lugupeetud entusiastid, filmientusiastid ja filmimaagia. Sõbrad tõmmatakse ninna tuhksuhkrut, see on kõige Sanna kõige sarnasem substants, kokk ka iinile. Ja loomulikult emiteeritakse siis hiljem selle selle joovet nüüd tagasi tulla selle casting'u episoodi juurde. Ma saan au ja uhkusega öelda, et ma mitte ei pakkunud ainult enda osalust sinna filmi, vaid pakkusin kuna mulle see film väga imponeerib. Mõningaid 90.-test aastatest pärit kostüüme ja rekvisiite, et sellessamas läpusseinis Pontu suvilas on näha ka diskokera diskokera on siis siinkõneleja diskokera ja ka muide kostüüme ise omal ajal mäletan, ma tõin Saksamaalt, ma olen üheksakümnendatel aastatel olin, viibisin kuu aega Saksamaal ja kuna spordiriided väga-väga moes, tõin ma neid päris hulgi uusi ja värskeid, mitte peetuid, sellepärast et õige sakslane ei pea seda heaks kombeks mind ära Palaid osta kuhugi second hand kauplusesse. Ja huvitav tähelepanek üheksakümnendatel aastatel valmistatud spordiriided, ma kasutan neid siis kodus trookkamiseks toimetamiseks ja, ja igasuguste tööde tegemiseks on vastu pidanud. Ja me ei saa seda just öelda 21. sajandi viimase viimaste või tähendab praeguse aja kohta. Mõned riided kõlbavad ainult üheks korraks ja siis on nende aeg aega nagu läbi saanud. Veel oli mull siukene. Niisugune kahtlus selle filmi edu suhtes, kui, et kohe, kui ma oli saabunud võtteplatsile ja seal võtteplatsil võis sõna otseses mõttes tunda ennast nagu kuninga kass, sul oli garanteeritud täpselt kellal vajaks toitumine täpselt kellaajaks, viidi sind autoga öömajale, toodi sealt majast jälle võtteplatsile. Sellest momendist alates ma ütlen siin ja minu. Meie nägemus ehk oomen ütles, et sellest filmist tuleb hea film. Järgmine aste ilmus filmi tiiser ehk siis sihuke reklaami klipike, mis ei ole mitte treiler. Me eelmise üle-eelmises saates rääkisin, et tiiser annab võimaluse nendele filmientusiastidele nagu tutvuda, mihukene töö käimas on, aga kui film on valmis vot siis tehakse treiler. Nüüd tekib alati küsimuseks, kuidas ja mismoodi üks või teine meelehea saab fonoreeritud ja kuna mulle see film meeldis, stsenaarium meeldis. Filmi p suhtumine meeldis, siis ma lähenesin sellele filmile enam-vähem nii, nagu on suhted Quentin Tarantino ja Robert Trošigesse vahel. Quentin Tarantino lavastus Rodriguez filmis ühe seeni ja küsis selle eest honorari x ühe dollari. Ja Robert Rodriguez kirjutas Tarantino filmile kill Bill muusika ja küsis ka honorari x ühe dollari. Ja, ja kuna Eestis käibel olev raha on hetkel euro, siis küsisin maga honorari x ühe euro selle filmi eest, mis on erakordselt erandlik. Nähtus siinkõneleja suhtumises ja, ja, ja väärtushinnangutes. Nüüd on teada filmi lõpp, filmimise lõpp saab tähistatud alati sellise traditsioonilise peoga. Jaa, Filvi lõpu ehk nii-öelda filmimaailmas öeldakse ja telemaailmas öeldakse, purki saamise pidu toimus teisel septembril Tallinnas põhja Põhja-Tallinna linnaosas, ma täpset kohta kuulajatele ütle muidu muidu see tekitab sellist ebatervet huvi. Järgnes siis terve talv otsa filmi monteerimine kuni 29. veebruarini kui 29. veebruaril toimusid filmi näitamine valitud seltskonnale ja, ja ma tulin lagedale, seal anti võimalus, nii-öelda viimane võimalused seda filmi saab veel lihvida ja siluda. Ja minu konstruktiivne kriitika selle filmi suhtes oli nimelt säärane, et ärge müstifitseerida ühte tekstiridade kogumitmis realiseerunud palaks, ma võtsin viina. Tunduvalt huvitavam lähenemine on sellel filmil siis, kui me näitame 90.-te aastate dekadentsi, vaat see on huvitav ja see annab sellele filmile vürtsi ja soola. Ja toimus ime ja toimuski ime minu näpunäide või siuke soovitus. Kleidis leidis tagasisideme ja väga tõsiselt ning juba esilinastusel olid jõujooned pandud teise teise paika sellisesse rakurssi, mis, milline oli nagu saatejuhi Kormaasiku visioon. Eksperdid ja vaatlejad muide, suhtusid filmi algul skeptiliselt, et ja teatud üleolekuga arvates seda 90.-te aastate meeleolud filmilinal. Totaalne enesehävitamine. Siis robustne keel on, on liiga odav lähenemine filmi filmi territooriumil paraku niimoodi ei arvanud, aga need eksperdid ja vaatlejad, kes siis valisid välja filmi Karlovy vaari, filmifestivalile, konkreetselt ühe festivali, niisugune nagu alavõistlus on iis vest. Ja siis oli ühtäkki siit kohalikud eksperdid ja vaatlejad, kes väga radikaalselt ja väga agressiivselt seda filmi maha tegid, siis oli nendel suu vett ja putru täis ja veel rohkem läks vett ja putru täis. Nendel tegelastel, kes seda filmi siunasid ja kritiseerisid, siis kui päevad, mis ajasid segadusse, sai žürii preemia Karlovy vaari filmifestivalilt. Sellega muide tähelepanu tähelepanu ei, ei kaasnenud mitte ilus kena kaminasimsi-le asetatav priis vaid ka 10000 taanlane rahaline preemia. Ja ma olen sügavalt veendunud, et nii triin, ruum, et kui produtsent Maie Rosma lill on selle preemia tiga ära teeninud ööd tuleme jälle tagasi filmimaagia juurde. Millised lõigud jäi filmist välja, mida siinkõneleja oleks pidanud ja oleks pidanud nendes osalema? Ja need ei jäänud välja mitte seetõttu, et et nad ei oleks nagu sobinud sinna filmi, vaid lihtsalt ajafaktor hakkas väga drastiliselt kuklasse puhuma ja nimelt, et need inimesed, kes siis filmi näinud teavad, et, Osatäitja nimega onu Bella peab seal hullama kahe tütarlapsega ja teise päeva õhtusesse ossa oli siis kirjutatud siis stsenaariumisse väga delikaatselt, midagi kahtlast toimub ühes toas ja see, kui ma siis palusin lahtisele teada, mis siis väga kahtlane seal toas toimumas on. Ma vaatasin stsenaariumis, näitlejate sektor on siinkõneleja ja kolm naist. Kes see oleks siis olnud seen, kus me oleksime pidanud ka viimasedki katted eemaldama ja enda endalt ja ja siis hullama seal. Tegelikult juhtus niimoodi, et kes tähelepanelikult seda filmi vaatab just ennekõike audiopoole pealt. Siis see kisa ja, ja lärm, mis, mis tegelikult ka salvestati. Me voodistseeni ei salvestanud aga voodi seeniga kaasnevad kilk, et ja, ja, ja hääled on filmis täiesti reserveeritud. Kusjuures ma võin teile saate lugupeetud saate kuulajad öelda. Need hääled, kui te tähelepanekud kuulate, on väga, väga,