Tere päevast, hea vikerraadio kuulaja. Kell on saanud 11 ja neli minutit ning rahvateenrite saade täna alustab, et võta siis mööduva nädala sündmused teie jaoks kokku ning tänased rahva teenrid on Erkki Bahovski ja Sulev Valner ning Lauri Hussar. Esimene uudis on vist see, et või on lõpuks pika ootamise peale kätte jõudnud. Nojah, nagu öeldakse, seniks, kuniks, et saame näha, et kas suvi on tõesti need pikemat aega selle järelejäänud augusti või on see tõesti selline vahepala sellele vihmale, mida me oleme siin nüüd terve suve näinud. Ja iseäranis ülekohtune võib see tunduda nende inimeste nagu minu jaoks, kes kuu aega otsisid juulikuus siin Eestimaal ilusat ilma ja kes, kes need alates tänasest peavad tööle minema. Ma jään selle nädala sündmuste juurde ja räägime, ehk siis kõigepealt Eesti meediamaastikku raputanud uudisest, et Eesti Ekspress Grupp üks kahest Eesti suurimast meediakontsern neist ostis 846 miljoni krooni eest ära uudisteportaali Delfi. Erkki, sina konkureerivas kontsernis Schibsted. Mida teil sellest uudisest räägiti? No meil kõigepealt tulid vihjed, et nii palju kui mina olen rääkinud kolleegidega, et et selline asi saab teoks juba nädala algul, aga siis muidugi asjaosalised seda kõike eitasid. Aga, aga reedel siis või neljapäeval tuli siis uudis avalikuks ja tõesti no mida meie kontoris arvati, arvati seda, et, et ilmselt ikkagi maksis luik liiga palju. Et see hind on ikkagi, tundus meile niimoodi ülemäära suur ja, ja seda siis kõik Eesti meedia kontserni juhid ka väljendasid. Et noh, jääb küsimus muidugi. Tiivid, mida peakski seal ära ei osta enam, ma tahan. Ma tahan öelda muidugi. Et see on tõesti see, et mida, mida konkurent, aga, aga ilmselt saab siis teie käest kuulda ka märksa erapooletut. Aga kui me vaatame seda Eesti Juhtiva uudisteportaali, Delfi kasumite ja kasuminumbreid ja kasumiprognoosi siis selleks aastaks nägised neljakümnete kahte miljonit krooni ja kui nüüd vaadata see delfi eest makstud summat 846 miljonit krooni, siis selle investeeringu tasuvusaeg oleks justkui 20 aastat. Äris vaadatakse seda küll väga pikaajalise investeeringuna. Ja ka siin on selge, et interneti puhul ostetakse pigem tulevikulootusi kui reaalsed, tänast olukorda, et et see on internetiäri puhul olnud ju maailmas viimasel ajal ikka nii, et kuigi sellest aeg-ajalt sünnivad ka sellised internetimullid milles lootused lähevad liiga suureks ja pärast selgub, et osteti sellist õhku. Et, et siin on nagu hästi-hästi palju küsimus. Küsimus nagu sellest, et kui kiiresti tulevik kätte jõuab, et selles ei kahtle ju ilmselt väga keegi, et tulevik on Internetimeedia käes, ka selles ei kahtle keegi, et see internetimeediakasv on praegu ikkagi nagu väga kiire. Ja et noh, et Eestis internetireklaamiturg ja, ja üldse kogu see tähendus noh, praegu kasvab kiiremini kui miski muu Eesti meedias, et kui me võrdleme, eks traditsiooniliste ajalehtedega või isegi millega iganes muuga, siis Internetimeediakasv on kordades samal ajal kui kogu muu turg, noh, ütleme võib-olla kasvab lihtsalt niiviisi protsentides. Ja, ja ma saan aru, et ka Hans Luik ise ju eile põhjendas seda ikkagi lootustega, et et iga järgmise aastaga noh, võib öelda jälle Delfi nii-öelda suureneb kordades peaaegu võib öelda, et see lootus on nagu või kogu see, see äriplaan ei ole rajatud sellele, et see, et mis on Delfit täna. Et see, selle, see projekteeritakse järgmiseks 20-ks aastaks ja, ja umbes eeldatakse samasugust, kas jätkuvaid, et ikkagi tema pigem vaadatakse seda kasvamist, aga aga see on, selle, selles on oma noh, paratamatu risk sisse programmeeritud, et ma mul mulle esimesel hetkel see, see sarnaneb natukese Tallinkis võimsate laienemisplaanidega, kes on nagu võtnud, et väga suuri, eks ole, riske nii kuutel laevade ehitamisega miljardite kroonide eest kui Silja Line'i ostmisega ja, ja kõik ilmselt aktsionärid ja lihtsalt inimesed, kõrvaltvaatajad noh, teatud mõttes on, on hinge kinni hoidnud ja ilmselt hoiavad tänaseni, et, et, et kas nüüd kas suur tükk ajab suu lõhki või, või vastupidi, on julge hundi rind rasvane. Mõlemad variandid on võimalikud. Mina tahaksin siiski tähelepanu juhtida ühele nüansile. Ma tunnen siiralt muidugi kaasa. Allan Martinson, eile, 2003. aasta lõpus müüdi delfi ära norra lastele 81 miljoni krooniga. Tundus jälle ka see olevat hullumeelselt jõude, hind ja uskumatult hea tehnik. Ja kui me vaatame vahepeal, mis on turul toimunud, siis tõenäoliselt tänu Euroopa Liiduga liitumisele on reklaamiraha Eestisse märgatavalt juurde tulnud ja sellega seoses on kasvanud ka kõikide meediaettevõtete väärtus ja, ja see võib olla ka üks põhjus, miks siis miks siis ka see Delfi väärtus on nii märkimisväärselt kasvanud. Luige idee tugineb sellele, et et samasugune areng jätkub, siis, siis mina arvan, et see on väga optimistlik, sellepärast et teist sellist meeletut arengumootorit, nagu oli Euroopa Liiduga liitumine lähiajal Eesti majandusele küll ette näha ei ole tõenäoliselt Baltimaade majandusele, millest, kus siis Delfi, on ju nii ka Lätis kui Leedus väga tugevalt kanda kinnitanud. No ja siis tahetakse minna veel Ukrainasse, kus võib tegelikult ju mingit kasvu oodata, mille majandus on küll päris heas seisus, aga aga kus loodetakse veelgi suuremat kasvu ja Ukrainas teatavasti võib toimuda see mingil ajal 20 aasta pärast näiteks, et on tõesti liitumine Euroopa Liiduga või või siis Euroopa Liiduga ja noh, mingisse väga lähedasse liitlassuhtesse astumine. Aga, ja noh, muidugi ega see kasv ei toimu iseenesest, et teiste sõnadega sinna sellesse muutuvasse internetti meediasse peaaegu edasi investeerima, ega siis ei saa ju oodata seda, et ostsime Delfi ära ja siis hakkab see nagu kuldmune munema, et sellesse, et delfi keskkond nagu tõesti kaasaastaks või käiks ajaga kaasas on vaja jätkuvalt teha investeeringuid, sest noh, senine Internetimeedia areng on näidanud seda, et see muutub üha interaktiivsemaks ehk teiste sõnadega lugejatele, vaatajatel surfajatel on võimalus ise järjest rohkem erinevatel viisidel osaleda, siis selles meedia produkti tekkimisel. Et, et see ei tähenda ainult siis nii-öelda nende kommentaaride postitamist, vaid vaid ka noh, näiteks veebikaameraid ja mobiilikaameraid sinna saadetakse sõnumeid, osaletakse ka mingid telefonimängus, foorumites ja nii edasi ja nii edasi, et keskkonda tuleb järjest rohkem panustada ja, ja ma arvan, et see nõuab ka mingisuguseid täiendavaid summasid. Aga mina küsiksin siinkohal, kas järsku Espeks Ekspress Grupile ei ole midagi puudu, mis näiteks on olemas ships teedel ehk siis telekanal mis väga hästi sobituks sellesse interaktiivsesse mustrisse. Kas järsku Eesti Ekspress Grupp, kui teie hinnangul ei hakka ka lähiajal telekanali loomise ideid heietama? Ma ei tea, siit väljastpoolt vaadates tundub, et tundub nagu selline lihtne küsimus, et kust raha võetakse, et et kui tõesti on tõesti nii suur ost 846 miljonit krooni ja veel siis tähendab lisainvesteeringuid ja noh, üks asi veel, et see tähendab ka ilmselt mingisugust sünergiat. Noh, kui Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ajalehtede veebikeskkonna muutmist ilmselt või kuidagi selle sidumist Delfiga see kõik võtab ju aega ja raha ja nüüd sinna siis juurde virutada veel telekanaliost. See, see ei tundu siit väljastpoolt vaadates väga reaalne. Telekanalid võib ka luua, seda ei pea ostma, sellepärast. Lähiajal muutub ka telemaastik ja selle põhjus on väga lihtne. Kuna antakse välja digitaaltelevisioonide litsentse, siis on võimalik ka läheneda kogu sellele telemaastikule teise nurga alt ei pea enam enam taotlema, analoogluba võib, võib, võib taotleda digitaaltelevisiooni litsentsi ja ma arvan, et, et see nii või teisiti, see on ju tulevik, sellepärast et mingil hetkel. Sest see oli vist viie-kuue aasta pärast on kogu Eesti üle läinud digitaaltelevisioonile. Ei, ma arvan, et seda ei saa sugugi välistada, sellised mõtted liiguvad. Ja võib-olla saavad ka teoks, et see, mis täna tundub võib-olla väga noh ütleme, üle jõu käiv ei, ei pruugi olla mõnede aastate pärast, et eks ole, eks sedasama tänase seisuga tohutu hinna, eks ole noh tähendus ikkagi, võib-olla mõne aasta pärast on juba natuke natuke tavalisem, et selle tõttu selle tõttu ei saa sugugi. Ma arvan välistada, et see areng ikkagi, ma ütleks nii, et mina mõistan, et see areng, see, see võib osutuda ka heaks tehinguks pärast, et ikkagi ikkagi just nimelt paar viimased kolm aastat on, on see aeg, kus nüüd reklaam tõeliselt on internetiläinud ja need internetis internetiväljaanded on lõpuks ometi hakanud ka midagi teenima. Sest tegelikult me teame hästi näiteks Postimehe grupp, viimased umbes 10 aastat on ikka kohutavalt peale maksnud oma internetiarendamisele ja kõik ajalehed eranditult kõik on teinud sellega justkui mingit filantroop piat hoidnud mingeid online toimetusi põhiliselt mitte sellepärast, et selle, et tegemist oleks äriga, vaid sellepärast, et kõik teised teevad. Ja äkki kunagi tulevikus sellega teenid midagi. No praegu teenib sellega Delfi Ja nüüd on see, nüüd on see aeg nagu kätte jõudnud, et sellega juba teenidki midagi ja igalt poolt maailmas inimesed räägivad, et et viimased umbes kaks on toimunud järsku murrang ja sellega ongi hakanud midagi teenima. Et, et selle tõttu see võib osutuda, et Me oleme murranguhetkel. Ja see visioon ongi selline, et viie aasta pärast öeldakse, et, et see oli ainuvõimalik, et, et täna sellesse sellesse turgu niiviisi siseneda. Aga võib ka osutuda, et mina mäletan umbes kaheksa, üheksa aastat tagasi mõnede eriti julgete visionäride juttu, kes ütlesid, et viie aasta pärast ei loe enam keegi ajalehti. Ja siis, kui see viis aastat kätte jõudis, selgus, et laevad küll ja rohkemgi veel ja endiselt veel internetis ei toimu tegelikult mingit äri. Et, et selles mõttes nüüd on ka küsimus, et kas järgmise, kas, kas nüüd on järgmine hetk öelda, et viie aasta pärast ei loe keegi ajalehti ja kõik on internetis või 10 aasta pärast ei loe keegi ajalehte, ma arvan, et kui jälle natukese olla konservatiivsem, siis võib arvata, et tehakse nii ühte kui teist. Mis mind pisut üllatas, oli selle uudise vastakas kajastamine Eesti ajakirjanduses, samas ma saan sellest loomulikult aru. Kui Ekspress Grupi kontserni kuuluvad lehed ja väljaanded püüdsid seda positiivses valguses näidata, siis loomulikult sipstredile kuuluvad väljaanded jälle negatiivses ja, ja selline võidule relvastumine ja, ja leeridesse jagunemine on järjest rohkem hakanud mul mulle silma Eesti ajakirjandusmaastikul ja ma tahaks siinkohal teile esitada küsimus, et kas, kas ongi nüüd siis tulevik, et meil tekib, ütleme, kaks võib-olla ka heal juhul kõrvale veel kolmas tugev kontsert mis siis hakkab, hakkab seda meediamaastikku suunama ja siis vastavalt sellele, kuidas kontserni juhtidele ja kontsernile kontsernis kokku lepitud üldisele tavale sobib siis hakatakse asju niimoodi esitama, et tegelikult see on ju noh, ajakirjandusvabaduse seisukohalt küll küll väga, väga väga hirmutav perspektiiv. No ma ei oleks nii pessimistlik, ma arvan ka, et see, kuidas Postimees kajastas Delfi ostu ei olnud võib-olla ka mitte nii väga negatiivne, vaid pigem selline üllatunud, kahtleb, et et jäädi nagu kahtleval seisukohal, kas see ikka on õnnestunud tehing. Aga, aga ma ei arva ka, et see oleks, nüüd ollakse nii terav vastasseis kui Ekspress Grupi ellipseid ja vahel, kui ta oli, ütleme noh, seitse aastat tagasi näiteks, et praeguseks on see ikkagi leevenenud. Jaa. Jaa. Ma arvan ka, et võib-olla natuke ülepaisutatud on need hirmud meedia koondumisest kahe või kolme gruppi kätte, et üks võimalus on tõesti seda vähendada, leevendada inimese seisukohalt ongi seesama internet, internet tegelikult pakub ju ikkagi võimalusi leida neid uudise sõltumatult, et et see probleem oleks olnud võib-olla palju akuutsem siis, kui tõesti inimestel oleks olnud ainult ajaleht või need mõned ajalehed ja see ajaleht oleks olnud ainuke infokandja, kust oleks seda informatsiooni saanud. Aga praegusel internetiajastul noh, see, see, see probleem läheb, aga see ei ole ütleme tõesti nii võib-olla nii terav kui kui, kui see oli nii-öelda sellise klassikalise meedia ajastul. No ma arvan ka, et ikkagi monopoolsusest, keda praegu ei ole veel nagu põhjustatud, kuni juba juba see, et, et on kaks väga suurt tähendab ju, et tegu ei ole monopolidega, vaid tegu on, eks ole, vähemasti duaalsusega. Teiseks on seal kõrvaläripäeva grupp kolmandana, kui me näiteks puhtalt ajaleheturgu vaatame mis on, eksole, täiesti selgelt, kolmas noh, on rahvusringhääling, eks ole, ja, ja siis on veel Käsn Emmdeegee omadele oma raadiot, aga nii, et päris. Päris siiski veel ütleme rääkida nüüd niisugusest monopoolsest ja selles osas mind ka nagu natuke paneb imestama, et nagu konkurentsiamet on siin nagu ütlen, öelnud, et nad nüüd kohutavalt uurivad seal Ekspress Grupi tegevuse poolsuse tekkimise ohtu, et, et see võib-olla ei ole siiski päris aktuaalne ja minu meelest on siin ka need Eesti meedia poolt kui selline natukese kahetine suhtumine olnud, et ühest küljest küll siis kui on vaja nagu rääkida turuosade jagunemisest, siis on nagu Mart Kadastik endale kõvasti vastu rinda tagunud ja öelnud, et meie oleme Eesti suurim ja Ekspress Grupp on seal kuskil kaugel maas. Varasematel aegadel, aga nüüd, eks ole, kui, kui nagu tekib küsimus, et kas ekspress ikka tohib omandada maalehte või Delfit siis järsku järsku selgub, et nagu Ekspress Grupp oleks ikka juba monopolistideks kujunemas. Et siin nagu minu jaoks on nagu siin mingi vastuolu nendes kahes signa sellised, et, et ühel hetkel, kui, kui seda on nagu soov näidata, siis oleme me suurimad ja siis on nagu ühtemoodi ja muidu on pilt teistmoodi, aga aga ma tahaks öelda selle veel ajakirjandusvabaduse seisukohalt, ma nagu ma nagu väga suurt ohtu ei näe ma, et ma arvan, et, et olukord on pigem paranenud, et et sellega ikkagi, et Ekspress Grupp läks börsile, on ta muutunud selgelt väljaandeks, kes on sunnitud mängima reeglite järgi või ütleme, väljaandeks vaid grupiks või firmaks, et et kui seni veel võis arvata. Ta võis arvata, ehkki Hans Luike, eks ole, et ma arvan, et ei ole Eesti avalikkusel väga suurt muret, et tema väljaannetes ajakirjandusvabadusega oleks probleeme, seda on lihtsalt ajalugu on näidanud, et tõesti ei ole mingisugust Luige kui väljaandja väljaannetes ajakirjandusvabadusega kõik korras. No ma ei, ma, ma võin täitsa rahulikult seda tunnistada Eesti Ekspressi näitel, eks ole, läbi tema ajaloo ei ole tõesti probleemi ja seda enam nüüd, eks ole, kui see, kui see ettevõte on börsil ei ole nagu ei ole nagu kindlasti probleemi sellega, et et seal saaks noh, nagu toimuda mingisugune ajakirjandusvabaduse ahistamine väga olulisel määral. Ma lihtsalt meenutan Sulevi jutu peale, et tegelikult ju Ekspress Grupp on ise öelnud, et ta on Eesti suurim meediagrupp just siis, kui ta läks börsile, et, et seda ei ole sugugi Schibsted välja mõelnud või Eesti meedia kontsern, et seda Ekspress Grupp ise lahkelt meenutanud kõikidele, et et just nemad on kõige suuremad Ei noh, see kemplus on ju käinud läbi viimase ütleme 10 aasta, eks ole pidevalt, et seda nagu seda, seda iga kord, kui tulevad mingid EMORi uuringu tulemused, siis, siis jälle jälle, kes on suurim kogu Eestis, kes on suurim Tallinnas, kes leiab, et tema on suurim mingisuguse mingisuguses vanuses inimeste seas, kellele, kes leiab, et, et tal on nagu kõrge haridusega inimeste seas suurim osakaal, noh igaüks leiab enda jaoks selle, selle suurima ülesse, aga see, see on samas see on inimlik ilmselt, et ega see, ega see jätkub ka edaspidi ja ilmselt toimub see igal pool mujal maailmas, samuti kui on sellised kaks väga ambitsioonikat rivaali. Igal juhul me järgime, jälgime seda rivaalitsemist ka edaspidi tähelepanelikult siin rahvateenrite saates ja soovime siis uudisteportaalile Delfi ja Ekspress Grupile palju palju edu investeeringu õigustamisel selle nädalateemadega edasi ja see nädal on toonud justkui nagu lahendusega ühes selle suve ühes peamises jutuaines nimelt siis president ilvesele kuuluva Ärma talu ümber on, on pilved hajuma justkui ja, ja nüüd on siis selgunud president Ilves enam ja, ja presidendi proua ei võta enam härma talus vastu siis kliente vaid president võtab ise Ärma talu ainuisikuliselt rendile. Mida me sellisest uudisest arvata võime? Sellel on tõenäoliselt väga palju erinevaid tahke ja nii nagu me oleme ajakirjandusest lugenud on siin presidenti süüdistatud milles iganes isegi üsna räigelt korruptsioonist. Ma arvan siiski, et see tõde on natuke lahjem selles mõttes, et et mina ei läheks kaasa selle hüsteeriaga, mida mõned ajakirjandusväljaanded on siin viimastel päevadel üles kütnud seoses presidenditaluga ja, ja, ja korruptsioonis ütleme otse välja, see oli SL õhtuleht, see jah. Aga korruptsioonis ma tahaks ka neid süüdistada, aga asjaolud on ilmselt õnnetult kokku langenud ja tundub ka, et presidendipaar ei ole võib-olla selleks kõigeks valmis olnud. Et kogu seda pundart lahti harutada ja, ja nagu ikka sellistel puhkudel ei ole võib-olla suudetud ka vähemalt alguses avalikkusega kõige paremini suhelda, aga aga kindlasti ma ei tahaks arvata, et presidendipaar oleks käitunud kuidagi pahatahtlikult ja veel, mis hullem, et tegemist oleks olnud mingisuguse korruptsiooniga. Ja noh, teiseks on ilmselt see, et kogu see sasipundar presidendi talu ümber näitab ka ilmselt ikkagi seda, et kui ootamatult ikkagi tuli Toomas Hendrik Ilvese otsus üldse kandideerida presidendiks ja, ja kui kiiresti kõik toimus. Sest Ilves oli ju pikka aega seda sellel seisukohal, et ta ei kandideeri eesti presidendiks. Vähemalt siis, kui Lennart Meri oli elus. Aga aga ilmselt ilmselt ikkagi peame tagasi minema minevikku ilmselt ikkagi kaks sündmust, see mõjutas väga kiiresti Ilvese otsust kandideerida presidendiks ja selleks oli siis tõesti ise auhinna sadu 24. veebruaril 2006 väga-väga suure auhinna sadu endistele kommunistidele ja tõesti teiseks kahetsusväärselt Lennart Meri surm märtsis ja, ja see kõik siis panime käima mingid muud protsessid rattad ja ja, ja noh, ilves, kes kavatsesid pidada sellist auväärt Europarlamendi saadiku ametit ja ja, ja sealt saadud palgaga siis maksta tagasi härma eluaseme, laenu ja Euroopa Parlamendi saadikuseisus ei takistanud muidugi temal ka tegelemist äriga. Siis see kõik muutus ja järsult mõne kuuga ilmselt ja, ja, ja koguse presidendiks loomine ja kõik sellega kohanemine siis ilmselt jätnud aega millekski muuks ja siis nüüd on need ilmselt pinnale ujunud. Nüüd on siis tõesti selgunud, et et Ärma talu kujutab endast sellist keerulist sasipundart, mida tuleb siis hakata juriidiliselt lahti harutama? No tõenäoliselt. Et ei ole seda asja ka ka piisava selgusega lahti räägitud ja põhjus on väga lihtne. Tegelikult ei ole presidendi kantseleiga ise rääkinud ühest nüansist, mis kohustab presidenti siis iseendale kuuluvat talu rendile võtma oma naisele kuuluvalt firmalt ja selle põhjus on väga lihtne. Nad on saanud pättust ettevõtluse arendamise sihtasutuselt ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse-ga sõlmitud lepingud näevad ette äritegevuse toimumist selle raha eest ja, ja, ja see peab seal toimuma päris mitme aasta jooksul. Tõenäoliselt see on üks väga selge kohustus, millega presidendipaar on seotud. Mulle meenub üks asi veel. See oli siis eelmise aasta märtsikuust, kui president Ilves oli, oli just jah-sõna öelnud presidendiks kandideerimisel ja ta tuli Brüsselist, team sõitis Karksi-Nuias mulkide konverentsile, kus ma ta kätte sain ja kus ma tegin temaga ja ka proua ilvesega intervjuu ja pärast intervjuud. Proua Ilves ütles, et, et ta ei pea küll kõik, mis sellest saab, aga et tal tal ei olnud siis veel usku, et Toomas Hendrik Ilves vaid tõepoolest presidendiks saada, aga ta oli juba sellel hetkel mures. See Ärma valu üle sellepärast, et ta ei teadnud, et kuidas sellega siis kõik edasi minna, sellepärast et tema oli nii-öelda täiskohaga Ärma taluga perenaine, kes siis arendas seal seda, seda kinnistute ehitaja lasi, ehitas, tegi valvet mida iganes, ühesõnaga tema oli see inimene, kes, kes seal pidevalt ja kohapeal kohapeal tegeles, nende probleemidega nimetati tegelikult tõenäoliselt see, see tuli neile ootamatult ja see, et nad on nad on nad on praegu ajakirjanduse poolt ka sellisesse situatsiooni pandud, on, on pehmelt öeldes kahetsusväärne. Aga ka see, et presidendi talus toimub sellisel kujul äritegevus, mida siis presidendiproua tutvustab seltskonnaajakirjanduse kaudu ka see tõenäoliselt ei olnud päris kohane ja sellele viitas ka korruptsioonivaba Eesti ühingu esimees Tarmo Tammerk. Ma arvan ka, et nad on selles, et see sündmus on ikkagi olnud selline paras õppetund, et kahtlemata kahtlemata on siin, nagu on siin nüüd on, millest õppida et mina olen täitsa nõus Erkiga, et mina ei näe siin sellist mingisugust pahatahtlikkust, tegevust, pahatahtlikkus soovi teenida selle pealt, vaid, vaid pigem on tõesti perekond sattunud keerulisse olukorda mida võiks ju nii-öelda juriidiliselt nii-öelda poolnaljaga nimetada, forssmasooriks. Olete te teete, et inimesest sai Eesti vabariigi president aga, aga tegelikult võib-olla ilma naljata, isegi kui, kui me võtame sedasama mingisuguse lepingulise suhte ka Eesti riigile, eks ole, Eesti riigi huve esindava ettevõtluse arendamise sihtasutusega siis sellesse võiks ju nagu siiski suhtuda. Nii et kui no oletame näiteks, et kui inimene astub Eesti riigi teenistusse noh, näiteks mingis kaitseväe mõttes sellega seoses ei saa näiteks täita mingeid kohustusi, siis minu meelest Eesti riik teiselt poolt omab nagu moraalset kohustust teha, mis temast sõltub. Et noh, ütleme et loomulikult, et põhimõtteliselt peavad reeglid kehtima kõigile ja presidendile, eriti eks ole, selles mõttes on ta esimene võrdsete seas kahtlemata. Aga reegleid on ikkagi ka võimalik alati öelda, tõlgendada väiklasemalt ja suurem eelsemalt ja, ja antud juhul ütleme siis ka nii jätkuna president kuna Toomas Hendrik Ilvest kutsus kandideerima presidendiks oluline osa just nimelt sellest poliitilisest eliidist praegu Eesti riigis on valitsuses, eesotsas peaministriga siis võiks ka küsida, et kas nemad omalt poolt Ta on noh, ütleme selle keerulise olukorra puhul kuidagi kaasa aidanud, et presidendil oleks lihtsam keskenduda oma põhitööle, ta ei peaks tegelema mingi jamaga, Vaideta, ta saaks rahulikult, talle saaks öelda, et et sina kui tõeliselt oluline inimene Eesti huvide kaitsmisel oma tegevusega, et, et sa oleksid vaba sellisest väikesest probleemid väiks väikestest probleemidest. Aga noh, ma ei tea, siin siin muidugi noh, kõrvaltvaatajale raske ka otsustada, et mis, mis, mis tingimused seal täpselt on, ei tea, ei tea, mida täpselt on tehtud, mida täpselt räägitud. Et, et mind natuke paneb lihtsalt imestama, et miks see kõik üldse nii palju aega võtab, et kas, et kas presidendi paaril ei ole piisavalt häid nõuandjaid, kes oleks neile noh, selle probleemi tekkimisel ikka nii-öelda esimesel nädalal head nõu andnud või siis ei ole seda head nõu kuulatud. Et, et noh, et, et miks me nagu nädalat nädalate kaupa seda probleemi marineerima üldse mind nagu see natuke paneb imestama, et minu meelest siin siin nagu noh, pole võib-olla võib-olla siiski on ka tegu olnud ka presidendipaari enda poolt, et esimesel hetkel nii-öelda probleemi alahindamisega lootusega, et ah, et korra kirjutati, läheb mööda ja nüüdseks on nagu aru saadud, et, et ei lähe niisama mööda tuledki lahendatud. Aga ma küsin sinu käest, mulle jäi selline mulje, jäi selline mulje, sinu jutustab, sinu hinnangul peaks ettevõtluse arendamise sihtasutus silma kinni pigistama ja tegema Toomas Hendrik Ilvesele mingisuguse erandi, aga, aga, aga juhul, kui see erand oleks tehtud seoses Ärma talus lävi või Ärma talus toimuva äritegevusega, siis kuidas oleks selle peale vaadanud kõik teised, kes on samamoodi sealt ettevõtluse arendamise sihtasutusest toetust saanud ja kelle, kelle äritegevusala on ka võib-olla mingi Fušmošuur tõsise jälje jätnud? Ei, ma väga libedale teele lähen, kui ma hakkan siin õpetama, mida peaks tegema, eks ole, teadmata absoluutselt ju selles nende asja ikkagi nii üksik, konkreetseid asjaolusid aga aga lihtsalt sellise kaina talupoja mõistusega kõrvalt vaadates tundub nagu nagu üks loomulik niisugune mõttekäik selline, et et, et me ju ei kahtle, et perekond, ilvesed, selle, selle taluga on pikemas perspektiivis eeldanud, et nad täidavad, hakkavad täitma seda rolli, mida nad on ettevõtluse arendamise sihtasutusele lubanud, et sellest saab, saab üks turismitalu, eks. Aga lihtsalt vahepeal nüüd on üks viieaastane periood ilmselt, kus seda tegevust ei saa harrastada. Et, et noh, on nagu loogiline mingisugune noh, nii-öelda edasilükkamise vajatamise protsess ilmselt nagu kõne alla võtta, aga ma ei tea, võib-olla need läbirääkimised on toimunud ja ei ole millenigi viinud, võib-olla ei ole neid toimunud? No seda on tõesti ju kõrvalt väga raske, väga raske niiviisi hinnata, lihtsalt noh, lihtsalt ma nagu kutsuks üles ka kas öelda ütleme siis nii, et vabariigi presidenti mitte peedistama labasus kõneviisis ja öelda, et mulle tundub, et et Eesti riigis on ka saanud mitte väga heaks kombeks tegelikult kõigi ikkagi meie kõrgete riigiametnike ja riigijuhtide ja presidentide suhtes aeg-ajalt ikkagi kõvasti õelutseda ja tegelikult toimus see ka Lennart Meri puhul, seda on toimunud ka Arnold Rüütli puhul ja minu meelest sellest võiks nagu sellest väiklusest võiks nagu üle saada. Et Lähme, tee tingimata tema noh, nende elu võimalikult raskeks, et mis, mis ikkagi teiselt poolt muidugi väga libe tee, on nüüd öelda, et, et, et ärme ärme nõua nende reeglite täitmist, eks ole, nõuame küll, et kindlasti põhimõtteliselt peavad reeglid täidetud olema ja ja, ja mis on nagu siin nagu ilmselt üks tugev õppetund kogu selle juhtumi puhul on ikkagi see, et et kui räägime avaliku elu kõrgetest tegelastest, siis on selge, et niisugune jagunemine nii-öelda füüsiliseks juriidiliseks isikuks, eks, et, et sellega ei saa nagu väga mängida ei saa pugeda selle taha, et et sinu naisel on, on firma ja see ei ole, see ei ole nagu üldse ei puutu nagu nagu sinusse, et mulle tuleb siin nagu ühe niisuguse esimesega käepärase analoogse näitena, et õllesummeri korraldamine, eks ole, lauluväljaku direktori, elukaaslase firma poolt et aga noh, et, et see on nagu need on nagu tegevused, mida tegelikult kõrged avaliku elu tegelased ei tohiks ikkagi noh, nagu me kõik näeme ju läbi seda, et äratada valu, on seotud Toomas Hendrik Ilvesega paaniliselt seotud ja, ja, ja ei ole mõtet nagu mängida jaanalindu ja öelda, et, et selle juriidilise isiku näol on tegemist millegi hoopis muuga, mis ei ole üldse seotud selle perekonnaga, noh et, et me kõik saame aru, et, et see on nagu on ikkagi tegemist ühe ja samaga ja põhimõtteliselt kõrge avaliku elu tegelane vastutab füüsilise isikuna kõigi endaga seotud juriidiliste isikutega seotud asjade eest. Kui ma mõttekäik nüüd liiga keeruliseks ei läinud, aga. Jah, mulle tundub, tundub ka, et seal teema võiks, võiks sellega ammendanud olla, kuigi ma saan aru, et, et sinna ajakirjanduses on veel küsimusi selle kohta. Kui palju ikkagi nüüd selle Ärma talu siis president Ilves renti maksab ja tänasest SL õhtulehest ma lugesin ka ühe tagasihoidliku arvutuse välja, et ühes kuus peaks Toomas Hendrik Ilves siis hinnakirja kohaselt maksma 0,7 miljonit krooni renti selle Ärma talu eest, kuid loodan, et, et see selgus ka nendes küsimustes saabub üsna pea ja president saab oma oma igapäevase töö juurde siiski siiski naasta. Sellel nädalal on tulnud ka üks märkimisväärne selline hinnang Eesti Teaduste akadeemiast ja seda siis Vene-Saksa gaasijuhtme kohta ning see hinnang on selle gaasijuhtme lubamise küsimuses täiesti hävitav ja akadeemia hinnangul on juhtme mos marsruut otsustatud ning Eestil pole mingit põhjust lubada oma territooriumi palvetes ja majandusvööndis vööndis alternatiivide otsimist. Ning hinnang ütleb, et Gazprom on kahepalgeline peagi ka relvastatud Kremli tööriist, kelle torujuhtmed kipuvad plahvatama ja kes ei vastuta ühegi võimaliku keskkonnakahju eest. Ning sisuliselt leiab siis Endel Lippmaa juhitud töörühm, et et see gaasijuhe on väga selge oht Eesti julgeolekule. Nojah, kui seda raportit lugeda, siis ilmneb sealt tõesti mitmeid murettekitavaid momente, et tõesti esiteks see, et kas rom on ühtaegu nii energiatootja kui ka selle tarnija ja tavaliselt Euroopa Liidu see nii-öelda regulatiivide järgi peaksid need asjad olema lahus. Ja Gazprom sellele asjaolule lihtsalt vilistab. Aga teiseks on tõesti sisejulgeoleku küsimus, mis muutub üpris teravaks, sellepärast et Läänemere esialgne trass oleks, see toru oleks ainult, ütleme seal Soome majandusvööndist ja aga Rootsile suhteliselt lähedalt läbi, siis see oleks tähendanud julgeolekuliselt suurt midagi, aga sellepärast, et nii Soome kui Rootsi on neutraalsed maad ja nad ei kuulu NATOsse. Aga olukord muutub kardinaalselt siis, kui see toru hakkab tõesti liikuma Eesti majandusvetest läbi ja ka Eesti võimalikult, et ka Eesti reaalvetest riivamisi ja samamoodi siis Läti, Leedu, Poola, kõik kes on NATO liikmed ka Saksamaal, muidugi, kes on osaline selles projektis, on NATO liige. Aga meie julgeoleku puhul on tõesti tõesti suure küsimärgiga asjaoludest, mis siis saab, kui Gazpromi relvastatud üksused, mille olemasolu on vene riigiduuma juba heaks kiitnud, asuvad siis siin valvama? Kas sa tead, kas, kas Venemaa valitsus ja president on, on kuidagi määranud ära ka selle, kui suur üldse see relvastatud üksus, mille Gazprom kavatseb luua, võiks, võiks tulla? Ma ei mäleta täpselt arvu jah sõnul räägitud vist mõnetuhandelist mehelistest üksustest, aga ma ei ole praegu need 100 protsenti kindel. Aga, aga probleem on jah selles, et NATO maal nii lähedal olev selline sõjaline üksus ja, ja ka kui eeldada seda, et tõesti need uuringud ja siis tõesti see julgeolek, sellega gaasitrassiga seostuv julgeolek saab lisaallveelaevu, kelle hulka või mille hulka on Venemaa juba Soome lahes suurendanud siis see kõik tekitab nagu sellise relvastatud konfliktiohu või või õigemini tõstatab üles väga teravalt küsimus, et kuidas siis nato maa peaks sellisele asjale reageerima, kui tema vahetusele läheduses on sellised relvastatud üksused, kaasa arvatud laevad ja noh, on on räägitud ka sellest, et tõesti, et et Venemaa võimaldab see gaasitrass kasutada ka igasuguseid andureid sonarid, millega siis kas siis Eesti, Läti, Leedu, Poola, aga miks ka mitte Rootsi ja Soome järele luurata? Aga kas see ei võiks siis olla tegu teataval määral sellise Trooja hobusega selle gaasijuhtme näol, kui Saksamaa heakskiidul Saksamaaga koostöös ehitatakse valmis gaasitrass, mida hakkaks siis turvama Venemaa nii-öelda Gazpromi erasõjavägi? Ja no seda kindlasti noh, ma siiski tuletan meelde, et on ka teisi hinnanguid, et Teaduste Akadeemia hinnang tuli välja sel nädalal ja oli väga negatiivne tegelikult Eesti välispoliitika instituut tegi sügisel samuti laskis teha ühe raporti ja see oli märksa soodsam, tegelikult see ei välistanud ka võimalust, et Eesti saaks sealt ühe haru sealt torust. Aga see oli tehtud muidugi enne pronkssündmusi ja nüüd pärast seda, kui Venemaa Eesti suhted on nii oluliselt halvenenud ja eriti pärast seda, kui Andrus Ansip keeldus vastu võtmast Nord Streami juhatuse esimeest Gerhard Schröderi, et siis vaevalt et nüüd sellest võimalusest asja saab. Aga, aga noh, kindlasti ei maksa seda kogu projekti vaadelda nüüd äärmise negatiivse äärmiselt negatiivses valguses, et ilmselt ilmselt kui Eesti suudaks targalt käituda ja võimalikult palju leida diplomaatilist tuge, siis võib Eesti sellest olukorrast suhteliselt hästi välja tulla, on räägitud sellest, et Eesti võiks kasu lõigata sellest merepõhjauuringutest ja, ja tõesti teada saada siis oma huvides, mis seal merepõhjas on noh, see, seda, seda kõike ei tea, aga, aga noh, esialgne hinnang on tõesti see, et see pigem on see negatiivne, kui positiivne, aga diplomaatilised võimalused on, on lahti. Aga samas tulles ikkagi veel merepõhja uuringu juurde, kui me nüüd lubame merepõhja uuringuid läbi viia ja kui see peaks ikkagi Vene-Saksa ühisfirmale sobima siis võidakse ju tulla meie juurde jutuga, aga me tegime uuringud ärades õietta lõikasite samamoodi sellest ju kasume. Me kulutasime miljoneid ja miljoneid kroone, võib-olla ka dollareid selleks. Ja nüüd palun väga, me tahaksid gaasi läbi viia, et, et mida siis Eesti riik ette võtab, et, et kui juhul kuivanud, anname loa uuringute läbiviimiseks, kas võiks olla mingisugune mingisugune üks siduv samm selles suunas, et me peaks sellisel juhul ka ka gaasijuhtme lubama Eesti majandusvööndisse? No ilmselt sõltub see sellest lepingust, et ilmselt tuleks sinna lepingusse sisse kirjutada, et et mida siis tehakse, kui midagi leitakse ja kes vastutab, et et see, see leping. Peaks olema Eestile soodne ja noh, loomulikult ei saa Eestit vaadelda siin lahus teistest riikidest, et ma arvan, et Eesti peaks tegelema võimalikult palju koostööd teiste Baltimaade ja Poolaga. Üks aspekt on siin veel, et, et see on selline noh silmakirjalikkus, mida peaks ikkagi mainima, et kui siin käinud Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier nimetab seda üleeuroopaliseks projektiks ja, ja, ja vaatamata asjaolule, et see leping sai teoks kahe riigi vahel ja Eesti, Läti, Leedu ja Poola ei teadnud sellest suurt midagi siis ikkagi tekib küsimus keskkonnas. Ja Saksamaa selle projekti suure eestvedajana on ikkagi palju ignoreerinud need keskkonnaküsimusi ja, ja ka ütleme euroopa mõne ringkonna arvamus väga sellele tähelepanu ei pööra ja arvatakse, et Baltimaade Poola ajavad siin mingit kiusu. Samal ajal seal on väga suurt tolmu üles keerutanud Euroopa Komisjoni otsus keelata Poolal ehitada kiirtee Custovist Varssavisse või noh, ütleme Augusto võist läbi sellele looduskaitsealale. Ja see on just see tee, kus eestlased sõidavad, alati kiruvad need poola teid, miks nad on nii väiksed, et tegelikult see oleks väga otsus, kui sinna ehitataks kiirtee keskkond küll väga suure, väga suureks probleemiks. Aga kui ehitatakse gaasitoru, siis need keskkonnaküsimused taanduvad kuskile tahaplaanile, räägitakse suurest vajadusest saada Vene gaasi ja et see olla üleeuroopaline projekt, aga kui on selline kiirtee ja mis tegelikult ei ole ainult poola küsimus, sest see ühendab ka Baltimaid, siis siis tõusetuvad millegipärast need keskkonnaküsimused, et et noh, kui, kui hakata niimoodi mõtlema, siis selle gaasitoruga seondub nii mõndagi. Loodame, et gaasijuhtme küsimuses toimub ka mingi laiem arutelu, siis nii valitsuse kui ka riigikogu tasandil, et enne, kui, kui, kui need, kui need sammud võetakse, on olemas ka ka kõigekülgne pilt sellest, mida, mida siis ette võtta ja kuidas edasi minna. Selle nädala teemadest on veel silma jäänud üks pisut juba halenaljakas lugu, nimelt on selgunud, et samba tants jätkub ja ei saa kuidagi kuidagi otsa ja need sambad on eestlastele kuidagi kuidagi iseäranis armsaks saanud ja järjekordne episood siis selles etenduses mängiti maha külas Peipsi ääres, kus siis vanausulised tahtsid üles panna mälestussammast 41. aastal hukatud külaelanikele, kuid vallas vastuseisu tõttu ei ole neil see õnnestunud ja, ja nüüd on siis siis ka täiendavalt hakanud asja uurima kaitsepolitsei, kas tegu ei ole mitte mälestussambaga endid endistele hävist, hävituspataljon lastele? Naljakas lugu, aga, aga kõige kummalisem on selle loo juures veel see, et, et nüüd on avalikkuse ette jõudnud ka informatsioon, samba alus võib olla varastatud kallaste linnast ja, ja see kindlasti kindlasti kogu sellele loole just just just värvi või ütleme, mitte just nimelt lisab värvi, aga, aga samas samas teeb kurvaks, mida me sellest loost arvata võime ja, ja miks, miks, miks see üldse üldse sellisel kujul on avalikkuse ette jõudnud? No vot ei tea, miks ta nendest sellisel kujul tekkinud on, õigemini et et ega siin midagi imelikku pole, et ilmselt ilmselt on siin ikkagi üks osa sellisest sellisest võitlusest teatud mõistete ruumi pärast mille, mis on lihtsalt jätk aprilli aprillis toimunule ja Etti juba läbi viimase paari aasta toimuvale. Aga et mis seal nüüd konkreetselt on, ma ei tea, mina jätaks küll selle hea meelega pigem nagu kohalike inimeste ja siis väga konkreetse uurimise teemaks, et kas üks või teine konkreetne kivi olev olev nimi on seal nagu õigustatult või, või on tegemist nii-öelda, et kas on tegemist õigete inimestega, keda keda kellele austust avaldada või on tegemist valede inimestega, kelle austuse avaldamise asemel peaks võib-olla hukka mõistma et, et seda nüüd on jälle jälle täpseid asjaolusid teadmata ise küsimus, et kui täpselt neid üldse isegi isegi see kapo uurimine suudab välja selgitada enam tagantjärgi. Aga kui olla väga paranoiline, siis võiks ju väita, et tegu võib-olla provokatsiooniga, sellepärast et enne selle kivi ülespanemist on sealsamas vara vallas nähtud liikumas Vene Föderatsiooni suursaadikud. Peale selle on otseselt seotud ju ju selle kivi ülespanemine Venemaaga väidetavalt konstitutsioonipartei esindajad ja nii edasi, siin siin on päris siin on päris päris mitmeid vihjeid sellele, et tegu võiski olla provokatsiooniga, et kütta sealsamas Peipsi-äärses vanausuliste kogukonnas rahvustevahelisi pingeid. Ei no küllap tegu ongi provokatsiooni teatava taotlusega ise küsimus, et kas meie peaksime kuidagi sellega kaasa minema või et kas me, kas me peaksime ennast nii-öelda iga ütleme, eesti kusagil otsas oleva kivi pärast kogu ühiskonnaga taas tagajalgadele ajama ja ja hirmsasti võitlema asuma või me võiksime äkki võtta ka rahulikumalt, võib-olla ei ole isegi nagu väga Eesti ühiskonna tervisele mõistlik, kui pidevalt nii-öelda sellises esikülje uudiseid teha sellisel teemale, et nagu, et, et, et me, me nagu isegi Sõime ennast kogu aeg sisse mingisse metoloogiasse. Ühesõnaga me läheme ise Kaasa mingi võitlusega tähenduste pärast mida, mida ilmselt tõesti need, kes tahaksid, et, et see teema kogu aeg üleval oleks, et see teema kuhugi ei kaoks, et, et noh ma ei tea, kas see on väga mõistlik, et me sellega kogu aeg kaasa läheme, et kas ei, võiks nagu juba nagu tegeleda Eesti ühiskond teiste teemadega mitte nii-öelda kogu aeg, nagu püüda seda teise maailmasõja tähendust mõtestada, kus on selge, et me tegelikult ei iial ei lepiga ütleme, teistmoodi mõtlevate inimestega lõplikult kokku. Selle teemaga läks kõige rohkem sellel nädalal kaasa TV3 seitsmesed uudised aga kahjuks ka Postimehes, eks Postimehes. No Postimehes tegelikult ilmus lugu, mida nii-öelda selles üleriigis Postimees ei olnud Tartu Postimehes Nils Niitra lugu mis rääkis, kus siis ajakirjanikule rääkinud kohalike külaelanikega ja ja sealt loost tegelikult ilmneb üpris hästi, et inimesed ikkagi mäletavad, kes on kes ja ja, ja, ja on võimalik vähemalt selle loo järgi küllalt hästi selgeks teha. Mis siis toimub. No ma arvan siiski, et, et see ei ole nii lihtne, et, et ma arvan, me oleme hullem, oleksime hullemas olukorras, kus kivi oleks avatud ja hiljem oleks selgunud, et midagi on valesti. Et, et pigem siis ikkagi natukene lärmi lüüa enne kui selle kivi avamist seda kivi taheti sel nädalal avada ja, ja praeguseks on avamine ära jäänud. Et ma arvan, et me oleksime lõhkise küna ees ja hullema provokatsioonina silmitsi, kui see kivi olekski avatud ja, ja mis me siis oleksime teinud, siis me oleks pidanud hakkama seda kivi jälle teisaldama. Üks võimalus, see oleks selle tekitanud veelgi suuremat mullistuste ja nii edasi, et aeg on see tegelikult suhteliselt hästi läinud, et et on saadud nii-öelda käsi ja on alustatud tõesti kahekordset uurimist, on alustatud uurimist siis 41. aasta suvesündmuste kohta aastate uurimist selle ja selle samba aluse kadumise või tekkimise asjaolude kohta. Ja, ja see, see on normaalne. Laiem üldistus on võib-olla see, et, et, et võib-olla võtaks nüüd o maha tõesti selles mõttes, et võib-olla me ei hakkaks igal pool kive avama, et et praeguses olukorras me oleme nüüd jõudnud nii kaugele, et igasuguse kivi avamine, mis puudutab kahekümnendat sajandit, tundub, et külvab üles selliseid emotsioone ja pingeid. Et võib-olla võtame hoo maha ja avame kasvõi siis kivi, ma ei tea, mis on pühendatud mingisugusele 13.-le sajandile näiteks, aga ma arvan Ka sealt kindlasti leiaks üht-teist, et kui üritada jää lahingusse üritada jah, vürtse, skooja Meelis ausammast veel kuskil avada, siis ma arvan, et saaks ka tüli üles, aga noh. Võtaks natuke rahulikumalt ja, ja katsuks nendest kividest hoiduda, et teeks kõigepealt selgeks siis nii palju, kui see on võimalik, mis siis juhtus ja, ja liiguks edasi mingites muudes asjades. Ma tahaks tähelepanu juhtida ühele seigale, millega ma eile tutvusin ka selles loos, nimelt sealsamas kallastel nägin ma eile, et seal on täpselt samasugune kivi, mida taheti panda vara valda üles, ehk siis kallaste elanikud mälestavad 41.-st kuni 45. aastani hukkunud kallaste elanike, kes siis on fašistide poolt tapetud, on seal kirjas selle kivi peal. See üks selline kivi on seal üleval ja, ja eri ei olnud seal eriti lilli ega, ega ei käinud seal ka keegi eriti seda kivi vaatamas. Nii ta seal seisis. Kivi tundus üsna uus olevat, et mulle mulle tundub, et see on viimase paari aasta jooksul üles pandud kivi ja mingisuguseid emotsioone seal sellega küll otseselt ei kaasnenud, nii et et seda on võimalik ka teistmoodi vähendada. Tõenäoliselt nii, nagu Sulev ütles. Meedia on üks väga mõjuvõimas relv, kuidas just läbi selliste kivide kütta pingeid. Ei, ma arvan, et Erki on hästi õigus selles osas, et võtaks lihtsalt hoo maha, et, et kui, kui see on teema, mille käsitlemisega me ütleme niiviisi praeguses emotsionaalses olukorras ilmselt eriti kuhugi ei jõua, siis äkki on mõistlik noh, nii-öelda hoida tagasi. Kuigi, ega muidugi kui konkreetne kivi avamine on, on päevakorral ega selles mõttes ei saa midagi, noh, on õige see asi selgeks rääkida ja, ja väga hea tõesti, et see, et see siis nii-öelda ütleme siis ebatäpsete andmetega mälestuskivi või vähemalt kahtlusega selles, et need andmed seal kivi peal ei peegelda tõde. Et selline asi nagu sellele käsi ette saadi, õigel ajal, et see on ju jumala hea Nii tõmbame sellele teemale joone alla ja enne kui saade läbi saab, jõuame rääkida veel ühest, sellel nädala algusel kõlanud üsna põnevast ettepanekust, millega on välja tulnud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja mille kohaselt riik peaks raskustesse sattunud eluaseme laenuvõtjatele appi minema. Ja näiteks pakub ta siis välja, et et kui senine laenudega tagatis ei ole enam piisav ja kinnisvarahinnad peaksid langema, siis võiks juriis riik kaasa aidata ja kui inimene satub makseraskustesse, siis peaks riik aitama tal ka selle laenuga toime tulla. Mida sellisest ettepanekust arvata? Ei ole ju uus ettepanek ja enne riigikogu valimisi on sellest ka põgusalt räägitud, kuid kuid arvestades, et kinnisvarahinnad on languses, siis on ka see diskussioon pisut pisut elavam kui tavaliselt. Nojah, minul jääb ka natuke mõistetamatuks, miks Savisaar selle ettepaneku nüüd tegi, noh siin on räägitud igasugustest vandenõuteooriatest, et see ettepanek oleks siis aidanud ja aitas siis Savisaart väidetavalt kõrvale juhtida tähelepanu sellelt asjaolult, et ta sai politseilt liikus üllatamisest trahvi ja ja et ka Keskerakonna suvepäevad satused negatiivses rambivalgusse meedias, et, et see ettepanek oleks siis aidanud seda tähelepanu kõrvale juhtida, aga, aga ma ei usu, et see oleks nüüd ainult sellepärast tehtud, et see on selline nii-öelda meediataktika, et võib-olla seal taga oli siiski midagi muud ja ja, ja, ja võib-olla savisaarel on tõesti selline kindel veendumus, et jagavad ka paljud teised, et Eesti majandust ootab mingisugune allakäik ja, ja eriti kinnisvaraturg ootab mingisugune krahh ja ja peaksime valmistuma, et võib-olla võib-olla uskuda ka seda, aga aga ja noh, siit siit vaadatuna ikkagi paneb natuke õlgu kehitama, miks nüüd ja miks sellisel suvisel ajal, miks mitte siis, kui juba sügishooaeg on käima läinud? Kui me nüüd just tuleme tagasi oma eelpool räägitud tänase teema juurde, siis Eestis ju kahtlemata inimesi, kellel võib laenude tagasimaksmisega raskusi olla, on eks ole, alates riigi esimesest mehest et Savisaare nii-öelda mõttekäiku edasi arendades tegu ei ole küll nüüd otseselt noh, niiviisi sama nii-öelda mõttega, eks ole, aga et peaks ka Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu teatavate laenukohustuste suhtes riik selles loogika järgi ju kaasa aitama, mille puhul noh, mis minu meelest vastabki sellele, et, et kui on võimalik, kui, kui sellega ei rikuta reegleid, siis teatud selline mõistlik suuremeelsus miks mitte või teatud abi. Aga, ja aga nüüd Savisaare poolt esitatud mõttekäigu suhtes, et ühest küljest on see kõik, seda on siin kohutavalt tõestatud, kui majanduspoliitiliselt vildakse on. Aga sellegipoolest ütleks mina, et tegu on ilmselt sotsiaalse närvi poolest ka hästi ära tabatud hetkega. Et see mure laenude pärast on noh, kümnetel tuhandetel eesti inimestel, kellel need laenud on kaelas, noh ma võin öelda, ma ei, ma ei saa öelda, et ma olen mures, aga endal on ka üle naasta juba eluaseme laenukogemust ja ja mingi mure tiksub sellega koos ju igal inimesel, kellel see, kellel see sadades tuhandetes vähemast või tänapäeval pigem isegi juba mõne miljoni ulatuses selline selline kohustus peal on mõttes savisaart tabas nagu väga õiget murekohta. Ja, ja selle tõttu minu meelest on üsna ebaadekvaatne olnud see, et, et paljud teised nagu poliitikud on seda lihtsalt puhtalt kohe materdama asunud ja ei ole öelnud, et me muretseme ka, aga et selles mõttes ma oleks oodanud valitsuselt vaatsemat reaktsiooni sellele ja noh, selles mõttes nagu kaasamõtlemist, et arutleda selle üle, natukese on siin sarnane selle roheliste erakorralise energeetika istungiga, et peaks ikkagi ütlema, et mure on ühine. Ainult et küsimus, et kuidas seda lahendada noh, selle üle nagu. Sellega ma olen nõus, et arutleda selle üle võib, mis puudutab Edgar savisaart, siis tuleb lihtsalt öelda, et loomulikult ei ole Edgar Savisaar küll ainukene, kellele sellise kiiruse ületamise eest on selline karistus määratud, ehk siis juhtimisõiguse peatamine ja märkimisväärne rahatrahv. Minu üks tuttav sõit siis 32 kilomeetrit, et üle lubatud. Ja, ja siis temalt võti saab täpselt samamoodi juhiload ära ja määrati samasugune trahv niimoodi, et et ei ole midagi eriskummalist ka temale määratud trahvis. Aga meie aeg on läbi, kell saab kohe 12, rahvateenrite saade selleks korraks lõpetab ja tänased rahva teenrid olid Erkki Bahovski, Sulev Valner ja Lauri Hussar ning meie soovime teile ilusat suvepäeva jätku.