Ja tere taas kuulama rahvateenrite iga laupäevast saadet. Kell ei ole veel 11, null viis, aga kohe saab ja ja nõnda mäe oma traditsioonilist juba aastaid veeretatud jutuga jätkame. Sulev Valner, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe on täna siin stuudios. Ehk siis Eesti Raadio ja Eesti televisiooni segameeskond. No Eesti televisiooni ja Eesti Raadio. Ma ei tea, kas kollektiividel, aga juhtidele võiks olla küll nüüd selge et jumala pärast ärme jalgpalli enam mängime. Et, et kaks korda sama reha otsa astuda. Ma ei kujuta ette, mis viie aasta pärast näiteks viie aasta pärast lihtsalt järgmine ümmargune tähtpäev, et siis siis pannakse selja peale sild 25 pluss viis näiteks. Ja asula, sina, sina oled üks peasüüdlasi, sina, kui raadiojuht ja isegi mängisid sega seal. Jah ja mis ärkvel? Jah, on küll see piinlik. Ei ole, aga väga tore üritus oli ju, täna õhtul on Eesti Televisioonis väike videokokkuvõte ka ja ja minu meelest see millesi televisioon soola haava peale veel see, millest nüüd tagantjärgi on nagu saanud see justkui nagu peasündmus staadioni peal ei olnud see ju nagu üldse märgata. No aga 25 aastat tagasi ei olnud ka staadioni peal midagi, sündmused toimusid pärast linna peal, kui tramme loksutati ja nõnda edasi. Nii juhtus ka nüüd, kui pärast seal kuskil vist baaris istudes need särgid nagu lained lõid. Jah, see särgiteema. Ma pean küll tunnistama, et nii raadio kui televisiooni juhtkonnad püüdsid seda kahtlemata ära hoida. Et me nagu noh, saime tõesti ju taotluse neid särke seal lausa müüa seal kohapeal ja ja oli kohe koheselt hästi selge, et seda ma kindlasti ei luba. Ja. 25 aastat tagasi keelati ka propelleri esinemine ära. On erinevad asjad. Siiski. Ja mind pigem natuke hämmastab siiski kogu selle särgi loo puhul ka niisugune üldine üldine hoiak mis just eriti, mis oli nagu enne Jaak Jõerüüdi avaldust mis oli nagu suhteliselt selline peataolek, et et minu meelest Jõerüüt pani nagu pani nagu käsitluse paika. Mis mõttes peataolek? See oli natuke peataolek, ma ütleks isegi nii, et ma olen mõnevõrra noh, ma ei ole, sest väga sageli väga nõus sellega, mida, mida Keskerakonna ajaleht Kesknädal kirjutab selles küsimuses mulle tundub, et kesknädal nagu õigesti heitis ette sellist nagu reageerimatust sellele noh, tegelikult minu meelest siiski suhteliselt noh, rumalale ja, ja nõmeda laia provokatiivsele tegevusele, mis, mis see särk endast kujutas, et minu meelest oli eesti meedial nagu võimalik nii-öelda korralikult käituda kahte moodi. Üks võimalus oleks olnud niisugune vaikiv kokkulepe, et me sellest eriti palju ei räägi. On lollus, millest me eriti palju ei räägi, aga mulle tundub, et teine võimalus oleks ikkagi algusest peale käituda põhimõtteliselt samas võtmes nagu Jaak Jõerüüt nii-öelda siis avalikult välja, et see on häbiväärne asi. Minu meelest nagu aga minu meelest tahk nagu see oli nagu see see, mis nagu alguses oli kuidagi nii, et mingi mingi niisugune ei tea, need, kuidas need suhtuda. Väga ilus nagu pole, aga aga no mis seal ikka, nii väga ja see, see, see ei olnud hea reaktsioon. Peter midagi öelda, ma ei tea. Aga noh, võib-olla seda analüüsida ka teisest, teiselt poolt või, või teisest küljest hoopis 180 kraadi, et et kui Jaak Jõerüüt oleks oma taga tagasiastumisavalduses toonud põhjuseks just need särgid, kuhu politseis kirjutatud kommerid ahju, eks ole ja siis nimed selja peal nagu et kuuled, võib-olla ei tea, me hakkasime kohe nagu poole pealt rääkima, et paljud võib-olla ei teagi, milles küsimus okei, teavad, et kui ei, oleks Jaak Jõerüüt seda küsimust kilbile tõstnud, võib-olla selle seda küsimust ei oleks üldse tõusetunudki. Mina olin sel päeval tööl ja mul oli au teatada Eesti televisiooni, jalgpalli, Hilgavast võidust meie publikule ja oleksime olnud kohapeal teinud seda situatsiooni ja neid särke siis võib-olla ma mõtleksin teistmoodi, aga, aga praegu mulle tundub, et, et see ei olnudki üldse nagu mingi sündmuskoha peal, et et pärast ta muutus sündmuseks siis, kui noh, hea küll, jätame õhtulehe kõrvale, kus asi vist ilmus juba laupäeval, aga aga pärast Jõerüüdi tagasiastumisavaldust hakati rohkem rääkima. Oma avaldust alustas just sellest ja Indrek Tarandist, et siis siis nagu see muutusele sündmuseks, et enne seda oligi ta lihtsalt üks pull. Sest staadiumelt paljude noh, mina ise ei olnud seal ja, aga ma tean, et paljud spordipoisid seal mängisid ja ja ma küsin, et kas te olete neid särke näinud, mis nimed seal olid väljas staadioni peal nagu asjaosalised ise need särk üldse näinudki, et kogu see asi oli toimunud kuskil after paatilistele. Ei, nad ikka olid staadioni peal olemas küll. Olid nad siis probleemiks, kellel. Ei südantmaid. Ma ei, ma arvan, et seda nagu te ütlesite ajakirjanduse vaikimise tõotust vaikset salajast mitte kokku leppimata, vaid vaid lihtsalt noh, oleks niimoodi tulnud, et, et see, see ei olekski nagu erilist tähelepanu pälvinud ja, ja kõik oleks sul on ka täna punane särk seljas, eks ole, et see oleks nagu umbes sama olnud, noh Juku-Kalle tegi, tegi pulli ütleme eesti keeles välja ja, ja, ja noh, meie välisministeeriumi ekskantsler, kes alati sellise pulliga kaasa läheb noh, teame ja lehed on ju nüüd välja toonud, üles üles lugenud kõik tema sellised teod teeb, siis teeb ja mis seal ikka noh, kõik on sellega harjunud. No ei tea, mina ei ole, pole päris nõus, et sa selline süütu pull päris oli, mulle, mulle tundub, et seal ikka kuskil seal niisugune. Mõnes mõttes oli Juku-Kallel nagu hästi kindla peale minek, et jama, sellest tuleb see üleskutse siiski, samas selles sõnastuses on nii räige, et taas on sellist noh, nii-öelda Lihula lõhna, eks ole. Samalaadset nii-öelda emotsiooni, mis tekitab, et ja, ja mitte ainult nii-öelda meie siseselt vaid ka ka annab hea võimaluse nii-öelda väljastpoolt vaadates Eestile ikkagi noh, jälle jälle rääkida mingist märgist, mis on nagu noh, mida nad seal siis nagu õige mõtlevad. Mina, mina minu meelest ei ole Jaak Jõerüüdi tagasiastumise puhul seda aspekti rõhutatud, aga mina usun, et tema nii-öelda väljaastumise taust ei ole ainult nii-öelda puhtalt sisepoliitiline. Vaid ma arvan, et temal, tema tema jaoks, kes ta on ka pikaajaline diplomaatia ilmselt väga hea välispoliitilise närviga. Tema nägi selles kummarid ahju loosungis ka väikest murekohta Eesti välispoliitilisele mainele või vähemalt võimalusele selle sellega meid kuidagi kahjus. Ma saan aru, kui sa võrdled neid kahte asja Lihulat ja, ja siis ehkki nagu välispoliitilisest aspektist, aga minu meelest absoluutselt kohatu on võrdlus, ütleme Eesti siseolusid sisend meeleolusid arvestades. Tegemist on kahe täiesti risti vastukäiva nähtusega. Et kui Lihula sündmuste puhul oli asi asi ju laias laastus selline, et see, mis Lihulas tehti, see seal monument püsti pandi, neiu väljendas, ütleme siiski suurelt osa või suurema osa isegi eesti rahva tundeid selles osas, et meie minevik on vildakalt hinnatud, et meile vasta austada seda seda sõjaaegset perioodi, kui eesti poisid olid tõesti sunnitud minema Saksamaa poole sõdima ja nõnda edasi, et see on nagu selline allasurutud asi, et ei lasta seda väljendada, et me austame Mis asi on, ütleme, lõpuni lahti rääkida siis on räägitud väga palju, aga see, et, et mingisugune kamp vendi panevad särgid, kus on loosung kummarid ahju, siis see absoluutselt ei ole minu meelest Eesti ühiskonnas mitte mingisugune küsimus. See ei ole niimoodi, et Eesti ühiskond muidu vaikset haub kättemaksu kommaritele, aga seda ei lasta neil mitte kuidagi teha. Pigem on Eesti ühiskonnas vastupidi. Et tegelikult on minu meelest kaheksaga 90 protsenti Eesti ühiskonnast täiesti aktsepteerinud selle, et Eesti vabariiki juhivadki endised kommunistid, see ei ole mitte mingisugune protesti, küsib siin on, vaata nüüd kaks juttu, sa vaidled Sulevile vastu ja sulama sain aru, tõstis esile just selle teise sõna selle ahju. Vot see on nagu meie teadvuses praegu viimaste kohtuprotsessi või ütleme, viimase kohtuprotsessi valguses ja siin veel üks asi, kus üks, üks inimene õigeks mõisteti ja et see ahi on nagu see see sümbol. Kuigi see ahi ei noh, ei pruugi tähendada üldse seda, nagu nagu on siin mitmed öelnud, et võib ka kuhugi mujale saata mitte ahju. Mulle meeldis, üleeile vist oli hommikul, televisioonis, eile hommikul Vladislav Koržets, kes seal kala küpsetas, temal oli särgi peale kala, kalad ahju. Jah, aga, aga just see, see esimene, et, et nüüd et kõik need hädad, mis, mida ka Jaak Jõerüüt oma avalduses üles load küll minu jaoks minu maitse jaoks, ütleme nii, natukene anonüümselt ja natukene liiga pehmesõnaliselt, aga, aga noh, see on kirjanikuhärra suhtumine siis see, see kõik, et et, et juhivad nagu, nagu need kommarid, eks ole, siis noh, vabandust väga, aga peale peale meie presidendi, kes on või ei ole valitud nagu rahva poolt otse, eks ole, kuigi kuigi kaudselt on ta valitud ka rahva poolt läbi läbi siis riigikogu liikmete ja valijameeste seal Estonia saalis siis kõik eesti rahvas ise need inimesed valinud ju seda ma tahtsingi öelda, et te ei tee, ei ole, ei ole, võtame kas või selle nimekirja alguse seal seesama peaminister Ansip ja nii edasi. Ansip sai Tartus kõikidel viimastel valimistel nii kohalikel kui ka kui ka riigikogu valimistel ju tohutult hääli ja, ja see on siis ongi meie valik, nii et ega siin väga palju ei ole, ei ole ju rääkida. Ei olegi rääkida, aga samas mina nagu ei oleks päris nõus sellega, et ühiskonnas ei ole niisugust vaikset vinduvat muret, et neid kommuniste seal juhtkohtadel on ikka liiga palju. Mina arvan, et mingis ringkonnas, kes kindlasti moodustavad väga selge vähemuse on seda nii-öelda temaatikat just viimastel kuudel püütud ikkagi siin ja seal nagu esile tuua ja püütud nagu nii-öelda sellele sellele tulele ahju alla nagu hagu anda. Ja, ja see nagu murettekitav, eks see oli ka Jaak Jõerüüdi, muretsege. No vot see on sama asi mu meelest, et need asjad on nii-öelda hinnangute jäänud, et siin ja seal susiseb ja kuskil tossab ja kohati väike leeki välja, aga aga ütleme, sellist kõikehõlmavat hinnangut ei ole keegi andnud, kuskil ei ole ju kirjas, et et need inimesed ei, ei või neid ametikohti täita või kus läheb sisse piire. Olen mina oleks pigem nõus isegi Tunne Kelami ka, et see kommarite ahju loosung tegelikult takistab selle kommunismile hinnangu andmist, sest see nii-öelda nii-öelda praktiliselt paraliseerib selle teema käsitlemise nüüd tükiks ajaks. Just nimelt ilma selleta nii-öelda rahulikkust arutades võib-olla jõuaks nii-öelda kommunismi hukkamõistuteemaga nii-öelda palju paremini edasi, aga nüüd tänu sellele loosungile noh, ei saa tükk aega nii-öelda seda teemat keegi üles tõsta, ilma et see nagu tekitaks Kelam vist ilmselt peab silmas küll rohkem seda võitlust, mida meie europarlamendi saadikud peavad Strasbourg'is ja Brüsselis. Aga meie endi jaoks nagu hullem, hullem see, et Eesti sees Eesti ühiskonnas on need asjad nii-öelda vinduvad. Et need asjad võiksid nüüd juba nagu olla. Ja nagu lahendatud, kui neid asju üldse saab lahendada. Lihula sammas näitab, et need asjad on, on tegelikult lahendamatud. No ilmselt jah, see Lihula ja see sõjas nii-öelda õige vale poolel sõdimise asi jääb vist küll igavesti ülesse ja ja noh, eks selle kommunistidega mõnes mõttes samamoodi ja ja mis seal salata, eks sellel laulva revolutsiooni ajast ma ju ise ka mäletan ikkagi, et olid nii-öelda nii-öelda õige poole kommunistid, et noh, võtame siin rahvarinde juhid, eks ole, olid ju valdavas osas EKP liikmed, kuni nad sealt küll ühel hetkel vist välja astusid kõik järjest. Ja, ja väga selgelt nemad vastandusid, eks ole, sellele nii-öelda tõsi, kommuniskide tiivale kuskilt sealt valgest majast Häiris ja häirib siiamaani selle Jaak Jõerüüdi avalduse juures mõlemad asjad ise, punaste särkide küsimus, kui ka see teine pool, see poliitilise ja ärieliidi korruptsioonisidemed on põhimõtteliselt õiged. Aga on, on, on väga kahju, et need kaks asja tal avalduses olid koos, nii et nüüd nagu räägitakse põhimõtteliselt kõige rohkem nendest särkidest kommunismi hukkamõistmisest ja minu meelest pole see praegu Eesti ühiskonna küsimus number üks, valuküsimus number üks olu küsimus number üks on ikkagi Jaak Jõerüüdi avalduse teine pool, kus ta juhib tähelepanu endale poliitika ja aga äritegelaste räpastele mängudele. See on nagu küsimus number. Paljude eestlaste jaoks jälle peas need asjad ongi üks on põhjus ja teine on tagajärg, et kuna meid liiga palju kommuniste valitseb kõrgeid kunagisi EKP tegelasi, nii-öelda nomenklatuuri, siis sellepärast ongi asjad nii nagu ma arvan, et ei ole niimoodi. Arvan ka, et ei ole, tähendab, kui inimene on pätt ja kaabakas, kui tema mõttemaailm, eetika ja moraal on, on, on sellised, mis selliseid asju lubavad teha, siis sõltumata sellest, kas ta on kunagi kuulunud kuhugi või ei ole kuulunud muidugi kuidagi kuigi nii-öelda mööda seda parteiredelit ülespoole roninud ja ütleme noh piltlikult öeldes üle üle laipade roninud kuhugi karjääriredeli tippu, siis siis inimene ongi niisugune ja ta on iga ühiskonnakorra ajal niisugune. Aga sellel asjal on minu jaoks ongi nagu see kahetsusväärne koht, et juba juba oma kuulen jälle, kuidas kõik 50000. Ma ei tea, kus arv on võetud, aga aga ju see on õige. Kaheksakümnendatel aastatel EKP-s olnud inimest, on, on noh, kõik on pätid ja kaabakad, kõigile tuleks ikka märk külge lüüa risti ja seina peale. Et noh, oleks asi klaar ja nii et edaspidi juhiks meid ainult puhtad inimesed. See on ju. Paradoks, kui sa ise ju siin alles rääkisid, et rahvas vägagi respekteerib neid endisi kommuniste Ansib suurele kogu Tartus Rüütel väga austatud, presidendina hõnguga. Milles probleem? Jah, mina ei ole, ütleks nii, et nii see särk kommarite ahju kui võib-olla mingi muud hüsteeriat pigem nagu takistavad tegelik nii-öelda tegelikku, rahulikku sihukest, kainet analüüsi ja mõnes mõttes ka nende ühiskonna selliste valupunktide, nagu me siin L1 Keila-Joa suvilate juurde, eks ole, noh, viib jälle see jutt, eks ole, sealsamas Jõerüüdi avalduses ka, et et tegelikult selline nagu see küsimuse nagu ülepolitiseerimine just nimelt takistab rahuliku arutelu, et mis siis tegelikult toimus sellepärast et kui see küsimus on muutunud naguniisuguseks poliitiliseks võitluseks kas nii-öelda Savisaar pooldajate ja vastaste vahel siis tegelikult on seal täiesti kadunud näiteks küsimus, et mis siis tegelikult toimus enam nagu see ei ole tähtis, nüüd on jäänud hoopis mingisugune üldine kõrge retoorika mis ei ole siiras tegelikult nagu kummaltki poolelt minu meelest ei olnud see kolm peaministrina avaldus väga siiras Savisaare nii-öelda lahkumise nõudmisega. Ja vastused, noh, ütleme nii-öelda on ka sügavalt demagoogilised väga paljud, eks ole, ja noh, umbes nii-öelda, et vaadake, mis te ise teinud olete, selle asemel, et rääkida kaasa Ja, ja noh, varga peas põleb müts, ütleb mingisuguse maakonna vanasõna. Ma muidugi olen Peetriga nõus, et et kahjuks jah, meil on. Et kui, kui ütleme, meie kaitseminister oleks teinud nüüd avalduse ja mitte seostanud seda nii-öelda punaste särkidega ja oma alluvaga või kaitseministeeriumi haldusalas oleva muuseumijuhiga ja ja selleks on täitsa eraldi teema olla, siis oleks see kuidagi noh, ma ütleksin, kuidagi mõjusam olnud või ma ei tea, kas Peeter ütles selle välja ja tema ilmselt jagab, aga ma ei tea, kas sule sina ka, aga et. Ei, aga millest sellised nagu seal avalduse teinud oleks. Tegelikult ta ikkagi reageeris sellele särgile. Ei ta reageeringut, ta reageeris särgil, aga jah, ta alustas sellest, aga, aga tegelikult oli juttu ju ikkagi pangajuhist ja, ja poliitika ja ärimaailma. Pikem pool käsitles ikkagi seda, seda äri ja, ja siis poliitik. Ja kinnisvara jääslance ja kõik olid seal olemas, eks ole? Ja ka mina ikka lugesin sellest küll välja niiviisi, et ta ikkagi ta, tema protest oli ikkagi selle üleskutse, et nüüd sai mõõt täis, et aga tema nii-öelda oma avalduse nii-öelda valdavas osas püüdis aru saada, miks need noored sellise särgiga võisid välja tulla, miks on ühiskond niisugune noored tahavad? Noh, ma ei tea, kuidagi mingit ekstreemset protestijat. Minu meelest enda need hilisemad seletused on olnud ikkagi ka niisugused. Et ta ikkagi ei alahinda seda üles. Ei, ega mulle, mina ei taha ka ennast nüüd asetada kõrgemale nüüd intelligentsist Literaadist, kes on korduvalt kinnitanud, et ta mõtles selle avalduse väga korralikult läbi ja ja, ja kirjutas väga täpselt ja, ja ta nii tähtsalt tahtiski mõelda ja. Mida me siin räägime, ütleks paremat, lugege avaldust. Oma ometi nii-öelda kodaniku näha ja ajakirjanikuna võin ju juurelda selle üle, et missugused oleks olnud et siis, kui kui näiteks ei oleks võtnud neid särgi teemat vaid vaid Donald selle särgi teema oma avalduse lõpu nii-öelda veel ühe näitena rääkinud tõesti sellest kogu sellest asjast, mis meie ühiskonnas praegu on ja rääkinud kõigist nendest teemadest, aga, aga minu jaoks veel konkreetsemalt ka sellel Venemaa teemal ja Slance abistamise teemal ja pangajuhi äkkrikastumise kõigest, kõigest muust, mis, mis praegu meid neid hirmsasti ju koormab. Ja ma usun millegi ja, ja, ja ei, oleks pidanud see asi lõppema nii-öelda ministri tagasiastumisega, sellest see avaldus oleks pälvinud tegelikult täpselt sama palju tähelepanu. Olgem ausad või ma tahan olla aus selles mõttes, et et Mul on siiralt kahju, et meil taoline kaitseminister on kaduma läinud. Lõpuks ometi üle mõne aja tuli, tuli korralik kaitseminister ja, ja temagi läks nüüd noh, ütleme noh, mis siis jääb sellest nagu skandaalist meelde aastate pärast, mille pärast Jaak Jõerüüt tagasi astus Juku-Kalle Raidi särkide pärast. No nagu ütles meie eksriigipea, tule taevas appi, eks ole. Nojah, kui mina ka esimest korda seda uudist autos sõites raadiost kuulsin, et see oli hästi lühike, siin uudis selle lühiuudis mingisuguse poole, selle poole seal kella. Et ilmselt teada oli äsja tulnud kaitseminister Jaak Jõerüüt astub tagasi seoses sellega, et Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand kandis punast särki, kuhu oli peale kirjutatud kommerdahhi siis ma ei saanud küll aru, mis toimub pärast seda, kui ma olin nagu kuulnud selle avalduse teist poolt seda teksti, siis läks nagu pilt küll selgeks, nii et noh ma ei tea, see, see asi igatahes see on, noh, kui sa ütled niimoodi, et, et see teine pool tulenes esimesest poolest teine oli nagu selgituskiri selle selle särgi loo juurde siis noh, ma ei tea, ma oleks Eesti. Eesti vabariigis on ju veel väga palju väga teravaid murepunkte, sinna oleks võinud panna veel tööpuuduse, järsu leviku ja HIV viiruse ja, ja vägivalla noorte hulgas ja mida iganes. Ja ma üks päev tabasin ma ennast sellele mõttele, et no miks mitte näiteks üks päev. Me kuuleme uudist, et tagasi astunud meie lugupeetud põllumajandusminister, sest ta jalutas Viru väljakult läbi ja nägi seal kuskil maja sel ajal maja küljes, näiteks ma ei tea, kas punapunaristi või haakristi või mida iganes. Võib-olla hoopis temana, kui astub tagasi, kui ta näeb raekoja platsil müüdavat, mitte eesti toitu. No näiteks ja ja noh, see oleks nagu asjakohane, aga noh, näed nagu mingid asjad läinud põllumajandusministrile konkreetsemaid põhjustada, ka aastaid tagasi astuda, tuletame ikkagi meelde suhkrutrahvi ja, ja kõiki neid mitte, mitte et ma tahaks öelda, et tema on nagu selle taga ja selle põhjustanud, aga aga kõik need selgitused, mis, mis ta andis näiteks või, või haridusminister, oleks võinud ammu tagasi astuda ja teadagi mille pärast ja majandusminister 90 tagasi astuda ja rahandusminister viimase kogutamise valguses Riigikogus oleks võinud tagasi ja mida iganes, eks ole. Aga ilmselt sellepärast Jaak joretist nimelt astuski tagasi, et anda tegelikult meile kõigile võimaluse öelda, kes tegelikult oleks võinud tagasi astuda. Noh, see oligi võib-olla tegelikkusele selles mõttes selle tagasiastumise kui sammu sõnum. Et tõsiste asjade korral ministrid astuvad tagasi. Ja see on nii-öelda loomulik reaktsioon ja see on tegelikult ka niisugune, ütleme ei sisaldunud tema avalduses, eks ole, otseselt aga see oli käitumuslik nii-öelda märguanne, kuidas kuidas käitutakse. Aga kuna üks hea tekst nagu Jaak Jõerüüdi avaldus ilmselt on, et ta annab meile võimaluse teda lugeda ühtemoodi ja teistmoodi lugeda sealt välja lihtsalt ka erinevaid asju. Mina konstrueeriks siia võib-olla ühe, ühe väheke teises niisuguse arengutee, mis sellise avalduse niga viib ja see on niisugune noh, moraali või teatud mängureeglite noh, ütleme, lõtvumine, millest Priit Pullerits kirjutab täna Postimehes minu meelest ka noh, suhteliselt nii-öelda nii-öelda vihjab sellele või, või räägib sellest suhteliselt õiges suunas, et et meil nagu enam miski nagu ei ole nagu enam selline, mille pärast me nagu häbeneda või või et, et kõik on nagu hästi lubatud avalikus kõnepruugis. Nii et noh, kõik see tegelikult, et, et siis ma selle kommud ahju noh, avalduse juurest läheks, läheks tagasi ikkagi noh, ütleme sellesse, mis meil seal internetikommentaarides, eks ole, toimub mis on nagu värskelt noh, õnneks just Eesti Ekspressi poolt üles tõstetud teema Aga meie siin rahva teenerites oleme sel teemal korduvalt rääkinud. Noh, siis ma ja ma ütleks, et minu meelest ka väga paljud asjad, mida tegelikult seesama Juku-Kalle raid oma tegelikkuse keskus saates saadetes on ajanud, Need on niisugused noh, selgelt nagu üle piiri minekut siis ütleme tõesti minna tagasi veel sellise toreda nähtuse juurde, nagu oli Esto-TV niisugune no umbes ühesõnaga, see niisugune mõnes mõttes ka poliitikute ja mingisuguse avalikud tegevuse teatud mõttes nagu lindpriiks kuulutamine. Et kõike võib öelda nende kohta nii-öelda karistamatult. Et, et mõnes mõttes see särk ju on nagu noh, mingi mõtteviisi väljendus, mida, mida hulk aega ühiskonnas on nagu kuidagi umbes esile tõstetud, et oi kui tore niisugune punkarlik, revolutsiooniline noorte mõttelaad ja seda nagu aina nii-öelda pjedestaalile tõstetud, eks ole öeldud umbes et mingi mingeid Esto-TV üllitised on nii-öelda umbes et aasta parimad asjad, mis umbes Eesti kultuurielus toimuvad lind, see ausalt öeldes on kogu aeg ärrit. Mina seda nagu ei jaga. Jah, aga sellel asjal on noh, nagu veelgi selline laiem kõlapind, et igal juhul oli Jaak Jõerüüdi tegu, tema avaldus seal sisaldu sisalduvat mõtet. Väga tervitatav, et see nagu jälle tekitas ühiskonnas sellise terava ja elava poleemika nende nende tõesti valusate küsimuste üle, mis, mis Eesti ühiskonnas tegelikult millest viimasel ajal paljuräägitud või, või siis on räägitud vihjamisi, nüüd räägitakse nendest tunduvalt otsemini. Mulle väga meeldis, üks. Sel nädalal oli Eesti raadios kui argipäeva saade, kus oli nendest samadest küsimustest juttu, see on see rahva ja ja võimuvõõrandumisest ja seal rääkisid erinevad inimesed ja siis sotsioloog Andrus Saar oli see, kes kui saatejuht küsis ta käest, et noh, et et kuidas ta nagu siis kirjeldab seda jaakpööret oli nagu siis nagu kanaarilind kaevanduses, kes noh nagu kuna käin teatavasti, siis hakkab siis häälitsema, kui, kui oht on siis minu meelest Andrus saadetes päris päris hästi ütles niimoodi, et tegelikult noh, ta võib kanaarilind olla, aga need teised kanaarilinnud, kes on ka seal kaevanduses kunagi olnud, et need on juba ammu surnud tegelikult. Ja et need protsessid, mis praegu Eesti ühiskonnas käivad, aga need ei ole mitte viimase mingisugused paari aasta või paari kuu küsimused, et need on tegelikult käinud juba aastast 95. Kogu see võõrandumine hakkas aastast 95, et praegu ta lihtsalt on, on lahvandanud ja ta lisas veel ka sellise asja, et et kui oleks tegemist olnud õige kanaarilinnuga, siis poleks sinna kaevandusse roninudki. Ehk siis andis mõista, et see oleks pööret õige kanaarilind, seda poleks valitsusse läinud. No aga ta nüüd viimane kanaarilind, kes on sunnitud ka lahkuma, vot see mulle ei meeldigi, et, et intelligentset inimest, kes ülihästi sobib oma ametikohale ja, ja on näidanud, et ta suudab seda suurepäraselt seda koormat kanda ja kelle, kelle suust tuleb alati selge sõna, kui tema käest midagi küsida, et, et vot just selline nagu see oli vist selline inimene peab nagu minema. Ja nagu meil oleks nagu ajupotentsiaali ülejääke, et ükskõik, kes nüüd järgmisena tuleb, küll see erakond jälle kedagi leiab. Kuigi me teame, et erakonna pink on ammu juba ammendunud, oli, juba oli juba enne Jõerüüdi tulekut, sest et tuletame ikkagi meelde, et sai vabandust ÜRO-s võis olla vist vähem kui pool aastat ja mul oli võimalus temaga vestelda. Ta ise ütles, et noh, puhtinimlikult, et tal oli või vähemalt andis mulle nagu mõista, et, et tal oli nagu iga ÜRO, et ta tahtis nagu, nagu ma vihkan seda sõna väljakutset, aga aga, aga põhimõtteliselt kaitseministri amet seda, seda pakkus. Nojaa, aga Aarne, kas sa siis ei ole lugenud neid artikleid, mis on ilmunud pärast Jõerüüdi avaldust, mis olid tema tegelikult motiivid meie ajakirjanduses? Kui ma mäletan paar artiklit, oli sellest, et ta tahab saada presidendiks, et see oli presidendikampaania start ja teine Kõrvale hoida Iraagi pikendamisest Ja vaat et Aarne, äkki oled liiga ei siin? Ei loomulikult ja aga need on lihtsalt ümberlükatavad, eriti presidendi jutt, sellepärast et presidenti meil tõepoolest teatavasti rahvas ei vali ka järgmine kord mitte järgmiselt aasta sügisel ja ja, ja seal ei ole vähematki lootust, kui, kui see ei ole tegevpoliitikasse tulla nii-öelda kuskilt jälle nii-öelda Likeraadi seisusest ja hakata presidendiks. Ja kui sa oma avalduses valan vasakule paremale Aga praegu on kõik praegused koalitsioonipartnerid valad üle ja, ja teisi ka veel, eks ole, et, et see on nüüd täiesti absurdne. Ma teen, mina ei ole, ütleks, et võib-olla tema šansid saada presidendiks just tänu oma aususele ei olegi nii halvad, et et see ausus ja niisugune teatud naiivsus, mis selles avalduses on, on just see tugevus, eks ole. Et see niisugune poliitiline naiivsus Peabki naiivne olema, nagu. Noh ütleme, et see on igal juhul tugev käik, et, et siiski noh, et kõik see hinnang, et umbes nagu presidendiks saamine sõltuks sellest, et, et nii-öelda ühele teisele kolmandale parteile nagu mett moka peale määrida. Et, et see on nagu lähtub ka niisugusest Nii et sina usud seda või ei pea tõenäoliseks, et see võib-olla selle asja taga. Ei, ma ei pea. Ma arvan lihtsalt, et sellest hoolimata võibki temast äkki saada, et mul poleks nagu sellise arengu vastu ju midagi. Aga et see ongi just, et kõik need järgnevad reaktsioonid kaaspoliitikute poolt on nagu hästi näidanud, et igaüks hindab oma rikutuse astet. Notar jätame selle presidendi juttu nüüd sinnapaika ja vaatame, missugune nagu selle avalduse kaitseministri lahkuva kaitseministri avalduse nagu nagu järelmid on olnud, siis no need, kes nagu keda, nagu milleski süüdistati või kellele midagi ette heideti ja kogu see nii-öelda Jõerüüdi avalduse sisu peaks nagu korda minema. Need vilistavad sellele. Ei pea ju hakkama siin konkreetseid näiteid tooma, aga, aga noh, kõigepealt peaminister ütles, et see on nagu poliitiku poolt üle reageeritud. Siin Villu Reiljanit ja Edgar Savisaar. Ma ei hakka üldse rääkimagi. Villu vist ütles niimoodi, et noh, kunstniku härrale pidanud poliitikas närv vastu midagi säärast. Selle kohta tähendab seda, et üldse avalduse jõudnud kohale. Jah, just jah. Minu meelest selle kohta kirjutas täna Andrus Kivirähk väga hästi järjekordselt oma nädalakommentaaris Eesti Päevalehes. Et noh, eks igaüks hindab oma rikutuse astmelt jaa, jaa. Selles ringis tõesti tundub, et mis ta loll sinna ronis siis kui ta ei saanud aru, et noh, nagu see oli muidugi väga jõhker jõhker artikkel, mõnes mõttes ilmselt siin niiviisi tsiteerida või kuidas öelda, mitte jõhker. Aga noh, et kui Sibid istuvad, istuvad, eks ole sitakoorma otsas ja söövad saia ja siis, kui keegi ütleb selle kohta fussis, sildid ütlevad, et kuule, mis nii õrnahingeline. Kahetsevad, et tavalised inimesed ei saa sellest aru, kui hea on seal otsas saia süüa. Ja sellest on nagu kahju, mina, mina ütlen, et mina olen natuke nagu pettunud õnnitleda siinkohal tänast sünnipäeva last Andrus Ansipit. Et pean küll tunnistama, et et ma, ma, ma ootasin, et tema peaministriks saades, et et kõige selle esimeste juttude järgi ta tundus suhteliselt selline kindlasõnaline ja ja hästi ratsionaalne inimene, aga, aga aga mitte mitte selline teflonmees nagu, nagu sa tundub siiski nüüd praegu nende viimaste viimaste skandaalide Ta elamisel nagu olema. Aga, aga samas no äkki see Jaak Jõerüüt suudab siiski ka teistes poliitikutes majandusega idealist. Äkki ta suudab teistest pealegi? Ta on ka sellise teatud südametunnistuse kripeldus jäi ikkagi esile kutsuda vaatamata sellele, et esimesed avaldused on noh, niisugused suhteliselt jäigalt eitavad, et. Et neid, see ei puuduta, mina ei usu, ei ole mina, ei usu, tähendab see, et me ütlesime, et Jõerüüdi avaldusi ja lahkumine tekitas väga tänuväärse ja õigel ajal tulnud poleemika, siis vaatame ikkagi, kust see poleemika on ja kas ka mis nagu pritsitakse, kas kuuse külge jääb. Ega ta poliitikute külge ei jää, see on avalikus arvamuses meedias, ajakirjanduses, lehtede veergudel, meie siin räägime, eks ole, aga ma ei usu, et poliitiline seltskond, nagu nad vaatavad ikka Jõerüüdi peale kui, kui, kui nõrga inimese peale, et ahaa, nüüd jama ja see on igast avaldusest ikka näha, et, et see, see ei jõudnud kohale. Jah, või siis teiselt poolt, kui me vaatame kas või opositsiooni käitumisest, milline taeva kingitus oli see tegelikult opositsioonile see käik. Me kohe nägime, mismoodi opositsioon sellest kinni haaras, lausa Ruijates kohe minu meelest. Ühe erakonna esimees tegi avaldused, noh, näete, leidub Mu aus ja õige mees, aga mitte tema ei peaks tagasi astuma. Savisaar, või seda heidetakse nööridega, aitäh, et andsid opositsiooniline saia pihlaka kätte, kuhu, kuhu peale võid määrida, et et noh, ma ütlen, et kui pärast või aasta-paari pärast hakati ja seda asja meenutama, siis, siis jääb ikkagi meelde see, et oli üks kaitseminister, kes ei saanud noh kes ei pidanud nagu vastu raskes poliitvõitluses ja ei olnud piisavalt karastunud ja ja sellepärast mul ongi kahju, et meil oli kaitseminister või hea küll, praegu veel on, ma loodan, et selgrootu, peaminister ja muu seltskond äkki õnnestub talle augu pähe rääkida, ta avaldas, on nüüd oma oma rolli nagu täitnud, et äkki võiks seda kaitseministri portfelli edasi kanda, kuigi noh ütleme siis nii, et ilmselt on see võimatu. Eks Jõerüüdi avaldus on ka teatud appikutse, ütleme siis, mitte poliitilisele eliidile. Kes ikkagi seda poliitikute tegevust hindab. Vaata, mis asi see mittepoliitiline eliit on lisaks ärieliidile veel? No on siis rullikesed, kirjutavad kirjanik. Arvamusliidreid, kellel arvamus on küll aga liidrid, ma kardan, et eriti. Noh, eks siin ole ikka meedial ka oma võimalused, ma arvan No meedia ongi ainukene see auru väljalaskmise koht veel sellepärast, et noh, olgem ausad, ega, ega meedias nüüd nii väga neid arvamuse liidreid ju ei ole või vähemalt neid ei aktsepteerita niimoodi, et tõepoolest, et oleks nagu intellekt maalide seas või kirjanikkonna Vi kunstnikkonna seas tekiks selline rühmitus tõelise ühiskonna intellektuaalsed liidrid, siis see on ka väga raske, sest et kõik kirjanikud ja kunstnikud sõltuvad, millest nad sõltuvad Kultuurkapitalirahadest nad ei ela ära niisama lihtsalt ainult oma oma loomingut avaldada, sest nad sõltuvad elik siis valitsuse heast tahtest, kellel on ju väga suur mõju nende rahade jagamisel, nii et nokk kinni, saba lahti ka siinpool. Jah, no see Sulev ütlesid, et meie peaminister nagu teflonmees on mulle tundub, et teie praegu välja. Ma loodan, et tegelikult vaata, ta näeb välja teiselt poolt vaadates nagu teflonpanni panni, keerake teistpidi teflonpann, eks seal ühelt poolt, aga teiselt poolt ei ole nagu, et üks pool pealt kuumust kannatama ja, ja teine pool on see, kus kannatab kuumust, aga kinni ka jää. Et Ansip ei ole teflonmees minu jaoks, tähendab siis ta ei oleks esinenud niivõrd selged erisuguste avaldustega ühe ja sama asja kohta, et täna praegu räägib seda ja kolme minuti pärast räägib teist. Õnneks ajakirjandusel Need avaldused kõik nagu üles noppinud ja kenasti ka loogilisse järjekorda pannud, et selles mõttes on peaministril veel teflonmeheks saamisel väike karastusprotseduur ees, et las ta, las ta veel natuke kosub ja kui ta ametisse jääb ka pärast neid valimisi, siis. Mitte must valesti arusaadav, et praegu nagu, nagu valitakse riigikogu, aga poliitilised mullistused, mis tabavad valimiste järel Eesti ühiskonda, võivad ka muidugi Toompeale ulatada. Minule tundub lihtsalt kahetsusväärselt, et Ansip on nii-öelda olles Savisaare ja Reiljani kõrval on nagu liiga palju lasknud endale peale suruda mängureeglid. Et noh, need kaks meest on ikka tõeliselt teflon, lähed, eks ole, siin ei ole nagu kahtlust ja, ja Ansip Ansip ei taha olla kehvem noh, nii-öelda ja mängidesse, nende reeglitega, noh, ta peabki nii-öelda olema, nii, ta peabki kala näoga ütlema, et mis asja muidugi jõe ääres pingutuse üle ja noh, nii-öelda lähtudes sellest reeglitest, et kõike tuleb eitada ning tuleb tagasi mõningad kohta tuleb öelda, et ise oled süüdi, eks ole, ja vaata, mis sa ise tegid, lähtudes sellest nii-öelda mänguloogikast peabki niiviisi käituma, külma näoga ütlema, et mis te, mis te, ajakirjanikud siin nurita ja mis te tahate ja ja mis asjad, eks ole, meil on kõik väga nüansi polnudki. Ongi olnud Savisaare väga hea õpilane, sellepärast et seeriat Maarika, mida Savisaar kasutab, et kui näiteks teda süüdistatakse mingites tehingutes seal suvilat ega nii edasi, siis savisaarel on lemmikvõte see, et ta ütleb ka, et aga vot näed, mida tegi Laar, eks ole seal oma maja saamisel, mida tegi see ja teine, et ühesõnaga, ja küll võtsin õunu linna siin, eks ole, naabrimehe aiast, aga näed see sill, eks ole, ja naabripoiss võtsid ja samamoodi, mis te mind süüdistada? Tänases lehes peseb ennast ikka täitsa puhtaks, et ei ole ikka midagi. Ansipiga oli samamoodi kui oli see kolme peaministri avaldus, eks ole, siis Ansip pidanud, loomulikult see ei käi nagu praeguse olukorra kohta tegelevate Partsi kohta, eks ole, Laari kohta, tarandi kohta ja nii edasi, noh täpselt sama retoorika. Hea, et sa meenutasid kolme peaministri avaldust riivamisi viimasena nimetamata, vahepeal sellest rääkisime, et kus öeldakse, et hoopis teine peaminister võiks või teine minister võiks minna ja samal hommikul see kiri välja tuli või avaldust välja tuli, enne ei teadnud vist nemadki, et Jõerüüt on tagasi astumas. Aga selle avalduse puhul, no minu jaoks on küsimus, et kus ülejäänud kolm peaministrit on, meil on veel neid olnud, need ekse kus on härrased Vähi ja Siimann, jagalas ja savisaarest, me vist ei nagu kohatu rääkida, aga, aga et miks need kolm ülejäänud härrasmeest ei, ei ühine, sellise avaldusega? Lähioleks ka alla kirjutanud igasuguse avaldusele, mis mõistab hukka igasugused tehingud korteritega poliitilise mütsi all. Jah, aga Tiit Vähi omal ajal mäletatavasti vallandas oma siseministri tollase lindis lindiskandaali harjal ja Marci Ivarist ma ei tea nagu midagi, et miks tema ei võiks sellega ühineda, Kallas. Väidetavalt on ta mingisugused nii ranged töölepingu nõuded peal, et nagu Eesti sisepoliitikasse sekkuda ja seda võidakse. Kahtlustatakse liiga palju sõna võtma, sest siin et noh, selles mõttes jah, nagu ta Talviste sobides See selleks valimised siis 16, oktoober peab näitama, et mis nagu mis, nagu kogu selle loopimise sõnniku loopimise tagajärg on ja kas üldse mingit tagajärg on ja kuidas konkreetselt mõjub siis erinevatele erakondadele, peaministrile, ministritele, kes nende skandaalidele on mingisugust mõju. Ja kui on, siis millise märgiga see mõju on? Tõenäoliselt enamusel erakondadel on siiski peale Res Publica, ma arvan, on, on siiski olemas niivõrd kindel oma elektoraat, et et ei usu, et, et see kuidagi Keskerakonna mäekõrgust võitu Tallinnas või, või reformima erakonna ja Keskerakonna koalitsiooni tartus kuidagi kõigutab. Vaevalt. Ei, no ainuke tulemus, mis seal olla saab, süüdistused on ju vastastikune, vastastikused süüdistused lähevad risti, saab opositsioon oma kolaka kätte, kaevatakse seal opositsiooni igasuguseid tegusid uuesti välja, meenutatakse raudteed ja mida iganes. Räägitakse võimuerakondade korruptsiooniskandaalidest võimalikes, mida ei saa tõestada ja nõnda edasi. Tahad öelda, kõike on võimalik tõrjuda, kõiki on võimalik tõrjuda, aga mida see tähendab valija jaoks valija jaoks, tähendab seda, ta lihtsalt sülitab sellele asjale, ta ei võta mingisugust seisukohta. Ei muuda oma eelistusi valimisel ja ainuke asi, mida ta muuta saab või teha saab, on see, et ta lihtsalt ei lähe valima. Tal on lihtsalt kõrini sellest. Mis on tegelikult vesi just nimelt nende parteide veskile, kellel on niisugune välja kujunenud valijaskond, sellepärast et seda tugevamalt see han klubi mõjule pääseb, kes nagunii valima läheb ja nagunii oma otsust ei lase kõigutada. Ja selle tõttu just see valima mitte minek ei ole nagu kõige parem samm minu meelest, sest poolest ühest küljest sellega nagu võrdsustatakse noh, ikkagi need, kes on midagi korda saatnud justkui kõigi teistega mis tähendab, et nagu see see hinnang mõnes mõttes nagu pehmeneb. Ja teiseks lihtsalt tõesti need väiksemad fännklubide parteid ei ole tegelikult nad võivad krokodillipisaraid valada teemal, et meile ei meeldi väike valimisest aktiivsus. Tegelikult on nad oma kontorites välja arvutanud, et kui meie omad valima lähevad, siis tore on, kui neid teisi vähe on. Et sellest ei tasu üldse lasta ennast liiga palju. No kõik sõltub sellest, mis on vähe. Kui vähe on 45 48 protsenti, siis see loogika ilmselt kehtib, kui vähe on, et üks kolmandik ainult läheb valima siis see loogika tõenäoliselt juba enam väga ei kehti, sellepärast et, et noh, see on ikka tõesti väga väike hulk, kui mingi 30 35 protsenti käiks valimas. Kas enda jaoks läbimõeldud soovituse valijatele küll nendeks kohalikeks valimisteks, kui tohib et peab valima, esiteks, minna valima. Ja teiseks üldse mitte valida riigikogulasi lihtsalt tuima näoga valida endale sobiv kandidaat, mitte riigikogulaste seast. Kas valida erakonda või inimest? Ellu see, see poliitika, et riigikogulased ei pea istuma kahe tooli peal, ministritest üldse rääkimata, kes juba seaduse järgi ei saaks seda teha. Ja siis juba valida endale teha endale sobivaim valik nii-öelda. Ütleme isegi kui nimetada kõiki valikuid, noh ütleme keskpärasteks ja halbade siis teha endale sobiv, keskpärane valik. Nii vähe neid valikuid ka ütleme, üheski valimisringkonnas reeglina ei ole, eks ole, kui sul on ikkagi, ütleme siin Tallinnas valida noh, kuskil kaheksa nimekirja seast noh, keegi neist vähemalt keskpärase mõõdu ikkamast välja annab valija jaoks. See natukene naljakas, et tegemist on ju, tuleme ikka nagu alglätete juurde tagasi, et, et mis meil tulemas on, meil on tulemas kohaliku omavalitsuse valimised ehk siis need valimised, kus inimesed, kes valituks osutuvad, peavad hakkama ajama konkreetselt väga kohalikke probleeme lahendama. Kõik teinud valimissaateid ja oleme meie stuudiotes on olnud väga palju selliseid, tublisid, kohalikke inimesi, kes tõesti räägivad siiralt, et mis, nagu nende vallas maakonnas kõige kõige karjuvam küsimus on, reeglina on need sealt teed, kooliehitused ja nõnda edasi. Aga kui vaadata sedasama head, mis toimub siin öeldakse kõrgemas sfääris, siis mulle jääb aeg-ajalt mulje, nagu meil oleks tegemist ees referendumile, kas astuda SRÜ-sse või mitte, ehk siis väga eluliselt olulise küsimusega. Et siin on nagu, nagu, nagu üks maakera oleks teise sees, aga see maavara, mis on teise sees, on tunduvalt suurem, kui see, see esimene maager. Ja ka siin muidugi ei tasu ära unustada seda, et enamiku suurte parteide jaoks need kohalikud valimised on ikkagi justkui eelvalimised. Nad on tegelikult positsiooni täpsustamine, millega järgmistel riigikogu valimistel Et misasjaolu, et tegemist, kui näiteks on Tallinna või Tartuga või mõnda suure kohaga, siis seal on ka suured rahad mängus. Jah, et, et siin on ikkagi käib selline, tegelikult on see omamoodi katsepolügoon paljude jaoks, et mistõttu näiteks kui öeldakse, et 16. oktoobril lõpevad kõik need skandaalid ja nagu Edgar Savisaar täna ütleb, et pärast kuueteistkümnendat oktoobrit minu Keila-Joa suvila kedagi ei huvita. Ma arvan, et ta eksib. Huvitab küll, sellepärast, et järgmised riigikogu tegelikult on see teema mida, mis niivõrd võib-olla ei puudutagi kohalikke valimisi, vaid konkurentidele. Teema, mida tuletatakse meelde kuningast. Savisaare lausung on nüüd küll ainult valijatele mõeldud, mitte mitte kaaspoliitikute, minule teadaolevalt mitu Reformierakonna juhtivasse ešeloni kuuluvad poliitikud on öelnud, et oodake kohalikud ära ja siis hakkab ka Ansip rääkima. No ma ei tea, kas see, kas see vastab tõele või on see nii-öelda ajakirjandusse lastud väikene utka, et ajakirjandus, Ansipit, tema selgrootu seepärast väga ei, ei peksaks, aga aga vaatame ära, vähe, vähe on jäänud oodata tegelikult. Et siis selgub, kas, kas jätkatakse samamoodi ja, ja, ja kindlasti ei unustata ja neid asju juba ajakirjandus ilmselt ei lase ära unustada. Aga kas, kas siis ütleme koalitsioonipartnerite eeskätt just Reformierakonna reaktsioon nendele asjadele tuleb teistsugune, kui ta on praegu või ei tule, noh, mõtlen, et ootame ära ja vaatame. Konkreetne küsimus, mis te arvate, kas liikluspolitsei pistiseskandaal, mis on lahvatanud ja mille ulatus on tõesti košmaarne. Et kas see on ka mingisugune nii-öelda valimiseelne võitlus valimiseelse võitluse osa või, või on seal mingisugune poliitiline tellimus või on see tõesti on nii-öelda nagu ütlevad filosoofid, hingan sihjet, et tõesti nüüd tabati ja, ja, ja, ja siis nii see asi käibki, võeti vahele ja nüüd pead lendavad. Aga kui see asi ikkagi nii suurelt arenenud oli, siis tegelikult oligi ainult aja küsimus, millal sa siis välja tuleb? Noh, ja ja olgem ausad, eks ole, et me kõikvõimalikke niisugust noh, üksikute juttude märkide järgi võisime arvata, et noh, et ei ole nagu Eesti ühiskonnas ikkagi ka noh, kas öelda vähemasti sellist usku, et liikluspolitsei ei ole võimalik nii-öelda neid asju kuidagi kuidagi, et saavutada, eks ole, mingeid vähemalt noh, see rahva, rahvasuus need jutud ju kogu aeg levib. Mina pean tunnistama, et ma olen küll niisugune skeptiline juba ametist johtuvalt skeptiline inimene ja kui, kui soovite, siis ka pessimist, aga nii mõneski mõttes. No aga mina ei uskunud sellisele asja sellist ulatust. Maalin ikka harjunud sellega, et võetakse kuskil seal Poola-Leedu piiril, jah, palun ka jaa, jaa. Jaa. Me oleme pidevalt lugenud, kuidas, kuidas Poola politsei töötab ja ja kui sa oled välismaise numbrimärgiga, siis oma trahvi saad alati kaela, ükskõik kas sa oled teinud midagi või ei ole teinud, ikka leitakse midagi. Aga et meil on, Meil on sellises ulatuses ja nüüd veel lisaks need tolliasjad, kus üks protsess lõppes ja, ja järgmine juba ootab, eks ole, et et, et see on, see ulatus on tõesti košmaarne, mis on muidugi huvitav ka liiklusreguleerija. Kuidas härrasAivar Toompere ja tema, tema ühe intervjuu, esimene vastus ma ei uskunud, et see on sellises ulatuses. See asi toimub, tähendab, ta teadis, mingi ulatus on just vot see, see tundub mulle kummaline ja teine muidugi vastuseta küsimus, mida ma ei ole kohanud, et ajakirjandus oleks küsinud, et miks ainult põhja prefektuur. Kas kõik need pätt politseinikud on kõik siia koondunud? See kuidagi lõhnab väga imelikult. Aga samas on see tegelikult ju väga positiivne, see asi, see mädapaise avati ütleme tõenäoliselt peab tunnistama, et sinu sama retooriline küsimus, et miks on põhja prefektuur viitab sellele, et see ei pruugi olla ainuke CVd viitab minu jaoks tellimustööle ehk siis, et kontrollima, reaalselt kontrollima ja täie jõuga kontrollima ja ka vastavalt karistusi jagama hakati, hakati siin mingisugusel põhjusel, mis avalikkusele ei ole teada. Võimalik. No aga see täpselt samamoodi olla ikkagi seotud kohalike valimistega. Et näidata, et meil toimub, nagu öeldakse, õhu puhastamine. Me oleme kätte saanud, me võitleme korruptsiooniga. Me paljastame ja nõnda edasi, aga tegelikult Tal on siseminister, olete tähele pannud, on seni hoidnud väga madalat profiili, joonud rindade vahvalt kätega vastu rindu ja öelnud, et, et näed, mis me teeme. Et kõik see on tänu sellele, et ma olen selles parteis, meie erakond enne jõua pärale jõuab, veel aega on. Millegipärast tundub, et, et selles mõttes hoitakse nagu väga-väga vaikselt. Siseminister ei hakka seda väga tegema, sest tänast sel juhul tekiks küsimus, et kuule, sa oled ise sealt politsei seest tulnud, eks ole, ja ja kus su silmad varem olid, et, et ikkagi noh on ikkagi seotud ka politseijuhivahetuse järgse ajaga ilmselt mingid asjad lihtsalt seal seoses politsei juhtkonna vahetusega noh, kuskil midagi nii-öelda, aga midagi tuli lihtsalt päevavalgele, millest hakkas asi hargnema ja ja miski asi ühesõnaga ütleme nii, et siis selles selles kuritegelikus ahelas miski asi enam ei toiminud ja tegi selle asja avalikuks. Kolleegid, kas te teate, mida räägib koostabela rahvas kogu selle asja kohta kosta pererahvas selles mõttes ülekantud tähenduses rahvasuu, rahvasuu, eks ole, needki siin täna laupäeva õhtul ilmselt saunas sellised inimesed alevis tegelikult teavad täpselt, kuidas nad ei tea, lihtsalt, aga nad arutavad neid asju, mida nad on ajakirjandusest lugenud ja kuulnud. Ja, ja üks läbiv mõte seoses selle politsei pistiseskandaaliga ja kogu selle poliitilise ka majaga on see, mida väga paljudes peredes, kus ma olen ise käinud ja kus ma olen kuulnud, kuidas seda räägitakse, nii et ma räägin sama juttu, siin on see, näed, võetakse kingi, mingisugused politseinikud, eks ole, kes võtavad mingisugune 500 krooni ja nende üle korraldatakse nüüd see näidishukkamine. Aga need vennad seal Toompeal ajavad miljoneid taskusse üksteise õlale toetudes ja rinda märjaks nuttes need miljoneid, sadu, miljon, tuletame ühte Lähevad rõõmsalt edasi ja neid ei puutu mitte keegi. Ehk siis mõte on see, kogu ühiskond on läbi korrumpeerunud, aga väikesed vargad võllas, suured tõllas, niimodi räägib, koostab ära. No minu meelest see on jälle natukese ebakonstruktiivne öelda mõttekäiku ei. No minu meelest ka need peaksid ka mullas olemas. Jah aga no tegelikult ikka siiski päris nüüd otseselt nüüd Toompeal ja noh, sadu miljoneid. Noh, kui me räägime ikkagi, kui ma siin nüüd toome nii-öelda, et see on nagu ärimaailmast ikkagi sadade miljonite Jutakse. Jajah aga ikkagi vaadake ajakirjanduse reageeringut, öeldakse küll, et on väga tore, et ühiskonda puhastab ja kõik, et kui sellised asjad päevavalgele tulevad ja peaminister ütles ka, et, et see on väga, väga kena, et see teeb meid paremaks ja edasi puhtamaks, ilusamaks siis väga palju oli ikkagi mõistvalt häält kuulda ja lugeda. Et noh, ikka väiksed palgad ja siis kohe kraamiti lagedale toonel seal padrun oli, poistel on, on viis või 6000 7000 krooni bruto-s ja ja, ja tõstke palka siseneda, juhtumid vähenevad. Ma olen täitsa veendunud, et ei, vähene, tähendab palka ei saa tõsta kordades. See ei ole, see ei ole reaalne ja kui sa tõstad sellisel patrullpolitseinikul palka 1000 või 2000 krooni võrra ja paned selle sinna juurde kokku tuleb, ütleme 9000 ja siis mis protsentuaalselt tööandja jaoks on ju väga suur palgatõus, korrutame selle patrullide arvuga. Ordame kuudega, mis aastas on ja, ja see summa, mis juurde tuleb, vaja läheb, on, on väga suur. Aga ega, ega sellest olukord ei parane midagi. Meie püks pea liiklusjurist, kes väga sageli sõna võtab, Indrek Sirk, eks ole, kirjutas väga hästi, et ütles väga hästi, et altkäemaksu võtmine ei kao mitte kuhugi, et praegu on skandaal kohal ja ta ei, keegi ei kujuta ette, et hetkel nagu noh, tegeldaks sellega kui see vaibub ja valimised lähevad mööda ja, ja ühiskond tegeleb hoopis muude asjadega, et siis hakatakse jälle läheb samas samas vaimus edasi. Ja ilmselt nii see ongi. Aga eks seal altkäemaksu on ka kaks poolt, on võtja, on andja. Ja praegu nagu on hästi keskendutud sellele võtmisele, mis on muidugi. Nõuandjad lähevad ka kuuldavasti kohtu alla ja saavad ka karistuse ja, ja, ja noh, ilmselt see nii see peabki olema. Et noh, minu meelest on nagu hästi oluline ikkagi ühiskonnas tekitada noh, niisugune eetiline positsioon et kellelegi meist ei tuleks isegi pähe olukorras, kui ma nii-öelda olen, noh, ma ei tea, ütleme kiirust ületanud. Noh, üldse mõeldagi küsimusele, et äkki saab kuidagi teisiti kui trahvi ära makstes. Aga mulle tundub, et kui me nüüd teeme ikkagi noh, et, et tegelikult on see asi maetud väga suuresti sellesse kohta Eesti ühiskonna väärtushinnangutes. Et kui ikkagi nüüd mingi uuringufirma küsitleb Eesti inimesi, siis arvate, et kui suur protsent ütleb nii, et kui ma kiirust ületad kiiruse ületamise järel mulle trahv määratakse. Et kas ma siis noh, nii-öelda mõtlen võimalusele, et äkki saab kuidagi teisiti. Jah, no me oleme siinkohal sunnitud lõpetama kahju, et meil see diskussioon niimoodi pooleli jäi, veel palju-palju tahke, mida tasuks käsitleda ja ja võiks rääkida ka edasi politseinikke, põõsas valvamisest ja nii-öelda kogu liikluspolitsei töö orienteeritud sellele, et neid trahve saada ja, ja edasi, aga, aga kahjuks me ei jõua. Ei jõua sel teemal rääkida. Aitäh täna kuulamast ja meie saate kordus nagu ikka õhtul kell üheksa ilusat nädalavahetust ja järgmine kord on siis siin juba uus kolmik Mart Ummelas juhtimisel.