Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Filmis Matrix pakkus tegelaskuju Morpheus filmikangelasele laule valida punase ja sinise rohukapsli vahel. Valides sinise elannaks neoedasi oma harjumuspärases maailmas. Maailmas, mis pole küll alati mugavam, aga suures pildis täitsa elatav, isegi õnnis. Ainult et tegemist oli omamoodi unenäoga. Inimeste pärismaailma olid vallutanud energia, näljased masinad. Mis kasutasid homo sapiens bioloogiliste patareidena hoidmaks neid vagusid toitelahuses, millest inimorganismid elektrit tootsid? Saiu signaale vahendab kaabel. Seda mööda toideti patareide ajusid nägemustega juba välja öeldud nõndanimetatud normaalsest elust. Elustamist alles hommikul minnakse tööle, õhtul tullakse tagasi, vahepeal süüakse mõnikord ka torti, siis aga Saabiloodsa. Punase kapsli elamisel sai inimene oma simuleeritud olukorrast teadlikuks. Tegelik elu möödus maisitõlviku taolisest toitelahusega täidetud kookonis, mida oli silodesse asetatud niipalju kui. Seletus ja meie filmi jäänuks olemata, kui neoPalinux siniseks värvitud aine plaksumaisi põske koguvad pinget, täisstseenid ebamugavust. Masendava kinokülalise rõõmuks käis neoläbi kõikvõimalikest ebameeldivatest ja inimese mugavust otsivat loomust proovile panevatest katsumustest. Kuigi pärast. Filmi läksid moodi neoseljas olnud mustad rõivad, pika mantli ja tumedate prillidega. On raske uskuda, et need inimesed oleksid olnud valmis riietusest enamaks. Nemad valiksid siiski sinise tableti leeritud heapoolse elu, millesse kuulub Matrixi filmi korduv uuesti vaatamine koos regulaarse põgenemisega arvutimängudesse. Filmi näinud domineeriv pallik olla. Antineoon huvitav, sest päris kindlasti käis nendegi peast läbi küsimus. Kui äkki äkki eramegi simulatsiooni, kas siis peaks teadvustama patareiks olemist, et end halvast olukorrast vabaks murda ja alustada vastupanuliikumist kangelaslike Neo Morpheus Trinity eeskujul. Mõni aasta pärast filmi linastust avaldas Oxfordi ülikooli filosoof Nick Postram argumendi tõenäosuse kohta, et meile aga tuleb elu, ongi simulatsioon. Kindlasti on filmist lihtsam aru saada. Aga samas pommitab ju kinovaataja mõtteid, mida ilmisemate fantaasiatega mõistetud postrumi kuiv loogika võib mõjuda palju rohkem inimesi tegudele motiveerivalt juhtunud. Inimkonna elu kui simulatsiooni uskujad ei hooli rõivastega. Poosetamisest pat püüavad nüüd tõsimeeli kontrollida, kas see väide peab ikka paika kust elust simulatsioonis pidi olema räniorus levinud maailmavaade taolist aru saama. Sünnitav väide ise on lihtsustatult järgmine. Juhul kui inimkond ei sure välja enne kõrgema arengustaadiumi saavutamist ja juhul kui kõrgemas arengustaadiumis kasutusel olevate vahenditega saab simuleerida inimkonnast varasemat elu siis seda ka tehakse. Järelikult oleme pigem arvutisimulatsioonis kui elame esmakordset inimese arengulugu. Hüpoteesi kontrollimisega on väidetavalt liitunud mõned ränioru miljardärid. Arusaadavalt need, kelle keelel on nüüd veel reetvaid sinise värvijääke võivad pidada taolist ettevõtmist raha tõttu reaalsustaju kaotanud. Joovastuse ilminguks, aga selle tagant võib leida ka täiesti ratsionaalse pürgimuse. Sest miks põletada raha räniorus start-upide püüdlustes valmistada? Teisin? Elekti või kvantarvuteid, kui need ja veelgi paremad asjad on mõttelise loori taga ammu juba olemas. Ja me vaid sinise tableti välja sülitanud. Tema ja kaema, mis toimub päris maailmas. Spekulatsioonidest rohkemat pole täna veel siiski. Teada peale selle, et rahakad, investorid palkavad teadlaseid meelerahu häirivat oletust kontrollima. Ideid on ilmselt mitmeid. Varasemalt pakkusid Washingtoni Ülikooli füüsikud näiteks testi, milles kontrollitakse Atomaarses mastaabis simulatsiooni vastavust universumis toimuvaga. Juhul kui esineb kokkulangevusi, kasvab. Tsiooni pooldajate maailmakäsitlus, et tõenäosus. Loodetavasti tegutsetakse need kiiresti, kuna maailm on muutumas rahutuks. Rohkem räägitakse kriisidest uuest maailmasõjast ja rikutud loodusest. Aeg oleks suurel eksperimentaatoritel edastada sõnum, et ta muudaks parameetreid või teeks mängus restardi.