Tere on järjekordne rahvateenrite saateaeg ja mul on rõõm stuudios tervitada Mart Linnart testi televisioon, tere. Tere. Ja Rein Veidemanni Postimehes ja Tallinna Ülikool ja tere hommikust. Ja saatejuht Mart Ummelas ja kui me tegime saate eelreklaami, mis asjad kõlasse, siis me ei teadnud, et ka päris õuduslood hakkavad Tallinna kesklinnas siinsamas, 100 meetri kaugusel toimuma. See, mis eile juhtus, on ikkagi märk millestki tõsisemast. Chicago mentaliteet. Või, või peaks ütlema, et Peterburi mentaliteet kõnnib meie tänavatel edasi? Mart, sina olid ju eile õhtul ka kaasvalvereporter. Kuidas üldse sellised uudised jõuavad aagasse? Noh, see, et toimus tulistamine, eks see on nagu niisugune uudis, mis, mis kiiresti levib ja, ja sinna koha peale minna. See, kust tilkus välja, et, et tegelikult see kuul võis olla määratud riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhile Tiit oti, selle, see, seda ma paraku ütelda, kust tuli. Aga, ja noh, üldreeglina ju varem või hiljem ikkagi tuleb mingi mingi asi kusagilt välja ja, ja ja öelge muidugi ära, et ega see on ainult üks versioon, ega me ei saa nüüd kindlalt väita, et otis täiesti, see sihtmärk oli otis oli küll seal kohapeal ja kutsus sellele tüdrukule kiirabi. See on, see on nagu fakt. Ma tänase hommiku läbi on ka Eesti raadiouudistes siis prokuratuuri esindaja ju kogu aeg rõhutanud, et see on vaid üks versioonidest, mida ta isegi taha otse välja öelda, aga ka Postimehel oli ju sama info ju tegelikult olemas, nii et siin midagi tõsisemat taga on. Nojah, võib ka arvata, miks kogu aeg rõhutaks ühte versioonist seni kuni uurimine käib. On selge, et uurimisorganid Väga hoolega kaaluvad, missugust informatsiooni avalikkusele siis sel hetkel üldse lasta, sellepärast et et seda on teada varasemast praktikast, mõned versioonid lastakse teadlikult. Rõhutatakse mõningaid versioone, võib-olla teadlikult selleks, et, et et noh, tekitada olukord, kus, kus kahtlusaluseid siis nagu ise jookseksid õnge või niimoodi see on üldiselt levinud menetlus. Ja loomulikult ajakirjandus. Siis. Iga päev ilmudes ta kasutab ära, spekuleerib, paku välja, järgmine päev korrigeeri kerib ja ja lõpuks siis kas üllatab või ütleb, et näe, meil oligi õigus, et nii see oligi. Nii et, aga, aga see tulistamine tõepoolest siin südalinnas minu kodunt siis 200 meetrit eemal. See see teeb ärevaks, aga aga kuidagiviisi alles mõni aeg tagasi plahvatasid seal siinsamas ka mitte just kaugel Lasnamäe veerul jällegi pae tänava majad, nii et see näitab, et need niisuguse poliitilise siis kõigi sõja kõigi vastu taustal areneb ka siin ikkagi oma nisugune, arvete klaarimine, õiendamine ja, ja, ja, ja vägivald. Kohe alguses tuli või noh, mitte päris alguses, aga ka päeva jooksul juba varem kinnitas juhtivprokurör, et suure tõenäosusega ei olnud see lask suunatud selle tüdruku vastu, kes ohvriks langes. Millest hakkas levima ka niisugune versioon, et võib-olla võis tegu olla lihtsalt mingi hullu narkomaaniga, kes paugutas, mis, mis oleks olnud nagu eriti õudne variant, sest et siis võib arvata, et äkki ta võtabki kusagil mujal omale. Aga, aga samas veidi hiljem juba ütles prokurör, et laskjaid oli rohkem kui üks. Ja, ja see, see nagu jällegi lükkas selle versiooni ümber, sest et niisugused maniakid tegutsevad reeglina ikkagi üksinda. Ja muidugi siis hakkas kooruma see, et see kuul võis olla küll ettekavatsetult kellelegi pihta suunatud, aga see ei olnud see, kes ohvriks langes. No tegelikult vist neli lasku on sooritatud viimastel andmetel need kes, kes laskis, või need, kes lasksid, olid ikka üsna kindla peale väljas. Ja, ja see ei saanud olla juhuslik laskmine, see ikkagi oli mõrvakatse. Kui nüüd kavatsetava ohvreid oli jälgitud ja, ja ettekavatsetud, siis muidugi mõnes mõttes raskendabki olukord uurimisolukorda, sellepärast et see võis olla ka sel juhul tervik, tellitud töö. Tellitud tööde puhul on üks erinevus tellitud, töid ei tehta kunagi. Nii olla kui mõelda kasvõi nende krimifilmide peale, siis üldiselt Ta on ju küsimus just selles, et et üksikud tapjad on palju lihtsam, on tal nii-öelda varjuda. Kui tal on tunnistaja, siis see teeb alati olukorra märksa keerulisem. Sest esimene reaktsioon, Mart oli minul täpselt samuti, et kui see nüüd on mõni narkouimas hull, eks ole, siis siis on see tõepoolest õudne. Edasi ei taha mõeldagi seal arengutele, aga neid narkouimas kogusada narkomaanide seltskond, minu teada on ikka üsna selge ülevaade meie korrakaitseorganitele. Noh, vähemalt see kontingent on teada ja sel juhul nad oleksid kiiresti jälile saanud ja võib-olla õhtuks olete selgunud see selle hullu noh, kui mitte nimi, siis vähemasti on teada, et oli, oli, oleksime pokkeris olnud või, või lihtsalt tellimine neeritud ühiskonnast. Aga miks sa tahtsid öelda, et kaks tükki võivad ka olla tellitud mõrvarid? Noh, kui me meenutame kasvõi Mait Metsamaa tapmist, siis sellega päästikule vajutada oli kui üks mees, aga, aga seotud oli sellega ikkagi mitu inimest ja, ja ma arvan, et kui vaadata niimoodi mõrvade ajalugu, siis siis ei saa sugugi öelda, et alati on üks inimene selle taga. Kennedy mõrva puhul oli ka selgub risttule all. Ma tahan kohe öelda, et metsamaa nime ma ei tahaks siin rohkem jutu sisse tuua, sellepärast et tänagi ajalehed ju kummalisel kombel otsivad seoseid, see on seesama Ottise ja, ja tema juhitava riigi kinnisvaraseltsi ja Tallinna linnavalitsuse tülide vahel. Et siin nagu see spekuleerimine peaks peatuma enne kui hakata mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi tegema. Aga noh, see on, see näitab, et me elame tegelikult kohutaval hullumeelsel foonil praegu hetkel ja iga iga sündmus, iga väiksemgi tähendab probleemikene, mis praegu ilmsiks tuleb, see seostaks kindlasti selle valimiseelse õhustikuga ja, ja käsitletakse selles diskursuses Ma natuke kahtlen, et peaksin nüüd otsima seoseid riigi kinnisvara aktsiaseltsiga mamma pigem vaataks Titotise mude äride poole. Merko ja tema muud varasemad ärid, riigi kinnisvara aktsiaselts on suhteliselt uus asi ja, ja noh ma kahtlen, kas, kas, kas selles on ta jõudnud nüüd kellelegi nii palju varba peale astuda. Aga see on jälle. Minul olnud, kuigi jälle minu tuttavad riigiametnikud väidavad tõepoolest riigi kinnisvara aktsiaseltsi kaudu liiguvad ikkagi erakordselt suured. Tellimused tellimused ja kinnisvara kinnisvaraobjektid ja, ja seal on väga palju sellist problemaatiliste, nende müügi juures ostjate helistamises ja nii edasi. Aga ma ei taha kuidagimoodi siin otsesele varju tõmmata, tõepoolest, ta oli ju pikka aega Merko teenistuses ja Leedus töötanud muuhulgas Leedu suurima Vilniuse hotelli nii-öelda renoveerimise juhte ja, ja enne seda tal on olnud kinnisvarafirma Pärnusse ja nii edasi ja nii edasi, nii et tegemist on 47 aastase inimesega, kellel on pikk elutee selja taga. Et siin võivad olla ka tavaliselt väga banaalselt näiteks isiklikud argumendid. Et tundub, nagu, et need kui me nüüd lähtume ikkagi sellest Ottise versioonist, et, et kui tegu oli nagu palgamõrvarit, aga et siis nad väga kõrgelt professionaalid ei olnud, sest et nad tulistasid siis ikkagi väga lähedase maa pealt mööduma. Igatahes nad ei olnud Peterburist kohale tellitud. Ilmselt küll, sest et noh, see see hoov ei olnud väga suur ja kui nad seal tõesti valvasid tema väljumist, siis siis ma arvan, et professionaal oleks ikkagi ühe kuuli kuhugi pihta saanud. Jah, ja mitte siis vaest last, kes praegu võitleb elu eest haiglas tabanud aga mis ma ikka spekuleerime rohkem. Loodame, et juurdlus. Juurdlus selgitab tõe välja niivõrd-kuivõrd, nagu me teame ka selles samas juhtumis, mida sina mainisid, aga mida ma rohkem ei taha nimetada, läks ikkagi ju aastaid ja aastaid, enne kui süüdlased kindlaks tehti. Samas näiteks tahaksin siia kõrvale tuua paralleeliks, just ju eile Soomes lõppes esimese astme kohtus juhtus ju kõigi aegade kõmulisin protsess Soome ajaloos. See on siis enam kui 30 aastat tagasi Espo linnas puudumi järve ääres kolme nooruki jõhkra tapmisega lõppenud väljasõit loodusesse ja siis neljas nurmes Kustas, seal on siis kohtu all või oli kohtuda eakas ja üsna eakas ja nüüd esimese astme kohus tunnistas ta küll kõikidest süüdistustest puhtaks, aga näis, mis sellega edasi saab. See näitab veelkord nii mõnedki kuriteod nõuavad avastamiseks väga kaua ja väga paljud jäävad üldse avastamata. Aga me läheme nüüd muude õuduslugude juurde, mille kohta võiks küll öelda jutumärkides õuduslood, sellepärast et nii nagu täna ka Andrus Kivirähk kirjutab Eesti Päevalehes, jääb kohati mulje, et mööda Tallinna marsib hiiglaslik kohuke ja lömastab inimesi, kes vastu tuleb ja vaat selle valimiskampaania jooksul on ju hästi palju nihukesi, semantilisi probleeme tekkinud. Sina siit oled kirjandusteadlane semantikaga hästi kursis, et millest sa arvad, et tahtsin mingit post modernse ajastu ilming, et väga palju just selliseid semantilisi küsimusi on üles kerkinud punased särgid see kohuke ja selle seos Keskerakonnaga ja, ja kuivõrd see seos läbi mingisuguste logode kajastub noh, kuni Rahvaliidu Ki lilleni ehk ehk eesti rahvaliidu või rahva lilleni, et, et siin juba mängitakse sõnamaagiaga. Jah, mõnes mõttes nüüd toimub nagu väärdunud kujul tegelikult rahva harimine, võiks öelda ja rahva harimine selles suunas, et et mida mina ülikoolis oma üliõpilastele juba aastaid olen ikkagi püüdnud kinnitada, näidata, õpetada, et et see maailm, kus me elame, on suured keeleline maailm. See tähendab seda, et me selliselt siis märgiline ja sümboliline ja just nimelt sümboline maailm ja sümboliteks võivad olla võivad saada täiesti tavalised materiaalsed esemed, needsamad särgid kas või närvid samuti, kuid, kuid. Ja konteksti ütleme kommarite ahju ja sellele eelnenud protsessina ja teemale just jaa, jaa. Tegelikult see on seal väga-väga kõrge mäng, võiks nii-öelda sellepärast, et et seda ei taheta võib-olla teada, kuulda või tahetakse püüdes sellest kõrvale hiilida. Aga sümbolid võivad saada ühel hetkel tegelikkuseks ja nad hakkavad muutma tegelikkust, selles on see asi, seda ma olen kogu aeg. Nendel on tendents muuta tegelikkus, nii et seda ideaal ilmselt maailma ideede maailma ja, ja sõnasõnalist maailma ei saa mitte kuidagi kõrvale jätta. Aga olemegi elanud ju viimased 15 aastat tohutu selles praktitsismi ja praktilises maailmas ja ja, ja ajanud püüdnud kas siis pinnale jääda või ainult raha kuku või varandust või või, või püüdnud kuidagiviisi. Ja säilitada seda taset, mis meil on kuidagiviisi õnnestunud saada. Aga selle kõrval me pole suurt üldse hoolinud, missugune on see keelekeskkond, missugune sümbuline keskkond, milles me iga päev elame. Ma tooks välja, et positiivne on selle loo juures ehk see, et see tõestab, et semiootika on siiski rakendusteadus ja Tartu Ülikooli semiootika osakonnal on praegu käed-jalad tööd täis. Jah ja nad ei ole ka veel punasärkide osas vastast, Arnold. Jah, rakendusteadus, aga ta ei saa olla siiski edukas rakendusteadus, kui seal tagasi ole fundamentaaluuringuid, nii et mina ise kirjandussemiootika ja kultuurisemiootika, ma julgeksin öelda, et semiootika on väga paljuski ka ikkagi fundamentaalteaduse, loomulikult, aga, aga tal on nüüd ilmnenud väga tõsine rakenduslik väljund ja nii me saame aru. Aja semiootikuid tõepoolest, võib-olla politseiamet ja ja alles vaatasin intervjuud, et politsei kõrge ametnik teadsime, saatsime selle asja. Tartu semiootikute, see oli lausa nii-öelda sulamesi minul. Et kui siiani on kogu aeg räägitud, et noh, mis nad semiootik, eks ole, nad seal tegelevad, milleks seda vaja on. Võib-olla tuleks luua politsei juurde eraldi semiootikute osa ja muidu hakkaksid tööle. Interneti levikuga, kus ju peab pidevalt neid kommentaare, mida ma, keegi siis on vaja püsivalt palgal olevat semiootikut politseile abiks, sest et noh, akadeemilise asutuses semiootikutega ei ole lihtsalt ilmselt aega. Noh, ma mõtlen kolleeg professor Peeter Toropi ja ma loodan, et talle riigi tellimusse õpetatavate osas ehk tuleb nüüd suurem Aga mina tahtsin tegelikult kogu selle jutuga öelda välja selle, nii et kogu selle problemaatika, nüüd nii punasärkide, kohukese kui ka rukkilille ja ka ütleme Res Publica televiisorit ega millest on juttu olnud, et selleni vallandanud poliitikud ise oma välireklaami keeluga seadusega, mis oli algusest peale ebaõnnestunud, ei ole ju mõtet üldse selle üle arutleda, et keegi uskus, et see ideaalis teostab ja mind paneb näiteks imestama siis õiguskantsleri Jõksi seisukoht, kes oli teatavasti omal ajal väga selgelt selle seadusekriitik ja nüüd väga karmilt toetub sellele seadusele hinnanguid andes et minu meelest ikkagi see seaduse vildakas on andnud võimaluse ja põhjustanud sellise olukorra, kus niisugused kaaslased saavad tekkida. Jõksi kaitseks nii palju, et ega see, kui seadus on ebaõnnestunud, ei tähenda, et teda ei pea täitma. Nujah Ma saan sellest ka aru, aga ju ta oleks siis pidanud võib-olla innukamalt tegutsema selle nimel, et selline seadus ei oleks ikkagi käiku läinud vahetult enne valimisi, me teame ju, et see sai valmis ju sel perioodil, kui kõik reklaamilepingud olid sõlmitud ja kui nüüd heidetakse keskerakonnale ette, et et Ma reklaamipaikades, eksju, kus need kohuke elutseb, eks ju, et need olid kinni pandud tollel ajal läbi reklaamibüroo, eks ju, et siis siis noh, on tõesti küsimus näiteks reklaamifirmale, mida ta oleks siis pidanud panema selle asemel sinna, kui sinna ei oleks keskerakondliku kohukest ilmunud. Ma olen püüdnud ka selle seaduse tikkimist püüdnud mõista nimelt sellelt pinnalt, et viimase riigikogu valimisi me mäletame, mille nii-öelda finišisirgel fotofiniš sinna võitsid Keskerakond ja Res Publica siis see oli alles üsna värskelt ja ma mäletan, missugused tohutud reklaamid laiutasid siis Vabaduse väljakul ja, ja, ja kõiki kõikidel ristmikel ja nende suured suured välireklaamid ja, ja mis tegelikult seal taga selle ilmselt selle seaduse vastuvõtmist suunas oli see, et ühtedel erakondadel on kasutada niivõrd tohutult palju ressurssi, et nad võivad teha väga vara reklaamifirmadega lepinguid ja väga suurte pindade osas ja teised on oma võimaluste poolest vahistatud oma väiksemate võimaluste poolest ja see oli tegelikult võiks öelda niisugune emotsionaalne taust, mis ajendas seda reklaamiseadust vastu võtma, aga, aga ta selles mõttes oli ebaõnnestunud, et et oleks võinud siis nii-öelda dikteerivad reegleid võtta, et vot määratakse ära need kohad siis kohaliku võimu poolt, kus kohal oli nagu Helsingis on kuskohal reklaam on selle, need üldmõõdud ja neid reegleid oleks lihtsam järgida olnud või siis mida muidugi paluti, ma vist mäletan, õieti kaaluti siis reklaamiks mineva raha hulga kulutamist ning ülempiir, võib-olla see isik kehtestati, ma praegu hetkel ei oska öelda aga seda on raskem järg jälgida jällegi, aga sellist kindlat reeglistikku siiski mõõtude osas kohtade osas, mis kohalik omavalitsus anda, vabadust nendele määrata, noh, selline selline riigikogupoolne usaldus puudus ja jäi tegemata ja ja tõepoolest, nüüd tuli kõige halvem lahe lahendus sellele, mis vallandas selle kohutavalt küünilise suhtumise. Süsiniku küünilise suhtumise seadusest seadus, mis seaduskuulekust ise Tegelikult meie ühiskonnas ikka üldisi valitseva mentaliteedi, mida me näeme ka mitmetes teistes kaasustes, et et seadused on selleks, et seadusi täitjad, kas ei, mitte mööda hiilida, nad otsivad sealt aukusid, et, et, et õigustada, et aga seaduse seisukohalt on kõik korras. Jah, see on niisugune, mõtleksin olu, bjorulik seadustesse suhtumine, mis mingit advokaatide puhul on ilmselt täiesti loomulik, aga mis siiski poliitikute jaoks, kes on ise seadusetegijad, ei peaks olema lubatav. Noh kui sa oled juba poliitik ja, ja peab nagu olema seaduse tugi nii-öelda, siis, siis peaks olema ka sinu suhtumine seadusesse lugupidavam ja mitte niivõrd seaduse tähest kinni pidav kui, kui seaduse vaimust kinni pidada. Ja ja see, et nagu see on saadetud nüüd nii-öelda pikale lainele, see on nagu muidugi kurb ja, ja, ja ärevaks tegev Loomulikult on see kurb ja Rõõmustavat, selles on vähe, kuigi noh, ma ütlen ka välja selle, et kohati tundub ja seda ma ei ütle mitte originaalselt, vaid seda on ka siin eetris enne öeldud, et kohati tundub, et võib-olla ka ajakirjandus liialt üles puhub, mõningaid neid asju andes, nagu sellele veel täiendava näoga kiirenduse või täiendava võimenduse kõikidele nendele asjadele ja me teame, et selle nii-öelda olemuseks on lõppkokkuvõttes ikkagi see võõrandumine. Valijate võõrandumine. Sisuliste valikuteni jõuta hakatakse valima formaalsete tunnuste alusel ja sellest võidab ju lõpuks ka igasugune populism, on ta siis vasak, parem või keskpopulism. Ülo Vooglaid oli mul siin esmaspäeval just stuudios, kes, kes rääkis meie demokraatia hädadest ja demokraatiat probleemidest, ta ütles otse välja, see on meie lastetoa puudused. Hariduse puudused alates kõige väiksemast lapse east, meile inimestele on lastele õpetada demokraatiad, lapsi ei võeta kuulda. Ja nüüd kasvavadki välja sellised inimesed, kellel ei olegi vastutus just selle eest, mida nad teevad, nad ongi ainult harjunud petma, suli tegema ja alt tõmbama. Nojah, ja muidugi kasvõi selle siis kohukese reklaami ümber olnud, kuhu see tohutu rohu, mis neid puhkes, see, selle, see oli üsna läbipaistev mehhanism selles mõttes, et et ja see näitab, toob esile veel ühe aspekti, millele ma olen, mul oli võimalust juba eelmiste valimistega seoses osutada, nimelt tegelikult ikkagi reklaamikontorid on need ja reklaamikontoritest võtavad siis noored kopirait, olid kunstnikud, disainerid, ideede väljamõtlejad, nende ajud hakkavad üha rohkem ja rohkem määrama valimiste siis kulgu ja kas või selle kohukese juhtumiga seoses. Keskerakond võib vabalt öelda, ta pole seotud sellega, sest et nemad võivad, seletas seda asja niimoodi, et näiteks neile neid sümpatiseerib ettevõtte, olgu see aktsiaselts Ta leidis, et missugune hiilgav võimalus on nüüd paisata turule uus kohukese sort. Just nimelt selles valimiseelses kontekstis tegi tellimuse siis selle ideaale või mis reggae ma võtan seda selle teostas ja, ja, ja nii see üles pandi, siis nemad võivad öelda, et kasutasime ära valimissituatsiooni selleks, et see on Eesti kõige populaarsem erakond. Ja nüüd me söödame nii-öelda kohukese sisse selle harjal iga reklaamikunsti ja reklaami siis tehnoloogiat õppinud inimene ütleb, et hiilgav tee hiilgav idee, et. Ja mina arvasin ka esmaspäeval veel sedasama, umbes et nojah, see on hiilgav idee, aga kui ma olen ikka kilomeetrite viisi näinud neid kohukese plakateid või seda olevat täiskogu Eestimaa suurema raha eest, kui kohukest iial suudetakse toota, siis on muidugi tekib õigustatud kahtlus kui mitte rohkem. Jah, ühe kohukese müügiga ei suuda katta seda reklaamikuluga keegi. Pealegi nagu tänastest lehtedest võib lugeda, suuremates kettides ei olegi kohuke veel seni müügile jõudma. Jah, ma ütlesin ristikheinapoest siinsamas lähedal keldri bassist jooni. Ma piilusin sinna sisse. Kangelase. Nojah, aga, aga tervikpilt Mart kaks Martiv, et. Jah, aga nüüd tegelikult teeb, muudab täiesti absurdseks. Kogu mõttetuks selle selle valimiskampaania tõsiduse, kui sa üldse tõsiseltvõetav minule avaneb, seal on rohkem suure karnevalile ja ma tahaksin tegelikult magama jääda, ärgata nädala pärast, see, et kui see kõik see, kui sa ütleksid nüüd õudusjutumärkides oleks möödas. Nimelt nädal aega tuleb veel kannatada, aga ärkame. Et need need reklaamivärgid ja kõik, mis siin on mängus, see on ju tegelikult ainult üks osa sellest meeletust hüsteerilisest erakondade vahelisest võitlusest, mis on niivõrd räpane. Et no ma mõtlesin, et, et äkki siiski nüüd 15 aastat Eesti vabariiki võib-olla rohkem, et võib-olla nüüd on nagu rahunenud või ei, tuleb välja veel õudsemaks läheb. Ja ma mõtlesin, et järgmine kord siis võtame igast reeglid ära ja ainult ärme laseme tulistada 11. Kui sa valt ütlesid, et nädalaga on see õudus lõppenud, siis ei pruugi sugugi nii olla, kui me, kui me räägime sellest samast kohukesest, siis mis asi on see moraalne kahju, mis ei ole mõõdetav ja avaldub ilmselt pikemas perspektiivis, aga tegelikult siin võib-olla ka päris konkreetne tagajärg on selgelt neid reklaame maha ei võeta kuni valimiseni ja, ja tõenäoliselt jõuab see asi kohtusse, et kas kas nüüd oli tegu siis valimiskohalike omavalitsuste, valimisseaduse või reklaamiseaduse rikkumisega. Reklaamiseaduse rikkumine on veel nagu väike asi, siis reklaamifirma maksab oma trahvi ära ja kõik. Aga kui kohus peaks tegema otsuse, et tegu oli valimisseadusrikkumisega valimised ammu toimunud, see tähendab seda, et milline Erakond tahes, kellele need tulemused ei meeldi, võivad nõuda nende tühistamist ja see on ju kohtuotsus, on täielik alus selleks. Valimiskampaania oli ebaõiglane, ühtedel olid paremad tingimused kui teistel ja, ja see on täiesti alusvalimiste tulemuste tühistamise nõudmisega. Huvitav, kellele kahjunõue esitatakse, sel juhul? Rahvale sellele osutas ka justiitsminister Rein Lang õigusega ja minu meelest oli sellel asjal täiesti on on põhjendus kahtlemata olemas, et CD-destabiliseerib lõppkokkuvõttes meie demokraatia ju kaotab, kui me üldse siin saame rääkida veel. Siis demokraatiast selle kõige paremas tähenduses. See on juba moonutatud juba üsna üsna moonutatud, aga muidugi jah, tulles sellesama kohukese case'i juurde tagasi, et tõepoolest, et ma ei saa nagu aru terve mõistusega siiski ka Keskerakonna mõtteviisist ja ka sellele on täna Andrus Kivirähk viidanud, et et mis kasu võiks olla sellisest segaduses vahetult enne valimisi, kui erakonna positsiooni, nagu kõik reitingud näitavad, on niigi head ja nii nagu on politoloogid läbi aastate öelnud, et ega keskele erakonna toetus Eesti riigis iial ei ületa kolmekümmet protsenti püri nii palju kui tahes seda tõstma ükskõik mis vahenditega, et see pigem antud juhul oleks nagu ikkagi selline pürrose võitlemist sellise kampaaniaga saavutatakse hoolimata nüüd, et Evelyn Sepp ja, ja teised kenad daamid on seda kõike tagasi lükanud ja tõrjunud ja väitnud, et siin ei ole mingit seost. Noh, kui me siiski vaatame, et Paavo Pettai ta üks juhte on ka Keskerakonna nimekirjas kandideerimast, siis tundub nagu vähemasti informatsioon sellise õuduse kohta oleks pidanud jõudma Keskerakonna juhatuse nii aegsasti. See oli mulle uudis nüüd, et ma ei teadnud selle Bethi parteilise kuuluvuse kohta. No ei pruugi Mina tema sealt nimekirjast leidsin, ma tahaks loota, et need ei ole samanimelisi. Kui see tõesti niimoodi on, et, et see Juba väljakujunenud seaduspära, et Keskerakond on tõepoolest populaarseim erakond Eestis ja et aga, aga samal ajal ta on siiski hõlmab ühte kolmandikku või, või natuke võib-olla rohkem, eks ole, aga noh erakonna eesmärk on ikka maksimaalne saada, võib-olla keskerakonnas endas on lootus, et ikkagi see absoluutne ülekaal kõikides volikogudes saavutada, et nad hakkavad ise koalitsioone dikteerima. Siis, siis, siis siis muidugi võib niisugust ülepingutusest ülepingutust mõista ja teiselt poolt on ka varasemad kogemus ja varasemad valimised ju näidanud, et kui Keskerakond saab väga palju hääli ja ka suur kandepind eesti valijaskonnas siis ometigi, kui koalitsioonide moodustamiseks on läinud siis tuleb seesama jällegi nii-öelda teised moodustavad Keskerakonna vastu koalitsioonid ja vaat see minu meelest ei ole ka Kuigi mas nende valimistega seoses ei näe sedasama fenomeni, mis oli näiteks eelmiste riigikogu valimiste puhul, et kõik oleksid liitunud keskerakonna vastu, sellepärast et et näiteks Res Publica, kes on Tallinnas koos Keskerakonnaga võimul, ei saa väga selgelt olla tema vastu rääkimata reforme erakonnast ja peaminister Andrus Ansipist, kes on kogu aeg püüdnud siluda kõiki Keskerakonnaga seotud skandaalikesi. Nii et praegu küll seda fenomeni näha ei ole ja selles mõttes ei saaks süüdistada, et see on ühisrinne Keskerakonna vastu. Ma arvan, et siiski Keskerakonna enda ideoloogidel on ka siin oma väikesed patukesed kogu selle asja kujunemisel. Eks muidugi jah, ja noh, kui sa, Rein rääkisid siin selles, et Keskerakonnal ei ole, ei õnnestu koalitsiooni moodustada, siis praegu tal õnnestunud moodustada koalitsioon nii Toompeal kui Tallinnas. Tõsi küll, mitte mitte kohe peale valimisi ei sündinud, vaid, vaid nii-öelda teisel küll jah. Aga tulles nüüd nii-öelda valimiste-eelse melu juurde sisuliselt siis nagu sa Rein mainisid, tõepoolest jääb niisugune mulje, et riigis nagu ei olekski tõsiseid asju, mida enne valimisi arutleda, sest viimane valimisdebatt Eesti Televisioonis kolmapäeval kujunes raadio täielikuks hüsteeriliseks. Noh, ma ei oskagi öelda, mis külanaiste kakluseks, sest seal ei jõutud ka praktiliselt Tallinna probleemideni ja mis mind üldse paneb natukene kurvastama veel selles valimiseelses Ajakirjanduslikus kajastuses on see, et ma tean lihtsalt juhuslikult mõningaid inimesi, kes on ka üritanud avaldada, kes küll kandideerivadki seal üritanud avaldada vägagi sisukaid kirjutisi ajalehtedes kuid nendel on pääs suletud sellepärast et millegipärast arvatakse, et umbes ainult ajalehtede toimetused üksi peavad otsustama kellelt, mida küsida ja siis pääsevadki sinna ainult erakondade nisukesed, küllalt lamedad, mitte midagi ütlevad seisukohad, et tegelikult. Mulle tundub, et ka ajakirjandus ei võta väga tõsiselt seda valimiskampaaniat ja, ja ma ma ei taha midagi öelda meie armsate kolleegide Ainar Ruussaare ja siis. Andres Kuuse kohta, kuid mulle ka tundub, et ka selles valimisdebatis nagu lasksid nöörid liiga lõdvale ja ja andsid nagu selle initsiatiivi käest, nii et demagoogialaine, mis tuli poliitikute poolt, ikkagi uputas kogu selle saate. No sina ei pea kommenteerima, aga mida sina, Reinar omandasid? Kui ma vaatasin seda küll jah, see oli seal värvide mäng või alguses ligi kolmandik saada. Seal saates räägiti, mis missa valge sümboolikast. Milline on valge, aga väga tõsine semantiline mulle just. Ka on asendustegevus, selles on siis asi sonisena kompensatoorne noh et lihtsalt rääkida selleks, et varjata tegelikult tõelisi probleeme ja see on üsna-üsna-üsna levinud võte poliitikutelt muidugi, mitte ainult Eesti poliitikutelt kõik tegelikult on see ikka. See kuulub ilmselt selle poliitiku elukutse. Eluga, võib-olla see on ainult niimoodi Tallinnas, et mujal see ei ole nii, sest mulle jälle meenub. Tubli metsamees tõi mulle ühe kogumiku maakultuurialase konverentsi materjalid, kus oli tema kirjutanud metsandus metsandus, kultuuriolukorrast, Eestis tähendab see tohutu probleem, kuidas meil metsad on, võrreldes Eesti vabariigiajaga, on, on laastatud ja mis metsadest järele jäänud ja sellest kultuurist, mis oli metsade hooldamine, metsaomaniku suhtumine metsa ja nii edasi. Ma ei tea, ma tahaks loota, et kusagil valdades ka selliseid asju arutatakse, mis on sisuliselt, mis annavad midagi Eestile arengu arengu. No selge jah, selles mõttes, et selles konkreetses saates, millest sa rääkisid, kus oli, olid kohale Tallinna linnapeakandidaadid, need olid, need olid kõik erakondade väga juhtivad tegelased, kas, kas Edgar Savisaare erakonna liider ja ka kõik teised olid noh, väga-väga-väga kõrgel positsioonil selles erakonnas, nii et oli selgelt, et seal läks asi rohkem hooga peale, kui, kui seal mingisuguste teede paranduste peale ja ja midagi pole teha, eks, eks valimisdebatt on ikkagi suuremal või vähemal määral šõu. Kui nüüd kõik oleks hakanud seal seal rääkima, kui mitu kilomeetrit teid me kavatseme asfalteerida? Kui mitu maja remontida ja muude seal arv arvudega 11 tümitama, siis ilmselt oleks vaatajaid. Kanalit vahetanud magame ja Mart see, et valimisdebatt on show ja tegelikult on see endise üldise mentaliteedi tekitatud, sellepärast olete Eestis nii ja, aga Soomest see nii siiski šõu Shuks ei ole, ma eelistaksin alati Soogma Soome valimisi, vaatan siis need on tõesti, need debatid on mõnes mõttes igavad. Aga ütleme, niisuguse keskealise küpses keskeas oleva inimesena ma tahaksingi selliseid igavamaid valimis saada, mida ma tegelikult tahan ja mida Mart ütles, mis seal saates ka täiesti tuli välja jällegi üldine tendents ja mis tegelikult mind kogu Eesti ühiskonna seisukohalt paneb ikka väga tõsiselt muretsema ja, ja ma ütleks, man kibestunud, lausa see jätku, kohutav monoloogilisus meil ei ole, ühiskond ei ole üldse ei, dialoog puudub ja, ja mis, mis on monoloog monoloog, et ma ütlen ära, teist ma ei kuule ja ainult olin kinni omaenda selles ideoloogias, omaenda mingisugusest mingisuguses tahtmises mingitest sümbolitest ei kuule teist ära ja, ja kui üks on lõpetanud, siis ründan teise isikut ise, sa oled pätt, varas, kaabakas tähendab ja argument on Domina. Meil ühiskonnas pole monoloogilisest ja, ja seda seda. Demograafia puudus temaga leiati, et aga ma ei saanud aru, mis on teise arvesse võtta mind kurvaks. Seesama monoloogilisus Se dialoogi, Lähme dialooge ja, ja selle selle lause, selle dialoogi pidamise oskuse puudumine, see on ka iseloomulik meie Meie intellektuaalide paljudel intellektuaalide, lugesin äsja eilset sirpi ja oli, olin täiesti jahvatatud oma vana sõbra Andres Langemetsa esinemisest mis ja minu meelest monoloogiline selles mõttes, et et kui inimene ütleb, et näiteks noh, siin kommarite ärgu üldse, võtku sõna ja, ja saadab kummarikus kurat koos selle juhtunud, aga mis siin praegu oli, sellepärast et nagu nendel oleks riik juba olnud Nõukogude liitjärgu, nemad üldse Eesti vabariigi kohta sõna võtku. No ma ütleksin ka, tule taevas appi. See ongi just nimelt see, et me praktiliselt ei ole mitte mingit dialoogi ja seda on iseloomustatud tegelikult sellist tendentsi siis intellekti intellektuaal maalide ja haritlaskonna lumpeniseerumise, eks ja minu meelest on ka meie haridusKunnas ikkagi seda lumpeniseerumise tendentsi näha, mida ma ütlen, et Eesti poliitika on lumpenseerunud Eesti poliitika lumpeliseerinud ja sellest, mis valimissituatsioonis praegu võime kogeda. Sa pidasid terve kõne, vabandust. Aga ei, sul on kindlasti õigus. Aga alati tahaks teada, et mis siis edasi, kuidas siis nagu asja parandada, et me võime siin kritiseerida ja, ja mustades värvides kõike seda maalida, aga ega see elu paremaks ei muuda. Ma just selles mõttes väga imestasin seda diskussiooni, et kui alguses oli juttu värvidest ja kui Tõnis Palts kirjeldas heledates toonides tulevast koalitsiooni siis kõige verisemad lahingud peeti just üle laua tema ja reformima erakondades intervjuud Urmas Paeti vahel. Nii et seda kummalisem on, on, on nüüd suhtuda kogu Tõnis Paltsu maailmavaatesse või poliitikasse, kus ta oma põhilist liitlast siis kõigepealt tümitama hakkab. No ma arvan, et, et loota tipp-poliitikas niisugust konstruktiivset dialoogi vastakate jõudude vahel on võib-olla natuke idealistlik proovida. Ei no võtame kasvõi lähema näite äsja toimunud Saksamaa valimisi, just, ma arvasin, et sa tuled, kus siis Schröderi ja, ja Merkel, Joanne valimisi tülitasid 11, nii et vähe ei ole ja kui siis valinud, mis tulemused olid niisugused, nagu nad olid, siis, siis ei jäänud neil muud üle kui hakata nagu ühist koalitsiooni moodustama, nii et noh, ega, ega see ei ole mingi niisugune niisugune eestlaslik vastik. Me ei arva, et Eesti on ainulaadne selles mõttes. Kuidas ma olen päri siis oma vastas Cole'i mardiga just nimelt selle Saksamaa näide toob väga selgelt esile see, et minu meelest nad siiamaani veel kaklevad, kumb, siis on see õigem nüüd selleks kantsleriks saamisel, nii et ja seesugust kivi kuningliku mõtlengi mina kivikuningas? Sellist noh on, on ju Eestis ka? Ja meie aeg ruttame, tahaksime natuke veel rääkida ühest eesti seotud rahvusvahelisest teemast, aga ma tahaks selle teema lõpetada sellega, et minu meelest on täiesti ülekohtuselt ajakirjanduses rääkimata nii-öelda internetist meie peaminister Andrus Ansip saanud klohminud ja minu meelest on tema peaministrina selles olukorras käitunud minu meelest väga tasakaalukalt kõikide nende skandaalide vahel, et ta ei ole nagu seadnud riigi juhtimist ohtu. Kuna on tegemist ikkagi kohalike valimistega, siis ei ole mingisugust põhjust praegu enne valimisi koalitsioone ümber mängima ja ka kaitseministri asendamine ei oleks ju tegelikult üsna rahulikult ja vaikselt. Ja noh, Jürgen Ligi muidugi peab näitama ennast selle koha peal, nagu on öeldud, et teda on võrreldud automaatpüstoliga uusi. Tulistab valangutena, et võib-olla tõesti peaks üksiklaskude peale üle minema, sest tema on ka selline tõsine lapsesuu meie poliitikas olnud seni. No ma ei tea Ansipi kohta näiteks Postimehes ilmunud Ansipi programmiline artikkel või kuidas seda väga oluline artikkel minule valmistas küll pettumuse, sest et no põhiteemaks oli, seal räägiti muidugi paljudest asjadest, aga eks põhiteema oli ikkagi Edgar Savisaare suvila ost. Ja hirmsasti meenutas artikkel mulle Edgar Savisaare esinemist riigikogus, kui ta vastas samadele küsimustele, kõik käis nagu samas samas stsenaariumis, et noh, aga vaadake, mis te ise tegite, vaadake, kes selle seal maha müüs odava hinnaga või ostis vale hinnaga või noh, ikka nagu seesama põhimõte, et noh, mis te siis nüüd meitavate ise olete samasugused. Mart, sina oled nii palju noorem mees, et sina ei pea seda, et tihtilugu Edgar Savisaar artiklid ilmuvad teisteni. Tal ei lähe ka see maa tekkinud, ma. See oli nali. Nali. Ja, ja siis peaminister Ansip on mitte ainult sõnaosav, vaid ka siis, kui talle lae kantakse tange kirja osav inimene ja antud juhul mulle tundub ma ei taha, nüüd Postimehe esindajana ma ei taha Postimehest suhteliselt kaitsta, aga vajadusel uimasus kohustab mind selleks ja, ja seda ma teen, kui võimalus on. Aga ma tahan öelda seda, et selle ansip artiklis siiski võib-olla see lause puutseta kahetseb, et tõepoolest siis Edgar Savisaar ei ole võtnud nii-öelda laiemat seisukohta, aga tema ise küll osutas sellele, et need tegelikult need põhjused, et niisugust olukord on tekkinud, on ju palju sügavamini palju kaugemal ja et, et noh, me peaksime Võib-olla oli seal süles Kotze isegi et, et katsugem siis ise. Ega ma ei saa ju Postimehe kohta selge, et peaministri artikli oleks suvaline lehter avaldanud. See ikka on täiesti selge, et seda kritiseerides saab kritiseerida ainult peaministrit. Jah, nii ta, nii ta on, aga ma siiski jah, pean ütlema, et ma mingil määral siiski tunnustan seda Ansipi teatud mõttes madalat profiili, ma kujutan ette, mis oleks selles olukorras Mart Laar teinud või või mõni teine peaminister, et see oleks võib-olla natukene veel seda muidugi traagilist olukorda hullemaks, aga nõudsid, eks, ekspeaminister Mart Laar. Jah, see nõudmine oli need kunagi Pätsile esitatud nõudmise vaimus, siin taheti nagu teatud uus vapsuse ilmingutele viidad. Uus vapslust on olnud Eestis kogu aeg, aga minu meelest see on ka natukene kergemeelne selliseid paralleele eesti tänasest ühiskonnast otsida. Maailm on teistsugune ja ja ei ole kusagilt, meil ütleme niisugust globaalset fashismi tonti või midagi võrreldavat kerkimas. Aga maailmas on küll kerkiv rass või maailmas on selline ühendus nagu Euroopa liit, kuhu me juba kuulame neid enam kui aastajalgne vaid. Ja, ja ma mäletan, eelmisel aastal me kangesti rääkisime sellest, et noh, nüüd me oleme Euroopa liidus ja nahku ei ole enam kusagile minna ja nüüd saabub, nagu öeldakse, rahu ja vaikus, rääkimata sellest, et me oleme NATOs, need on meie piirid kaitstud, päevas kaitstud ja nüüd me näeme, et ei ole meie taevas nii väga midagi kaitstud ja, ja nüüd me näeme ka, et opoliit otsustab ka meie eest praktiliselt seda, et kes meie riiki ja kuidas pääsema hakkavad, sest see viisaküsimuse lahendus Venemaa suhtes ikkagi on ju tegelikult mitte meie huvides. Või mis sa arvad, Mart? Siin on muidugi öelda, et jah, et me saame rohkem turiste ja raudtee läheb rohkem raha ja aga me ju mäletame, mida me tahtsime siduda selle viisaküsimus. Ja loomulikult ja tähendab ma ei teadnud üldse, et, et tegu ei ole kaugeltki viisavabadusega lisa lihtsustama. Nojaa, aga see vabadus ka ei tule, ma arvan, et siin ei ole midagi olulist, natukene rohkem gaasi ja varsti see vabaduski tuleb. Aga selles suhtes on sul muidugi jah, täielik õigus, et kui veel. Riigi välispoliitika eest vastutavad isikud, välisministri kaasa arvatud, rääkisid üsna kindlalt, et meil on olemas hoo, millega avaldada Venemaale survet piirilepingu ratifitseerimiseks ja see on just see, et et me võime takistada neil saamast viisalihtsustus, mida nad väga tahtsid, siis siis nüüd jah, väga ootamatult. Ta ütles, välisminister Urmas Paet, et ei, aga aga ega me ju ei kavatsenudki seda siduda piirileppega ja üldse on see viisa lihtsustamine meile kasulik. See, see jah, selline ütlus nagu saaks peale minna ainult väga lühikese mäluga inimestele. Karvestabki selle mudeli praegu väga huvitav paralleel, et ma tean, et Eestis on tsiviilõiguslikud ärilised suhted on väga rangelt notariaalselt kinnitatud, kõik müügid, võõrandamised, rentimised ja nii edasi, et noh, see on, meil on nagu selline kontinentaalne süsteem valitud, et kus on hästi karmase notariaadi kohustus, mida paljudes põhjamaades ei ole, aga meil peaks poliitikas ka olema ikkagi mingi niisugune mehhanism, et kui keegi midagi ütleb, seltsi planeeritakse, notar broneeritakse notari juures näiteks seesama, kas Paet ütles ikkagi Moskvas seda teis seota seda lepingut mingisuguse lisa ratsiooniga, millest on ju väga palju räägitud ja nüüd, kui ta ütleb seda, eks ju, et noh, et umbes ei ole kavatsenudki seda siduda, et kas meil ei oleks võimalik neid ütlusi kuidagi niimoodi fikseerida, õiguslikult, et nendest ei saa enam taganeda. Sest paistab, et meie rahva mälu on tõesti väga lühike ja ei mäletata selliseid asju. Nojah, seda, mida Paet Moskvas ütles või ei öelnud, seda on meil nagu väga raske teada saada teisest küljest, kui ta seda ütles, siis venelaste poolt nagu ei oleks olnud võib-olla väga tark, kui seda seda võtta nüüd nii kindla lubadusena, sest sest tõepoolest, ega siis ratifitseerimisotsuse pidi tegema ju parlament ja välisminister ei saa seda lubada, et parlament niisuguse otsuse. Jah, iseküsimus muidugi kas või see, see lisa lisaklausel, mis, mis või see deklaratsioon, mis pandi sinna juurde sellele piirileppele mis oli tegelikult sisepoliitilise võitluse tulemus sel hetkel, et see võib meile nüüd välispoliitiliselt hakata nagu valusalt kätte maksma, sest et, et see on nagu just see asi, et kui me kurdame, et Euroopa Liit nüüd ei, ei asumeid toetama seal nõudes piirileppe ratifitseerimist Venemaa poolt siis noh, Euroopa poolt vaadates ka võib-olla see selle deklaratsiooni lisamine sinna oli, oli nagu arusaamatut ja, ja see on ka põhjus, miks nad, miks nad ehk väga rinnaga meie eest seisab. Ma arvan, et niipea, sest seda ei juhtu ja kogu see tähendab Euroopa Liidu siis idapiiri fikseerimine. Läti on ju samamoodi praegu õhus, et et see lõpuks võib-olla vormistatakse koos ära ja siis ka nende poolt unustatakse. Või püütakse ära unustada see niisugune vahejuhtum Eesti kooli, et Moskva keeldus seda siis. Igatahes järgmine taganemine märksa piinlikum. Lihtsalt kahtlemata, aga mida ma tahtsin mardile veel? Lisaks öelda, kui sa ütlesid, et, et me tõesti ei saa teada, mida, mida siis Paet seal lubas kohtumisel, kui seal allakirjutamine oli, huvitav, et mõnede ministrite puhul me saame kohe kindlasti teada, mis Moskvas teine minister on öelnud, aga ütleme sellest aspektis meil jäi kuidagiviisi teiste asi poolikuks, et me ei olnud informeeritud, kas ta ütles seda või mitte, aga näiteks Mailis Repsi ütluste kohta on Protokolli saatkonna kolmas sekretär kohal aga võib-olla siis Paeda puhul ei olnud, kohal oli parajasti tualetis, aga, aga see, mis ma tahan öelda, mul tuli jällegi lubage mulle natukene keskne narr võrdlusega just sellesama piirileppega, et see mulle meenutab ka näiteks seda, kui sa müüd oma korteri ära kirjutatud lepingule alla, teine tuleb sisse elama. Aga sa jätad endale õiguse käia aeg-ajalt aknaga, aga hüüdmas aga mina ju siin tegelikult elasin. Et see on täpselt seesama, sai rikku kuidagimoodi seda lepingut, aga see käide hüüad, aga mina siin elasin, eksju. No vot, see on minu meelest kogu selle lisadeklaratsiooni mõte, põhimõtetes ei anna meile mitte midagi muud peale selle, et igaüks võib meile näpuga osutada, et näete, te ikkagi ei mõelnud seda lepingu sõlmides päris seda, mida te, mida te sõlmisid, nii et noh, ma ei taha kuidagi Venemaad õigustada selles olukorras ja veel vähem tahame õigustada meie idaalade in corpore preerimist. Aga, aga kui me ikkagi lähtume aasta 2005. seisust ja maailma poliitika olukorras, siis siis tõepoolest niisuguste lisadega ratsioonidega üks arvestatav soliidne riik küll mitte midagi ei ole saavutanud ega saavuta. See nagu meenutab mulle pigem mingeid Põhja-Korea juhi niisugust seisukohavõttu, et, et jah, et me oleme küll valmis teiega koostööd tegema, aga igal juhul te olete meie vaenlased ja me ei kavatsegi teiega üldse tõsiselt arvestada ja kui meil tekib võimalus, siis me hävitame teid. Et noh, minu meelest siin on natukene nihukest provintslikust kogu selles käitumises ja, ja see oli puhas sisepoliitiline käik, siis oleks võinud tõepoolest loobuda sellest ratifitseerimisest kevadel. Ja teatas valimiste järgseks ajaks, kui, kui nagu see Sisepoliitilisi, ma tahtsingi Mart, su käest küsida, et mis oli see, on sul äkki mingi kontseptsioon? Arvamus, see seisukoht sellel, mis ajendas valitsust ülepeakaela, enne puhkust, selgust, viimased ahel parlamenti ratifitseerimiseks? See kuidagi tundus niisugune kuidagi väga seletamatu, mingisugune ei olnud mingit mõistlikku seletust, on, suleti mingi oletus, mis võis olla kas tõesti, et taheti siis saada mingisugustki Nad, tugevad punkti juba nii-öelda tuure koguvas valimisvõitluses või et noh, et meil on laua peale panna mingisugune tõeline välispoliitiline saavutus. Mis seal võis olla, ahjaa, kindlasti võis see üks üks põhjus olla, et suhteliselt värske välisminister Paet oleks, saavad endale kohe ühe konkreetse punkti kirja. Noh, ja võib-olla siis ka loodeti, et, et kui me teeme selle kiiresti ära, sest Venemaa kiiresti ära ja siis on see asi ühel pool. Nojah, see võis toetuda nendele vestlustele, mida keegi pealt ei kuulanud, aga mulle küll tundub, et siin ka koalitsiooniparteid ideoloogid natukene panid mööda, sest et nad oleksid võinud siiski oodata valimised ära ja juhul kui tõepoolest läheb käiku see stsenaarium, et Res Publica kaotab märgatavalt oma toetust siis kahtlemata ei oleks ka Res Publica saanud sellist ultimaatumit esitada riigikogus, nagu ta esitas, mis siis ju tegelikult tõi selle lisa deklar ratsiooni vastuvõtmise seal ju otseselt Res Publica fraktsiooni käik ju, kui ta ühines Isamaaliiduga selle nõudmistes. Aga ma tahaksin mõne minuti veel siiski lõpus pühenduda sellele, et mis siis on ikkagi meie võimalused üldse Euroopa liidus pärast seda, kui me nüüd tunnistame, et me ei olegi tahtnud seda siduda, et kas meil on üldse palliidust nagu oma välispoliitiliste prioriteetide või välispoliitilise strateegia arendamisel mingit tolku või kasu? Ma ei dramatiseeriks seda nii üle, ütleme et see piirileppe küsimus jah, see oli, see oli kaotus Eesti välispoliitika jaoks, aga aga ega see siis ei tähenda, et see oleks meie, meie lõplik välispoliitika krahviks, eks sellest tuleb teha oma järeldused ja ja siis seal üht-teist korrigeerida. Meil kunagi oli Euroopas ikka päris hea lobiklubi töö ja see lobida ilmselt on, on praeguseks. No meil on ju Toomas Hendrik Ilves seal, miks ta siis lobeerisel? Ta on ju väga kõrge koha peal, ütleksime. Nojah, ütleme, et et tuleks tõhustada seda Rääkimata Marianne Mikko ost rääkimata. Tunne Kelam, kes üritas välja vabandada Barroso seisukohavõtte, noh, ma ei oska. Prioriteetne küsimus on prioriteediks prioriteete kommunismi hukkamõistmise ega see jooksiski? See jooksis paraku liiva, sellepärast et Lääne-Euroopas saadakse kommunismist hoopis teisiti aru kui meil ja see on ka tegelikult semiootikute või teeme, eks ju. Mis on kommunism, see kommunism, mis oli siin 50 aastat tagasi, näiteks ei ole ju see kommunism, mis on täna Ladina-Ameerikas või Lõuna-Euroopas? On ka paljude riikide poolt päris tugev kommunistlik fraktsioon, nii et on täiesti selge, et need aga ei saanud nõustuda. Teatud optimismi ida suunas. Poliitika tegemisel võib ju loota sellestki ja nüüd on uus suursaadik Marina kaljulaid sinna tööle asumas kõikide volitustega ja, ja ikkagi tähendab ja mina olen seda meelt, et väga palju sõltub ikkagi suursaadikutest koha pealt suursaadik. Nendest jaga sekretär. Ja see kogu tähendab saatkondade ikkagi tööst oleneb ka Eesti välispoliitika mitte ainult siit partei või või selle siis peakontorist. Ja lõpuks üsna lühidalt, kas Jaak Jõerüüt hakkab presidendiks või mitte. Jaageerid on kirjanik ja kirjanikel on mitte ainult temal, vaid ka võib-olla mõned, isegi kirjanikul on, on võimalus täita seda kohta nagu meil juba ajajärgu näidanudki, et üks kirjanik on olnud. Mis sa arvad, mark, välistada, et see kaugemas perspektiivis võib nii olla, ma noh väga raske on seda kommenteerida, eks ole, kes kas, kas jõelutise tahab selleks hakata, kas ta esitatakse selleks, kas, kas on saavutada mingisugune kokkulepe, et ta saaks vajalikku toetus, aga loomulikult ei saa seda välistada. Igatahes presidendipaar oleks väga esinduslik, sellega intelligentne. Ma arvan, et sellel positiivsel noodil me ka lõpetame, me loodame, et seda ei võeta, kui Jaak Jõerüüdi presidendikampaania algust. Aga soovime siis valimiskampaania läheks rahulikult ja veel üks päev enne valimisi on rahvateenrite saade, mida juhib Aarne Rannamäe ja siis vast siis viimased kokkuvõtted enne lõplikku hääletust. Tegelikult homsest või esmaspäevast algab ka elektrooniline hääletus, nii et saame näha, mis see endaga kaasa toob. Aitäh, Mart Linnart, Rein Veidemann, saatustele Mart Ummelas ja kuulmiseni siis nädala pärast ja minu poolt kahe pärast.