Reisisaade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Head raadiokuulajad teie ees on rännusaade reispass. Mina olen Ivatseb tõrkin ja mul on taas rõõm laotada teie ees lahti ikka meie kaunist ümmargust maamuna. Kui me eelnevates reis passides oleme puudutanud erinevaid rännuviisa, oleme reisinud nii lumistas mägedes kui omaenda peades ja pole pidama jäänud vaid ühte riiki või asukohta siis tänases saates püüame olla natuke konkreetsemad. Läheme Kuubale. Kuuba kütab kirgi ja Ühel on sellest saarest kindlasti omaettekujutus, rumm, vanad autod ja salsa paraja Castro režiim on kõik endiselt teema, kuid pole saladus, et see keerulise minevikku ning veel mitte veidi hilisem olevikuga maa on kiires muutumises. Pärast enam kui viiekümneaastast pausi taastati regulaarlennud USAga Hiina autod, internet ja nutitelefonid tungivat peale ning muudavad kindlasti oluliselt seda Kuubat mida paljud teavad või kujutavad etta just sellisena, nagu ta on püsinud aastakümneid. Minu tänane vestluskaaslane on Laur-Leho Kaljumets kes hiljuti koos sõpradega sellele saarele tiiru peale tegi ja sellest retkest jookseb ETV2 kanalil parajasti ka reisisari Eesti lipp ümber Kuuba. Tere. Tere. Tere. Ma olen viimase paari aasta jooksul paar korda Kuubal käinud, aga ma pean ausalt tunnistama, et mida edasi, seda keerulisem. Raskesti hoomatavam Kuuba on minu jaoks, et seega mul ongi hästi suur rõõm sinuga nüüd neid Kuubasin reaalsusi lahata ja müüte murda või kinnitada. Aga enne seda ma tahtsin sinult hakatuseks küsida, et mis tuuled sind Kuubale viisid ja kas sul oli ka mingi kindel soov, eesmärk, mida sa seal näha või teha tahtsid? Üldse mitte poliitik, olles põikan seal kohe vastasest alguses kõrvale, et see oli seal hea tähelepanek, hiljuti käisid Kuubal. Et see hiljuti oli peaaegu aasta aega tagasi ja aasta aega selles kontekstis, nagu Kuuba praegu elab, on noh, meie mõistes viis aastat. Siin alguses oleks kohe hea ja ära öelda, et see jutt, millest mina räägin ja sina oled ka tegelikult viimati vist pool aastat tagasi käinud või midagi sellist, et, et noh, see on ka tegelikult jube jube tohutu aeg, mis on nagu vahepeal kuulda. Kuuba on jubedas jõhkras muutumises heas mõttes jubedas muutumises. Räägi, mis me pole seal nüüd olnud, on hästi palju muutunud. Hästi, kuidas on, on teistsugused. Kuidas me sinna sattusime? Meil on mingi loll komme sõita ümber asjade juba aastast 95 kuni siis tänaste päevadeni välja ja ja ikka mõtelda, järgmisena võiks minna. Käisime siis aastal 2013 Islandil ja Islandi väikeses kalurikülakeses täitsa põhjaotsas sillufjorduris. Jõudsime järeldusele, et 2015 oleks paras aeg minna ja vaadata, mis loomse Kuuban. Et ta tundus nagunii arusaamatu koht kil Ameerika tiival mingi kommunismi kants, teame ainult mingisuguseid märksõnu, mida sa siin mainisid, et noh, sigareid, rumm, salsamuusika, vanad Ameerika autod, viisnurgaga, barett, CGI vaarania, Fidel Castro, Kuuba raketikriis. Aga see on kõik see pilt, mis on meedia meile maalinud ette. Et et mis seal tegelikult toimub, tahtis hing teada ja siis eelmise aasta novembri lõpus Me kambaga sinna läksime. Mis aeg Kuubal siis sinu meelest valitseb, et kas see on siis nii, et on aeg on seisma jäänud ja, ja kõik on, ma ei tea, et nii nagu siis, kui või mõned asjad nii nagu siis, kui Fidel C gringod saarelt minema lõid või on juba kõik lootusetult Ameerikaniseerunud. Seda, ma ei oska öelda, mis aegsel hetkel praegu valitseb, täna on üks hetk, homme on teine hetk. Praegu valitseb umbselline ajastu, nagu Eestis oli aastal 1988 87 jäi isegi rohkem, ma pakuks välja aastal 1989 90 võiks olla praeguseni aeg. Sest teada on, et lähinädalatel peaks olema siis Fidel Castro sünnipäev ja, ja tal tiksub ette, kui ma ei eksi, siis 86 või 87. Ja Ma pean, Raul on ainult mõned aastad noorem. Et kui need mehed eest ära kaovad sisenema midagi suurt, mis, mis on, seda me ei tea, aga kõik on ootuses. Tänu majandusreformidele on antud üsna vaba voli ettevõtlusele juba viimased 15 aastat noh, peaaegu isegi 20 aastat. Et kõik on ootuses, kõik seal vaikselt pulbitseb, aga ta on sordiini all, noh, keegi nagu avalikult ei julge öelda, et kuningas on alasti, et noh, et ta on nagu jama antakse jupikaupa Talle ressursse ja võimalusi, et inimeste elukene kuidagi seal paraneks ja see, see, mismoodi see paraneb, see on selline klassikaline nõukaaegne schlikerdamine, et varastame riigi tagant, varastame teiste tagant. Aga see käib kuidagi hästi, loomulikult Eesti elegantselt, et seda ei saagi nagu pahandada, kui sulle muuseumis müüakse pilet mis on kassast läbi käinud juba 40 minutit tagasi muuseumis, kus on üleskutse kõikidele korruptantidele, andke tina. Siis seal sa saad osta pileti, mis. Müüdud sulle korrumpeerunud ametniku poolt sidel luba, kas elada 125 aastaseks? Ei tea, kas nii läheb või ei lähe, aga ma tahtsin korra rääkida ikkagi autodest, et nats klišee võib ju olla, et need on igal postkaardil ja nii, aga kui Havanna lennujaamast linna poole sõidad, vaade ei ole mitte, ma ei tea usa vanade autode fännidel paraad vaid vaid nagu päriselu siis ikkagi vahest tekib selline ajamasinatunne, et see on sihuke hull vaatepilt, et ma ei tea, kuidas sinu meelest see autopark seal koos püsib. Osad meie tüüpidest ja ütlesid, et nad kujutasid ette, et kui nad sinna tulevad, noh siis kuskil lombakas Ufax naid autosid nagu toodud, noh, see on justkui nagu Kuuba kaubamärk. Tulles välja Hozee martiini imelisest lennujaamast vana lähedal, siis ma sain aru, et see kurat ongi niimoodi, et nad sõidavadki nende autodega, mis on aastast üks ja kaks ja osad on sellised, mis nagu jeeni eeli püsivad koos. Ja teised on sellised, mis on jube ägedat lille löödud. Need vanad ameeriklased ja nende vanade ameeriklaste puhul need taksod, mis seal sõidavad, seal on siuksed rapped. Et peegleid ei ole, sisepolstrit ei ole. Tahhomeetri spidomeetrit midagi ei ole, aga on olemas ilgelt korralik stereo videosüsteem. Et seened olemas. Nurga peal ongi erineva kvaliteediga vanad ameeriklased aga mitte ainult vaid alates aastast 59, kui Fidel võimule tuli, siis saabusid, siin saabus nõukaajastu ja seal on korralik Varsside masside ka masside kasside Moskvitšid, park julgen väita, et neid võib-olla isegi umbes sama palju kui vana ameeriklasi. Ja siis on kolmas ajastu, on nüüd Nõukogude Liidu järgne ajastu, kus siis on Hiina üle võtnud ehk keeli väike sõidukid ja jutt ongi bussid, tangi veokat, saan nüüd siis need uued näpuotsaga vahele siis sinna mingisuguseid noh, 2000. alguses keskpaigast mingeid saksa autoasi, midagi sellist nagu meil auto vahel, millest võib saada. Ma ühe taksojuhiga seal küsisin, ühesõnaga et et palju see auto maksab. See oli selline Moskvitši, ütleks salli nagu niuke korralikum Moskvitš ikkagi väga-väga korralik, mitte niisugune päris roppe. Jaa, jaa. Ja siis ta ütles, et see pole minu oma, et mul sõbra oma ja ma tahtsin seda ära osta. 15000 dollariga ja sõber ei müünud. Et ma ütlesin, et, et kas sa tead, et palju näiteks meil need autod maksavad seda, sest ma tean, et et Kuubal on autod kallid, et äkki siis teil on 5000 dollarit, siis ma ütlesin, et no et umbes kolm Ta võib-olla siis tahest ütles umbes, lähed ja olukorras siis, kus keskmine palk on riigis 25 euro 25 eurot kuus. Et, et selle juurde tuleme kindlasti tagasi, aga räägi Lemo muusikast. Kuuba hing on peidetud tema muusikasse ja tänav on vaese mehe kabareed. Et sa oled võtnud kaasa erinevat muusikat täna. Mida me võiksime mängida? Alustame kli, seega kõige klassikalisemalt oli seega aga põhjus selles, et tänu sellele on saanud Kuuba hästi palju positiivset tähelepanu maailmas. Et kui maailma muusikaprodutsent Nick Gold saabus vanasse mõttega korjata kokku kõik bueno Vista Social Clubi elusolevad tegelased, kes siis poenowis ta linnaosas asuvas klubis eelnefidele võimuletulekut madalamal Batista ajal koos käisid ja musitseerisid siis kujutanud ette, millele ta aluse paneb. See ei olnud ainult see, et dokumentaalfilm, mis sellest tehti, müüs nagu miljoneid. Milder vist on isegi lausa tituleeritud läbi ajaloo kõige vaadatumaks või edukamaks dokumentaalfilm. Jah, et pani aluse sellele, et Kuuba muusikud said Kuubalt välja, said, said tööd erinevates riikides, viies nagu Kuuba kultuuri, mis omakorda tutvustas inimestele Kuubat. Ja praegu on peale tervist kahjustavate suveniiride on Kuuba muusika on see ekspordiartikkel, mis toob turismi Kuubale ehk et seesama on ikka olnud, põhimõtteliselt pani aluse vähemalt kolmandikule Kuuba turismist ja see lugu on John John, mis mind aasta järjest nagu kummitab. Kuulame seda. Oma. On sul sellele palale veel midagi lisada? Jah, veel see veider fakt, mis näitab nagu Kuuba Ameerika suhte Traikuuder, kes on siis paar, kes Kuuba muusikutega koos plaadi tegi 97. aastal, siis sai Ameerika valitsuse käest, kui ma ei eksi, vist 200000 dollarit trahvi selle eest, et ta rikkus kõigepealt Kuubale kehtestatud majandusembargot. Et nagu ajastu märk, et noh, et. Kui kaugele, kui kui lolliks hoidnud asjadega minna. Aga räägime veel siis poliitikast, et ühelt poolt on muidugi mingid asjad Kuubal libe, realiseerunud, et kui varem ei tohtinud kohalikud välismaalastega isegi mitte rääkida näiteks. Aga mis mulje sulle, see ma ei tea, propaganda suuredki tellidžee plakatid jätsid. Kõigepealt see, et noh, minu jaoks on nagu arusaamatu, et see oli vist veel aastal 2007 2008 või, või isegi veel hiljem, kuid damn Kuubakas ei tohtinud omada ideede, mängijate, ideede, mängijatega, mikrolaineahju, rääkimata mobiiltelefonist, eks ole. Kogu see propaganda alguses oli nagu siuke nagu kihvt aineid, noh, sellepärast tuligi Kuubasse. Aga edasi seda tülgastavaks muutus. Et noh, mingil hetkel juba see, et nad, palun, keerake kinni, muuseas, oligi pange lihtsalt saab täis. Vältisime teadlikult kõiki revolutsiooni muuseume. Lõpuks okei, Havanna omas olime sunnitud käima, sest see on ikkagi kõikide propaganda teema. Tähele panin, oli see, et elus olevatele revolutsionääride üle väga palju tähelepanu ei pöörata. Et pigem on plakatitel. Põigos ja seegi vara aga kaks rajanud revolutsionäärid annaksed gastros väga figureerinud, kui siis tekstides, et konfidelli, Raul ja, ja nii edasi mingites linnades oli, kas äkki oligi tsenfuajeegoses, kus vaatasin, et ta oli, oli ka elusolevaid tegelasi, ehk siis oli nagu Friideeli pilti oli näha jõhvidellele siis Nelson Mandela ja Hugo teesiga kõrvuti. Ehk et noh, ma mõtlen, et kas see võiks olla nagu väike vihje, et noh, et Mandela läinud seal ees läinud, et noh, et järgmine on Fidel. Aga see, see on tan nagu kunstilises mõttes kihvt, ehk et seal on täiesti nagu oma stiil oma kunstistiil, selle plakatiga nagu kunagi meile lit vaata kinoplakatite käsitsi maalitud noh seal on ka käsitsi maalitud, sellele trükitud. Ja me ei ole näiteks ju tee ääres on suured sildid, kas siis propagandaplakatid või annab teada, et siin asub mingisugune farm või põllumajandusühisus või mingisugune tööstus. Aga reklaami meie kaasaegses mõistes ei ole. Ja kui poliitikas nagu suures plaanis veel rääkida, siis poliitikaga Kuubale läbi aegade hästi palju halba teinud, et noh, tegelikult sisuliselt vabadust uwakatele olnud ei ole. Et kui ta üle-eelmise sajandi keskpaigas justkui oli see iseseisvussõda, siis ameeriklased võtsid ta kohe enda käpa alla. Isegi ei kutsutud Kuubakaid rääkimistele, kus siis otsustati Kuuba saatus. Pärast sõda tuli juba Fi Dell ja, ja läks nagu teistpidi jah, Ameerikast vabaks, aga nagu Nõukogude Liidu alla ja praegu on, mul on nagu kange hirm selle ees, et see laev tüürib jälle sinna jaanipäevale. Selles mõttes mul tuli lihtsalt mõte nende surnud kangelaste plakatitega. Et üldiselt ongi hea ju promoda surnud kangelasi, sest et nad ei saa sulle väga vastu vaielda. Kogu see värk, mis need veel on korraldanud ja kus see Kuuba täna on, on tänu sellele, et neli meest, ehk siis sõnad gastro Chevos ja see vara ja 19 meest suutsite liha muuta kuuba selliseks, nagu ta on, et vaata kui vähesest tegelikult nagu piisab, et midagi pea peale keerata. Ainult 19 messi äramastele mägedes. Siia sobiks äkki kuulata seda Tseegeewara laulda, sa tahtsid seda panna? Ja seal on üks ilusamaid laule. Sellest laulust on tehtud 200 erinevat versioon ja see lugu iseenesest on pärit aastast juba 1000 900965 näiteks Aldimiola kuulus džässkitarrist on sellest oma versiooniga teinud, aga et et see versioon on kuidagi nagu hästi siukene. Võimas, jätame ideoloogia kõrvale, kulm muusikat. Me oleme raadio kahes stuudios eetris, on reispass ja räägime Lemmoga Kuubast. Leva selle laulu kohta ma tahtsin veel öelda isegi, et see on tegelikult üle terve Ladina-Ameerika hästi populaarne, et nii palju, kui ma olen Peruus, Argentiinas, Kolumbiasse igal pool, ma kuulan seda, seda lugu mängitavat. Aga räägime rahast. Kuubal käib kaks raha, et üks on, eks ole, see moneedan Asjon all, mille eest saab osta poest vahukulpi ja 100 grammi kaupa pesuseepi, teen süüa. Ja, ja siis on see konvert leeritav raha ehk kukk, millega saab siis osta kõike, mida hing ihkab. Või kas ikka saab? Valik on seal üsna üsna tagasihoidlik, et, et noh, kui me käisime näiteks ka või kaubamajas, siis mul oli selline tunne, nagu mul oleks sattunud Otepää kaubamajja, siis kui ta pole avatud, oli. Kui ma käisin ülikoolis ja oli suvine maalipraktika Mi laager umbes selline tunneli ega segamini, et on küll jah, kuidagi selekteeritud eraldi, et siin on püksid ja siin on kodutehnika, siin on kodukeemia aga kõik nagu hästi, vähe, kenasti pisikene Meil on ka nagu mälestused mingitest poonidest, mida sai kuskil turistipoes, sai nagu vahetada, oli ka nagu sihuke konverteeritav rubla või midagi taolist. Aga soe soovitus on see, hoidke hästi nagu eraldi need rahad, et ma oleks teisel päeval teinud umbes 180 Kuki ehk siis euro suuruse restoraniarve, mis tegelikult oli umbes seitse hulle kaheksa EURi. Suurusjärgus. Eks vahe kahel valuuta on 20 neljakordne ja sisse konverteeritud valuuta näevam üks-ühele euroga. Tegelikult on hästi lihtne muutuda hindades ja enamuse hindadest käibki Kukkides ehk siusiides ja sisse ma näitan asjanalmis on CUP jah, nendega, siis saad tegelikult üsna vabalt osta kohtades, kus turism ei ole kõige olulisem. Ekspordiartikkel. Selles mõttes jah, tasub neid kuppega ja alati hoida natukene, ütleme kasvõi vahetad mõned eurod. Või mõned Kukid selleks munedanasse nalliksust, sellega saad osta tänava peal kohvi või mingit puuvilja, banaani või mandariini, mida, mida sul Kukkidega ostes kindlasti nagu läheks, läheks pull kallimaks. Lihtsalt hea näide, et näiteks hommikul vanas Me võtsime monettanatsionaalid, siis selle kohaliku raha eest võtsime kohvi, see kohvi on seal hästi pisikene, jäle, magus, aga see maksiski neli senti. Ehk siis üks asi on all, ehk nagu neli eurosenti. Nemo Kuubal on turist on hinnas, et see ei ole kellelegi saladus, et see õilis kommunism teenib selle tööstuse pealt miljoneid. Aga kui keskmine tööline teenib 25 dollarit kuus, siis muidugi on ka turistirohkemates kohtades tänaval igasuguseid tüüpe palju rohkem kui näiteks mujal Ladina-Ameerikas, kes lõunaid, Frendu, Eraju from. Se ennast sulle küll külge kleebivad ja midagi vahendada või vahendada, proovi sebida, müüa mida iganes. Et äkki kukub kuskilt kopikas, et kuidas sinul nendega. Kubota linnati, väga erinev läks, Havanna ilmselgelt on, on ju Trinidad mitte nii hullult siis hästi lahe linn on juba eelpool mainitud kama koi, kus on, et nad ei olegi see nagu Kinderadeks, neid kutsutakse neid. Ma arvan, et Eero Neid varruka mehi, et seal nagu hästi stiilsed siuke kuuekümneaastane, aga nägi välja nagu noh, sihukene USA räpi videost välja karanud suure laiaketi suure siukse jalga särgiga tüüp, et nad nagu hästi stiilsed reeglina on jube tüütud jah, et et nad küsivad sinu päästjad, kust sa pärit oled, omamata mingit huvi, kus sa tegelikult pärit olete, et noh, see jää murdmine, kui sa talle juba midagi vastad, siis sisuliselt oled sa nagu tema oma. Aga sellest on hästi lihtne lahti saada, et, et noh, kas sa siis lihtsalt ütled ei või lihtsalt ei suhtle temaga, sest et noh, tema aeg on täpselt sama hinnas nagu meie aeg ja näeb, et siit midagi toredast järgmise juurde. Mitte et me oleks kuidagi ennast seal ohtlikult või ebameeldivalt tundnud natuke tüütud on jah, aga nad ei ole mitte mingil juhul ohtlikud, et Kuuba on võrreldes muu Ladina-Ameerika ka, nagu ma olen kuulnud, maal käinud. Hästi turvaline, kuva oli hästi turvaline, me ei tulnud mitte kordagi, et noh, kuskil mingisugune oht varitses. Aga noh, eks loll saab kirikus. Siis siin ma olen suga selles mõttes 100 protsenti nõus, et Ladina-Ameerika kontekstis on Kuuba hästi turvaline. Ma. Kui ma esimest korda jõudsin Havannasse Havanna vanalinnatänav oli täiesti pime, võib-olla üks, 100 meetri tagant üks tuluke põles. Sedasama kodumajutus, kus teiegi käisite, eks ole, ja, ja jõuan sinna kohale õhtul hilja ja küsinud mehe käest, ei tea, kust ma ühe õlle võiksin teha. Ja siis ta ütles, et ja läheksid tänavale plaks viis kvartalit sinnapoole, keerad vasakule neid veel viis kvartalit ja ja, ja seal on üks plats, seal on üks paar ja seal sadam õllega ja, ja kõik minu, kogu minu Ladina-Ameerika instinktid, sest Lõuna-Ameerikas liimas Bogotaaž on sellised vanad linnaosad, eks ole, kesklinnad on reeglina ohtlikud, eriti kui nad on pimedad, eriti nagu õhtul, et ja vaatad tänav inimesi täis ja kõik instinktid karjusid, et no et sa ei saa päris okei olla. Ja tõepoolest selles mõttes, et Kuuba on niisugune koht, kus sa võid keset ööd kell kolm, suur kaamera kaelas tuiate ringi, kodu poole või või kuhu iganes ja, ja selles mõttes sellist vägivaldset kuritegevust seal ei ole, aga ma arvan, et see Savtšenko just ju kahjuks, et siis kui siis kui metsik lääs peale tuleb ja politseinike endiselt 25 dollarit kuus teenib, siis ta võib hakata selle tüübi huve kaitsma ikkagi, kes natuke rohkem annab. Kuidas Kuubar tüdrukutest räägitakse, palju lugusid. Ja võib-olla prostituudid ongi nagu palju tüütumaid, kui kui need tavalised tegelased, kes ütlevad, midagi müüa või sind kuskile restorani aidata või mis iganes. Eks nad on ka niimoodi, et kui sa ütled ei, siis nad saavad aru ja nad astuvad eemale. Viimasel õhtul mina olin juba tuppa läinud, aga, aga osa seltskonnast ütles, et nad pole sellist rändtirtsu. Oleme näinud, et nad olid valged mehed kuskil Havanna ääre äärelinnas ja nii kui nad tulid sellest kultuurimajast välja, siis oli mina olen lennanud niisugune noh, mitmekümnepealine korruta, see, kes esimesena kinni saab, et noh, see seal on siis sul õiguseni vastik tunne ja kõik kõige ilgemat asi, mida ma, mida nemad nägid, mida ma ei näinud, oli emaga oma tütart kupeldas, et kas sihukest asja seal on päevane astutakse ligi, nagu ma tea, Lissabonis pakutakse sulle seda narkootikume, siis seal pakutakse keset ta sulle lustimisvõimalust sellest keskmisest kuupalgast veel lühike repliik, et Poes vaatasin, müügil oli plastmassist Hiinast toodetud auto mille hinnaks oli äkki 35 Kuki ehk eurot. Ja siis ma mõtlesin, et asi, mis tegelikult ei oma mitte mingit Tartust maksab Kuuba mõistes poolteist kuupalka. Kuidas nad siin saavad hakkama ja vastasin sellega ei kiiresti ära. Eraettevõtluse kooparatiivindus ja viiendas, mis praegu seal lokkab, on see, millega siis inimesed inimestel, naeratus näol Sellel samal põhjusel on ka needsamad siin need terad või esinejate eirad need külge kleepjad või muidu meeldiva seltsi pakkujad, et mina ei ole ka see kohtunik, kes ütleb, kust piir läheb. Vanasti või noh, selles mõttes, et on, loomulikult käivad käivad närvidele, aga ma olen nagu õppinud sellest arusaamas on täpselt seesama põhjus, mis sa räägid, kõigil on vaja valuutat, sellepärast et selle neetud riigipalgaga lihtsalt ei tule toime. Paljudel on see ainuke võimalus tervele perele süüa osta või. Selle roosad tossud saada, sest see, see suuremeelne riik annab suhkruroost kuivatatud vartest viiske või ma ei tea vanadest autokummidest tehtud plätusid. Kui lapsel on need roosad tossud, mis maksavad kaks kuupalka, et siis sul ei jää muud üle, sest muidu oled vaene, ma ei tea. Kas inimesed on igal pool ühesugused, et eks ju ka meil siin on, et kui on klassis kellelgi mingi asi olemas, siis peab ju ka oma lapsel olema, et noh, et seal on sama asi, aga et jah, et ma viskasime seal ära, keegi meie hulgast viskas plätud ära, siis ta ütles, et ei läinud nagu poolt minutitki loetud sekundid, kui juba võeti välja. Meie jaoks on nagu mõttetu kraam on, leiab rakendust, mis on, tegelikult juba arvas, et noh, meie tarbija üle tarbimisühiskonnas olemas keskkond, kes tarbib mõistlikult ja Tuli meelde sellega seoses kilekotte vaata ei ole Kuubal, et tulevikus lähed poest, saiaastmes laetakse, sai või pitsa pannakse paberi peal on ju, et selles mõttes, et ka väga lahe ja paneme siia vahepeal jälle lugu. Paneme siia ühe loo, minu lemmikpiirkond Kuubal oli konkurentsitult lõunapiirkond, seal oli hästi palju toredaid üllatusi. Manzanio, puhu, reeglinovski, turistid ei satu kõige lemmikum koht, Ta oli Guantanamo. Aga manzaniiast laulab peni more, kes on siis Kuubava mõistes nagu Kuuba, Georg Ots või Kuuba Artur Rinne, kes kuni 50.-te keskpaigani oli Kuubal täiesti tundmatu, aga terves Ladina-Ameerikas oli superstaar. Ja siis tuli tagasi Kuubale ja kehtestas ennast ka seal. Noh, see on niisugune nagu klassikaline näide Kuubast. Nemo räägime veel ägedamatest kohtadest, Kuubal, mis mis kohad sind hästi kohtlesid ja. Eks terve Kuuba ja kohtus hästi ja et need inimesed, kes seal olid, noh, tegelikult nad südames on kõik väga hästi soojad ja sõbralikud, et nad meie autojuht, negro, kellega meil oli keeruline suhelda, et kuna hispaania keelt sisuliselt keegi ei osanud. Aga juba neljandal kõrval läks meie eesti keeles tema hispaania keeles ja me saime nagu asjad aetud, et meil on vaja joota mingisugune pikendusjuhe kuskil ära teha ja kui ma läksin Kuubale, siis minu suurim ootus oli paraku ala, mis asub täitsa all, kagunurgas. Selle esimene koht, kuhu Kolumbus Kuubal jala maha pani, üsna suure tõenäosusega vähemalt tema enda logiraamatu järgi. Seal pidi olema naiste lopsakas loodus. Columbuse kirjelduse järgi paradiis maa peal. Ilusaim koht, mida inimese silm on näinud. Et, et see oli minu jaoks suurimaid ootuseid. Suurim üllatus oli, üks nendest oli kindlasti mansanya, millest Benimoreiust laulis ta loogiline hästi loodussõbralik linn on pigem väike, väikese ökoloogilise jalajäljega linn. Et tema suureks liimimiseks teistest kuuba lindudest on see, et võitlus käib hobukaarikutega hobukaarikutega selleks puhul üldse hästi palju. Aga seal on küll linna nagu see bussiliinid, transpordiliinid, kõik ehitusmaterjalid, toiduained, kõik värgid, tuuakse hobukaarikutega autosid sisuliselt näha ei ole, välja arvatud kesklinn, mis on siis hobuliiklusele suletud, et hobused linna parandaks. Teine koht, kus siis mis olid minu suurim üllatus oli paljukirutud, aga niisugune kurikuulsa mainega Guantanamo mis tegelikult on kuumaga suuruselt neljas või viies linn, mis on selline nagu Kuuba ideaalis võiks olla, see pole ühtegi turisti. Seal on hinnad umbes kaks korda odavamad seal turiste, sellepärast et veebist kui naine ma otsisin, siis sisuliselt info internetis Guantanamo kohta puudus. Ja seal on väga lahedad ägedad inimesed, et me saime seal tuttavaks kohaliku bändiga, kes siis meile pärast linna peal tiiru tegi. Nii vahetud ja kõik on nagunii elurõõmsad, et kui sa muidu Kuubaka kuskil laval silmas hoopis nad ikkagi väikest nagu muret on ju siis seal nagu seda muret ei olnud. Et tundub, et see Guantanamosse ka riik panustanud, kuna USA sõjaväebaas, mis siis eras ehk 25 kilomeetrit lõunas Guantanamo lahel ääres asub et näidata siis oma seda jõudu ja positsiooni mida me siis ka kogesime kontanost välja sõites, kui toimusid nagu rasketehnikaga õppused päris lahingmoonaga meie kõrval, no 20 meetrit teest kõrval oli siis tangodroom, kus tangid ankeedi, kahurid tulistasid vastu seina päris mürskudega. Sellega huvitav kogemus. Aga paraku ilmselt sellepärast, et mu jootused nii kõrgel ma olin natukene pettunud. Ta oli räpasem kui teised linnad ja, ja ta oli niisugune nagu ligadi-logadi. Tee, mis sinna viis Lafaroolavee ja mis nagu ilgelt käenja tuli mul meelde, mis kõige ägedam oli, oli hoopistükkis sõitmansa Niiast sant jagada Kuubasse ehk mööda Kuuba kõige lõunapoolsemat teed kus siis ühel pool on säravamast Tra mäed, mis mingil hetkel sisuliselt kukuvad merre. Teisel pool on siis ookean, meri sealt vahelt läheb siis kitsukene teed, kui on suurem torm, siis sealt läbi saad, noh, lained peksavad vastu seina. Nagu loodusliku tee mõttes või tee mõttes oli see kõige kihvtim kogemus. Keskuumal nahlas tuunas, mis, mida kutsutakse prostitutsioonipealinnaks. Mis ise tahab olla kangesti sihukene. Skulptuuride linn, see on, noh, seal on mingi paar-kolmkümmend skulptuuri, et võta üks ja viska teist, nad kunstilist väärtust ei ole, hästi vaene linn. Tööstuslinn. Et noh, ta on lihtsalt niisugune lingusse läbi sõidad ja mõtlesin, et nähku muudel linnadel ka sellest, et kas on äge linn või ala, on kirjas, et sõpruseinad, kui palju seal sõpruslinna õnneni muud on kaks ja kolm ja seal oli mingi üks linn Mehhikost niisugune 11000 elanikuga Mehhiko linna suunas, mis seal nagu noh, ka suuruselt TOP 500-ni. Võimas suurlinn maakonnakeskus, sõprujale. See on mõnusalt sihuke offebiition, Jack, nagu need kohad, et mis sa rääkisid ja seesama sealt manzaniast Alt, mis, mis see tee läheb, et kui ma sealkandis käisin, võtsin trendika ja noh, niisugune 12 tolliste ratastega Tiia pikanto ja nii palju, kui ma küsisin informatsiooni, siis mulle öeldi, et noh, et sul ei ole mõtet selle sinna tee peale minna, et see nagu noh, lihtsalt kukud merre, sest ühel hetkel aga see Faroola tee, mis paraku ja tähendab, et üks põhjus, miks see paraku natuke teistsugune kui ülejäänud Kuuba siis minu meelest selles mingit kuuekümnendatel sai, sai maismaa ühenduse, et enne seda ta oli pigem ühenduses mööda merd Haiidiga ja ja tänu sellele on võib-olla ta niisugune jäänud nagu Kuuba niisugune, sest ma ei tea, peavoolust. Eks tänu sellele kindlasti angavad kohta öeldakse, et seal piirkonnas tõenäoliselt on neid taino verd ehk siis Kuuba algasukate geenikandvaid inimesi, kõige rohkem oli ka lennuühendus ja aga see kuuekümnendatel ehitati seal nimetatud lahvarola Teed Kuuba insener teaduse imeks. Eks ta ole ka, et noh, seal põhimõtteliselt nagu püstloodis kalju külge on ehitatud siis serpentiine, mis toetub siis omakorda mingile postile pealas, näiteks nega ütles, et tema seal sõita ei taha ja me ka ei tahtnud, sest me tahtsime näha selle tee ilu. No olen oma elus nagu kordades hullematel teedel sõitnud. Et midagi hullu ei olnud, aga ta lihtsalt hästi ilus. Mina sõitsin seda teed, jäin ka pimeda peale õhtul ja pärast paar päeva hiljem, siis sain valges ka üle vaadata, kas peal sõitmine oli seal. Selles mõttes oligi hull, et autol on tuled küll, aga kui sa jõuad sinna paracuasse sisse, siis mitte ühelgi teisel autol hobu ees, Lilgaarikul, muulal ja härja rakendil, mis seal liigub? Nendel ei ole tulesid ja samas ma tundsin, kui ma nagu liiga aeglaselt sõidan, siis tulevad jälle tagant mingid herneautod ja siis ma tundsin ennast päriselt nagu mingis elektronmängus, et, et ma sõidan ja lihtsalt põikan mööda nendest inimestest, kes seal kõik seal tee peal liiklevad ja see oli nagu noh, väga-väga närvis. Ka ongi hästi pime linn, et paraku aase Kesk tänav on valgustatud ja nagu sa astud juba paralleeltänavale kõrvale nii hämar, mis oli hästi äge, et noh, et, et see oli ka nagu siuke ehe ja aus Kuubad, nad jalutavad, seal on mingisugused noh, mingisugused naiste mingi klubi siis on, vaata, kuubalane box, hästi kõva teofilostyyranson, üks legendaarsemaid mees, kes on vist kas kolm korda olümpiamängud võitnud siseneb mingi poksiklubi seal lihtsalt noh, täiesti pime tänav, vaatad aknast sisse, kuna Kuban avatud kõik kogu inimeste elu on tänava peal näha, on ju nii nii korteripoeklubid, kõik aknad on lahti ja need, mis seal toimub, seal mingid hullud on, paarid olid sellele väga ägevad selle lahvarolodee kohta veel, et miks ta nimi olla Farolodee sa on, on see, et lahvarolan, lamp onju. Ja enne seda, kui ta nüüd uuesti ehitati, ta tegelikult oli nagu varem olemas. Aga selliseks, nagu ta praegu tehti, mingi kolm, 40 aastat tagasi. Ja seal lamp oli nagu teatepulk. Et kui kolonn või auto hakkas alt üles sõitma, siis oli ta lamp oli käes ja seal lambid andis siis nagu tee teises otsas järgmisele kolonnile, et ei tekiks piinlikku momenti, kus nagu kaks kolonnides serpentiini kokku saavad. Et sellepärast sai ta nimeks siis lahvaroola tee. Kuna kant on niisugune, mis Santiago de Cuba on avastatud ei jätnud väga head muljet, aga kogu see muu lõunaosakonda oli minu jaoks küll Hayley teha. Kuulame vahepeal lugu ka veel natuke stereotüüp lõhkuda, et Kuuba muusika najalt ka siis salsa, mis tegelikult on nagu kattuvus erinevatele muusikastiilide, nagu son troova siis noorte jaoks nagu hullult äge asi on, regetan, mis on segases epopist tantsukoolist ja ja hispaania muusikast siis tegelikult on Kuubas esindatud kõik muusikastiilid. Minu suureks üllatuseks. Järgmise üllatuseks on näiteks jah, minu suureks üllatuseks tõesti Holgueenis, mis on kuva õllepealinn, ehk siis Kuuba, Saku toimub aastal üle aasta toimub black metal-festival ja väga nagu edukas, et hullult palju rahvast, metal-skeene on seal põranda alla on hästi elus neile väljundit juba vähe, Havannas näiteks on ainult üks klubi, kus toimuvad rock ja metal kontserdid. Et näiteks niisugune niisugune nagu Kloovar mis arti Meesast Artemi isast pärit, aga tänapäevaks juba Tambasse ära kolinud Floridasse, et et ootavad ka ilmselt nagu paremaid aegu, et Kuubale tagasi tulla. Lemma selle enne eelmist lugu kõlanud mõttega USAsse kolimise kohta. Ma tahtsin sulle öelda, et vahepeal on juhtunud ka selline asi, et teie, bussijuht neegro müüs selle bussi maha sai selle eest 50000 dollarit ja panis samuti USAsse minema. Hea põrguline, aga, ja mul on sellest jube kahju, aga samas on, muidugi ei saa talle pahaks panna, sellepärast et kui ta täna sai selle eest 50000 dollarit selle bussi rajab täies elu sees, siis piirid lahti ja läheb viis. Uskumatu. Jah, et vaat see, see on, on see, et ta kasupoeg ja andi, kes meil seal ka kaasas oli jälle üks osa kuuma traagikast, kus ta oli mitu korda üritanud perekonna juurde minna, kes elab siis minu mäletamist järgi kuskil Kesk-Ameerikas. Ta ei ole oma last näinud, laps on kahe aasta vanune on ainult nagu telefoni teel ja siis noh, piltide pealt näinud. Et see on see kuumoraalike Nemo ööbisite kodu majutustes mitte hotellides. Ma tahtsin nende kohta sealt küsida. Minu meelest on need kodumajutused õudsalt hea sisselaada kuuba sihukese pärisellu, mida sa võid olla. Seal sa näed ära, mis, mis elu nad elavad ja mis tüüpi see linn on. Üks oli niisugune noor Well, mida pidasid siis kaks sõpra, kes oli kaheksakümnendatel Kirgiisias teeninud nõukogude armees helikopteripilooti täna see oli ka üks väheseid kohti, kus nad vene keelt saime rääkida. Kuis aga ülejäänud olid, jah, olid kõik kodumajutused, pidime jagama, kuna meid oli seitse, siis noh, paremal juhul mahtus ära neli inimest ühte ja kolm läks teise sellist hetke, kus x aina korraga koos ühes ühes majas olla üsna vähe. Nemo, meil aeg surub takka. Sa saatsid mulle sihukesed mõnusad kuuba müüdid, mida me mõtlesime, et me natukene kas siin kinnitama või ümber lükkama, käime need hästi kiirelt üle. No need on need, mis meil seal. Me ennem saime info, et tehke nii või seal Ja, ja nii esimene müüt Kuubal saab ilma hispaania keeleta hakkama. Ei saada. Lootusetu, et ma plaanisin enne minekut võtta kiirkursuse ja see jäigi võtmata ja sellest on jube kahju, sest ma kardan, et mul jäi päris palju teadmata ja nägemata tänu sellele Kuubal ei ole võimalik GPS-i kasutada. Vabalt on ei ole mingit probleemi, et ei saa kasutada GPS-i, mis on andmesidepõhine, sest et andmeside, et meie mõistes wifit ja kolm G või seal on mingid kindlad kohad, kus sa saad istuda siis kraape kaardiga mingi tunni ajastada, wifit kasutada, aga alla laetu dello talle aetud äpiga tahvlist töötas väga hästi ja kaasavõetud GPS töötas sama hästi. Kuubal ei ole, teeviitasid kuumandavitasid täis. Kuubal on kõik teed. Kes äri ja jah, et seal osad on ja osad ei ole, aga pigem vajaks see tähelepanu küll, jah, seersant. Kuubal saab süüa ainult saia. Isa, Kuubal saab süüa ka suurepäraseid mereande ja nende omase musta riisisupp, mis nende spetsialiteet. Et see valik ei ole väga suur, see oli ikka restoranides, reeglina on üsna ühetabane ja hinnad on üsna ühe võrdsed ja sõltuvad siis leinast on õhtusöök kaheksa kuni kuni 12 euri ehk Kuki mitte kõige kõige odavam. Ka peale saia on jah võimalik midagi muud müüa. Lebo küsin sult lõpetuseks, kas Kuubale tasub minna? Kuule, tasub minna jah, et Kuuba on selline riik, mis tekitas minust kõige rohkem segadust pärast, kui ma olin tagasi, kui inimesed küsisid, kas sulle meeldis siis ma ilgelt lahe, onju, et ta on nii absurdne, nii ajuvabariik, et ma ei osanud öelda, kas meeldis. Kui ma hakkasin kellegagi rääkima, siis mida rohkem rääkisin, seda rohkem põlema läksin, järelikult meeldis. Igal juhul tasub minna. Ja nende linnalegendide müütide lõpetuseks esitasin ise endale mitu korda küsimuse, et kas peab paika. Praegu on viimane aeg minna Kuubale. Ja mina väidan, et viimane aeg oli minna sinna 10 aastat tagasi, viimane aeg on sinna minna 10 aasta pärast imeaega 100 aasta pärast. Ei juhtu selle kuumaga mitte midagi. Et juhul kui välja arvata, juhul kui te muidugi nagu vee alla mingil põhjusel peaks vajuma. Et need, kes tahavad nõukanostalgiat, need saavad seda tõenäoliselt veel aastakümneid erinevatest kolhoosidest. Need, kes tahavad sinna minna, ma ei tea rannapuhkust veetma, jumala asjad on juba praegu võimalik teha. Ei kao see asi kuskil ära. Loodus ei kao mitte kuskile, ära see muusikaga mitte kuskile ära. Et ma ei võta tööd, mis tähendab viimane aeg minna Kuubale? Me oleme küll natuke liiga egoistlikud, et oh, tahaks näha, kuidas keegi teine halvasti elada. Tegelikult ei, me ei taha seda näha, me tahame nagu tajuda seda nagu reaalset elu, et neil ka mõnus oleks, et igal juhul igal juhul on mõistlik käia, ei ole odav, ei ole odav riik, uba, aga arvestada kogemusi rahas, emotsioone, rahast. Ja mina sain nagu kuhjaga tagasi. Ma tänan sind, Lemo reispassi saatesse tulemast. On suur rõõm saada kinnitust, et Kuubal jätkuvalt alles jätkusuutlik. Et aeg ka seal edasi läheb, ei, ei tohiks olla takistus sinna reisimisel, et minu meelest väga tore olla muutuste keerises. Ja kui otsida ainult seda, mis oli, siis me oleksime võinud ju üheksakümnendatel Eesti kohta ja öelda, et tulge kõik siia enne, kui kõik null viied Tatsonite vastu vahetatakse, sest pärast ei ole siin enam mitte midagi vaadata. Lisaks ma tahtsin rõhutada seda mõtet nõnda et Kuubal reisides tasub nii palju kui võimalik hääletada rahakotiga ehk siis suunata oma raha otse Kuubalaste taskusse. Ööbida kodu majutustes, sõita era taksodega, käia nendes erarestoranides karrides sest kõik raha sellest hotellinduses, massiturismist ja riigirestoranidest läheb, läheb ikkagi otse kindralitele ning Fidelli sõpradele. Tubakakasvatusest ka, et 80 protsenti 90 protsenti tubakast läheb riigile, 10 protsendiga. Teeb farmerasid, siseneb. Aitäh, Lemo, mina olen Ivo Tšetõrkiniga, ma loodan, et me maalisime sinuga koos mingi pildi selle saare ülimalt kirevast tänapäevast. Te kuulasite reispassi ning kraadiongaks kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.