Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mida peaks koolis õpetama suures plaanis olnud koolide õpetuse sisu, samasugune nagu vanaemade ja vanaisade aegu. Õppekavad on suhteliselt hästi trotsinud ümberringi muutuvat maailma. Keset infoallikate tühja kõrbe oli õpetaja Jaan, millest osa eriti võib-olla alati mitte kõige Janosematele ette nähtud teavet tänase inforuumi teadmisel. Te sisu ja vormi paljusus meenutab nüüd aga pigem vihmametsa ning kättesaadavuse probleem on asendunud valiku küsimustega. Laste õppimise motivatsioon on aga ajatuks väljakutseks, kuid see on alati lahenenud just siis, kui tekib tõeline hädaolukord. Sest õpitakse ju kõige olulisemad, tööalased teadmised ja oskused alles töökohal enamasti ka kiiremini kui koolis. Teabeallikate kättesaadavuse kõrval on vanavanemate ja ka isa-ema aegadega võrreldes dramaatiliseks muutuseks kõigi aegade ebastabiilsem tööjõuturg. Töövõtuperioodid lühenevad, tehakse mitut tööd samaaegselt muutvad töö tegemise viisid ja nõudmised oskuste suhtes. Raskusi on isegi lähiajaolukordade ettenägemisel ja nagu keegi muuseas siis eelsed teadmised ei lahendajatenaseid probleeme. Sestap on paratamatult raske planeerida turu vajadusele vastavaid õppekavasid. Ja kindlam on teha seda, mis on seni edu taganud. Tänaste kooliealiste ja tööjõuturule sisenejate probleemidest saab aimu, mida koolides ei õpetata. Näiteks võib tuua keskendumisvõime, seda eriti nõudlikumate tekstide lugemisel. Sotsiaalmeedia kasutamine seostub küll suhtlusoskustega, aga oluline osa sellest on manipulatiivne teineteisele hinnangute süüainese kaevandamise teel omale artsistliku monumendi püstitamine. Paate ja eneseanalüüsi puudus muudavad elu raskeks tõsisema peresuhtehoidmisajaks. Rumalate kiirlaenude tarbetud võlgade kasv, piitavat kasinalt näituse mõistmisele rasvuvad ja nõrgad ning kohmakad kehad kõnelevad puudulikkus, söömise ja liikumise ning tervise asjatundlikkusest ja nii edasi. Kes peab neid lastele keerulisteks teemadeks, võiks vaadata ringi ja tõdeda, et sama kehtib ka enamuse täiskasvanute puhul. Miks siis nemad hädas on? Aga ilmselt just seetõttu, et vajalikke teadmisi oskuseid pole lapsest peale selgitatud. Näitlike Kohti suhtlusoskustest, kriitilisest mõtlemisest ettevõtluse ja turul toimuva mõistmisest leidlikkuse ning ülesannete lahendamise oskusteni leiab kindlasti ja piisavalt juurde, et küsida, mida kool ootab. Ilmselt ootab nähtamatu õpetaja käsku. Probleem on üldine ja juba akuutne mitmel pool maailmas. Äsja tutvustati ühinenud kuningriigi parlamendile raportit ülevaatega, mida sealsed koolid peaks lastele Betlema. Meedia tähelepanu köitis raporti koostajate mõte keskenduda edaspidi nende oskuste arendamisele mille piisavalt heaks Ütlemiseks kulub masinatel veel aega. Sisuliselt soovitatakse aru pidada, kui palju täna õpetatavast toidab neid ameteid, mida kohe-kohe enam. Ei ole ehk miks raiskavad koolid tuleviku kodanike jaoks erakordselt väärtusliku aega mittevajalike asjadega omandamisele kui neid on vaja ette valmistada nõndanimetatud neljanda tööstusrevolutsiooni põhjustatud asjade seisuks. Põgusa koolitunnina. Laskem nüüd mõtetel lennata läbi mainitud revolutsioonidest. Esimene leidis aset umbes 250 aasta eest tänu veeauruenergiaga käivitatud mehhanismide kasutusele võtmisele. Teise suure muutuse kogesin umbes 150 aasta eest tänu elektrienergia taltsutamisele ja konveiermeetodil töökorraldusele. Kolmas on paljudel veel meeles, kui umbes poole sajandist hakkasid transistorid kima otsustamisprotsesside. Ei jah, vastuseid bannesseegaaluse arvutiajastule. Ja nüüd oleme jõudnud epohhi, milles küberruum kombineerunud füüsilise maailmaga ja moodustabki nägeva meelde jätma ja analüüsiva süsteemi mis hakkab tõenäoliselt peagi iseseisvalt mõtlema. Inimestelt võtavad üle robotid ja tehislik intellekt. Seega, miks koolitada töötuks jäämist, leiate koolitamata uue töösaajaid. Raporti koostanud. Teaduse ja tehnoloogiakomitee juht Tanja Matias rõhutab, et eesmärk on arendada seda, mis teeb meist ka sisuliselt inimesed. Nendes omadustes on masinatelt kõige raskem neile järgi jõuda. Selleks peame pingutama ja õppima asju, mida masinad ei suuda. Vastasel juhul oled peagi üleliigne. Koolide õppekavad muutuvad aeglaselt ajal, kui koolide senised lõpetajad võistlevad teineteisega robotite ehitamisele ettejõudmise nimel. Suur osa täna koolis õpite vast on tõenäoliselt peagi ilmaaegne täites uue nõndanimetatud tarbetute sotsiaalse klassi päid. Kui meenutusi kuldsest aga raisatud.