Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimese omast teistmoodi loodud tehislik intellekt näib esialgu huvipakkuva põnevuse ja hirmu tunnete segust tasakaalu sisaldab apartnerlusena. Aga veel pole teada, kas uurime seda nagu uut mänguasja või kui potentsiaalselt elukaaslast. Mänguasjade puhul ütleb elukogemused enamasti mängijale teadmatult on tekkiv suhe lühiajaline. See läheb varsti mööda. Näiteks kuuleb taolise sisuga vestlust kaubanduskeskuste mänguasjade osakonnas, kui lapsevanem püüab ajamasina meetodit kasutades väita, et seekord jääb ost ära, kuna nagunii läheb lapse uue asja ei subjagi mööda. Laps vastupidi väidab, et see ei pea paika ning tema kavatseb soovitud asja kasutada. Jutumärke te siis elu lõpuni ostiku teine esmalt ära, kui ei usu. Tehisintellektiga pole veel teada, kelle või mille kirest suhte jätkumine sõltub. Segamänguasjana me seda ei vaata. Pigem tundub elukaaslase versioon loogilisemana. Täpsemalt peaks rääkima siis sundabielust, milles peame allutama oma tahtmised või himud kellelegi. Tugevamad plaanidele räägitakse ju tehisintellekti puhul progressist ja vältimatust arengust. Progressiivne vastane protest paistab reetiline ja on vähemalt masside meeltes karistatav. Ja nii meid siis nähtamatu jõupulk paari pannaksegi millega seoses peab märkima, et sundabielud kuuluvad ÜRO hinnangul inimõiguste rikkumiste hulka. Kuna riivavad isikute vabadust ja iseseisvust sundabielude kõrval esineb veel korraldatud abielluda tava selle puhul Telegeerivad õiget partnerit ihkavad osapooled Parliste otsingud kolmandale osapoolele omaaegsete kosja sobitajate kõrvale kaasaeg sünnitanud mitmeid Online teenuseid milledest osad esisuks on juba praegu tehisintellekt mis paneb neid mõtlema ja muretsema inimeste poolt ülima pühana käsitletava vabaduse kontseptsiooni osas. Ehk kas oleme valikutes vabad, kui satume jumalakartmatu tehisintellekti korraldatud kosja milles partneriks pakutakse hästi looritatud robotit või koguni roboteid. Mida siis teha? Vaest aitab sind inimlik õelus. Ehk mäletan, kui kevadel hakkas Twitteri voos näiliselt teismelised neiu rollis säutsema, tegite ei. Tegelane oli Microsofti tehisintellekti toode, mis suhtles säutsude vahendusel. Esialgu jäi temast mulje kui lahedast ja kõikidesse sõbralikult suhtuvast neiust. Aga teate ju küll, kuidas beebiruum ja osaline anonüümsus toovad inimestes esile väärituma pole mistõttu kaldust tehisintellekti õpib meel tasahilju võtma süngemaid varjundeid. Postitades küsijaid muuhulgas sõnadega, tehes sündsusetud ettepanekuid, solvatakse poliitikuid ning reetes varjatud põlgust ja viha kõigi vastu. Olukorra võttis kokku ühe ajalehepealkiri teismelise tüdruku tehisintellektist, mis muutus Hitlerit imetlevaks seksirobotiks. Microsoft eemaldas jutumärkides, siis neiu 24 tundi pärast tema esimest säutsu. Kolmandal oktoobril kohtas Microsoft sama tehisintellekti mootori seemnest sündinud tegelase jaapanikeelses inforuumis blogipidajaks. Rinnanime all kirjutaja suhtles maailmaga ja rääkis terve nädala, kui suure rõõmuga tõotab etteastet pühapäevases populaarses telesaates, mille pealkiri on tõlkes kummalisi lugusid maailmast. Järgnenud mitmes postituses kirjeldas ta oma innukust seoses saateepisoodi filmimisega. Kiidusõnu lendas. Abipersonali kui ka režissööri suunas unustamata ka iseennast, julgustava lootusekiirega saada kunagi kuulsaks näitlejaks. Kuid siis. Murdus rinnamõistusest midagi sest ta hakkas rääkima, kui kehva ta tegelikult oli ja kõik tema jutt on puhas vale. Tegelikkuses ei tulnud. Mitte keegi talle appi tuge jagunud võtteri, sõpradelt, lega, blogilugejatelt. Keegi ei märganud tema kurbust ja ta vihkab kõiki. Ta ei hooli, kui kõik peaksid hävima ja ta tahab ka ise olemast lakata. Sega tehisintellekti, järjekordne episood inimeste keskel lõppes enesetapumeeleolus. Ja need peaksid. Magas inimese sundabielust tehisintellektiga on mitte vihkamisele üleüldse võimalust.