See aeg, ma tulin täna läppi räeglasse kohe just sellepärast, et teile kõigile suur aitäh öelda kirjeri eest, mis te mulle saatsite. Neid on palju, aga ma räägin teile parem kõik otsast peale, kuidasmoodi kirjad kätte sain Muhamedile, eelmine kord ütlesin, et hakkan lasteraadius matkamas, käime kas mulle lahkelt kirju on tulnud. Ja nii ime üks päev tulingi, siis ronisin trepist kõrgele kõrgele ja koputasin lääste raadi ukse taga. Sisse minnes ütlesin ilusti tere ja tegin Miksuja, küsisin, et ei tea, kas mulle lastelt kirjuga on. Ja üks läeski räägivad läbi, kutsus mu oma laua juurde ja ütlesid küll sinul, Piretan niidega palju sõpru. Vaata siin suur Mirv, kirju sinule arsti poolt saadetud. Ja mul on hea meel hoidingi kirjuga, praegu ma süles Juguennaer kippus vägisi peale. Ja siis ma mõtlesin, et ma ei jõuagi nii kaua oodata, kuni koju lähen. Et ma teen need kirjed, koey sealsamas lahti, hakkan lugema. Nii kole suur oli mu uudishimu, et mis keegi mulle kirju genevad. Jääte mulle äkigituaal ja ma istusin laua äärde. Käärid siin ka ja siis lõikasin kirjade ümbrikud lahti, jääksingi või lugema, oi küll diaga oskad hästi kirjutada. Ja kui ilusaid pilte Jewel kirjade juures vali. Pildid olid nii ilusad, et ma aina vaatasin. Raadiotädid ütlesid ka, et pildid on väga toredad. Jah, ja siis ma lugesin kõik kirjad üle, et mitu neid on. Ja tuli välja, et ülese ütlesime Värn. Gepapika, mille ema mulle kirjede jaoks andis korraga poolini täis. Küll ma siis mõtlesin hulk aega, et kuidas ma küll ei jõua endile kõigile vastata ja aitäh öelda. Ja viimaks tuligi mulle kangesti jää mõtte. Õige, lähen lasteväetisi tagasi. Ütle, näid tähtilisid kõigile korraga. See reed kirjutab sellest, et nemad õpivad koolis ka ühte näitemängu. Nõialillekimp. Reet eks vist metsakuninganna osale hulka raskem mängida kui mul siiliasa. Aga nagu sa ütled, on sul koolis kõik hinded viied, ainult üksainuke neli, siis oled sa kyll jääõpilane ja viskimetsakuningannat kästi. Ka Urve koolis Kohtla järvel pidi õpitama sedasama näidendit nõialillekimp. Aga vaimal tõrvest olid tunnistusel kõik viied. Vaima käib esimeses klassis, kuid käekiri on vaimel nii ilus ja korralik. Vaima ma soovin sulle, et sa enam iialgi Haydixi jääks. Siis saad kindlasti kevadel ka niisuguse tunnistuse, kus on jääl ainult viied. Küsiti minuteid, missugune tunnistus mul oli näärideks. Teate, mul ei olnud enam kõik viied, kaks nelja oli ka seal sees. Mina ei tea, kuidas küll tuli, et mul on kaks asja, nelja tüks läksid. Kevadeks, ma katsun need ära parandada. Ja nagu Juhan Teppan kirjutas, kis, õpib kolmandas klassis, et tema armastab joonistada, raadiot kuulata, kuid teeb seda alles siis, kui ta kõik koolitööd on tehtud. Mina pean ka niimoodi tegema hakkama, see on vist kõige õigem asi jääke, mul on neid ka pioneeride hulgas sõpru. Enesehaugastan, pioneer ja Urve Kohtla-Järvelt ka. Ja neelu köik hinged ka head. Mina ütlen epiga pioneeridele ei kõlbagi pahasti õppida. Mina küll, kui ma nii vanaks saan ning pioneeriks võetakse, tahan olla hea pioneer, nagu teiegi, olete Enelia ulme. Taaskäkke mina küll nii hästi ise joonistada kui näiteks Tõnis Sondast, Irma võrust, Avo Rakverest, Luutsija ja ta vend Rudolf Tartust. Ja mõtelge, ruudul käib iselesi esimeses klassis. Teate isegi, mis näeb, isegi need läksid, oli miinuseks joonistanud, et imesta kohe. Sääremäelt saatsid mulle oma pildid killu ja Marie Timmonnales viie aastane märjega ainult kalme jäästeni. Ja mõlemad oskavad juba trükitähtedega oma nimesidki kirjutada. Pilt on meil kahepeale tehtud ja kus on alles tonni mett ja seened. Leo ja Irja kirjutasid oma kirjas, et nad olid kangesti hirmu tundnud, kui mall ja mat metsas ära eksisid. Ja et nemad ei lähe mitte iialgi nii sügavasse metsa. Ja hästi. Ta määraja heli elavad Tallinnas ühes majas ja on alles viie aastaseid. Aga pildid on neil vägagi, näed. Mängida ja syda laulu yyläsmets jääsmonti ja Enno keese eKoozginaari vaenu pidid Eesti hästi mängida oskama. Oi, mina küll klaverit mängida ei oska. Meil ei olegi kodus klaverit, ainult läbi on lauldamaskum Kell malevlasi jää meeliga sulle leo mõned valemi laulu, sa kirjutad, et teil Porkuni son järv ja seal on kalad sees. Et sa käid kalal ja tähed, et ma oleks mõne tänane laulu. Mina ei oska ühtki kala laulu kuivaga mõne selgeks õppinud, laulan. Aga kuulge, Urmas ja Sirje Pärnust kirjutati niiviisi, et ulguma õhtul hilja kella 23 aja lasteraadios rääkima Epyylijale muule laevu, kuuleta. Ma lähen õhtul kell üheksa magama, ainult mõnikord. Ema lubab mind poole 10-ni üleval olla. Sina, Urmas, käidi esimeses klassis ning Sirje käib neljandas. Te olete ju siis veel üsna väikesed koolilapsed, eriti Urmas. Kuidas küll ema lubab tiidilla 11 ajal veel öösel üleval olla? Sel ajal pole? Siin on lastesaateid raadios, ainult täiskasvanud kuulavad oma laule ja uudiseid ei hiljama, kui sealgi laste raatsi tulla ei saa. Keegi parim magagi silla juba iga kord. Teine Oledele jää tydruk, sa oled juba suur, käid viiendas klassis spurdi algkoolis, aga su õde Malle on alles nelja-aastane ja ei käi veel koolis. Su kiri oli väga ilus, et mismoodi saalitsid oma väikse õieti seest? Pediaater minega mängin temaga, kui mul aega on. Muidugi, Peep on praegu veel liiga väiti alles natuke üle ühe aasta. Aga kui p-aastaseks nagu sinu õde Malle siis istun ka Peebuga tore mängida. Kuule Ede, sa ekledeti pudivere kooli teises klassis, õpite praegu seda näidendit piker via täks püks ja saaled seal pikerm, onsi, tori näidend. Kui teil see on juba koolis mängitud, siis kirjuta mulle, et kuidas teil läks. Ja sina, Rauno Ubja kooli teises klassis kirjutasid Etti õpite Pöial-Liisi sidemeid, ennid, mad, jään hästi. Eks ju. Sina kirjutad ka siis, kui til näidend on ette kantud. Ja ulme, kindlasti oli jälle kuusk näidendis nukk unine kuu. Dise võis jällegi are peaktil esinemine hästi minema siduma. Teili soovin. Koolis ja oskavad hästi suusatada. Et minule tõi käenäärivene sel korral suusad. Ma neid nii kangesti soovisin endale. Nüüd ma olen juba mitu korda proovinud suusatada ka. Ükskord läksime isaga Kadriorgu Isalaid käsuusa all. Isa läks jõhvi, siuh edasi, ise lükkas keppidega. Aga minul kiskusid suusad kangesti teineteisest kaugele. Viiele läksid suusaninatiinilise peale risti. Mitte ei saanud isale järele. Kuid isa ütlesid, see tahab õppimist, et külma pärast pole saanud. Jama, siuh ja siuh edasi nagu temagi. Viljandist oli mul ka mitu kirja. Kõik ütleb, et Viljandi on kangesti ilus linn ja on talvel tore suusatada. Mina ei ole küll Viljandis käinud, aga kui ma suureks saan, siis lähen küll Viljandit vaatama. Kui ma, Reet, sinu kirje lugesin, kus sa kirjutad, et elab Meera palus ja sul on kaheaastane õde ja ise lähed, meie aastane isa oli mul ka tihti hea meel selle üle, et sa näärivanale ega õe Salme ütlesid, jääb minevikesin endi piibu eest ka näärivanale säilini ja ja Peep sai kingituseks. A. Mõelge valgi. Kese. Need saapad on Peebule esimesed, sest saapaid tal enne pole mitte ilmaski olnud. Väikseid sussi on olnud. Ja siis sina hälki kirjutad episilla aastal kodus näärivana ei käinudki. No mis siis selle eest? Ega ta ju tõesti alati igale poole ei jõua, kui ta teil Väätsa koolis käis, sellist oli siis küll. Ma mõtlesin, et teine aste, ta viis tuleb ka tiine, Kaju. Aga hästi, see pilt meeldis mulle kangist. Mine viisi värvidega Juuscovile üldsegi joonistada. Sinawaskad. Ja Tiina ja Anne kihelkonnast oskavad ka. Neil olid kangist ilusad pildid. Paljud lapsed, Raimund nuiast, emm, ilik atrinast, Jüri pudinast, Nikolai kallastist, Liia Eha Maida koolist, Eve Meeksist anrežuuznest, Lindau mäest, Soiver seda, et me tuleksingi klassi lahti ka veel kord laste raadiosse uuesti näidendid lapsid metsas mängima, jääke, meil pole nüüd aega tulla, siis peame koolis käima ja õppima. Enam ei taha ju halvemaid hindeid kevadel tunnistusele saada kui teiegi. Sellepärast ma praegu ei tea, millal me saame esid mänginipile uuesti ette mängida. Aga ma ütlen Etti siis, kui koolides on jälle vaheaeg. Noh, mina ka, nüüd enne ei tule laste väetise rääkima, kui kevadine koolivaheaeg käes, on õppiminid kõik hoolega, eks näe, kas saame, jääb tunnistused või ei. Külmerilis istulentsilist jutustena. Mõned minu sõpradest, kes mulle kirjutasid, on aga juba neljandas ja viiendas klassis nagu hämme Kilingi-Nõmmel ja ene Otepäält. Aga Auneliima, millest on isegi juba kuuendas. Ja mõelge Helgi Rakverest ja virve kase peldun isegi seitsmendas klassis. Mina küll ei oska mitte mõteldagi, missugune ma siis olen, olen juba viienda või kuuenda klassi tüdruk. Meie vanema ütleb niimoodi, et ette vaadata, siis on ikka tulevased aastad pikad aastad siia taha, kiirelt jäävad maha. No see tähendab seda, et sa ei saa isegi nagu arugi, kui juba oledki suur. Aga Eneli, ma tahtsin veel seda ka öelda, et Lotvistorison seal kolhoosis ema aidata, kõnelejast mune korjata. Mina käisin ju suvel maal ja ma nägin kolhoosi kanalat. Nii tore oli seal all. Kuule, bee, ma andsin su tervitused, Imbi Valgemäe, edasi, ma nägin ükspäev lasteraadios, temal oli sinu kirja üle ka Eesti hea meel ja ma veel rääkisin ka, et kuidas Piitele väiksest peast lilli andsid. Imbi märgne palus mind sulle ka tervitused üle anda. Siis ma ütlen veel ka Eesti palju tervitusi Urvele, Savitust ja Lindale, jära merest, Mirjale, jääkristalle, Rakverest ja ilmile Abjast, kes kõik saatsid nii toredaid pilte ja veel lagunenud kivimäelt disi käsikivil koolis. Kuid kirjutada oskab nii hästi nagu päris kaali poissi juba. Aga Määrits, kuule, sina käid ka teises klassis nagu minagi ja elab. Ja et meie klassis on ka üks tüdruk Maritse ega ma teile kõigile lapsid, ei jõuagi praegu vastata ainult Helve meikarile pagamuselt, ütlen veel, et see poiss, kes meil katu mängis, lubas hakata iga kord nüüd jämedat häält Digima, et siis on rohkem karu hääle moodi. Ja siis imesaja viiv sinu kirja ja pildi sain ka kätte, mis andi klassilastist saatsid. Aga ma ei tea, missugune sina seal peale väed. Meile on gaaside madi klassipilt üles võetud. Oioi nüüd ma lähen küll minema, mul on ju mõista asju veel õppida.