Tere päevast hea raadiokuulaja, kes juhuse tahtel või teadlikult oled oma raadiovastuvõtja häälestanud siia meie saatelainele, saate nimi on gurmaanid, mina olen saatejuht Neeme kuningas. Ja äsja kõlas Sis kirglik duett Pietro mas kanni ooperis talupoja au, seda laulsid Agnes Paltsa keeras ja Londoni sümfooniaorkestrit juhatas ei keegi muu kui plaatida Domingo, nii et üks dirigent üks tenor dirigendipuldis ja teine tenor tema taktikepi all siis laulmas. Aga saatekülaline on mul täna üks väga tuntud inimene. Tavatult tahaks ma seda saadet ka jätkata, kuna see inimene on suhteliselt alatu meie saatesarjas ja, ja julgen isegi sellise prohmaka teha teadlikult, et ma ei tutvusta oma saatekülalist täna. Sest olen täiesti veendunud, seda mul muidugi teen, saate lõpus, aga, aga ma olen üsna veendunud, et niipea, kui me saatekülalisele sõna anname, tunneb iga iga eestlane ta kohe ära. Aga selleks, et oleks pisut veel pinget, siis kohe talle ka sõna ei anna, vaid ütleme, miks ta siin on ja, ja, ja, ja kes ta on. On daam, kes töötab rahvusooperis väga pikka aega juba. Ja kes on tuntud väga mitmel elualal. Mis kõik küll otsati on seotud teatri, kino ja muusikaga. Aga minule anda hea kolleeg õpetaja, vahest oponent ja, ja kõigiti täiesti võrratu ning asendamatu abiline. Tere tulemast, salapärane külaline. Kõigepealt tahaksin üldse teada, mida sa ooperist arvad ja miks sa. Miks sa ooperis teatris töötad. Tere tere, muidugi see, et sa mind kutsusid siia, see ise vastutad, sest ega tõepoolest, et ooperialal olen ma ikka profaan ja midagi ei ole teha. Mis ma ooperist? Ma arvan, mulle meeldib ooperietendusi vaadata, kontsert, kuidas neid kuulata, meeldib mulle vähem. Aga lavastust mulle meeldib, sest et ta on, ta on väga teatraalne kunst ja kui mulle ütleme, balletti meeldib vaadata sellepärast et mulle muusika tantsitakse nagu nähtavaks, siis ooperit meeldib vaadata ja kuulata, sest mulle see muusika inimhääle kaudu tehtakse tunnetatavaks. Ja inimese hääl on mu meelest kõige ilusam instrument, mis üldse maailmas on olemas. Muidugi, lindudel on ka ilus laul, aga, aga inimesena seal on ikka kõige ilusam. Ja nüüd, kui ma olen sinu käekõrval läbi ooperimaailma tulnud, siis ma pean ütlema, et see töö ooperi vallas mulle ka hullu veerand meeldima hakanud. Ja algul ma võib-olla tõesti kartsin, sest et kes olen mina, et üldse midagi ütelda muusika vallas, mul ei ole haridust ega midagi. Nüüd ma teen puhtalt intuitsiooniga. Aga looja on mul vanemate kaudu õnneks andnud vist harmooniataju ja, ja on andnud emotsioone. Ja siis, kui hakkame näiteks sinuga koostööle, siis algul mind väga üllatas, et on olemas lauljaid, kes on kogu oma kehaga muusikat, kasvõi ongi nagu muusika ja on lauljat, kes teatud kohast kohani ainult produtseerivad noote. Ja see asi hakkas mind huvitama, miks see nii on, et kas sa tuleb koolitusest, millest ja, ja nüüd ma olen nii õnnelik kui seisu jõudnud, et osa lauljaid usaldavad mind ja julgevad vastu võtta mu soovid. Tõsi, kui ma oma rumalast keeles hakkan neile ütlema, mida mina arvan, et kuidas võiks ühte või teist kohta, et miks on autor niimodi kirjutanud, et Ta hakkaks mõtlema, miks autor on niimoodi kirjutanud. Nii vahemärkusena veel, ma mäletan, kui ma esimest korda sain oma noodipartii kätte, mis oli minu meelest Straussi vini veres ja oli vist isegi klaviranti ja ma ju ei teadnud sellest noodindusest mitte midagi ja siis ma vaatasin, noh, esimene asi, ma lugesin teksti alt ja vaatasin, et kuidas on siis ma muidugi seda saan aru, et kus läheb nood kõrgemale või allapoole või et noh, et ma vales vales suunas ei laula. Aga mind hakkas hullu pööra huvitama, et see on nagu üks ootab dešifreerimiseks salakiri, seal on nii palju Gesele mingit kolmnurkasid seal mingeid nooli värk, no see nii huvitas mind, et mis asi see on kõik ja kui ma siis pikkamööda teada sain, mis, mida nad tähendavad, need märgid ja siis ma üllatusega kogesin, et proovisaalis nagu ei olekski need märk olemas, et kõik sõidavad nendest ületika, lauldakse ühtemoodi poolkõva või kõva häälega ja, ja, ja keegi nagu neid märke tähele ei pane, et see on nagu auto sõidab, eks ole, ja on igasugused märgid, tee palaga. Ta on ta noh, et siis tuleb õnnetus kohe. Ja siis ma hakkasin tasa tasahilju ikka uurimat, miks ei märgata neid ja et, et kas ei olegi kohustuslik kohustuslik. Aga pikkamata sain aru, et ei, et on küll, aga see on lihtsalt mugavus ja laiskus, et lastaks üle, et kui sul tuleb ühe koha talt hääl tuleb hästi sirgelt ja kõvasti songs, kindel värk. Aga kui sa pead hakkama seal, et see vajab ikka vaeva ja natukene nutti ja ja jõuda selleni, et miks helilooja on niimoodi kirjutanud, ta võiks ju puhta lehe kirjutada, aga kui ta on niimoodi neid märke sinna kirjutanud, ta on midagi mõelnud ja vaat et kuidas jõuda selleni, et see, see, see midagi ka minus vastukaja leiab ja, ja siis minu kaudu tuleb see välja. Vaat see oli kõik nii huvitav töö ja sellepärast ma olen lõputu tänulik, et sa mind enda kõrvale võtsid, et ma saan ooperis. No sa ilmselgelt teed iseendale ülekohut praegu, kui sa räägid, et noodikiri ja nooditundmine ja valdamine on sulle üle jõu ja ma olen sind ka näinud meie proovides lausa dirigeerimas. Et sul on noot ees ja, ja, ja, ja sa oled nii-öelda seda dirigenti, kui meil dirigenti proovis parasjagu ei ole, siis, siis ma näen, et Sallo juhatab ja, ja ja, ja nii-öelda hingestab ja, ja ja püüab neid temposid arendada. Nojah, aga see on ju viimased viis aastat ainult olnud, aga teatris ma töötan juba 64.-st aastast, ma räägin nendest esimestest aastatest, kui ma oma esimese ooperirolli tegin tänu Georg Otsale, kes kutsus mind serliina rolli, see oli ju kuskil jumal 70.-te alguses või kuuendate lõpp. No aga räägime üldse sinu karjäärist ooperis praegu sa oled näitejuht ja, ja tundub, et oma elutööametiga niivõrd-kuivõrd rahul. Aga ser linast sai see alguse, aga, aga neid rolle võib-olla mõnedele üllatuseks ei olegi nii vähe. Ja ma neid lugenud ei ole, kahe käe näppudel mahuvad ära, aga, aga esimene oli, jahtis Liina Mozarti Don Giovanni ja mul oli au laulda veel isegi Neeme Järvi käe all, tema dirigeeris seda etendust ja mul ei lähe elu lõpuni vist meelest. Ma ju õppisin, see kunagi oli niisugune väikelaste patareidega väike klaver, Pille ja seal oli vist kaks ja pool oktaavi. Ega inimesel naljalt palju üle ei lähegi või lavale vaja ei lähe, nii et ma õppisin oma partii ühe näpuka toksides selle Pille peal ära ja siis mulle tundus, et kontsertmeistri proovi, kui ma lähen, siis ma pean viisi juba oskama, et ei ole mõeldav, et ma lähen ooperis kontsertmeistriproovi ja siis tema alles hakkab mulle viisi õpetama, mina mõtlesin, siis hakatakse juba nagu muusikalist tööd tegema. Nii loll ja noor, kui ma olin, aga näe, kui targad mõtted mul juba olid. Ja siis järgmine lugu tuli mul juba nii et ma ise lasksin, kui oli kuulda, tuleb Putšiini poeem, siis ma lasksin. Noh, ma olen eluaeg niisugune natukene laia suuga olnud, et mulle meeldib valetada ja niimoodi ja siin ma lasksin jutu lahti, et milles küsimus, et, et selle ooperiga mul on ammuivas sidemed, et ma olen seda setti valssi laulnud ju nii palju kordi juba ja ja et see roll on mul peaaegu selge. Isa ei, ei olnudki midagi. Ei mäleta, palju sa lähed, läks siis enne kui, kui oli käskkiri seina peal ja püha jumal, mis ma sealt loen. Misseti rolli peal olengi mina kirjas kolmandana ja siis ei jäänud jälle muud üle, kui võtta oma pillata, ei hakka jälle toksima seda ja, ja tõesti, ma laulsin setiga ime teeme siis ma leni ensionid, laulnud Weberi nõidkütist, siis ma olen eesti algupärases ooperis ohver, laulsin lõbusat naisterahvast. See oli mul üks lemmikosa, kuigi minu kallis noh, hääleseadja või, või kuidas seda öelda või noh, ka jäljeni, kes käekõrval mind muusikas viise, Henno sein. Ta laulis kooris ja siis ta, tal oli alati selg märg, selle etenduse ajal, et ta ütles, et see on lihtsalt õudne, kuidas sa räästad oma häält. Et ei saa niimoodi oma laulda, et su soolikad on väljas, et sa pead, sa pead mõtlema, tähendab, mõtlema natukene mõistusega, ära lase niimoodi. Aga vat nii loll oled laval, kui sa noor oled, et see kõik, mis seest tuleb, selle on umbes nii, et see on täna mu esimene ja viimane etendus, rohkem enam ei tule. Et kõik tuleb välja panna praegu, et protsentidega laulma ma õppisin ikka noh, ikka tüki maad hiljem. Ja siis oi siis ma olen laulnud täna ooperis müüdud mõrsja, et ma olen laulnud Mashenkad koguni. No see on ikka suur soprani roll, jube kodavad ma selle ära tegin, ma tõesti ei tea, aga siin kadunud ema oli mul kogunud ajalehtedest, arvustused kõiki, nii et kui ta lahkus, siis ma sain kastitäie neid väljalõiked ja siis imestusega lugesin, et ma olin ikka väga kiita saanud selle rolli eest. Jah, no need olid need mõned rollid, et, aga oli ju ka fras kiita karminis. Karmen isolema laulnud Janno seal jälle palusin, ise ütlesin, et mulle see muusika, noh, ta on ju nii. Esmapilgul ta tundub nii lihtne ja, ja kui mõni hakkab rääkima, et ooper on raske või niimoodi siis kõik saata karmanisse ja hakkavad kõik ooperit armastama. Et ma tahtsin selles muusikas sees olla ja ma seda, ma andsin aru endale Carmenit mära ei laula, et et kui saaks, siis fraskitadki. No ma olen oma sõnu söönud, sest et mul vist juba lipsas saatekülalise nimi siin ühes tekstis läbi. Helgi Sallo on muidugi see inimene kes on meie tänase ooperis gurmaanide saatekülaline ja ta on ka toonud oma kodusest plaadikogust need näited, mida te täna kuulete ja julgen kinnitada, et need kõik on väga kvaliteetsed ja need on väga huvitavad valikud, nii et las siis muusika meie saadet jätkama ja sellest samast karmanist ikka, kus siis mujalt ja Segaid hilja sellest karmanist siis laulab meile tereisabergandsa ja Claudio Abado on dirigendipuldis. Jaa. Hilja Carmenist siis laulis meile tereisabergandsa jaa, jaa, tenorina Assisteeris, Talle Placido Domingo, mees, kes meie eelmises loos hoopiski dirigeeris lauljatest rääkides sinust kui ooperilauljast me natukene rääkisime, tahad sa midagi lisada? Ooperil laulmisele, sa oled terve lüüriline sopran või kuidas häält klassik? Klassifitseerima. Ei jah, ma ei teagi, kas ta on klassifitseeritud, et ma ei tea, mul, mul on ju igasugust tulnud laulda ja nii alt kui ülevalt ja ega mul tegelikult häält kui sellist ei ole, lihtsalt niuke muusika pakitseb sees, tahab välja tulla ja viisi, ma pean nagu muusikakoolis öeldi, kui mind vastu ei veetud. Hendrik Kerge ütles ka kunagi, ma mäletan, müüdud mõrsja peaproovide ajal, mul läks hääl ära. Ma külmetasin, ma tean, teadsin kohe, et, et ma nüüd külmetasin, läks, ja siis ütlesin talle, et ma ei saa täna nagu laulda hästi, et mul on hääl ära ja siis Hendrik vaatas siiralt otsessest, kas teil on ka hääl ja kõik ümber nagu ehmatasid, et issand, kuidas ette, aga, aga minu meelest see oli suurim kompliment, et tähendab, et linnukene laulab oksale või ei ole, et, et minu meelest oli see kompliment, et noh, aga ma arvan küll, et jah, et lüüriline sopran. Ma kõige paremini tundsin ennast laval siis, kui ma sain laulda normaalse hääleulatusega ja, ja tavalise tugevusega, et tõenäoliselt jah, lüüriline sopran. No oleks ülekohtune, kui me ei mainiks sinust rääkides ka sinu väga arvukaid ju klassikalise operetirolle, et noh, lisaks muidugi oled sa teinud muusikalidest kaasa. Sest see vokaalne nõudlikkus, mis on ikkagi operettides mõnikord isegi annab ooperilaulmisele silmad ette, eks ole, krahvinna Viini veres või noh, need niuke tõeliselt soprani rollid. Nendega on see häda seal operetist kadunud kurguarst, doktor Elmar loike ütles alati, et kui te tahate oma häält säästa, siis jätke operetiga jumalaga. Et see on omamoodi õige, et sa pead seal kõnelema, eks ole, sa pead laulma, siis tulevad liikumise numbrid ja sa pead uuesti laulma hakkama, tähendab, see vajab nagu erilist töödiad saama hingamisaparaadi ja kõik selle nii hästi välja treenid, et sa suudad kohe rahuneda jälle, et kui sa ei hakka kõri pealt laulma või, või noh, ikka spetsiifiliselt öeldes, et ta vajab natukene jah, tõenäoliselt rohkem tööd enda kallal, aga noh, inimene on oma loomult nii laisk, et kes nendest lauljatest ikka nii väga viitsib võimeldav hingamisharjutusi teha. Aga kõik see muu laulmine oled horoskoobi aegadest ju levilaule laulnud palju ja ja ütle, palun, kas oled sa äkki laulnud näiteks kammermuusikat laule, mis minu meelest oled ja lastelaule ja? Jah, olen küll, üks periood oli, oli kohe, kus mulle väga mind huvitas, kui ma olin kuulnud ära Georg Otsa laulmas saare unustamatut laulu ja ja mu meelest see oli tippude tipp, et kuidas saab niimoodi laulda, et inimene nagu ei laula, et räägib minuga ja see jäi mind vaevama tükiks ajaks, ma tahtsin ise ka sama hästi hakata laulma. Ja, ja ma olen jah, Els Aarne kirjutas kohe lausa ühe tsükli mulle külma päikeselaulud, nendega ma olen esinenud isegi Moskvas ja ja siis ma saart olen ja olen laulnud ja oi, seal on ikka ikka Tšaikovskit ja kõik, kui ma õppisin kaks aastat konservatooriumi laulu ettevalmistusklassis, noh seal juba kohustuslikus korras ma pidin laulma romansse ja laule. Aga, aga ei, mul üks periood oli küll, kus ma isegi kui ma käisin kohtumisõhtutel, siis mul osa oli ehitatud selles kavas, nii et ma laulsin nagu laule romansse ja siis tulid muusikalid ja siis tulid estraadilaulud, nii et jah, igaldanud. Vaat hendalite Bach ja mina küll laulnud ei ole, aga tahaks laulda. Et ma tahaks küll, sest et see muusika mulle hästi-hästi istub ja hästi meeldiv brekkamas essile partalit näiteks kuulan siis mulle meeldivad just kõige rohkem tema need Hendeli need lood ja, ja seal ongi mitu lugu, mida ma oleksin tahtnud laulda, aga mina ei ole saanud, aga paraku on üks väga. Ka suur lemmik on selle tempoga hakkama saanud. Nojah, selle lemmiku esituses nüüd me endalit kuulamiga jätame ka jällegi saladusloori, et, et kes lemmik võib öelda, et ta on üks Eesti tuntud poliitik kes laulab hendalit inglise keeles, sellepärast et see on tal ju palju, elas põhiliselt elaski ju Inglismaal ja, ja selles keeles ka komponeeris väga palju. Nii et kuulame ühte Eesti tuntud naispoliitikut interpreteerimis Henderit. Ja raadiokuulaja, sa ei eksi, sa kuulad saadet ooperigurmaanid ja muusikavalik võib-olla tundus pisut tavatu, aga meie saate külaline, täna on ka tavatu inimene Helgi Sallo, kes on oma oma talenti näidanud niivõrd mitmetel elualadel ja, ja see, et, et Siiri Sisask praegu laulis siis talle omasel moel hendalit noh, ei ole ka päris juhuslik ja me võiksime meeletult palju kindlasti põhjendusi leida, miks Siiri meie saates laulab, et mis temal siis nagu ooperiga ühistan ooperit ma ta minu teada veel praegu laulnud ei ole, küll aga rokkoopereid? Jah, jah, aga Siriga oleme mõlemad, et siis ka tööalaselt koos olnud, on mõned muusikalid, mida oleme koos teinud ja ma tean, et, et sina nagu ka mina siiralt seda, seda talenti, imetlejad, et temas on mingisugune selline omapära ja, ja, ja ürgne ürgne jõud. Et vaieldamatult vaid ka temas olla ollust kunagi ooperit laulda võib-olla Carmenit, või mis sa arvad? Jah, ei, kes seda teab, mis aeg edasi ja mis veel, ega nii on mind elu õpetanud, et kui sa suudad üllatuda veel ja kui on inimesi, kes sind üllatavad ja tahaks loota, et neid inimesi jätkub kauaks ja siirilt tõesti võib kõike oodata, sest et minu meelest ei tea ta isegi veel, kes ta on rääkimata siis teistest, kes teda tahavad kujundada ja õpetada, siis hoidku näpud salverniinast ära kõrvetada, sest et ta on ise teel ja ta on pidevas otsingus, nii et jumal andku talle pikka-pikka iga ja elu eluteed. No selle teemaga on tore minna edasi, et vilksamisi me siin juba räägime isiksustest. Sina ise oled, oled suur isiksus. Ära naera, minu meelest on mul õigus julgeks keegi sellele vastu vaielda, isikupära ja isiksus, et kuidas, nagu ooperis nende asjadega on, et, et kuivõrd laulja ka inimesena võiks või peaks olema isiksus Georg Ots, legendaarne lauljale, noh, temast alati räägitakse kui ka kui ka väga tugevast ja inimesest või noh, omapärasest isiksusest. Kuidas sinu jaoks on need lauljad, kellega sa kohtunud oled, et, et kas kas nad kuidagi ka isiksusi pidi pöörduvad, et et on, on igavamaid ja huvitavamaid inimesi või on keegi, kel keda ei olegi võimalik lahti muukida? Jah, eks see on kindlasti nii ja naa, et ma mõtlen, et kui inimene on isi üksus isiksus ja temaga peaks olema nagu lihtsam tööd teha. Ja üldse noh, nagu koos seda, kui me teeme mingeid lugu, eks ole, siis me siis me teeme ju koos seda kõik, et ta on sul teekaaslaseks kindlasti huvitavam kui nüüd mitte isiksus, kuigi ega ma ei põlga ära kedagi oma kõrvale, kes, kes mind edasi viib, et kuidas on, et kui pime talutab Lombakad, siis saab või see lombakas talutab pimedad, siis saavad mõlemad edasi, et et ma ei põlga tööd mitte kellegagi, aga mulle tundub, et isiksusega on lihtsam töötada sellepärast et tal on omad mõtted, omad seisukohad, ta kaitseb neid ja siis tekib dialoog ja kui tekib dialoog, siis on lootust lahendusele. Aga kui sa üksi bussid ja bussid, siis sa võid ummikteele jõuda ja sealt tagasitulek võtab jälle aega ja siis võid jälle järgmisesse ummikusse minna. Nii et ma mõtlen küll, et isiksusega on jah nagu lihtsam, aga eriti mulle meeldib, kui on isikupära olemas, et vaat, see on jälle vist, ega ma ei oska seletada sõnadega, et mis asi see on, aga ma olen tajunud küll, et et näiteks siin aastaid tagasi, kui ma omale hakkasin ooperi, olete ostma kõik Moskva sõidud ja tolleaegse Leningradi sõidud, need lõppesid alati suure portsu plaatide kojutoomisega ja ma pidevalt teised imestasid, et miks sa raiskad raha, niiet sa ostad ühte sama asja erinevate esindajatega, aga mulle just nimelt meeldis evad kuulata, kuidas iste harjat. Ma panin järjestikku siis kolm või neli esitust ja mulle meeldis kuulata, et viis on sama. Vaat need noodimärgid, kõik on samad, aga ometigi need, need lood on kõik erinevad, tähendab, nendel inimestel oli isikupära ja kuidas see, mis helilooja kirjutanud ja mõelnud oli, kuidas selles esitajas vastu kõlas ja milliseid neid Lauda temas puudutas ja kuidas see siis tema tema kaudu väljendus, nii et et isikupärane laulja on ikka suur õnnistus. Tänapäeval. Kui me siin saadet ette valmistasime ja planeerisime, et milline muusika võiks selles sinu saates kõlada, siis ütlesid sa, et üks peaks kindlasti olema Jaago Verdi ooperis Othello Georg Otsa esituses tingimata eesti keeles, mille peale mina nagu häbelikult püüdsin pareerida, et see lugu on meie saates olnud väga mitmeid kordi ja, ja erinevate põhjendustega. Ja sa ütlesid, et küll ei ta küljele liiga head asja võib alati kuulata, et äkki sa äkki sa põhjendad seda oma valikut ja, ja üksik ehk räägid ka mõned sõnad, Georg Otsast, kes on olnud sinu lavapartner. Jah otsast rääkida, see tundub tänapäeval nii raske, sest et mul on niisugune tunne vahel, et see ei huvita kedagi. Ja me kogu aeg kardame, et eestlased, et meid on vähe ja me oleme väike rahvas ja ja iga anne, mis siin meie hulgas sünnib, et see on nagu eriline väärtus ja seda tuleb hoida ja hinnata. Ja ma ei jõua ära imestada, Ühel oma üksikutel õhtutundidel, et et kuidas noh, oma suured anded äkki nii ära unustame, et kui keegi julgeb nimetada, Georg Ots oli suur isiksus ja isikupärane laulja ja ta oli nagu mõnes mõttes isegi mingi uue ajalaulja, et tema jaoks ei olnud mitte ainult tema hääl ja selle kaudu väljendatavaid, tema oskas ka sõna kasutada, et temal sõna- ja viis olid alati koos. Ja sellepärast ma tahan tingimata, et see jaagu oleks eesti keeles, sest ma olen märganud, et kui laulja laulab oma emakeeles, ükskõik kui hästi ta võib laulda mõnes teises keeles, siis oma emakeeles lauldes on nad alati paremat ja huvitavamat kuulata Ta ja otsa puhul. Noh, ma olen kuulanud tema lindistusi nii itaaliakeelseid venekeelseid kui eestikeelset ühest samast loost. Iga kord on minu, see on minu subjektiivne arvamus, et eesti keeles on nad kõige paremad, kui on hea tõlge, mis jälgib neid häälikuid, mis on originaalkeeles siis tegelikult peaks see olema täiesti loomulik, et võib laulda oma emakeeles. Aga ots ütleb, et tema lavapartner, kui ma vaatasin, tema etendasid, tal olid etendusi ju ka halvemaid paremaid, nii nagu meil kõigil, et kõik me oleme inimesed ja inimene sõltub sellest hommikust lükkab või isegi õhtust, millal ta magama läks ja lauljal eriti ja sul on ainult kaks väikest hääle, paelakesin, niux, liblekesed, mis õhuga võnguvad. Ja, ja kõik see sõltub sinu sinimeie, sellest kliimast ja, ja paljudest paljudest asjadest ja muidugi on, on paremaid, on halvemaid etendusi, aga isegi otsa mõne mõistes halb etendus oli alati saali poolt tohutult huvitav vaadata ja kuulata. Ja ma mäletan, kui ma noor olin, siis ma läksin isegi muusika inimestega vaidlema, et ma nimesid ei nimeta, et kumb on parem laulja nüüd eesti baritoni test ja ma algul kohe sain vihaseks, et kuidas võib üldse võrrelda võrreldamatut. Et nad on nii erinevad, aga muidugi hiljem juba Ma sain aru, et, et ühel on nagu häälematerjal on juba looduse poolt antud rikkalikum ja laseme igatipidi. Aga et mida päev edasi, seda enam, ja kui ma kuulan nüüd suur tänu nende inimestele, kes andsid selle otsa antoloogia välja. Ja kui ma kuulan neid järjestikku ja mida päev edasi, seda enam taipan, et milline eriline anne ta siiski oli, et selle häälematerjali juures ta ta suutis sellise jälje jätta. Ta inimestesse, kes on teda lavalt elusast peast kuulnud ja mu meelest ka nende plaatide peal, et see jutt jutuks nüüd ainult nende jaoks, kes ei ole teda laval näinud. Et ka plaadi pealt kuulates saab aru, et ta ei olnud ainult nootide, eks ole, tamili otsa lükija vaid ta, see, mida ta esitas. See oli tal sügavalt läbi tunnetatud ja see oli tal. Ta oli teinud tööd, ta oli kõik need värvid oma võimaluste piirides välja otsinud, et see, need olid selle hetke maksimumid. Ja selle eest suur tänu talle. Giuseppe Verdi Othello Jaago monoloog Georg Ots. Alatust ostmas. Naeratus. Koni ju sitsväed. Vaat siin lõpp kolmas hetk ruvad. Hea kuulaja saade, mida sa praegu kuulad, on Ooperigurmaanid ja üks gurmaan, Helgi Sallo on tänase saate külaliseks gurmaandlus ja see peaks olema sulle hästi tuttav, ma ei tea, kuidas sulle see meeldib, et sinu nii-öelda kokanduse minevikku meelde tuletatakse. Et nagu ühest suust enamuses minu külalisi ja ütlevad, et oh, et mis gurmaan nüüd, mina olen. Aga juba see muusikavalik, mida sa oled kaasa võtnud, näitab küll, et, et noh, küllap sa ikka pead asjatundja olema. Sa mõtled need toidualalve? Jah, sa naine, toidualal olen jah, see on ainukene amet, kus mul on ka diplom olemas, see on küll kolimisega kaduma läinud. Aga see on mul jah, niisugune amet, mis mul on tõesti õpitud ja, ja olen spets. Aga ooperialal noh, gurmaaniks. Üldiselt, ega mulle sildidega niux nime panemised ei meeldi. Gurmaan, ma kardan, et ma ei ole Marika rohkemale niisugune kõigesööja omnivoor. Kui ma plaati kuulan, ega ma ju ei tea, mida ma ostan, tegelikult tihtipeale ma lähen ja ostan isegi nime pärast, et mingi uus nimi on või niisugune ja siis kodus on, hakkan kuulama ja kui ei meeldi, Ma lihtsalt tõstan selle kõrvale, panen sinna riiulisse, mida ma olen kunagi ei kuula. Aga, aga gurmaanlas võib-olla jah, see ongi siis see, et ma ostan küll kokku kõike, aga kuulen valikuliselt ja võib-olla tõesti. No paraku meie saatel selline pealkiri on juhtunud, et ooperigurmaanid ja ametitest siin rääkisid sa koka ametist, aga praegusel on hoopis üks teine koka amet seal rahvusooperis näitejuht. Et ehk sa oskaksid öelda, et mis asjapulk see seal ooperimajas on, et kas ta näitab juhtimist või juhib näitamist või või näitlemist või inimesed äkki tahavad teada ja milles näitejuhi töö võib-olla võiks avalduda ka. Kui, kui publik tuleb saali ja, ja etendust vaatab, et või, või on seltsi vajalik. Kesi näitejuht on. Jah, kava isegi teaksin, ma töötan juba mitmendat aastat näitejuhina, aga ma ei ole julgenud kellegi käest küsida veel, et mis amet see on ja mis minu kohustuste hulka kuuluvad. Aga mani omaalgatuslikult poen lavastaja külje alla ja katsun lavastajale isegi naha alla saada ja püüda aru saada, mida tema tahab saada nende näitlejate lauljate käest. Ja vahel juhtub nii, et lavastaja, noh, tal on, tal ei ole kui see vägede üldi juht, tal on nii palju pausid, mida ta peab juhtima ja ta võib isegi nagu kohati kätte need näitlejad, kes nüüd näitavad publikule, mida lavastaja tahtnud, on unarusse. Ja vaat siis mina olengi, nüüd siis see juht, kes juhib jah neid näitlejaid, et nad ei kalduks teelt kõrvale ja et me läheksime ikka lavastaja poolt, et antud teed pidi. Nii, olen mina aru saanud sellest ja vahel on ka nii. On lauljaid, näitlejaid, kes tahavad, nendel on teid, aga nad tajuvad seda, et aega on vähe ja nad ei raatsi või ei julge lavastaja aega raisata, nüüd oma mõtteid rääkida ja siis olen mina jälle see, kel ma olen saanud nii kaugele, väga paljud juba ja mul on sellest lõpmata hea meel, et nad räägivad mulle midagi tulevad ja siis ma saan jälle kõrvalt vaadata, et kas see väljendusvahend, mida ta kasutab, et kas see toob selle tema mõtte välja või ta ei too. Ja see on jah niisugune noh, ma olen nagu kark näitlejate vahel, ma olen mõelnud, et üks, üks lauljanna nüüd hiljuti saatis mulle esietendusel lilled ja oli väga nii, et mul tulid pisarad kurku, kohe, kui ma lugesin talle kirjutanud, tänas mind ja et sa oled Helgi, sa oled minut, teised silmad, minu minu kõrvad ja peaaegu kõik minu meeled, et mulle see nii hirmsasti meeldis, et inimene nii usaldab mind. Ma võin seda tõepoolest siinkohal ka kinnitada, et lavastajana võin kinnitada, et näitejuhina oled sa minu jaoks küll vähemalt asendamatu seda tõlgid näitlejatele arusaadavasse keelde need lasta ja teinekord sellised laialivalguvad heietused ja tean ka, et meie, rahvusooperi, siis eriti noorema põlvkonna lauljad on sulle sügavalt tänulikud, et sa oled nendele ka pedagoogi eest ju lausa. Aga ühest lauljaisiksusest võiks ju ka väga pikalt rääkida ja isegi terveid saateid temast teha, Marja kallas, sul on ka tema esituses siin mõned plaadid kaasas. Et mis, mis tüüp, mis kuju, see marja kallas, keda mina tean, et minul on võimalik võimalus olnud, et tõesti heliplaatide vahendusel kuulata. Ja ka see, mida me nüüd kuulama hakkame, on tehtud 57. aastal laskaalast avalikult etenduselt. Et äkki sa oskad väikseid juhiseid anda, mis sellest Kallasest siis nii erilist on või miks teda kuuluma peab? Ei, ma ei oska küll midagi juhised, aga, aga see, et miks ma. Ma ei, ma ei olnud teda üldse nagu kuulnud, nii palju või kuulanud, aga ma sain tuttav teemal ja vaadata, mis on film tehtud Kallase elust, mis mind üllatas, et see oli, see oli nii huvitavalt ja hästi tehtud film ja siis hakkas lauljanna mind ka nagu rohkem huvitama ja hakkasin kuulama, hakkasin teiste käest plaate. Ma, kes on tema fännid kaua juba olnud. Ja mind üllatas kõige rohkem just see ja mis nüüd puudutab seda lindistust, et inimene niimoodi etendus teeb? Vaat tema on nüüd üks lauljanna, kes on üleni muusika. Et see on uskumatu, et ta, ta on niimoodi. No mina kardaksin ennast niimoodi laval nii alasti Ta, ta, ta ei varja mitte midagi, tal on kõik, mis tal on, ta ta annab sellele etendusele ja, ja kuidas ta siiski sealjuures oskab oma jõudu jagada, et kui etendus lõpeb, tal on veel nii särav, nii puhas. Nii, nii, nii taevalik hääl lihtsalt ja, ja see, kuidas ta igat sõna oskab ta lase mitte ühtegi sõna ega ühtegi nooti tühjalt niisama läbi minevalt kuidagi vaid seal ta nagu elu küsimus, et ta peab laulma. Selle kohta küll öeldi, et jah, see inimene on sündinud lauljaks, kellel on jumala puudutus nagu või noh, see mingi ülim, et ta pidi olema laulja ja, ja see, et ta karjäär nii lühikeseks jäi ja kõik, see võib-olla see pidanudki pikem olema, sest et mine sa tea, mis oleks juhtunud, aga see mulle ainult üüratult kahju, et ma ei elanud temaga Ühes kohas või et ma ei saanud liikuda maailmas, et ma oleksin saanud vaat need rõõmuhetki tunnetada, saalis tema etendustel viibida, aga nüüd õnneks on meil plaadid olemas. Laulab siis marja kallas ja kuulete katkendit toni tšekiooperist. Anna poleena. Äsja laulsid siis kaks suurt laulja isiksust, lisaks Maria Kallasele oli ka Jeletasime Janato, kes võiksid ja on olnud ka laulupedagoog ja nii mõnedki eesti lauljad on tema õpetust saanud. Meie saade aga hakkab tasapisi lõppema ja enne viimast muusikapala küsiksin helgi sinu käest sellise asja. Et kui me ütleme siis alla, siis me mõtleme. Mina vähemalt mõtlen Estoniat. Et sul on palju hobisid, harrastusi nii-öelda kõrvalehüppeid olnud Estoniast, aga, aga meie randa juubelihooaja künnisel äkki sa avaldad meile, et, et miks sa selles majas töötad ja miks sa nii kauaks oled sinna jäänud, et usun, et neid ahvatlusi on olnud. Ta isegi vaat need pani paugu. Miks nii kauaks olen jäänud? Jumal vaata, ma olen niisugune paistan välja selline bravuurikas ja et lendab õielt õiele, aga tegelikult olen ma väga koduja kohahoidja. Ja kui ma mõtlen sellele, et mida ma sellest teatrist olen saanud või mis see teater on mulle olnud ja tähendanud ma tulin sinna peaaegu hariduseta teater võttis mu kahe käega, mulle hakkasid kõik rollid tulema, mind on suurepärased dirigendid, lavastajat, partnerid kättpidi viinud muusikasse seal, et läbi selle lõputu huvitava maailma edasi kandnud. Ja kuidas ma siis nüüd ühel päeval lihtsalt võtan saba selga ja lendan minema, see, et nüüd, kui sain tiivad kandma, see on mõeldamatu ja pealegi, mis seal salatavat muusika on ikka ikka üks, üks unikaalne asi. Et mulle meeldib tegelikult sõnalavastus, ütleme puhtalt ainult puhas sõnalavastus ilma muusikata, kõige rohkem žanritest. Aga kui ma muusikateatris ma olen oma kurvad meeleolud siin tasakaalu saanud, ma olen oma ülekeeva rõõmu siin tasakaalu saanud, et minu meelest see teater on nii hullult palju mulle andnud, et see on lihtsalt inimlikust seisukohast juba ülim nahaalsus ja häbematus pöörata sellele teatrile selg, kui ta hoiab mind ikka veel ja vajab mind. Aitäh sulle helgiga, sina oled meie teatrile väga palju andnud. Ja, ja sa kindlasti andsid ka väga palju meie tänasele saatele, aitäh sulle tulemast. Ooperigurmaanid jälle mõne aja pärast ja jätame siis lõpetama meie saate ühe sinu lemmiklauljaga, kelleks on. Beverly Sils.