Vikerraadio. Uudis pluss uudis. Me läheme eetrisse Toompealt ja kohe läheme helipildis saali, kus on riigikogu istung käimas. Nii seal on hetkeline vaikus, aga istungi rakendamine kujutas endast ette seda, et anti üle eelnõusid. Keskfraktsiooni nimel. Fraktsiooni esimees Kadri Simson andis üle põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille sisuks on siis see, et seadustada Eestis presidendi otsevalimine. Seejärel viidi läbi kohaloleku kontroll. Kohal oli 98 saadikut ja seejärel oli protseduuriline küsimus. Rahvasaadik Laine Randjärv soovis teada selle protsessi kohta, mis, kuidas on selgunud meie praegune presidendikandidaat. Kas see oli nagu kõige sobilikum viis kuidagi selline üsna kriitiline küsimus, millest Eiki Nestorile, millest võib tekkida küsimus, kas see, kuidas Reformierakonna fraktsioon täna hääletab, palju sealt hääli tuleb? Kersti Kaljulaiu toetuseks. Nii, vaatame kas või kuulama, õigemini, kas saalis on midagi praegu toimumas. Kas kohe peatselt peaks tulema, härra esimees? Tere päevast, austatud riigikogu. Lubage teile meelde tuletada hääletamise korda. Vastavalt vabariigikogu eilsele otsuldis vabariigi valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik. Aga me oleme siin Riigikogus juba mitut valimiste vooru olnud ja sestap me hakka uuesti üle kuulama seda valimiste protseduuri. Ärme kogu teksti kuulajaga kuulame, millise tooniga täna Meelis Eerik räägib, kui elevil ta täna on? Ümbrikuga isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu. Meelis Eerik on väga rahulik, mis tähendab seda, et olukord on selles mõttes külje all, et vabariigi valimiskomisjon kontrollib tänaseid valimisi traditsiooniliselt neile heada tuntud rangusega ja see protseduur on traditsiooniline, praegu kõigepealt räägitakse sellest, kuidas hääletamine välja näeb. Nimelt on siis täna ainult üks lahter, Kersti Kaljulaiu nime taga on, kas, kuhu tuleks siis teha, kas rist või linnukene, sinna tuleks igal juhul teha mingisugune märgis, et see hääl läheb tema poolt ja kui häält ei anta, kas sellel on jäetud tühjaks või on sinna midagi muud kirjutatud, siis on rikutud ja sedel ja see poolt häälena arvesse ei lähe. Täna siis oleks vaja, et neid rikutud või tühje sedeleid ei oleks rohkem kui 33, on mul õigus jah? 68 häält on vaja saada ja aga täna oli kohal 9008 saadikut mis tähendab seda, et võib, tähendab, kõige olulisem on see, et 68 poolthäält. Volda ütleme, et 30, rikutakse peret, võib-olla just ja me toome teieni kogu selle Põneva poole ka, mis on seotud siis saarte lugemisega ja selle hetkega, kui peaks selguma, kas 68 häält on või ei ole. Aga loetud minutite pärast, siis ilmselt kuulutatakse väljahääletamise algus, hääletamine kestab täpselt üks tund ja, ja kui see kellaaeg välja on kuulutatud, eks siis selle lõpukella ja kindlasti ka teie teieni head kuulajad, Toomet. No praegu kuulame pala muusikat ja siis tuleme taas eetrisse siit Toompealt. Riigikogust. Selle asemel, et korvi panna palli, tunnen mõnu žongleerida sõnu, millest valmivad mus salmid, see on Tallinn pealinn. Lennujaamas sõidan kesklinna jääda on täis, tuleb peale linnu sombune, hall andeks anna, millel konnal konnatiigis pole jäänud ühtki konna, keda panna siis ma laulda meelde, korrutan endale ehete ja ka ennast kellegagi peale sinu, mida öelda, mu puudus himu aiaga, jale jäävad tühjad pihud, niiet kuulan kuulsaid mõtteid. A, kellel on nii pool ükskõik kes jookseb seda linna moe nautos, vaatab võtmeid. Tipu tipus hoida lippu, aeg on käes, laseb naisel triipu, nii et keegi ei märka, kuhu päike kadus, äkki seljas pole õnnesärki, palju. Jäärapäisus tabas märgi. Võitnud olen lahinguid võitmas, süda mulda pandud, seemnetest tärganud saatus, armastus külvanud, külma sulab süda nagu emotsioonidega, algamas on teine vaatus, nüüd istu, aitäh kaskava, võtsid kaasa, sõnad jäävad pähe peale mitut kuulamist, et vaata, kuidas kaardid lauale laat on, teades, et ei võida kunagi ei kaota maa, ei kao ka. Kes see laulab köögis külmkapis kolistab Tom Olaf tagasi, et tekitada tagasi, et võtta tagasi see, mis on minu maksa võlg ära. Komplegi domeeni Peeter paari sündroom. Teesklen, et olen 17, esimene noorus teist korda hiljaks jäänud, võiks võtta seda, mida elu pakkuda mulle, püstitades sellega, et vähe õli tulle kuulased autos, kui sa aknad lahti sõidad, naudinguid jälle raadiolaineid müüvad, kui vähegi mõikad laulab kaasa, kuula mind. Sinust sky võib saada. 13 ja 11 minutit näitab kell. Praegu veel hetkel ei ole välja kuulutatud presidendivalimiste tänase esimese vooru algust, aga neil hetkedel peaksid sündima kuulama helisaalist. Ja saadikud kogunevad siin juba ja üksteise järgi pikka-pikka järjekorda riigikogus veel küll mõningane tegevus kestab, aga kõik ootavad siin oma seda aega, millal saaks kätte sedeli ja millal saaks siis minna kabiini, sinna kabiini asutakse laskma. Me kaupa ja ma vaatan siin sotsiaal demokraatide fraktsiooni esimees Andres Anvelt on siin Andres Anvelt. Täna saalis, teil läks natukene kauem aega kogu selle protsessiga, et. Nad on elevuses nagu Eiki Nestor ütles. Tuldud küll jah, aga minus ei räägi midagi halba selles. Selge on see, kui sa kuues kord viimase paari kuu jooksul käidud ühte sama töökohustust, siis elevus tekib nagu lastega. Kalle Muuli on siin ka kõrval, ootate järjekorda, et Ma sain aru, protseduur on niivõrd selge, et juba une pealt võiks ära ära teha selle, et selle sedeli täita ja urni panna. Jah, see valimiskomisjoni esimehe tutvustus meenutas mulle lennusõite, kui stjuardessi ilmub kabiini kabiinist ja siis hakkab õpetama, kuidas ohutusele kuidas festi tõmmata, selge, et kõikidel reisijatel on see teada ja keegi enam ei kuula, sest mulle meenub, et lennukis reeglina toimib ju niimoodi, et kõik juba ootavad seda, ütleme saabuvat tomatimahla ja, ja siis seda saiakest, mis antakse. No ja et nendel, kes tahavad kirjutada sildi peale veel juurde trükitähtedega, Marina, nendele kindlasti on nuputamist, aga ülejäänutel on oma valikud langetatud ja vaja vajas oletamise protseduur läbi lihtsalt teha, et seal midagi midagi meil väga joonis teise seisab. Ootan siin saadikuid veel edasi, noh, Jüri Ratas, Teil on nii-öelda tahend täna president, ära valida, tugev tugev tahe. Kuidas teie hindate seda, mida saadikud praegu nüüd ütleme, istungi rakendamisel tegid, et siiamaani suudeti ennast presidendivalimistel protseduuriliste küsimustega tagasi hoida, aga täna hakati paugutama? Ma arvan, et rohkem tehti nalja ja võeti sellist väga tõsiselt voolu ja pinget natuke maha, sellega taheti näidata ennast. Aga selge, ma liigun siin edasi ja vaatan, kas leiab ka juba hääletamas käinud saadikuid veel väga, mitte Yoko Alender, tervist, oleme vikerraadio eetris. Täna valitakse Eestile president ära. Ma väga loodan ja kui hea või halvab presidendi, Eesti saab. Ma arvan, et riik saab alati sellise presidendi, keda ta väärib, ja ma arvan, et nii läheb pädena. Räägitakse, et pole õiged valimised, et kandidaate on üks. Kas on valimised määramine? Ma siiski arvan, et see protseduur on käinud seaduse kohaselt, kandidaat on olnud küll, aga ei ole räägi ükski kandidaat seni pälvinud kahe kolmandiku riigikogu liikmete toetust, et selles mõttes ma ikkagi arvan, et need on olnud valimised ja me oleme jõudnud siia, kus me oleme ja lähme nüüd valime selle presidendi ära. Tahe president täna valida on olemas, nagu kuulsite, aga nüüd korraks stuudiosse ja hästi lühikene muusikapala, et me saaksime juba jätkata natukene teistsugustel teemadel. Ja meil. On raha ja viina, mis on? Tal on kõik, mida ihkab. Siin on. Võib-olla Põhjamaade Maar kui narr paneel. Väljapoole. Ohuta narridena. Jakuid arr poole. Sulaare Khanis tärtra asse, hoone tarri täna härra väeorkester, natuke narr. Narr. Roosi palgad, Tarmole kurja, narri lamp, asuka kui narr. KDK pole faastuvad roose. Aga. 13 ja 17 minutit näitab kell Me oleme eetris riigikogu, kust hääletus on nüüdseks alanud. Hääletus on alanud kell 14 11 peaks olema, oli aeg, mil hääletus on lõppenud, siis peaks mööduma tund aega, et täna oleks märkimisväärselt kaua istungi rakendamisega, et meenutan siin vahepeal oli, kas oli riigikogus kolmandas voorus, kui suudeti kahe minutiga sisuliselt istub rakendada ja meil on nüüd järgmine teema. Me hakkame rääkima parvlaevaliiklusest ja meil on üks meister telefonil ja teine minister, endine minister, on meil siin riigikogu improviseeritud stuudios. Nimelt laupäeva hommikust alates opereerib suursaarte ja mandri vahel parvlaevadega riigile kuuluva ja Tallinna Sadama tütarettevõtte TS laevad. Me teame seda, et väga pingeliselt inimesed jälgisid seda, et kas laevad hakkavad sõitma ja ja kuidas hakatakse sõitma ja kuidas teenus muutub, aga ma ei tea, ma võib-olla üllataks meie külalisi, et miks ei olnud esimesel oktoobril Virtsu või Kuivastu sadamas pidulikult riigile korraldatava parvlaevaühenduse alustamist tähistamas? Ei praegust ministritega endiseid ministreid, et sellega selle teemaga on ju seotud olnud Urve Palo kui praegune minister Kristen Michal, et kas teil ei olnud aega või ei olnud tahtmist? Kristen Michal, võib-olla alustaks teistest? Kuigi kokku lepitud tegevus, et sadam ja TS laevad tegutsesid, et kui seal oleks veel soojakute vahel punktide vahel olnud suur hulk erinevaid pidutsejaid või, või kõrgeid ülemusi, siis oleks see kindlasti ainult tegevust aeglustanud, et ütleme, meie kontakt sadama ja, ja TS laevadega oli praktiliselt teda ringne, meie inimesed olid seal ja üle 100 inimese tegelikult tegutses nii et ütleme, seal veel mõnda üritust korraldada täiendavad lisaks oleks olnud ikkagi juba riskipiiluja viimine, et kas me kõikide tegevustega saame hakkama, nagu mõistate, on ajakava üsna pingeline olnud. Aga millal te plaanite minna nii öelda? Linti lõikama ma käin Saaremaal päris tihti ja Hiiumaalgi, et võin iga kord, kui praamile lähen, linti lõigata, kui tahate, aga olulisem sellest on minu meelest see, et see kõik etapid üle võetud saab, tegevused toimima saavad ja valdavalt on saanud koos väikeste muredega ja nüüd järgmised etapid on kohe tulemas, et Saaremaa ralli on tegelikult see, kus on esimene selline suurem reisijate hulk tuleva aastavahetus ja siis hakkab järgmine kõrghooaeg, et need on need järgmised etapid, kus võimsus peab järjest suurenema. Kas ma saan õigesti aru, et kui neljas laev jõudkuse Sis Türgist Poolast kohale jõuab, siis ka Kristen Michali süda on natukene kergem ja siis võib sadamas lihtsalt lihtsalt selle tavapärase lindilõikamise asemel, mida te teete seal kogu aeg ja püsivalt ka näiteks pauku teha? Ma nüüd ei oska öelda, milline see tavapärane lindilõikamine on. Te ütlesite, et te võite seda teha igal järgmisel korral, kui te lähete. Jah, et kindlasti võin seda teha, aga ütleme ausalt, et ega praegu energia ju, noh, ütleme kogu see taustatöö on olnud väga pingeline, et ilmselt avalikus kõiki detaile ei kujutagi ette ja osa jääbki, ütleme, töötajate rõõmuks, eks, aga aga viimased mured olid ikkagi öö läbi. Järgmine päev tegelikult sama moodi, et kas Hiiumaa jõuab dokist välja, milline on tuul, kas ta jõuab tegelikult pühapäevaks sõitma ja nii edasi, et noh, kõigepealt torm tegelikult, mis eelmisel vedanud rajal tekitas tohutu saba, eks ju, kui ülevõtmine algas ja kõik, needsamad sellised, see on ikka päris stressirohke, nii et Kaido Padar, Valdo Kalm ja kõik need üle 100 inimese, kes seal tegutsesid, olid ikkagi väga tublid ja ja teisest küljest ka inimesed, saarte inimesed, reisijad olid väga sõbralikud ja aru saavad, et kõik said aru, halb ilm, ülevõtmine kõik langes kokku, aga valdavalt on see tagasiside, ma ütleks pigem isegi positiivne. Keskenduks sellele esimesel oktoobril ja veel, et Urve Palo kui teie laupäeval üles ärkasite kuulsite vikerraadiost, et laevad käivad, kas oli hea tunne või valdas ikkagi südames mingisugune. Rahutus muidugi ma jälgisin ja kuulasin ka tõepoolest, kus te teadsite vikerraadiot terve päeva, aga kui päris aus olla, siis ei olnud sellepärast üldse mures, et kas esimesel oktoobril parvlaevad käivad või mitte. Ma teadsin, et nad käivad, ma olin suhelnud tihedas kontaktis ka teest päevade juhtkonnaga, samuti härra kalmuga ja ma teadsin, et nad teevad head tööd ja muretsemiseks ei ole põhjust, aga see ei tähenda, et ma ei ei jälginud, et kuidas kõik edeneb ja see on tõesti huvitav kokkusattumus, et just sellele ja siis oli ka suur torm, et noh, kõik ei ole meie kätes, nagu öeldakse. Inimesed teevad Toonane. Sellel ajal, kui inimesed teevad plaane, siis jumalad naeravad. Aga kuidas ikkagi nõnda on juhtunud, et need laevad, mis praegu jah täiesti sõidavad ei ole need Eesti riigi omad, mille Eesti riik on tellinud ja praegu riik oma äriühingu kaudu Tallinna Sadama kaudu peab lisakulutusi tegema ja kusagilt neid laevu rentima ja ostma. Alustame Urve Palo. Ja see on õigustatud küsimus igati. Ma tulen samu ajaloos ikkagi tagasi, et kui kaks aastat tagasi me tegime parvlaevahanke ja sellel osales kaks pakkujat, üks asi oli siis nii-öelda eilne operaator ja, ja, ja lisaks Tallinna sadam siis võitis see, kes parema pakkumise tegi, oleks võinud ka võita hoopis kolmas, noh, mingi erasektori esindajad, aga no ei tulnud rohkem, see näitab, et, et laevaliiklus mandri ja saarte vahel on Eestis monopoolses olukorras olnud, et noh, et ei tule rohkem pakkujaid. Ehk siis ma tahan öelda seda, et kui oleks ka käin kolmas erasektori esindaja võitnud, oleks võinud voodi juhtuda, et õigeks ajaks parvlaevad valmis. Isa on seal kaks aastat aega on kolm aastat aega see nii keeruline protsess, et alati võib midagi minna teisiti kui planeeritud, aga tähtis on, et see olukord lahendatakse nii, nagu sa tegid Tallinna Sadama ja TS Laevade inimesed, sel korral. Rentisid siis vanalt omanikult mõneks ajaks vanad parvlaevad ja töö käib edasi. Ma tahan siinjuures ühe asja ära karedad, räägitakse palju sellest, et oi, et kui, kui riik räägib, et teda ja 60 miljonit eurot opereerimistasu 10 aasta peale kokku, aga nüüd siis, kui Tallinna sadam on neil lisakulusid teinud, et siis justkui see summa ju väheneb, et ma ütlen kohe ära veelkord, et ei see 60 miljonit eurot opereerimistasu 10 aastaga peale, see on leping, mille on sõlminud siis Tallinna sadam või TS Laevade majandusministeeriumiga, sellest summast peavad nad kinni ja lisaks sellele oli ju Tallinna sadamal või ette nähtud omakasu, sellest teenusest oli. Kui ma õieti mäletan, 6,6 protsenti või 6,7 kuskil. Nüüd rekord kahaneb null koma, kas kolme või nelja protsendi peale selle 10 aasta jooksul, et see jääb siis 6,4 protsenti, jääb ikka kasumlikkus, nii et et see projekt lisaks sellele, et maksumaksjad saavad odavama otsa, võivad vähem maksma, noh, riik maksab, vähenes on ju maksumaksja raha kogu teenusest 10 aasta peale. Sellele ka riigiettevõte tegelikult teenib seda tööd tehes ja see on samuti igati positiivne. Kui meenutada veidi ajalugu, valitsus tegi juba septembris 2013 otsuse, et tuleb hankida uued parvlaevad ja tuleb teha konkurss operaatori leidmiseks. Siis aga hakkas Reformierakonna juhitav Tallinna Sadama nõukogu eesotsas Neinar Seli streikima ja ei allunud sadama üldkoosoleku ja vabariigi valitsuse otsustele ja paljude arvates just seal peitubki põhjus, miks täna parvlaevu liinil ei ole, sest sadama nõukogu andis juhatusele korralduse parvlaevade ostmiseks alles üheksa kuud hiljem, juunis 2014. Ka mitmete ajakirjanikud küsinud, kes peaks selle üheksakuulise viivise või, või üheksakuulise lõtku eest ikkagi vastutuse võtma. Kristen Michal, kuidas vastata? Noh, ma vastan niimoodi, et eks Urve Palo saab kommenteerida enda ajaotsuseid ja need hinnangud ja hoiakud kui ta, aga mina küll ei kujuta ette, et ministrina sul on tegelikult mingi valitsuse põhimõtteline hoiak ja üldkoosolekuna, ettevõtte nõukogu või ettevõttega, sa ei saa kuidagi ühele joonele minu kogemuses sellist ütleme juhtumit ei ole ütleme, et kui ei saa mingil põhjusel ühele joonele siis võivad teed alati lahkumine ühte või teistpidi ja kui te tähele olete pannud, siis riigiettevõtetes on olnud ettevõtteid, kus nõukogud on läinud päris kiiresti meil vahetusse, kuna seal on olnud teatav korralagedus. Et noh, ütleme, et seda, mis tollal toimus, raske kommenteerida, aga ja siin selles mõttes arvan, et Tallinna Sadama tänane uus juhtkond ja nõukogu, TS, laevade meeskond ja kõik teised, kes siin on osalised olnud saarte liinid. Samamoodi eelmine vedaja, kelle koostöö on olnud väga tähtis ja kes on nagu panustanud kõigesse sellesse, et ikkagi laevadega opereerimine, ülevõtmine kõik väga sujuvalt läheks, et nende panus on olnud täna ikkagi selles suunas, et kõigi inimeste jaoks võimalikult sujuvalt läheks ja selle järgi lähtutud siis puudutab raha poolt, siis sadama kasumlikkus on isegi pisut kõrgem. Urve Palo mainis, et selle projekti kasumlikkus ongi seal umbes seitsme, kaheksa protsendi vahel sõltuvalt kõikidest lisakuludest ja trahvidest, mida õnnestub neil tehastes sisse nõuda, niiet noh, see projekt selles võtmes on kindlasti rahaliselt tasuv ja ütleme ka ka koos nende lisakulutustega, mida tuleb teha, aga teisest küljest ma jälle ei kujuta ette, et ei pingutatakse inimeste jaoks mugavama ülemineku nimel, nii et selles mõttes nüüd järgmised etapid on, kui on Saaremaa rallit läbi, siis tegelikult järgmised asjad peavad olema ikkagi uute laevadega, nüüd tegelemine, et need võimalikult ruttu siia jõuaks. Kui tohib, ma teeks päikesekorrektuuri teie küsimusse, te ütlesite, et et vot kui sellel ajal riik andis korralduse Tallinna sadamal need parvlaeva tankides tegelikult avaldust ei andnud mitte parlavad hankida, vaid korraldus andis osaleda konkursil ja pakkuda konkurentsi. Ja tegelikult ega seda teadnud, kas ta osaleb või mitte, kas tal saab eellepingut tehtud, et nii kiiresti on üldse võimalik parvlaeva ehitada, aga ta osales, järelikult need lepi, eellepingud olid olemas ja võimalus oli, miks ta hilines, need on kõik eraldi jutud ja kui ma ütlesin algul, et ega see võib juhtuda ja kui aega on rohkem, et see on nii keeruline protsess, nii palju erinevaid tahke. Ja, ja tähtis on, et, et need riskid hinnatakse kui vaja ja noh, iga äriplaani puhul ju sa paned ka mingi sellise riskifondi nagu sellesse hankeprotsessi sisse, midagi võib natuke teisiti minna ja, ja võib lisakulusid tulla, aga tähtis on see elada ja, ja oma, et minu meelest on oluline see, et teenust osutatakse ja, ja kvaliteetselt ka täna ja uued parvlaevad igal juhul tulevad, et mis kuupäevadel seda oskab meil Tallinna sadam juba täpsemalt öelda. Kristen Michal peab ruttama edasi koosolekule, aga lõpetuseks Kristen Michal, ma küsiks teilt, et kui siin kuulata TS Laevade juhti Kaido Padarit, kuulata teid, et noh, et sellises pikas perspektiivis kasumlikkus säilib ja võrreldes eelmist lahendust ja praegust lahendust teenus tuleb riigile odavam kätte. Aga kui nüüd arvestada seda aega, mil neid uusi parvlaevu ei ole ja seda, millised sanktsioonid konid lepingutes on, siis kas me saame kindlad olla, et, et see viivitus ühel hetkel ei lähe riigile ikkagi kallimaks maksma, kui me esialgu lootsime? Lihtsalt öelda, et Urve Palo juba tegelikult selle seletas ka ära, et riigil on tehtud äriühinguga Tallinna sadam ikkagi teatud tasemel see leping, hanke võitmise leping ja ja see on tegelikult see piir, mille järgi meie maksame nüüd, mis väheneda saab, võib muutuda saabun Tallinnasse sadamaprojekti tasuvus. Kas see tasuvus on nüüd seitsmele lähemal või kaheksale protsendile lähemal, on see küsimus pigem, aga projekt tasuvaks jääb, selles ei kahtle mitte keegi ja isegi kõikide lisakulude ja ütleme, loodetavate trahvidega on see tasus olnud seal umbes 7,4 protsendi juures, et on ütleme ettevõtte jaoks täiesti hea ja vastuvõetav tasuvus. Et noh, ma arvan, et ega suurest protsess tõepoolest tuleb igasuguseid asju ette, aga rahalise poole pealt saab nii sadama hakkama, kui riigi jaoks on ette määratud, palju ta maksab ja riigi jaoks ja tegevust tõepoolest läheb odavamaks. Aga noh, eesmärk peab olema ka nende vahendite kvaliteedi tõus ja noh, see on ka see, mida Tallinna Sadama ja TS Laevade inimesed endale kõige olulisema eesmärgina näevad, et need laevad tuleb võimalikult kvaliteetset vastu võtta, et nüüd, kus on asenduslaevad olemas teatud perioodi saab ju asenduslaevadega sõita. Aga tähtis ongi tehastes suruda, et kõik viimased kvaliteedinõuded ikkagi ära täidetakse, et need laevad sõidavad siin 20 ja 30 aastat. Tõenäoliselt on siin selline kõige suurem vahe selles, et paljud inimesed, ka TS, Laevade või Tallinna Sadama raha peavad riigi rahaks, sest omanik on ettevõttel riik. Küsimus on selles, millises taskust me räägime, Urve Palo. Ja ma tahtsin siia juurde öelda seda, et anname aega Tallinna sadamal TS laevadel oma tööd teha, minu arvates on seal väga tublid juhtkond mõlemal pool, mina usaldan küll neid. Ja uskuge mind, nii nagu oli Elroniga, kui tulid uued elektrirongid, oli lastel tuli natukene sekeldusi ja, ja ikka tahab harjumist. Ei ole selline lihtne protseduur, ma kordan veelkord. Aga kõik loksub paika ja ma usun, et nii nagu Elroni uute rongidega, keegi me ei taha enam isegi mõelda nende vanade rongide peale, et ma usun, et parvlaevadega läheb samamoodi, nii et anname lihtsalt natuke aega. Jah, me vikerraadios kindlasti käsitleme seda parvlaevanduse teemat veel tulevikus ka edaspidi. Aga praegu tänan selle telefoniintervjuu eest, minister Kristen Michal ja jaa, tänan tulemast siia meie improviseeritud stuudios, tänane riigikogu liige ja endine minister Urve Palo Urve Palo saab nüüd suunduda siis ka president. Olime suur aitäh ja ilusat päikselist päeva jätku kõigile. Ettevõtlusminutit. Koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga tänaste ettevõtlusminutites räägime Eesti majanduse ühest järgmise 10 20 aasta ja loodame, et kõige olulisemast mootorist sellest, et riik on tegemas senisest suuremaid panuseid ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õpetamiseks ja arendamiseks Eesti haridussüsteemis ja meil on täna saates Tartu Ülikooli ettevõtluse õppejõud ja kõnealuse Rommi sisujuht Marge täks ja haridus ja teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom, tere tulemast. Tere tähendab me oleme korra tegelikult ka sellest programmist, mille lühendiks on eeta, ehk siis üleriigilise ettevõtluse rammist kunagi aasta alguses ka siin ettevõtlusminutites rääkinud, aga nüüd on asjad sealmaal, et programm on võtmas konkreetsemat ilmet ja sellel nädalal saab alguse ka programmi tutvustav kampaania, mille hüüdlauseks on siis tõmbame koos Eesti liikuma. No mis nüüd siis liikuma tuleb tõmmata, ehk siis mis on see üleriigilise ettevõtlusõppeprogramm? Ettevõtlusõppe programmi eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõikidel haridustasemetel luua koostöös koolidega võimalus ettevõtluse õppe läbimiseks kõikidele õppuritele ja seeläbi toetame Me õppurit ettevõtliku hoiaku kujundamist ja ettevõtluse alaste teadmiste omandamist, mis Ühelt poolt suurendab nende konkurentsivõimet tööturul ja teisalt võimaldab soovijatel ka omandada ettevõtluseks vajalike teadmisi või ettevõtlusega alustamiseks vajalikke teadmisi. Kes ja kuidas üldse selles programmis osalevad? Ettevõtluse õpet edendama me koostöös partneritega tegelikult nii Eestist kui mujalt maailmast. Ennekõike teeme me koostööd praegu Eesti ülikoolidega Ida-Viru Ettevõtluskeskusega, kes veab ettevõtliku kooliprogrammi ning Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmiga ja ettevõtlusõppe arendamine on väga aktuaalne teema kogu Euroopas ja sellest lähtuvalt teemegi koostööd erinevate Euroopa kolleegidega. Näiteks on meil väga palju õppida Taani kogemusest, ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkus õppe edendamisel. Marge teks teie puutute Tartu Ülikoolis tegutsedes kokku ettevõtluse õpetamisega ja tõenäoliselt teie silme eest käivad läbi ka tulevased näiteks õpetajad, kes koolidesse satuvad, et kui praegu vaadata otsa sellele, et mis on siis aastal 2016 Eesti koolides ettevõtlusega ja sellega seotud teemade ja pädevustega, et kui palju üldse näiteks õppekavas ettevõtlikkusest ja ettevõtlusest räägitakse. Et kui õppekavadest rääkida, siis üldhariduses on ettevõtlikkus pädevus läbina teemana ehk ülbädevusena prioritiseeritud riiklikus õppekavas. Ta on valikainena põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumis samas lisaks sellele Junior Achievement eestvedamisel viiakse läbi ka õpilasfirmade programmi, see on juba siis õppekavaväline tegevus ja vaatamata sellele, et siis ettevõtlusõpe on koolide õppekavas praegu olemas ei pruugi see alati vastata sellisele kvaliteedistandard teile nagu meie ettevõtlusõpet, Lähme ja tihti mina olen, on ta väga loengupõhine või selline faktikeskne meiega sooviksime, et ta oleks oma olemuselt praktiline ja et õppur saaks selle kogemuse mis tähendab siis, et kui ise midagi algatada või, või mida tähendab ise projekti juhtida, asju ellu viia, võtta riske, kaasata oma kaasõppijaid ja miks mitte õpetajaid. Oluline on siis see, et õppijad saavad kogeda ja ei toimuks sellist loengus või koolipingis istumist. See ei muuda inimeste ettevõtlikumaks. Praegu on nii, et kusagil seal põhikooli kolmandas astmes sel aastal korra, kas on majanduse õpetus, nonii, nimetatakse erinevate nimedega, et vist sellist ühtset nime ei olegi, et ja see sisuliselt ma saan aru kõik ja siis on see, et kui palju matemaatikaõpetaja kusagil tunnis suudab seostada seda ettevõtlikkusega ja ettevõtlusega ja võib-olla geograafia õpetaja suudab mõne luure rääkida, et, et see on nagu selline, ütleme juhuste kokkulangemine praegu, kuidas Eestis tegeletakse teemaga? Jah, vastab tõele, et tegelikult see, kuidas me näeme majandusõpet ja ettevõtlusõpet, need on päris erinevad asjad, tihtipeale tahetakse neid nagu sünonüümidena kasutada, aga, aga oma olemuselt on nad erinevad. Nüüd kuidas seda õpetatakse? See väga palju lähtub sellest, et kes õpetab, et ehk siis mis on selle õpetaja kogemus ja, ja seda on väga raske nii-öelda, et osad on ettevõtluskeskused või siis ettevõtlusõpe keskselt aktiivsed ja kasutavad õpetamises neid ettevõtlusõppe põhimõtteid. Samas me oleme ka kuulnud seda, et väga palju ikkagi need ained majandusõpetajakeskse majandusõppekeskused ja sellised loengu passiivse õppimise vormis. Ja, ja see kindlasti ei ole see, mida me ettevõtluse õppelt ootame. Te, ühesõnaga panete fookuse ettevõtlusele, mitte majandusele, ettevõtlus on osa majandusest, et majandus on selline suurem, laiem asi mis koosneb seal ütleme, ettevõttetasandist ja sellisest riigi tasandist ja, ja see asi läheb väga keeruliseks, aga Need oskused ja teadmised üldse peaks olema, mis ühel mai tea gümnaasiumilõpetajal või kutsekooli lõpetajal peaks ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teemal olema, et kui rääkida oskustest, teadmistest, pädevustest. No unistus on see, Meie õppijatest kasvaksid aktiivsed maailmakodanikud, kes tahaksid maailma paremaks muuta ja, ja tegutseda jätkusuutlikult, väärtuspõhiselt ja eetiliselt ja, ja selleks neil peaks olema julgust nii eksperimenteerida, võtta riske kui kaasata teisi. Kas need on siis oma kogukonna inimesed, kaasõppurid või sõbrad ja teha koostöös uusi asju, tegelikult endad, omandaksid sellise soovi ja võime pidevalt õppida. Et ehk siis täna me näeme, väga palju on inimesed ikkagi oma mugavustsoonis ja see uute asjadega nägemine või algatus on väga raske tulema. Me tahaksime kasvatada noori, kes on oma loomult kogu aeg väljas mugavustsoonist ja, ja naudivad seda ja on avatud, valmis eksperimenteerima. Kristi Ploom valge läks, et loodame, et kõik õnnestub, et mis see kasu ühiskonnale on, et meie SKP hakkab mühinal tõusma ja me ütleme siis endale tööd pakkuvate ja ka ise ettevõtteid vajavate inimeste arv tõuseb. Kas see on üks indikaatoritest, millega te programmi edukust mõõdate? See on ilus, ilus unistus ja osaliselt me kindlasti teda soovime, et samal ajal jällegi kindlasti ei ole eesmärk, et kõikidest õppijatest saaksid ettevõtjad ja see ei olegi võimalik ja ei peagi saama keegi teab ka nendes ettevõtet, mis luuakse töötama. Ega see ette võtta, algatamine ei ole kõige raskem osa sellest ettevõtlusest. Oluline on ka see, et need kodanikud, aktiivsed kodanikud, kes ettevõtteid algatavad ja ettevõtjateks hakkavad suudaksid neid ettevõtteid jätkusuutlikuks muuta, kasvatada, pakkuda tööd ja läbi selle, muuta siis ühiskond paremaks kohaks ja kasvatada seda SKP, nii nagu te ütlesite. Kristi Ploom, me oleme siiani rääkinud õpilase keskselt, aga programm puudutab ju erinevate tegevuste näol ka erinevaid osapooli, olgu selleks nüüd siis ka õpetajad või ülikoolid või ka ettevõtjad. Rääkige sellest poolest ka, et kuidas näiteks ülikoolid ja teised osapooled saavad programmi edukust just seda, et mis õpilase osa on nagu kõige selgem, et tema läheb ja saab osa, aga teised peavad ju oma töö ära tegema selleks, et kõik õnnestuks. Jah, nagu juba öeldud, et kõige olulisem roll on tõepoolest õpetajal, kes on tegelikult sild õppurite, ettevõtjate ja ettevõtlusõpe vahel ja nendel soovil õppida koos õpilaste ja teiste osapooltega aga kindlasti on väga olulised ka koolijuhid, lapsevanemad, kohalikud omavalitsused. Nende tugi on vajalik selleks, et ettevõtlust koolis üldse õpetajat läks ja et õpetaja saaks nii koolist kui kogukonnast vajaliku toe selleks, et neid uusi asju algatada. Näiteks, nagu öeldud, põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumis on ettevõtlusõppe valikaine ja, ja selleks, et teda koolis õpetatakse vajalik nii õppurite kui lapsevanemate soov ja teiselt poolt kooli valmisolek seda õpet pakkuda. Kindlasti väga oluline roll on ka ettevõtjatel, kes saavad osaleda õppetöös, aga samuti pakkuda näiteks õppuritele võimalust külastada oma ettevõtet. Samamoodi ettevõtjad, oodatud eksperdid nii õpetajate täienduskoolituste läbiviimisel kui kui ka õpetamise metoodika arendamisel ning need ettevõtjad, kes soovivad aktiivsemalt õppetöös osaleda, saavad ka programmi toael pedagoogilist metoodilist tuge läbi täienduskoolituste ja koostöö ettevõtjatega on oluline link õppetöö ja tööturu vahel, et kõige paremini teab ju ikkagi ettevõtja, milliseid oskusi meil praegu tööturul vaja on, selleks, et nende ettevõte saaks ka omakorda areneda. Margedeks, kui palju me või p pingutama, selles mõttes peate, et kuidas meil praegu üldse lood on, ettevõtlust ja majandust õpetavate õpetajatega, et kas need üldse puhub ja kui hästi nad on ette valmistatud. Kas üldse, ütleme selle valdkonna õpetajaks Tallinna Ülikoolis või Tartu Ülikoolis õpetatakse tõenäoliselt spetsiaalselt vist mitte. Lühike vastus on, et ei jagu ja oleks vaja juurde ja me tegeleme oma ettevõtlusõppe programmis ka sellega, et õpetajaharidusse pakkuda aineid ja ja teadmisi, mida siis tulevased õpetajad saaksid arendada juba oma õpetajahariduse käigus. Samas peab ütlema ja on oluline välja tuua, et meil on hästi palju tublisid ettevõtlikuid, õpetajaid ja õppejõude, kes juba on algatanud hästi olevaid projekte ja toetavad oma õppurite arengut ning see on eeskujuks teistele kolleegidele ja me loodame, et aina rohkem ja rohkem kolleege, kes näevad neid pingutusi, proovivad ka pingutama hakata. Populaarne on näiteks õpilaste ja tudengifirmade programm, mis jõuab aina rohkematesse koolidesse ja piirkondadesse ja, ja aina enam väljaspoole suurlinnu ja ettevõtliku kooli programm toetab meil näiteks kogu kooli personali läbivalt, mis tähendab seda, et kogu kool mõistab, mida siis see tähendab, et ettevõtlikkust toetada või kuidas seda õpetajat paremini toetada, kes siis seda õppetööd reaalselt läbi viib. Samas meil on hästi palju koole ja õpetajaid kes vajavad abi ja tahaks, et nad mõtleksid rohkem ja rohkem Nende võimaluste peale, mis aitaksid neil arendada oma teadmisi ja oskusi selles osas, et rohkem toetada ettevõtlikkus tulevikus tulla välja nii-öelda mugavustsoonist, proovida olla eeskujuks, teha koostööd ja neid õpetajaid. Me ootame tegelikult kõiki õpetajaid, ootame oma täienduskoolitustele oma teadmisi täiendama, kes juba täna väga toredasti asju teevad, saaksid siis jagada oma kolleegidega juba oma häid praktikaid. Suur tänu. Me rääkisime üleriigilisest ettevõtluse õppeprogrammist. Stuudios olid Marge täks Tartu ülikoolist ja selle kõneluse programmi sisujuht ja haridus ja teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom kõike head ja loodame siis tõesti, et 10 20 aasta pärast me saame rääkida sellest programmist kui ühest Eesti majanduse eduloost. Loodame, aitäh. Milline ja mõelda et. Õpi käima mööda kive. Alles kauges lapsepõlves ärritas ta nagu. Aasta. Keset kutsumata võõraid. Niruckerjaani. Aga? Teistele ka taotlusega. Aga ta. Redel ruudus ja Mirjam Kivisild maa ja taevas esmaspäevaõhtuses džässiklubis Radisson Blu Sky hotell, Tallinn, kolmandal oktoobril kell seitse. Piletid kohapeal ja piletilevist. Viljandi kitarrifestival 11 kuni 15 oktoober esineva Janno Akkermanni bänd ailigioossed Robert Jürjendal, Riho Sibul, Tõnis Leemets, Erki Pärnoja, Jalmar, Vabarna ja paljud teised. Piletid. Tilivisti koha pealt vaata lisa Viljandi Guitar punkt. Uudis pluss uudist. 13 ja 51 minutit näitab kell uudis plussis, tavaliselt sel ajal võtame eetris vastu kuulajate kõnesid. Aga kuna täna meie saade veidi teistsugune, me oleme otse-eetris siit riigikogust, kus juba kuuendat korda üritatakse valida järgmist Eesti vabariigi presidenti, siis sa kuulajate kõnede vastuvõtmiseks, osa meil täna siin eetris ei ole, küll oleme oodanud teie kommentaare meie kodulehele ja heidangi siia praegu pilgu. Me küsisime, kas head kuulajad, kas teie usute, et riigikogu valib täna presidendi ära? Praeguse seisuga on meie kodulehel hääletatud nõnda, et 79 protsenti vastanutest usub, et tõepoolest täna selgub järgmine Eesti vabariigi president aga 21 protsenti, siis ei usu seda, et riigikogu täna presidendi ära valima. Aga ega väga kaua meil ei olegi vaja enam oodata, hääletamine käib, hääletamine lõpeb kell 14 11 ja siis juba hakatakse hääli lugema. Ja kui häälte lugemine juba ka avalikult häälega seal saalis käib, siis ka selle protsessi toome teieni saadikutest. Päris paljud on juba mäletanud, mida on näha ka siit riigikogu puhvetist, kuhu meie oleme oma stuudio üles seadnud, sellepärast et puhvet on rahvast tulvil. Need saadikud, kes on juba hääletanud otsejoones, tulevad siia ja on, on asunud sööma. Aga nüüd ma annan sõna Mirkole, kes saatja Mirko ja mikrofoniga liigub siin riigikogu koridorides ringi. No ma alustaks menüüst, et menüü on oluliselt kesisem kui Estonia kontserdisaalis, et kui sa siin arp puhveti jutuga rääkisid ainult üks supia, üks praod, on valikus põhimõtteliselt sama kesine valik nagu presidendikandidaadiga. Mailis Reps, kas teil fraktsioonis see jutt, et täna nagu valimisi ei olegi määramised, et see oli nagu selline oluline sõnumi olulisel kohal oma retoorika poolest? Ei, ainult üks sõnavõtt oli meil fraktsioonis, kes ei toetanud Kersti Kaljulaidu ja see oli Peeter Ernitsa poolt. Kui on ajakirjanikele testi informatsiooni, siis tõenäoliselt see on tekkinud nüüd pigem vastupidi, ma ütleks, et üks, 23 fraktsiooni liiget väga selgelt väljendasid oma toetust. Põhjus loomulikult sõnas kompromiss tähendabki kompromissi ja, ja eks loomulikult oli neid poliitikuid terve selle nädala jooksul, kes ütlesid, et, et enda kandidaat ja lihtsam toetada kui sellist kompromisskandidaati, aga mina usun, Kersti on väga arukas noor daam ja suudab oma rolli kindlasti välja kanda. Mis te arvate, see nädal pidi riigikogu liikmetel olema istungitevaba nädal ja täna tõenäoliselt riigikogu liikmetele olid hoopis teised plaanid. Kui selle kohta, kuidas inimesed oma plaane teevad, ei oska mina küll midagi öelda, et minul on plaanid juba ammu seoses presidendivalimistega, hoopis teised. Aga jah, loomulikult inimesed armastavad sõita nii mööda Eestimaad kui väljapool ja tavalised vabad vabad nädalad on need, kus inimesed liiguvad väljaspool Tallinnat. Mis te arvate, kas me tunni pärast kindlasti, aga tegelikult juba võib-olla poole tunni pärast oleme uue presidendi nime võrra rikkamad. Ma siiralt loodan, kuigi ma pean ütlema, et tänase päeva jooksul on mul natuke seal ootus ka kõikuma läinud, sest juba hommikust peale on tunda, et Reformierakonna fraktsioonist, mis neid hääli tuleb üsna vähe Siim Kiisler on meil järgmine, kes on mikrofoni ette jäänud. Mailis Reps ütles, et täiesti kindel ei saa olla täna president, ära valitakse, et võti pidi peituma Reformierakonna fraktsioonis taas, et aga mis teie teadmine ja tunne, ütleb. No ma usun, et valitakse ära, et nii palju hääli vist ei saa, kui esitajaid on, aga ära valitakse ikka, et 68 tuleb kokku. Kusagil teil on siin Riigikogus avatud ka selline totalüsaator või ennustusmäng, et millisesse vahemikku need häälettena loetakse? Huvitav, me ühel koosolekul arutasime, et meie vist ei või üldse ennustusvõistlusel osaleda, et kuna me ise saame tulemust mõjutada isiklikult ilmselt juhul, kui me kuskil total sellega mängiksime, siis oleks reeglite vastane, aga noh, arutatakse ikka, et eks me loodame, et läheb kõik ilusti, seekord. Suur tänu, Siim Kiislerile, ma liigun. Analüütik Toomas Alatalu pole Toomas Alatalu. Kui suure prognoosiga teie nii-öelda ennustati, et täna president ära valitakse ja võib-olla jätaks tagant ukse lahti, et kas valitakse? Valitakse kindlasti. Riigikogu ei saa enam rumalaks jääda. Ma arvaks, et see hääletustulemus on kusagil peaaegu 90. Praegu see tähendab seda, et üks-kaks häält läheb kaduma, et juhtuda, et tuleb ikkagi 90 täis, et see, kes ei andnud, võib kaladel raha tulla, sest ma saan aru, Peeter Ernitsa häälega täna siiski kandidaat arvestada ei saa. No me nägime juba tänase riigikogu istungi alguses, et meil niisugusi väikseid poliitikuid jagub, kes ilmtingimata püüavad ennast demonstreerida ajakirjandusele ja säilib täpselt samasugune võimalus hääletuse käigus ja ma olen kindel, et see näitab ka meie taset, et see number ei saa olema mitte 90, vaid midagi muud. Eile ma vaatan, kas on siin veel inimesi, keda intervjueerida, siin on puhvetis kogunenud väga palju inimesi sööma, tõsi, tipptund hakkab selles mõttes mööda saama, et enam puhvetis järjekorda kui sellist ei ole, et siin veel üks pool tundi tagasi oli selline kolme-neljaminutiline järjekord liikus väga vaevaliselt, aga praeguseks on puhvetis kord majja saadud. Ma annaks sõna orp sulle tagasi, sest otsustavad hetked saalis hakkavad õige pea toimuma, aga, aga siin on veel mõned minutid aega, sest ta hääletamiseks on veel aega. Vaat on 14 minutit. Aga teeme nii, et kuulame tunni lõpuni muusikat ja oleme tagasi eetris kell 14. Null viis, kui on kuulatud uudised.