Raadio. Uudis pluss uudis. Tervist head kuulajad on oktoober, esmaspäev ja kell näitab 12 ja 15 minutit. Arp, Müller ja Mirko ojakivi tervitavad teid taaskord meie improviseeritud stuudiost, mille oleme üles seadnud riigikogu puhvetis. Olime täpselt samas kohas viis nädalat tagasi toona presidenti valida ei õnnestunud ja täna oleme siis taas siin puhvetis. Poliitikud proovivad sel aastal nüüd siis juba kuuendat korda Eesti vabariigile järgmist presidenti valida. Kas Kersti Kaljulaid saab täna riigikogus vajalikud 68 häält? Seda siis jälgime kell 13 algaval parlamendi erakorralisel istungil. Me teeme lülitusi, oli kindlasti toome siit kohapealt kuulajateni ka häältelugemise protsessi saalist. Vahendame loomulikult ka kommentaare ja analüüse ja meie stuudiosse siia Riigikogu puhvetis on lubanud tulla kamp politoloog Tõnis Leht. Vaatame, kas see, mis ei õnnestunud Siim Kallasel see, mis ei õnnestunud Mailis Repsil, Allar Jõksil, Mart Helmel, Eiki Nestorile, Marina kaljurannal, kas õnnestub Kersti kaljulaiul? Tema on täna siis ainus üles seatud kandidaati, 90 riigikogu liiget on ta esitanud, vabariigi valimiskomisjon on ta registreerinud. Aga tänases saates Rain kooli päevakommentaar keskendub ka presidendivalimistele ja Rain kooli võrdlebki Kersti Kaljulaidu. Teiste kandidaatidega. Ettevõtlusminutites tuleb meil juttu üleriigilise ettevõtlusõppe programmi stuudios on Tartu Ülikooli õppejõud ja programmi sisujuht Marge täks ning haridus ja teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom ning veel selles saatetunnis Ungaris olid eile inimesed valimiskastide juures, et avaldada siis arvamust kvoodipõgenike vastuvõtmise osas. Tulemustest räägib Eesti aukonsul Ungaris Andres pääletski. Nagu ikka uudis plussis, on kodulehel ka kuulajaküsimus. Me tahame teilt täna teada, kas usute, et riigikogu valib täna presidendi? Nojah, ja ei, need on valikvastused meie kodulehel ja eks me saate jooksul heidame sinna kodulehele ka pilgu. Kui sinna olete kirjutanud ka huvitavaid kommentaare, siis ehk loeme neid ka ette. Niisiis olge täna Uudisplussi ka, siis saate teada ja kas ja kuidas valitakse täna Eesti vabariigile järgmine president, praegu aga muusikat kordab, laulab Karl-Erik, Taukar. Miski ei saa, ju, juhib. Leena keemia konteistele rin ta. Õde ja? V? Uudis pluss kommentaar. Ja tänases päevakommentaaris, mis toimub natukene improviseeritud kujul, räägib Rain kooli meile presidendivalimistest ja sellest, kas ja mille poolest erineb tänane presidendikandidaat Kersti Kaljulaid. Ja tervist improviseeritud selles mõttes, et kui tavaliselt on päevakommentaar salvestatud või siis vähemalt ette valmistatud, siis praegu me oleme kõik valmis otseülekandeks. Ma olen ise jälginud presidendivalimisi. Võib-olla pisut ka meeldib ja inimese seisukohalt vaadates selle pilguga, et millised on meie võimalikud kandidaadid, esinejad täna üks huvitav fenomen, mida on võimalik tähele panna, kõigi nende kandidaatide puhul on see, et rahval on tohutult ranged nõudmised. President ilvesele on ette heidetud seda, et ta võib-olla eesti keeles ei suuda oma mõtteid nii loomulikult väljendada nagu inglise keeles ja ta mõjub seetõttu võib-olla ka teatud mõttes üleolevam ana, kui ta tegelikult tahaks mõjuda. Samas on, on eelmiste presidendikandidaatide puhul võib nüüd öelda juba eelmiste tähele panna võimalik seda, et et nad kuidagi ei ole oma esinemises väga kindlad või väga selged vähemalt Siim Kallas ja Marina Kaljurand mõlema puhul on kuulda kommunikatsiooni inimestelt pisut ikkagi seda mõte kipub hajuma, võib-olla lauseid ei moodustata väga selgelt eesti keeles, hüpeldakse erinevate teemade vahel. No kui vaadata nüüd Kersti Kaljulaiu esinemisi, siis tuleb küll öelda, et Kersti Kaljulaid on, on väga selge, puhta eesti keelega, suudab ma ütleks isegi Harri Tiido likult täpselt mõtet vallata isegi pikkades lausetes. Ja samas on naljakas see, et vaadates sotsiaalmeediat kommentaare ka see ei kõlba tingimata eesti rahvale. Eilset ETV valimisstuudiot nägin, on juba kommenteeritud niimoodi, et kas tegemist on kõnesüntesaatoriga, kas tegemist on robotiga, need on ju pähe õpitud laused, mis kõik ei vasta tõele. Kersti Kaljulaid, täpselt selline on ka vabas vormis, ta lihtsalt valdab mõtet ja valdab keelt väga puhtalt ja selgelt. Siia vahele pistaks, et vabas vormis on ta lihtsalt veelgi kiirem. Jah, seda küll, et eile ta õde on sama selge, aga seda mõtet tulistatakse veelgi kiiremad asjad hoo maha rõhutatult aeglaselt. Nii eile kui ka reedel meil vikerraadio saates, aga mis omakorda ikkagi näitab seda, kuidas kuidas mingi osa varsti jääb alati rahulolematuks, ükskõik millisena, millise esinejana president esile astub, et olla selline rahvamehelik nagu natukene Siim Kallas kipub olema, oh ma Brüsselis tegin seda või kohtusin seal sellega või ma olen kogenud neid olukordi ja, ja samas võib ta siis olla nagu Kersti Kaljulaid, aga, aga kritiseerijaid jagub alati. Te mõlemad, kes te olete ka varasemas elus enne eelmist nädalat Kersti Kaljulaiu ka kokku puutunud, kindlasti olete täheldanud ka seda? Et kui ta Praegu on selline suhteliselt nappe konkreetse mõttega, siis tegelikult varasemalt argumenteeris ja rääkis pikemalt nüüd ta on muutunud veelgi konkreetsemaks, mul on tunne, et seal on tegemist ka natukene kommunikatsiooni tiimi nõuannetega. Võib-olla. Kersti Kaljulaid praegu oli eile ETV saates oli reedel vikerraadio, ütles ju hoopis teistsuguses situatsioonis võrreldes teiste presidendikandidaatidega võrreldes varasemate presidendikandidaatidega. Varasemad presidendikandidaadid rääkisid, et saada endale hääli juurde. Kersti Kaljulaid oli ja on praegu ka veel positsioonis, kus ta peab rääkima võimalikult vähe ja võimalikult ettevaatlikult ja hoidma hääli, et mitte kogemata öelda kellegi kohta ta midagi liiga kriitilist, mis võiks mõne riigikogu liikme ära pahandada, kes siis seetõttu talledena häält ei anna. Ses mõttes ongi huvitav, et kui nüüd Kersti Kaljulaid täna valitud saab ja üsna tõenäoline tundub ikkagi olevat selle toetuse põhjal, et hääled mitte ainult ei ole koos, vaid ka püsivad koos, siis millised tema esinemised hakkavad olema isegi mitte pärast täna isegi mitte tänasel pressikonverentsil pärast seda, kui ta esimeste presidendiametis olevate avalike sõnavõttudega esile astub, aitäh Rain koolile. Ja kui viisakas olla, siis tuleb öelda lõpu, et see oli Rain kooli päevakommentaare. Jätkame stuudiost, räägime siis valimiste teemal. Täna püütakse parlamendis taas Eestile presidenti valida ja need on meie stuudios Peeter Ernits ja Aadu Must. Mõlemad on riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Tere tulemast. Tere. Tere. Tere. Lõppes just äsja fraktsiooni koosolek, mis otsusega väljusite, kas kõik peavad hääletama poolt? Peavad kõik hääletama vastu või jäi hääletusvabaks? Ei, meil oli üsna lai arutelu, nii et tegelikult veel järellainetus kestab, sest koosolek jälle lõppenud. Sellepärast ma natuke hilinesin, aga üldiselt rõhuv enamus on seda meelt, et tuleb olemasolevas olukorras teha parim. Kindlasti on niimoodi, et üks või teine arvab seda, et me oleme halvas olukorras ja seda vaadata raadiokuulaja, et lehelugejaile televaatajad. Aga ajaloolased on, ma ütlen, ei saa elada minevikku tõldades öelda tema ajaloo ümber või kõik, mis on toimunud teemisele teistmoodi reaktsiooni rõhuv enamus on seda meelt, et antud hetkel on Kersti Kaljulaidi olemasolevatest võimalustest parim. Peeter Ernits, Kersti Kaljulaid sealt üles 90 riigikogu liikme poolt ja teie olite üks nendest riigikogul mõtest, kes samuti Kersti Kaljulaiu ülesseadmiseks oma allkirja andis. Samas nädalavahetusel saatsite te avalduse, et Kersti Kaljulaid ikkagi ei sobi presidendiks. Hoopis Siim Kallas tuleks üle seada, mis siis juhtus või alustame sellest, et, et miks ja kuidas ta selle allkirja siis ikkagi andsite, kas Kadri Simson lõi näpud sahtli vahele või kuidas see toimus? Ma olin nimekirjas Kadri järel kolmas. Ja, ja juba fraktsioonis ma väljendasin väga selgelt, et ma olen väga raskes olukorras. Kuna Ma tunnen Kersti Kaljulaidi väga ammu ja, ja olen pakkunud teda presidendiks juba siis, kui enamik poliitikuid ei teadnud, kes see selline kaljulaid on. Aga praegusel hetkel ema väljendus on juba enne seda fraktsioonis, et see protseduur, kuidas seda praegu tehakse, ma rõhutan, tegemist ei ole valimisega. Valimine on, kui te lähete poodi ja tal on kaks pakki erineva rasvasisaldusega piima. Te võtate kas rasvasem või lahjema või võtate veel peti. Aga praegusel hetkel meil on ainult pakutud üks variant nii-öelda kaugel nõukogude ajal ja see protseduur mulle mitte kuidagi ei meeldi. Ja see on see põhiline moment. Miks te siis ikkagi allkirja andsite Kersti Kaljulaiu toetuseks, mitte aga Siim Kallase toetuseks ülesseadmiseks. Nüüd andsite oma allkirja Kaljulaiu toetuseks ära ja, ja iga riigikogu liige saabki allkiri ainult üks kord ju anda, miks te siis ei käitunud nagu teie süda ütleb? Ütleme niimoodi, et kui lugeda mu avaldus, siis jutt ei ole mitte Siim Kallase isikus, vaid isikus, kes sai valimis kogus kõige rohkem hääli ja seekord oli see Siim Kallas. Ja sellisel juhul oleks ka mingisugune valik olnud olemas, et valimisega kogus kõige enam hääli saanud inimene ja nüüd kas siis Kersti Kaljulaid või keegi kolmas ikkagi sellele valikule siis kaasa ei aidanud ja jäi püüdnud Siim Kallast üles seada. Ütleme niimoodi, et kogu see protseduur oli ju Erki Nestor, Eiki Nestori sooloprojekt, kuidas ülepeakaela nagu on öeldud, üheks ajatolla leppisid kokku ja Eiki Nestor andis juba varem juba kui fraktsioonidesse mindi juba teada, et kes on see kandidaat ja, ja, ja arutelu On olnud, oli tegelikult kvoot ära jagatud, kellele, kui palju arvestatud tagant arvestusega, et 68 kokku saaks ja tuldi ka. Kadri Simson tuli fraktsiooni ja selle jutuga nüüd kibekähku vaja allkirju kokku saada ja, ja, ja ma väljendasin juba siis enne allkirjade andmist esimesel arutelul, et mul on väga ja mul on raske nii-öelda seda teha, aga miks te ikkagi tegite siis, miks te kirjutasite alla? Sellepärast et lihtsalt Kadri tuli ja ütles, et sa tunned Kerstit ja, ja anna sina nüüd kolmandana, aga ma ütlesin talle, ma võin seal allkirja anda, aga, aga valimiskastis on igaüks vaba aura. Must. Te olite ka fraktsioonis ka teile toodise paberite, kas oli vaba tahe või kuidagi muul viisil tegutsete? Ei noh, päeva peale saalis kõnet ei kuku, allkirjad need, kes tahtsid alla kirjutanud, need kirjutasid ja mõni tahtis kiiresti kirjutada ja mõni aeglasemalt ja loomulikult on igal inimesel erinevad motiivid. Mõni analüüsib poliitilist olukorda, vaatab, kuidas ka riiklikult vajalik. Mõnel mehel on aga nii võidki Parlamendi, sul on väga sügav sisekaemus, on omad kirjandusest kusagilt filosoofitest võetud aru arusaamised ja siiski ka tahtmine, et teda just arvestataks, see on kah minu arust inimlik ja nii ka antud juhul, ega fraktsioonis kiik öelnud seda väga hea küsimus oli, kas kellelgi sõrmed sahtli vahele kindlasti mitte. Ja, ja no ma loodan, et hea kolleeg Peeter on ka selles mõttes murelik, et ta kogu aeg räägib, kuidas ta armastab kaljulaidu, aga üks asi oli vastu sate kas oli külmal kärss kärnas või midagi muud sellist ja seetõttu ta vaata antud juhul ta ei saa nii teha, sest talle piisavalt tähelepanu asi tema elus ei ole. Praegusel hetkel pandi ette Kersti Kaljulaid, oleks võinud olla ka suvaline, kas mees või naine, meil on väga palju ka ametnike ja nii edasi mehi ja naisi. Peeter räägib, et oi, ma ei Eestis juba siis, kui teised veel ei teadnud, aga nüüd esitasid teised, ka asi on muutunud farsiks. Peters aitad sellele kõvasti muutunud väga suureks farsiks, ma tuleks ikkagi selle protsessi juurde. Aadu Must, meil on olnud enne tänast päeva kuus kandidaati, Kersti Kaljulaid on nendel presidendivalimistel VII kandidaat. Kas tegemist on valimisi lähenemisega? Tegemist on poliitika, kõrgpilotaaži, mida nimetatakse kompromisside suureks kunstiks. Asi on selles poliitikas, mitte kunagi ei ole olnud seda, et ma kõnnin uksest sisse ja, ja teate isegi 150 aastat tagasi võistrid vallavalitsused jõudsid kuradi hästi. Aga mitte kunagi keegi ei olnud rahul, sest tuli leida kompromisse ja mitte teha niimoodi, et vallavanem oleks tahtnud niipidi või mõisahärra teistmoodi vastutavana ära kolmandat moodi. Kompromisside suur kunst on see, mis, mille, millega poliitika suudab riiki rahvast edasi viia. Seda ei ole siis midagi ei juhtu meie jaoks. Endiselt on parim kandidaat Mailis Reps Viilma platvormi programmikuid kõigega, Aado aimusi farsiks. Kuule, kas ma võin ka lause lõpuni küll liiga pikk jutt, ooh. No näete, on näha, et mõne mehe ego käib nii üle, te isegi saada enam viisakas olla, aga see, selleks ma veel kord täidan, ei ole võimalik minna edasi oma kandidaadiga, kui tahad kooris laulda, siis kõik ei saa olla solistid ja tuleb leida olemasolevatest parim. Mitte otsida ideaali ja öelda kasvõi läks trumm, mingu ka pulgad, sest üks protseduurireegel äkki ei sobinud aitäh. Raadiokuulaja vaata ka siin eetris, praegu tunnetavad seda pinget ja särinat ja, ja seda nad saavad aru, et keskerakonnas on lõhe ja keskerakonnas on tüli, aga ei ole, ei ole sellel teemal enamus rõhuv enamus on seda meelt, et tuleb edasi minna kersti kaljulaiuga ja isegi kui jooniga üleskutset võib-olla teeks kuidagi teistmoodi, siis loomulikult see kuulati tähelepanelikult ära ja kargumenteeriti miks nii teha ei ole mõistlik? Nii ongi, ma arvan, et see sõna rõhuv enamus võiks väikest nii-öelda jutumärkides olin kohal, et ma nägin ise Tegelikult viitasin laiematele protsessidele keskerakonnas, mitte ainult tänasele päevale ja presidendi valimisele vahetus tõi uudised, loodi uus rahvaliikumine saaretoetuseks. Kas Peeter Ernits, kas teie liitute? Kõigepealt ma ei tunne seda daami ja, ja ei ole tuttav. Nii et iga samm ükshaaval. Aga pink päris palju on viimastel nädalatel ja päevadel prognoositud, et järgmistel kohalikel valimistel enam keskerakonda ühtsena näiteks valimistel ei pruugi minna. Ja Tallinnas võivad kandideerida hoopis Edgar Savisaar, Olga Ivanova, Oudekki Loone niinimetatud Spyltsak Savisaare nime all. Kui tõenäoliseks teie seda peate? Oht on tegelikult väga suur erakonna lõhenemisel. Ja, ja ma ütlen seda täie teadmisega. Ja see, kuidas on käitutud tegelikult kuidas nii-öelda Savisaare oma kauaaegseid õpilased on temaga käitunud. Ja mind on Mailis Reps alt vedanud väga selgelt, ma tulin tema toetuseks kaasa ja ei, ütlesin, et ma võtan oma kandjad oma nii-öelda allkirja, tema ülesanne on sealt ära. Ja ma tegin, ma praegu tunnistan, et see oli viga. Kaaslased oleks tulnud kaasa sellega. Mailis Reps ei oleks jõudnud kaugele aga ja tulles niipea kui valimised ebaõnnestuvad tulles välja nii-öelda Savisaare vastaste rünnakutega, see on äärmiselt alatu ja ma väidan, et Mailis Reps on minu usaldust kuritarvitanud. Bernite kasutasite täna korduvalt selle protsessi kohta, mis nüüd saalis hakkab sõna farss, kas see, mis toimub ja hakkab toimuma keskerakonnas muutub farsiks, võimalik? No ma olen natuke teist meelt ja ma olen seda meelt, et tegelikult on keskerakonnas ainult väga paljud asjad normaalsemaks. Et pikka aega käis selline poliitika, kus, kus niinimetatud Savisaare pooldajad või viimasel hetkel temaga liitunud tegelased üritasid ikkagi teha puhast platsi. Me nägime seda piirkondades, nägime seda, kuidas antikontorile käsk neid ja neid ja neid büroosid meid aidata. Nii et tegelikult selline selline ebanormaalne surve oli küll viimasel ajal see praeguseks on praktiliselt vaibunud välja arvatud mõned arvavad, et nüüd äkki lasti lahti need, kes enne teistele ahju kütsid. Aga noh, see oligi vajalik selleks, et et püüda olukorda normaliseerida Spyssok, Savisaare, noh, ma ei usu, et Edgar Savisaar selle peale läheks. Ma mäletan teda aegadest, kui ta oli ikkagi poliitilise poliitilises kõrgtasemel ideoloogia mõtleja. Jah, et praegu on olukord raske, muidugi on ja et vahel on ka niimoodi, et informatsioon ühel või teisel otsustajal on ühekülgne, jah, ka on, köetakse ka tema jaoks emotsioone. Jah, ka seda on nii, et olukord on isiklikult talle väga valus. Lõpetuseks lühidalt, mis te arvate, Aadu Must, Peeter Ernits, valitakse järgmine Eesti president ära. Ma rõhutan, küsimus ei ole mitte valimise, vaid hääletamisega ja kordan taas, tegemist on väga piinliku farsiga ja rõhutan, et see ei puuduta üldse Kersti Kaljulaidi isik. Kaheksa häält tuleb, ei tule. Helistage Igor vangile, ta on, kompetents on sel teel või Eda Pauksonile Pauksonile? Ei, no ma väga loodan, et valitakse ära ja loodan selle sellepärast, et Eesti on parlamentaarne vabariik, kuid siin on siiski oluline koht ka sellisele institutsioonile kui president ja tuleb valida olemasolevatest parim, mitte aga unistada veel. Et ma teadsin ühte veel jama, teda austasin või ei austanud seal tõepoolest kolmandajärguline valitakse. Aitäh, Peeter Ernits ja Aadu Must. Ungaris toimus eile rahvahääletus, millele Viktor Orbani valitsus küsis kodanikelt, kas lükata tagasi Euroopa Liidu kohustuslikud põgenikekvoodid. Hääletusel osales 45 protsenti kodanikest ja nendest 95 protsenti olid põgenikekvootide vastu. Olen nüüd võtnud ühenduse Andres määratski ka Eesti aukonsuliga Ungaris tervist. Tere. Ausalt öeldes siit kaugelt Eestist on raske aru saada, kas see referendum nüüd kukkus läbi või hoopis õnnestus Ungari põhiseadus ette, et referendumi tulemus on kehtiv, kui hääletamas käib üle poole kodanikest. Samas peaminister Orban on nimetanud referendumi tulemust oma poliitika suur võiduks. Kuidas siis on, kas referendum kukkus läbi või hoopis õnnestus? Valitsuse meelest õnnestus ja opositsiooni meeles kukkus läbi sest see ei olnud selline siduv või otsustab rahvahääletus. See oli rohkem nõuandev ja Orbán tahtis teada, et kui paIju ungarlastest toetab tema poliitikat, nii et see on seekord jälle selline referendum, et igaüks ütleb, et olen sõitnud ja teise meelest täpselt vastupidi. Igatahes see on kindel, et väga suur osalejatest suur osa 10-st üheksa toetas Orbani poliitikat. Millest tänahommikused Ungari ajalehed kirjutavad, ma saan aru, et seal ajalehed on ka osa neist on valitsusemeelsed osa, opositsioonimeelsed. Milline on siis valitsusemeelsete ajalehtede sõnum ja milline on opositsioonimeelset ajalehtede sõnumi ja järeldused sellest referendumist? Nagu ma ütlesingi valitsusmeelses meedias, kõlab, et selge võit on valitsusel, eks ole, urban ütles, et me tahame ise otsustada, kellega soovime koos elada. Et ei oleks kohustuslik vastu võtta selliseid inimesi, keda ei soovita. Ja kõige tähtsam on, et otsustusjääks ungarlaste kätte. Sellest Orbani, Brüssel laseb kõik migrandid sisse ja pärast tahab nad ära jagada. Ja opositsiooni meelest see oli Orbani suur lüüasaamine, et ta ei saanud mobiliseerida nii palju inimesi, kui palju, võib-olla veel mitu kuud tagasi oleks saanud samas referendumil osav, et ka teistel näiteks kui oli küsimus liitumisest Euroopa Liiduga, siis osales umbes sama palju inimesi. Nii referendumitel üldiselt nii palju inimesi ei osale. Opositsioon Ungaris on lõhenenud ja üks osa sotsialistid kutsusid üles referendumit boikoteerima. Mitu väiksemat erakonda kutsusid üles hääletama nii, et hääletussedelid oleksid kehtetud. Kolmandad näiteks liberaalid kutsusid üles hääletama. Jah, ferend juurtšani erakond rõhutas, et ei tohi lubada, et Ungari eemalduksi astuks Euroopa Liidust välja. Sotsialistide meelest küsimus üldse ei olnud aktuaalne. Kvootide küsimus on nende meelest Fidesz'i välja mõeldud. Samas näiteks sotsialistide loosungid olid üsna ettevaatlikud, sest küsitluste alusel oli selge, et migratsiooniküsimus on selline, milles pajud sotsialistid toetavad valitsuse poliitikat. Näiteks paremäärmuslik jupid üldse ei teinud kampaaniat. Nad toetasid. Ei vastust, aga ütlesid, et nende poolt olid kõik asjad juba varem välja öeldud. Nii et täna külas kõige rohkem see, et Urban peaks tagasi astuma. Et referendumi osalemisprotsent oli suhteliselt väike. Ungari peaks selle Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeemi alusel vastu võtma 1294 inimest. Kui võrrelda kas või sellega, et Eesti on nõustunud selle kvoodi alusel vastu võtma 550 inimest kahe aastaga, siis ega see number Ungari jaoks väga suur ju ei tundugi. Aga ma küsin hoopis niipidi, milline on üldse immigrantidest tuleneva probleemi tegelik ulatus? Ungaris me ju teame, et 2015. aastal tuli väga palju inimesi ebaseaduslikult sisse üle Serbia piiri. Aga kui paljud neist on jäänud Ungarisse ja kui paljud liikusid edasi Austriasse ja Saksamaale? Suur osa on edasi liikunud, nii et Ungaris tänavatel näiteks pagulasi või migrandid, et üldse ei näe. Nii et igapäevast elu see ei puuduta ta siin oli ikkagi sellest juttu, et kes otsustab suveräänsuse küsimus sest ka referendumi küsimus tähendab siin ei olnud otseselt nüüd nendest varasematest kvootidest juttu, vaid tulevikust, mis tulevikus tuleb selles küsimuses. Jah, eelmine aasta rohkem kui 400000 põgenikku voolas Ungari kaudu Austriasse, Austriast, Saksamaale, nii et see oli väga paljude jaoks üsna šokeeriv. Aga tänavatel näiteks või üldse igapäevases elus see küsimus ei paista välja, et siin oli rohkem nüüd referendumi ajal küsimus tulevikust. Kas Ungari-Serbia piir nüüd praegu peab, kas piiritara on valmis ehitatud ja enam üle Serbia sisserändajaid ei tule? Turvatara ehituspiirile Serbiaga on lõppenud, viimasel ajal on juttu olnud turvatara tugevdamisest, sest igal nädalal on mitusada inimest, kes proovivad üle tara tulla. Muide, Serbias on praegu umbes üheksa 10000 migranti. Nad on kuulnud eilsest Ungari referendumist ja on asjast kuidagi niimoodi aru saanud, et nüüd piirid on lahti ja nad viivad takistusteta Saksamaa poole edasi liikuda. Nõndaks, aga mida Viktor Orban nüüd selle referendumi tulemusega peale hakkab, kuidas ta seda on lubanud edasi kasutada? Ungaris algab põhiseaduse muutmise protsess seoses migrantide kohustusliku Ungarisse paigutamisega, nagu ma rõhutasin juba, et Orbani meelest on Ungari suvereniteedi küsimus ja rahvusvahelisel tasandil ta lubas eile õhtul Brüsselis läbirääkimisi alustada just referendumi tulemustele toetudes. Ei, hääled said rohkem kui 98 protsenti ikkagi 3,3 miljonit inimest. Ta ütles, et, et see on selline suur arv, millele võib toetuda. Ja no viimasel ajal on ju siin kvootide küsimuses veidi muudatusi olnud, mis puudutab näiteks Visegradi riike või just eelmiste päevade jooksul. Austria välisminister on ka välja öelnud, et kvootide süsteem ei ole ka tema meelest õige tee. Nii et arvatavasti protsess alles algab. Hakatakse nii Brüsselis kui Ungaris asja pikalt veel arutama. Kas Ungaris räägitakse praegu ka võimalikust lahkumisest Euroopa Liidust et kaitsta oma rahvusriiki ja suveräänsust või sellest juttu ei ole? Võimalikust lahkumisest Euroopa Liidust valitsuse poolt ei ole üldse räägitud, just vastupidi. Urban on viimaste nädalate ja päevade jooksul rõhutanud, et Euroopa Liit on vaja seestpoolt uuendada. Samas mitmed opositsioonierakonnad väidavad, et Orbani lõplik eesmärk on liidust väljaastumine. Aga nagu ma ütlesin, see on kindel, et algavad väga pinevad läbirääkimised Euroopa Liidu juhtidega, aga otseselt siin astumisest juttu ei ole olnud. Urban meelega rõhutaski, et sellest nüüd ei ole juttugi. Suur tänu selle ülevaate eest Eesti aukonsul Ungaris Andres päratski, niisiis saime veidi rohkem teada Eila Ungaris toimunud rahvahääletusest põgenikekvootidele. Riigikogu rõdult ja umbes nelja minuti pärast algab riigikogu tänane erakorraline istung, kus üritatakse taas president ära valida. Minu kõrval on siin saadikud, kes jooksevad saali, aga Artur Talvik, mis te arvate, kas täna valitakse president ära? Väga põnev on, ei tea. Varasemadki voorud on näidanud, et kui allkirjad antakse, siis need hääled ei tarvitse pidada aga isiklikult. Hoolimata sellest, et ma olen ülikriitiline selle süsteemi suhtes, mismoodi asjad on käinud viimase nädala jooksul leian ma et võiksime täna ära valida presidendi, kes tõenäoliselt toob ka muutusi kaasa. Jaak Madisson EKRE fraktsioonist. Mis teie fraktsiooni tahe, tänan. Me ei taha siia teist saaks hea presidendi ja head presidenti, ei saa teha pahapaari-kolme päevaga. Et kui me oleme oodanud juba 29.-st augustist ja läbi sõelunud viis tugevat kandidaati, siis ei ole piisav aeg loetud päevad, et saada ülevaade praeguses kandidaadist. Ja seetõttu me oleme väga kriitiliselt samamoodi sarnaselt vabaerakonnaga praegu süsteemi osas. Kuid see, mis tulemustena tuleb, sõltub eelkõige ikkagi suurimate fraktsioonide pidavusest ja kui palju siis allkirjaandjaid tegelikult oma häält ei anna, seda me saame siin mõne tunni jooksul teada ja, ja ma ütleks, et midagi hullu ei juhtu, kui täna ei valita, sest kaks vooru veel tulemas. Ma olen kategooriliselt selle väite vastu, et president on vaja teha, et see eeldabki sellist nii-öelda poliittehnoloogilist lähenemist asjadele. Presidenti on vaja valida ja valida parim. Just nimelt valida, aga täna me ei räägi valikust. Me räägime kinnitamisest, et see sarnaneb mõne teise režiimiga, kus me enam tagasi minna ei taha, kus valikuid ei ole ning ainult üks kandidaat. Ühe ruudukesega, kas sa oled Bootvaid vastu? Margus Tsahkna, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees on ka meil kõrval, kas tänan, määramine, valimine, hääletamine on valikut või ala? Riigikogul on ülesande valida Eesti vabariigi president ja kui suudetakse nii suur konsensus leida nagu tänan, Kersti Kaljula ja taha on leitud, ehk siis 90 riigikogu liiget on ta kandidatuuri üles seadnud, siis on loogika see, et ta ikkagi valitaksegi ära ja mina usun, et ühine tegemine on väga tähtis ja, ja see on pigem näitab seda, et kas Eesti poliitilises kultuuris on võimalik tegelikult seda kultuuri näidata või seda kultuuri ei ole ja ma loodan, et täna me saame Eestile presidendi. Just nimelt, et praegu me näeme ära riigikogu kohustuse muuta põhiseadust ning anda tõesti rahvale võimalus otse valida ja siis me peaks rääkima, teeme kedagi ära, kas me valime ühte kandidaati, kas me arutleme kaks-kolm kuud, vaid siis pole mitte mingisugust küsimust, kes kellega läbi räägib tagatubades, kes keda kinnitab vaid siis on asi lihtne, selge, nii et ma arvan, et siin oleks Soome eeskuju meile kõige parem minna nüüd riigikogu edasi hakata vigu parandama. No ütleme ausalt, et need muudatused arvatavasti, mida EKRE silmas peab, on sellised, mille tulemuseks on võimalik valida ainult üks inimene, Mart Helme, et ükspuha, kuidas me muudame tulevikus seda valimissüsteemi, Mart Helme ei saa presidendiks, siis tegelikult see süsteemi EKRE arvates ei tööta. No tegelikult ma arvan, et siin tuleks üleval oma isikliku ütleme siis ebameeldivuste eest. Meie jaoks ei olnud Mart Helme ainus valik, vaid meie valik on see, mida rahvas võib valida, ükskõik kes inimene oleks. Ma loodan, väga tänased saadikud ei tee oma otsust, nii-öelda püstol kuklaste kartes seda häbitunnet, et kui täna läbi kukub, siis on kõik nässus, vaid teevad sisulise otsuse ja nüüd ma pean jooksma, saadikud jooksevad saali ja juba vähem kui minuti pärast algab tänane riigikogu istung ning kell üks on uudisteaeg. Ja kui uudised on meil kuulatud, siis peaks istungi rakendamine käima ja me oleme taas eetris siit Toompealt riigikogu saalist, kus täna võib ja üsna tõenäoliselt valitakse tulevane Eesti president ärasest kuulates fraktsioonide tahet siis fraktsioonide vahel olemas, kas ka saadikutel seda näitavad järgmised poolteist tundi.