Raadio. Uudis pluss uudis. Head kuulajad, kell näitab 14 ja viis minutit. Kuna täna püütakse Tauas valida Eesti vabariigile presidenti, siis kestab kauditlus saade täna kauem. Mina, Arp Müller ja Mirko ojakivi oleme eetris siin kuni kella 15-ni ja olgu mõeldud ka tehnilise meeskonna ja naiskonna nimed, kes meid selle selle saate eetrisse toomisel toetavad. Raadiomajas on helipuldis Kätlin Maasik ja siin Toompeal atreima. Rein Palo on need inimesed, kes aitavad meid eetrisse tehnilise poole pealt tuua. Aga praegu on saadikutel hääletamiseks aega veel vaid viis minutit. Ja kui hääletamine on lõppenud, toimetatakse valimiskomisjoni poolt kast saali. See keeratakse kummuli. Kõigepealt loomulikult kontrollitakse seal Blummide teema ja nii edasi, aga selles osas on valimiskomisjonil meeletult hea kogemus, sest viis korda kõike seda on ju varem tehtud. Kaks kordades, mõni aasta, kolm korda siinsamas Riigikogus viie nädala eest, siis parlamendis ja siis hakatakse virnadesse laduma. Täna tõenäoliselt on oodata kas kahte või kolmevirna, sõltuvalt sellest kas ja kui palju tuleb rikutuid ja tühje sedeleid, sest esialgu nad vähemasti loetakse eraldi. Üks virn on siis poolthäälte virn siis rikutud ja kehtetud sedelid, need kantakse eraldi protokolli tühjad ja rikutud sedeleid ja tühi on see, kus ei ole mitte midagi ja rikutud on see, kus on rohkem informatsiooni, kui seal peaks olema, et kui keegi ikka Marina tahab, siis see on endiselt kehtetu sedel. Ma ei saa öelda, et täna põnevust siin ei oleks siin ka mõnes intervjuus. No mida sina oled siin teinud, on ka juba läbi jooksnud, et Reformierakonna fraktsiooni poolt võib tulla üllatusi ja üks indikatsioon võimalikeks üllatusteks. Reformierakonna fraktsiooni poolt oli ka ju Laine Randjärve sõnavõtt enne hääletamise algust. Selliseid protseduur, protseduuriline küsimus. Riigikogu esimehele Eiki Nestorile, mis oli väga kriitiline ja, ja mis andis, nagu sellise veidi andis sellise kammertooni minu jaoks, et Reformierakonna fraktsioonist võib tulla märksa vähem neid hääli Kersti Kaljulaiu toetuseks, kui oli allkirja andnud Reformierakonna fraktsioonis? Jah, seal oli ju keskne kriitika sellel kohal, siis mismoodi on välja näinud see protsess, mis siin Parlamendis on toimunud ehk siis kuidas vanematekogu, mis on tegelikult oma olemuselt ju üsna selline mitteformaalne seal lepitakse kokku nädalapäevakava ja arutatakse selliseid parlamendi töökorraldust puudutavaid asju. Suutis kokku leppida presidendikandidaadis niimoodi, et seda ei oldud veel fraktsioonides arutatud, et Laine Randjärv küsis, et mul on praeguse seisuga käesoleva protsessi osas mõningates episoodides mulje, et riigikoguga on manipuleeritud seisukohtade kujundamisel. Täna sai lugeda riigikogu pressikutsed, mis kus oli juba kirjas, et peale selle, kui president on valitud, toimub pressikonverents Kersti Kaljulaidi ka. Samas juhtus sama juhtus infoga vanematekogus toimunust, sest kui enne tegelikku fraktsioonides kinnitatud otsust ja enne fraktsioonide kohtumist kandidaadiga jõudis avalikkusesse teade, et vanematekogu on teinud ettepaneku kandideerimiseks Kersti Kaljulaidile. Tahtmata Silvigagi alahinnata praeguse presidendikandidaadi inimlikke ja isiksus isiklikke omadusi, on mul ometi riigikogu esimehele eelpool tulenevast tulenevalt protseduuriline küsimus. Kas praegune metoodika ja tegutsemise stiil, kus teatud teatud teated lähevad välja enne tegelikke otsuseid, on siis Heikkinen Nestori meelest demokraatlikule riigile kohane? Aitäh kõlas ka sinna lõppu, aga Eiki Nestor vastas ka. Kui uudised on rahvasaadikut eksitanud, siis vabandust. Märt Sults, palun, palun, aga te saate seda stenogrammiga tegelikult ise tutvuda? Hääletamiseks on aega nüüd veel vaid üks minut ja, ja 15 sekundit muusikalise vahepala ja siis tuleme korraks taas eetrisse. Kuubal. Puhtaks. Ikka tohutu. Et õhtul looksin valdkonnad kokku Variseb. Siis aga, kui päikene Karikavõitu. 14 ja 13 minutit näitab kell hääletamine on selleks korraks lõppenud ja signatuur kutsub ka riigikogu liikmeid taas saaliaga. Mirko sõna sulle. Hetk tagasi, siis riigikogu esimees andis ka kellukesega kohe, et saadikud peaksid saali kogunema. Vaata on, no üks 30 saadikut, kindlasti on praegu saalist puudu. Aga nad ühekaupa siia sisenevad Eiki Nestor kutsub neid veel kord saali. Ootan külaliste rõdu, see on diplomaatilise puse esindajatega presidendi kantselei töötajatega erinevate institutsioonide esindajatega täidetud. Härra mehi on, no päris palju, ma arvan, et see meediahuvi on püsinud võrreldes selle esimese korraga ega väga palju vähem ajakirjanik ei ole, et pigem välisajakirjanike hulk on isegi kasvanud ja nüüd riigikogu liikmed tulevad saali, praegu uuritakse seda, kas riigikogu liikmetel on proteste. Selle toimunud oletuse kohta. Proteste ei olnud ja nüüd tuuakse valimisurn saali ning see Fitseeriti võeti pits pitseritest lahti ja kallatakse nüüd lauale peale ja siis hakkab see meile teada-tuntud tegevus, võetakse ümbrikutest sedelit välja ja hakatakse lugema siis virnadesse, aga see tegevus võtab aega ja ma arvan, et meil pole mõtet, et kogu seda aega siin eetris olla. Meeleoluks muusikat. Igapäevane maid. Ainult ajal. Aga? Ma. Saan oma aega et kompliigab eratõele. 14 ja 18 minutit näitab kell vabariigi valimiskomisjoni ametnikud. Praegu on valimissedeleid ümbrikutest välja võtnud ja hakkavad neid siis lugema. Ma laua peal kõigi riigikogu liikmete ees. Aga meil on plaanid sellised, et õige pea peaks meie seltsi siia improviseeritud vikerraadio stuudiosse riigikogu puhvetis tulema ka politoloog, poliitikaguru üks eestvedajaid Tõnis Leht, temaga kindlasti ka räägime presidendivalimiste käigust ja, ja tänasest tulemusest, kui see peaks selguma. Ja oleneb kui kaua, loomulikult valimiskomisjonile häälte lugemisega. Kas midagi läheb segamini? Sellest oleneb ka loomulikult juhul, kui president ära valitakse. Mis kell algab, valitud presidendi pressikonverents, nagu on teada antud, et pressikonverents algab 15 minutit peale hääletamise tulemuse selgumist. Ja kui me jõuame selle saatetunni sees, ehk siis uudis plussi sees ka pressikonverentsi, niisiis kindlasti ka kanname üle ja toome otsehelis ka vabariigi presidendi esimese pressikonverentsi, ehk siis uue presidendi esimese pressikonverentsi vikerraadio vahendusel teieni. Praegu loetakse endiselt Stahli, ma vaatan, et piilutakse ümbrikesse veel kord sisse. Ega sinna mõni mõni seedel peitu pole jäänud. Aga teeme nii, et kuulame veel ühe pala muusikat ja siis tulema õige pea tagasi eetrisse siit Toompealt. Ma olen Aga Welles poole ellu? Elaks ka eriti nii märk igast eri. Ma tahaks ka ja ärge näodik seensoole. Oriks soole. Mul on see veider on. Et meil koos võiks, on hea. Aga kui ei saa veel nii ei too, on siis tuule ma ei teha. 14 läbi ja 23 minutit küll riigikogu saalis häälte lugemine jätkub ja riigikogu liikmed on muutunud väga elavaks ja põhjuseks on see, et neid hääli on olnud võimalik siin kokku lugeda. Avalikult veel pole lugema hakatud. Minu selline mitteametlik hinnang ütleb, et täna selgub Eesti vabariigi järgmine president. See on mitteametlik seisukoht, sest ma kordan, ametlikult saab tulemuse siiski fikseerida üksnes vabariigi valimiskomisjon. Kui arvutused paika peavad, siis 17 vastuhäält või siis rikutud või tühja sedelit on Kersti Kaljulaiul. Aga tema poolthäälte arv peaks olema seal 80 kandis, on see 81 või natukene vähem, see selgub täpsemal lugemisel, aga üks on kindel, et 68 häält selles virnas oli võimalik juba kokku lugeda. Ma vaatan, et kõige paremas positsioonis siin saadikutest on Ivari Padar ja Tanel Talve, kes on kohe esimeses pingis ja sotsidest ja vaatekoht on ka Urve Palol. Marianne Mikkor. Igatahes on saadikud agaralt neid virnusin vaadanud ja ma tean, et näiteks telekolleegidel on palutud, et pildis ei hoitaks väga pikalt häälte lugemist, et ei oleks võimalik seda kokku lugeda ja ka tegelikult siin raadioinimestega on käidud natukene Torisetud, et miks tehakse nii, et tihtipeale tulemus enne ära öeldakse, aga ma arvan, et kuulajatel on õigus teada ja kui informatsiooniajastul on võimalik infot levitada kiiremini, siis pole selle vastu midagi, aga nüüd hakkab häälte lugemine siis avalikult saalist heli peale. Austatud riigikogu liikmed. Ma loen siin teie ees avalikult kandidaadi poolt antud hääled. See tähendab nimetan hääletamissedelile kantud kandidaadi nime ja loen tema poolt antud hääled. Kersti Kaljulaid üks kaks-kolm neli viis. Kuus. Seitse. Kaheksa. Üheksa, 10. 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20. 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30. 31. Kolm ainult kaks. 33 34 35 36 37 30. Kolm-nelikümmend. Neli. 45 46 47 48 49 50. 51 52 53 54, viis bänd viis. 56 57 58 59 60. 61 62 63 64. Kuus viis. 66 67 68. 68 häält, see tähendab seda, et järgmine Eesti vabariigi president on ära valitud, see on ainult mängu ilu. Mis on see number, on see 81 või vähem, see selles kontekstis pole enam nii väga. Oluline oluline on see, et 68 häält aga kuulame Ecuador Võru 75 76 77 78 79 80 81. Ja nagu ma ütlesin 81 häält, oli see tulemus. Kokku lugeda ja nüüd siis kehtetud sedelid ja märgistamata selleriga tühjad sedelid. Kolm. Neli. Viis. Kuus. Seitse. Kaheksa, üheksa, 10. 11 12 13 14 15 16 17. Palun vormistada hääletamistulemuse protokoll. Nüüd hakatakse siis vormistama protokolli, aga saalis ma näen, on rõõmsaid nägusid, üksikud kurvad näod, aga tegelikult ma arvan, et sellest protsessist on väga paljud saadikud üsna väsinud ja see maine kaotus, mis parlamendile ja võib-olla sellele protsessile üldse ei ole ju hullusele teatavaks tegemiseks, on sõna vabariik, valimisvabariigi valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik võtab ja veel kord sõna ja ütleb selle lõpliku tulemuse. Suur tänu, härra esimees, Loen ette vabariigi valimiskomisjoni protokolli hääletamistulemuse kohta vabariigi presidendi valimisel esimeses hääletusvoorus riigikogus. Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Esiteks valijate nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101. Teiseks hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 98. Kolmandaks hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 98, neljandaks kehtetud hääletamissedelite arv null, viiendaks märgistamata hääletamissedelite arv 17 ja kuuendaks vabariigi presidendikandidaadile antud häälte arv Kersti Kaljulaid 81. Alla kirjutanud vabariigi valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik. Kas riigikogu liikmetel on proteiste hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta? Ei ole. Vastavalt vabariigi presidendil ei ole. Tähendab seda, et nüüd kuulutatakse ka veel kord ametlikult see tulemus välja ja siin külaliste rõdul on algamas pisikene liikumine. Julgestuspolitsei üritab siis vastvalitud president juba oma hoole alla võtta ja ma vaatan, ajakirjanikud jällegi teisest küljest üritavad teha oma tööd. Kõik tahavad saada loomulikult esimeste intervjuud, aga peaks täna veel olema ka kokkulepitud pressikonverents, seesama pressikonverents, mille osas siis riigikogu kultuurikomisjoni esimees Reformierakonna fraktsiooni liige Laine randjärv jõudis pahandada, et kuidas suudetakse välja reklaamida pressikonverentsi, mis toimub ju ainult siis, kui see president ära valitakse. 19 vabariigi presidendivalimiste tulemuste kindlakstegemine riigikogus toimunud esimeses hääletusvoorus. Vabariigi presidendi valimise seaduse paragrahv 13 lõike kaks alusel ning juhindudes paragrahvis 16 lõikest kaks vabariigi valimiskomisjon otsustab tunnistada Kersti Kalju laid valituks vabariigi presidendiks. Alla kirjutanud Meelis Eerik, vabariigi valimiskomisjoni esimees. Palun vastvalitud presidendil tulla õnnitlemiseks istungisaali. Ja nüüd Kersti Kaljulaid väljub külaliste rõdult ja tema käest küsitakse ka esimene küsimus. Küsimus siiski ei õnnestunud mitte kellelgi küsida, sest Kersti Kaljulaid läheb õnnitlusi vastu võtma ning pressikonverents tegelikult järgneb. Kohe siis. Kui õnnitlused on vastu võetud siin käigu pealt, küsiks, kuidas tunne on? Esimesed sõnad Eesti riigikogule. Nii ka esimesed sõnad riigikogule, see oli siis see, mis vikerraadio eetris kõlas. Ja et korraks tagasi siis stuudiosse selles mõttes, et sealt edasi peaks siis riigikogu ette. Jõudma Kersti Kaljulaid, kes esineb siis oma avasõnadega, nagu ta ütles esimesena riigikogule, mis kindlasti on üks väga väärikas motovalitud presidendile. Palun Kersti Kaljulaidi. Aitäh teile. Ma tänan riigikogu selle usalduse eest. Ma tänan teid mulle antud allkirjade ja mulle antud häälte eest. Koostöö tuleb sõbralik ja hea, selles olen ma täna täiesti veendunud. See on suurepärane kapital, mida võtta kaasa siit Kadriorgu. Veelkord aitäh teile kõikidele. Selline oli siis Kersti Kaljulaiu esimene sõnavõtt valitud Eesti vabariigi presidendina. Nüüd algab kibe sagimine ja ajakirjanikud loodavad olla esimeste seas, kes saavad presidenti intervjueerida või valitud presidenti. Tegemist siiski ei ole ju veel ametis oleva presidendiga, sest praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese volitused kestavad veel tervelt selle nädala. Ja järgmisel nädalal peaks toimuma siis see protsess, mis on kohane demokraatlikus riigis ehk võimu üleminek ametisolevalt presidendilt, siis valitud presidendile ja, ja Kersti Kaljulaiu volitused algavad järgmisel nädalal ja need, kes tahavad Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt viis aastat. Praegu Mailis Reps õnnitleb Keskerakonna fraktsiooni. Poolt valitud presidenti ja kordamööda käivad seal kõikide fraktsioonide esindajad läbi. Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatide poole pealt on praegu presidenti õnnitlema. Asjal oli ka Margus Tsahkna haridus ja teadusminister maris Lauri välisminister Jürgen Ligi õnnitleb. Seal on väga pikk järjekorda ja juba on moodsad kombed käiku läinud, kes püüab teha grupipilti, kes proovib ka teha silbid. Nii need moodsad ajad ja moodsad kombed on ja ma ei tea, ma annaks sõna stuudiosse kiireks poliitiliseks analüüsiks ja oleme pressikonverentsi ootuses. Aitäh Mirko tõepoolest meie stuudios, mis on üles seatud siin, riigikogu puhvetis, olen palunud ka politoloogi, poliitikaguru eestvedaja Tõnis lehedele Tõnis rahvast kõigile, millised on sinu esimesed kommentaarid häälte arvule? 81, seda on vähem, kui oli üles seadjaid 90. Kui tohib, siis ma kõigepealt ikkagi õnnet õnnitleks värskelt valitud presidenti ja ka Eesti avalikkust, kes ilmselgelt on seda hetke juba pikisilmi oodanud, et see saaks ometigi tehtud ja tegelikult ka poliitilisi jõude, et nad said nüüd lõpuks selle veskikivi enda turjalt maha. Aga kui nüüd vaadata seda 80 ühte, et siis ma ütleks, et see on enam-vähem täitsa selline viisakas number, mis nüüd tuli võrreldes siis ülesseadmise hetkel antud 90 allkirjaga, et ta ei ole kuidagi nagu järsult väiksem, noh, selge, et see on, Ta on väiksem, et seal on need inimesed sees, kelle jaoks allkiri ja hilisem selle allkirja kohane käitumine pole. Ei oma erilist seost, aga, aga on näha, et mingit sellist lisaks siis EKRE-le lisaks lisaks ilmselt siis Keskerakonna Savisaare tiiva, mõni mõnel esindajale, et siis mingit kolmandat suurt blokki pole nagu ära kukkunud. Nii et Reformierakonnast hääled täna kaduma ei läinud, hoolimata nendest hoiavad hoiatavatest märkidest, mis väljendusid ka kasvõi Laine Randjärve sõnavõtus tänase valimiste vooru õele. No taaskord tegu oli paraku või õnneks salajase hääletamisega. Nipet-näpet läks ikka mujalt ka kaduma, aga kust need täpselt pudistasid nad, seda on muidugi täiesti võimatu praegu kohe öelda. Tõnis Leht, kui me siinsamas rääkisime viis nädalat tagasi, kui riigikogu esimest korda püüdis presidenti ära valida siis me rääkisime, loomulikult ennustasime kuni valimiskoguni ja siis ma küsisin, et mis sa arvad, kas võiksime näha esile kerkimas mõnda musta hobust ja toonase vastaseid ka, et me tõenäoliselt ei näe ühtegi musta hobust, vaid presidente tõesti nende nende hulgast ära valitakse, kellega kampaaniat ja, ja debatte on läbi suve tehtud. Miks ikkagi läks lõpuks nii, et ajasime nii-öelda musta hobust? Puhtpraktiliselt vajasime uut kandidaati, sellepärast et valimiskogu kukkus, kukkus läbi ja miks ta läbi kukkus, eks ikka juured on peidus seal, et kõik Nad jäid jäigalt oma kandidaatide taha ja sellist päriselt tõelist ühiskandidaadi otsimist ei toimunud. Mis loogiline oleks, oleks võinud alata ikkagi valitsuskoalitsiooni ühiskandidaadist. Mina kui lihtne valija, Eesti kodanik ikkagi hea meelega Ma näeks, et valitsuskoalitsioon suudab olulistes küsimustes koostööd teha ja presidendi isik on üks, üks neid olulisi küsimusi, et kui sealt nii-öelda see koosmeel oleks leitud algusest peale, siis siis me täna siin tõenäoliselt istuks. Jällegi ma meenutan meie viie nädala tagust jutuajamist toona no olid kõige populaarsemad presidendikandidaadid Marina Kaljurand, keda pooldas 22 protsenti inimestest, järgnes Siim Kallas seitsmeteistkümne protsendiga ja me rääkisime ja sellest, et kas populaarsus rahva seas mõjutab neid inimesi, kes valivad, kas see mõjutab riigikogu liikmeid ja, ja, ja valijamehi ja toonase vastaseid? Jah, kindlasti mõjutab. Nüüd me siis oleme jõudnud olukorda, kus, kus presidendiks valiti täna inimene, kelle populaarsus näiteks kui küsitlus oleks tehtud nädal aega tagasi esmaspäeval oleks ilmselt olnud 0,0. Millegagi ja et Kersti Kaljulaid ju ei osalenud varasemates valimisringides, nii et ega ta ei saa olnudki selles mõttes võrreldavat populaarsust koguda, et ilmselgelt mitte ainult mina, vaid ka paljud teised vaatlejad alahindas selle nii-öelda avaliku arvamuse küsitluste suunavat mõju valijameestele, et see tõepoolest osutus väiksemaks, et Marina kaljuranna mitte pääsemine teise vooru oli ikkagi oli küll üllatus, praegu alahindasid pigem dist ülehindasid või? Ütleme okei, ütleme selles mõttes hindasime valesti, et tõesti rahva toetus ei viinud kaljuranda teise vooru. Kuidas see praegune hääletamise tulemus ja, ja üldse protsessi lõpp. Et Kersti Kaljulaid saab järgmiseks Eesti vabariigi presidendiks, mõjutab laiemalt Eesti poliitikas toimuvat. Kuidas mõjutab, alustame peaministrist, kuidas see mõjutab peaminister Taavi rõivast ja tema positsiooni erakonna sees? Ma usun, et praegu hingatakse ikkagi Reformierakonna juht juhtkonnas ja ka valitsuskoalitsioonis tervikuna mõnevõrra kergendatult, et kõige suurem kaos aga siiski ära, et kui see protsess olekski jäänud veel edasi lõpmatult veerema, et selles mõttes mina näeksin, et et nii rõivas peaministrina kui ka valitsuskoalitsioon nüüd vahetult elasid selle presidendivalimiste saaga üle. Et see ei ole nüüd vahetult põhjus, miks peaks koalitsioon pillid kotti panema ja kohe laiali jalutama, et kui see peaks juhtuma, siis seal tulevad juba järgmised põhjused esile. Nii teine erakond, kus on lõhe, mis väga kujukalt ilmnes ka siin täna meie vikerraadio otse-eetris kell 12 20, kui Peeter Ernits ja Aadu Must olid siin mikrofonide ees ja, ja eeter särtsus nende kahe mehe vahel. Kas presidendivalimised, seda protsessi, mis keskerakonnas toimub ka kuidagi mõjutavad, nende nende tulemus? No kogu see presidendivalimiste protsess tundnud seda nagu sa ütlesidki tabavalt, et õhustik, särtsus särtsu keskerakonnas, et seda mingis mõttes ikkagi konfikset energiat on see presidendivalimiste protsess keskerakonda juurde kindlasti andnud ja see, et Mailis Reps ilmselt ikkagi oma parteikaaslaste abiga samuti valimiskogu teise vooru ei jõudnud, et see tegelikult ikkagi Lõhesid seal süvendab ja minu hinnangul ta ikkagi ka praeguse partei juhi siis positsioonide nõrgenemist on kiirendanud, et novembri alguses toimuva erakorralise kongressi eel IRL-i poliitikud olid eelmisel nädalal küll väga väravate ja õnnelike nägudega ja lausa enesekindlate nägudega, kui need asjad kommentaare Kersti Kaljulaiu kohta, kui nad rääkisid, et jah, teda ta on meie endine liige, kui mina vaatasin aktuaalses kaamerast neid kommentaare, mulle tekkis lausa hirm, et Well I poliitikud üle ei keera vinti, kui nad juba eelmisel nädalal enne valimist trummeldavad vastu rindu, et see on nüüd meie ridadest kandidaat, ta on tõesti hea kandidaat. Et ka selline vastu rindu trummeldamine, enne tänast hääletamist ei või hoopis hääli ära viia, et üks erakond üritab just nagu öelda, et see on meie president. Kuidas nüüd me nägime, et hääl ei läinud ära, aga kuidas see võiks näiteks IRL-i populaarsusele mõjutada, kas IRL-ile jääb nüüd see kuvand külge, et president on justkui nende inimene? Ma usun, et Allar Jõksi valimise puhul oleks kuvand palju olulisemal määral ikkagi külge jäänud, selline, kus see oli, tegu ikkagi oli selgelt nende kandidaadiga, mitte ainult nende kandidaadiga ikkagi nende kandidaat suurendanud, aga antud juhul nüüd. Kersti Kaljulaid on tõesti kunagi IRL-i liige olnud, aga ma usun, et nii lühikese ajaga ja IRL ei suutnud esiteks rikkuda Kersti Kaljulaiu positsiooni sellega ära, et nad liiga palju jõudsid trummeldada, et ta on IRL-i taustaga. Õnneks nad ei jõudnud seda liiga palju teha ja, ja ma usun, et see seos praegu inimestel laiema avalikkuse silmis ei ole väga tugev. Kindlasti ei ole see võrreldav sellega, mis oleks olnud, kui, kui Allar Jõks oleks saanud presidendiks Üldiselt erakondade reitinguid, kuidas mõjutab see praegune tulemus? No ma usun, et mingit väga järsku üleüldist kukkumist nüüd nii-öelda pärast seda viimast vooru täiendavat kukkumist ei tule, pigem see on nüüd selline asi, mis võimaldab kõikidel parteidel natuke kergendatult hingata, et selline vastandumine ja võõrandumine ühiskonnast avalikkuse või valijate laiemast soovist kuhugi hoopis teise suunda minek, et see nüüd on lõpuks nii, et said, saadi sellele üleüldisele usaldamatuse kasvule lõpuks nagunii-öelda tamm ette. Aitäh Tõnis Leht, praegu nende kommentaaride eest me vaatame, kas pärast jõuame veel rääkida, aga ma näen, et Mirko ojakivi soovib tulla eetrisse Mirko. Ja tere päevast, taas oleme siin riigikogu valges saalis, mis on pressikonverentsi ootuses ja siia on kogunenud. No erakordselt suur hulk ajakirjanike, ma näen siin välisajakirjanike sisuliselt kõik Eesti ajakirjandusväljaanded on siin esindatud, väliskanalitest on siin soome üles, raadio MTV rahvusvahelisi telepilditootjaid väga näha ei ole, aga tuleb tõele au anda, et ega CNN ja BBC jõuaga kõikidel maailma presidendivalimistel kaasas käia ja pealegi saab tellida rahvusvahelist telepilti. Aga praegu on vastvalitud president riigikogu esimehe Eiki Nestori kabinetis. Ja see protseduur nägigi niimoodi välja, et kõigepealt siis pisikene tänukõne Parlamendi ees siis pisikesed viisakusvahetused, õnnitluste vastuvõtmine riigikogu liikmete poolt, kes siis Kersti Kaljulaiu ametisse valisid ja sealt edasi otse riigikogu esimehe Eiki Nestori kabinetti ja Se Eiki Nestori kabinetti ei asu selles mõttes mitte üldsegi kaugel sellest kohast, kuhu Kersti Kaljulaid peaks tulema pressikonverentsile. Press, pressikonverents ei ole väga pikk ja ma loodan, et see lõpeb kella 15-st, eks raadiouudisteks ära, aga see huvi, nagu ma ütlesin, on märkimis väärne, siin on kaameramehi. No ma loen kokku, no suurusjärgus umbes 20 30 fotograaf teist sama palju. Lisaks on mõned riigikogu liikmed jäänud siia veel aega veetma, sest kindlasti soovitakse ka Kersti Kaljulaiult kuulda esimesi kiiremaid hinnanguid sellele protsessile. Aga see üritus natukene viibib ja ma loodan, Arp, kui me saame teha niimoodi, et sa küsid veel Tõniselt näiteks ühe küsimuse ja kui minu soov on tulla eetrisse, siis ma annan õige pea koheselt teada. Ehk te võite mind mikrofoni mõttes peal hoida. Teeme niimoodi, Tõnis Leht endiselt meiega. Kui palju oleneb nüüd Kersti Kaljulaiu enda käitumisest ja, ja sõnumitest see, kuidas rahvas ta omaks võtab, me ei tea, millal need esimesed populaarsusuuringut nüüd jälle tulevad, kust me saame teada, milline on rahva toetus uuele presidendile, kes täna sai valitud, aga aga mida ta peaks tegema ja millest ta peaks hoiduma? Ja ma usun, et ta peaks jätkama seda joont, mida ta siin nende loetab päevade jooksul on saanud järgida ehk et suhtlema, avatult, suhtlema, palju, aga minu meelest on ta suutnud väga edukalt nii-öelda enda seisukohti kõikides küsimustes selgitada seni ja ta on väga selgelt ja nii-öelda mingis mõttes vaatavalt ju rõhutanud seda, kuidas ta tahab ikkagi kõikidega suhelda, kõike ära kuulata ja ka nii-öelda ühiskonnas kõrgemad peavad saama täiendavat nii-öelda tähelepanu kuulamist, et eks eks see on tegelikult jutt või sõnum, mis üldiselt avalikkusele laiemale avalikkusele ka meeldida, eks ta seda joont hoidma ja samas on tal, ma usun, ikkagi mingi aeg ka võimalik sisseelamiseks võtta ja seda ta saab ja on juba ka rõhutanud, et et ta kindlasti selles ametis ja ka nii-öelda saab seda ametit ka käigu pealt täiendavalt õppida, kui kõikides valdkondades ei ole veel ka väga detailseid seisukohti ja nii edasi, et et ma usun, et siin avalikus annab talle vähemalt mingisuguse hingetõmbemomendi ja toimub harjumine, et ega nüüd see esimene arvamusküsitlus ausalt öeldes ei ole väga oluline. Kas see, mis võivad tema jaoks need karid olla? No eks, eks siin on küsimus selles, et kuidas ta siis hakkab edaspidi riigikogu ja parteide ja valitsusega suhestuma, et. No me ei, me ju teame, et seni on ta ikkagi olnud inimene, kes tahab olla kätega nii-öelda asjade juures ise öelda, öelda, otsekoheselt, anda nõu. Kas, kas seal võib-olla see see kari, et et põhimõtteliselt pigem Ta ju inimtüübina, mina kujutan ette, ta pigem peaministrina, aga nüüd inimene valiti hoopis presidendiks, kellel ei ole peaministri volitusi. Ja ma olen sellise nii-öelda tüpaaži hinnanguga väga nõus, et sellise mulje ta jätab ja tema senised seisukohad, tegevused, väljaütlemised justkui sobiks sellise täitevvõimu rolli paremini, et eks me saame näha, kuidas ta sellise sümbolistliku liidri mis presidenti on, selle rolli täitmine välja kukub. Aga ma usun, et kui ta jääb endale truuks, mis ta on nii-öelda varasemalt oma seisukohtades ja kuna ei ole neid kunagi vaka all hoidnud, et kui ta sellist joont ikkagi jätkub, jätkab siis ta kindlasti konflikte parteidega tekib ja riigikoguga ja valitsusega. Aga teisest küljest, kui ta üldse nii-öelda midagi konfliktsete ideedega, kui ta oma seisukohti välja ei ütle ka sisepoliitilistel teemadel, eks siis ta siis ta selles mõttes õigustab sellist mugavus presidendi rolli ja ma usun, et avalikkus seda ka vähemalt algupoolel tema ametiaja algupoolel ka üsna tähelepanelikult jälgib, et ta nii-öelda ei, ei oleks valitsuse jaoks liiga mugav. President. Ma palun nüüd võrrelda sinuga politoloogi jaoks, kui sa jälgisid debattides nii Kersti Kaljulaidu kui ka kõiki varasemaid kandidaate. Kui palju jäi sinu jaoks kuulajana vastuseta küsimusi ja, ja kellelt kõige rohkem, kellelt kõige vähem? No ma ütleks Kersti Kaljulaiu kohta kiituseks, et noh, tegelikult ju ta ei osalenud debattides, et toimusid siiski sellised nii-öelda pinnivad intervjuud, põhjalikud ja arvestades, kui vähe tal oli aega ette valmistada arvestades seda, et ta ei saanud endale koguda suurt tiimi, kes talle taustatööd teeb Eestis tyhinud muidugi polegi kunagi väga suured, aga ikkagi võrreldes varasemate kandidaatidega, siis ta sai ju väga hästi hakkama ja tegelikult küsiti ikka seinast seina, et põhimõtteliselt ikkagi praktiliselt kõikides teemades olid ju. Pädevad seisuga on olemas, ma loodan, et ma olen kuuldel. Oled kuuldel? Ütle neid. Kaljulaid saabus nüüd pressikonverentsile, istub valges saalis maha ja ta hakkab kohe ootama küsimusi ja ma loodan, et ma saan esimeste küsijate seas kohe küsida. Vähemasti ma annan käega märku, ma loodan, et mind märgatakse. Ja kui kõigepealt reeglitest räägitakse Sõnavalitud presidendile. Ma tahan veel kord tänada riigikogu selle usalduse eest, mida nad on minu suhtes täna näidanud. Ja ma tahan veel kord korrata üle selle, millest olen rääkinud nädal aega. Meil tuleb üksteisega rohkem rääkida. Ma asun tööle, et luua oma suhtlusvõrgustik, mis võimaldab mul alati olla seal, kus parasjagu on raske, aitäh. Nii ja nüüd saab küsida. Igaüks, kes küsib, ma annan talle mikrofoni, ütleb oma nime, ütleb ka meedia, mida ta esindab ja pärast küsimusi on võimalik ka lühikesi intervjuusid eraldi. Nii mina soovin küsida Mirko ojakivi vikerraadio Kersti Kaljulaid, kas täna võitis kogu Eesti ja mis on teie sõnum nendele inimestele, kes elasid kaasa, et neid täna presidendiks? Ma usun küll, et täna võitis kogu Eesti sellepärast, et me nägime, kui riigikogu liikmed on lubanud, siis nad teevad seda, mida nad on lubanud. Käsi on siin veel teisigi püsti, ootan Lauri liikane Tallinna televisioon. Ütleme Tallinna televisiooni uudised täna anti enne neid valimisi sisse ka eelnõu, et seadustada presidendi otsevalimised. Kas teie olete presidendi otsevalimiste poolt või vastu ja kuidas te saaksite kaasa aidata sellele, et need otsevalimised kunagistest sünniksid? Ma olen sellest rääkinud eelmisel nädalal, et minu jaoks on Eesti põhiseaduses suurepärane võimude tasakaal. Aga see ei ole minu otsus. Riigikogu saab arutada, sest riigikogu on ilmselgelt olnud rahulolematu praeguse valimiskorraga. Kersti Kaljulaid traditsiooniliselt vastab endiselt napilt. Soome rahvusringhääling, palju õnne. Kas te võiksite lühidalt kirjeldada oma suhet Soomega ja kuidas teie hakata ja Soome ja Eesti vahelisi suhteid arendama? Minge, kuhu suundub teie esimene välisreis, aitäh. Kiidos. Hüva, tõstavad Villeid alaja Olavi Alanyszila terveis ja teil ning kaike virolaasia, kuhu ma soome Soonu soomia fant Josoojakesin, Andaim kaid, soetad maitsvast viisiks vildi Su maid leivast, Howeneibas, nuuskan soust. Küsiti siis, kuhu läheb esimene välisreis ja see läheb siis naabrite juurde. Küsimus tundekohtadele. Kas on riigikogu poolt suutis või soovivad nad sõbraess vaiba linna patendid on pärit, on ainult kuut veisiski käik või nii kam haldu, Kadriorg. Küsimus siis selle protsessi kirjelduse kohta, see kindlasti vajab välisajakirjanikele rohkem selgitamist, et mis toimus ja kuidas toimus ja nagu näete või kuulete välisy. Täna ütlesite riigikogule, et me peame üksteisega rääkima, te olete seda korduvalt öelnud, nädala pärast riigikogule kõnet peate, öelge need kolm punkti, milleks tärgitute parlamenti esmajoones tööle? Ma kahjuks ei kuulnud, küsimust on, ma saan nädala pärast need kolm sõnumit, mis tal on öelda oma esimeses pikemas kõnes parlamendile. Ma usun, et täna on kõige tähtsam see, et me saaksime üle mustvalgest mentaliteedis, et me saaksime omavahel arutada, et me leiaksime ühise tee. Ja me kõik ju teame, et tegelikult meie mured on ühesugused ja see, kuidas me saame probleemidest aru, on samuti ühesugune. Erinevad lahendusteed tuleb läbi arutada ja ma kavatsen olla väga nõudlik meie probleemide tõstatamiseks meenutamisel. Samas delikaatne nende käsi, ütleme seal, kuulame ära veel ühe küsimuse, ühe vastuse. Maid ots, kas te võiksite palun natuke avada, millised on teie saavad olema teie meediaga suhtlemise põhimõtted? Ma usun, et te olete neid nädala jooksul näinud. Nii selline on siis Kersti Kaljulaiu pressikonverents kestab siin edasi, aga Arp, me peaksime nüüd presidendivalimised, et vähem kui kahe minutiga kokku võtma. Milline oli tulemus? Tulemus oli see, et Eesti vabariik sai endale presidendi ja tegelikult kuna tulemus on ja president sai valitud, siis vist ei maksa kellelgi nuriseda, on nende raskuste ja ebameeldivuste ja, ja solvumiste või pettumi pettumuste pärast. Mis siin protsessi jooksul nii riigikogu voorudes kui ka valimiskogus aset leidsid, oled sa nõus? Ma olen nõus, erakordselt tähtis on see, et president lõpuks sai valitud. Oluline on loomulikult ka persoon selles suhtes, ma ei ole nõus, et ükskõik, kes täna oleks valitud, oleks olnud hea tulemus, aga protsessi mõttes, et see ma ei tea, kohati juba natukene palaganiks kujunenud sündmuste jada sai lõpu ja need õppetunnid kindlasti sind sellest protsessist tulevad. Ja tegelikult ka ju Keskerakonna fraktsioon. On andis täna riigikogu menetlusse põhiseadusemuudatuse, ma arvan, sellega seoses seda kõike, mis toimus, hakatakse ka analüüsima. Aga meeleolukat päevad Toompealt ja ka valimiskogust on selleks korraks lõppenud. Viie aasta pärast valib Eesti taas endale presidenti, on siis otsevalimised või mõni muu valimissüsteem sellega selle teadmise võrra oleme targemad juba siis, kui see aeg kätte jõuab. Aga Me täname kogu oma tehnilist meeskonda, loomulikult raadiokuulajaid. Tänase päeva tõid teieni Arp Müller ja Mirko Ojakivi ja tehniliselt poolelt Rein Palo ots treima ning karp aita veel nimedega, kes kõik on meiega tänase päeva veetnud ja siis on juba Estonia uudised. Raadiomajas on helipuldis Kätlin Maasik, aitäh, Kätlin ka sulle aitäh kuulajatele kohtumisteni järgmistes saadetes. Hetke pärast on eetris kella kolmesed uudised, head uudised. Kuna president on valitud