154 William Shakespeare'i soneti. Sonett, number 39. Oo, kuis mul kõlbab luules kiita sind, kui oled ainult parem osa minust. Ei enda ülistus või tõsta mind ja endast mõju, laulan lauldes sinust. Seepärast tulebki meil käia lahus ning armus ühel kahte nime kanda. Et ise Väinis olles võiksin rahus kõik, mis vaid sinu jagu sulle anda. Ool lahusolek tunduks hirmus karm, kui talle leiduks treestiks leebeid võtteid. Et ajatäiteks mõtteis mõlgub arm. Seletab leebelt aega, kui ka mõtteid. See õpetab, kuis teha ühest, kaks. Et sõber sõpra kaugelt tülistaks. William Shakespeare'i soneti number 39 luges Karol kuldsel.