154 William Shakespeare'i soneti. Mu armud kõik, mu arm, võid võtta ja kuid mille poolest on sul siis küll parem truult armult armsa rikkamaks ei saa. Mis minu oli sinu kõika varem? Ei laida sind kui minu armupead nii kalliks, et mu armusse sa meeldud. Ent Laidan küll, kui ennast sisse vead, vaid maitstes seda, millest ise keeldud. Hea varas andeks antud on sur rööv ehk vaese viimne vara küll on ohus ning arm ja teab, et rohkem hinge sööb, kui vihakius on armuülekohus. Sa vallatu Kalb näib sinus rea mind tappa, vaenlaseks ma sind ei pea. William Shakespeare'i soneti number 40 luges Mait Malmsten.