154 William Shakespeare'i soneti. See ülekohus, mida kuuma peaga mind unustades mulle TC näib küll sobivat su ilu ja su eaga, sest kiusatus sul aina kannul käib. Väärt, oled võitlemist, sul on hiilgav maine ja ilu poolest pälvid piiramist ning naise poeg, kui teda püüab naine naist võitu maitsmata ei hülga vist. Kuid minu mõisast võinuks mööda minnes oma ilus oma noorushoos, mis voli võttes viis sind nimelt sinna, kus sündisid kaks reetmist üheskoos. Su ilu sundis teda püüdma sind ja tõukas sinu võltsilt petma mind. William Shakespeare'i soneti number 41 luges Rain Simmul.