154 William Shakespeare'i soneti. Sonett. Number 42. Et sinu on mu armsam? Raskeim pole mu valudest, kuis armastangi teda? Et sina kuulud temale, on kole ränk lembekaotus, kaeban rohkem seda. Ent vabandan teid, lembe patustajad. Sa armastad temas minulembust ja teda sellega mind petma ajad, et ta ju sallid minu sõbra embust. Kui kaotan sind, mu armsam võidab taga. Kui kaotan, tema, leiaks, oled sina? Kaks teineteist on leidnud, kui tekk säga kaht kaotust nagu risti kandes mina. Ent mina ja mu sõber on ju sama, mis rõõm siis, armsam, mind peab armastama. William Shakespeare'i soneti number 42 luges Tõnn lamp.