154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 43 kui sulen, laud, mu silmad hästi näevad, sest unes seisad sina nende ees. Ei köida vaadet millegagi päevad. Kuid pilk saab selgeks pimeduse sees. Oo sinu vari varju teeb nii selgeks, kuis kirgastuks su kujust päeval ilm, kuis läheks sinu helgusesta helgeks, kui niisu varjuöös. Pime silm, mis õndsus oleks minu silmadele sind vaadata taas päeval elaval kui surnud öös, su vari on nii hele, et unes püsib silmis uinujal. Päev öö on seni, kuni näen kord sind. Päev kui unes külastad sa mind. William Shakespeare'i soneti number 43 luges Priit Loog. Tõlkinud Harald Rajamets.