Plaani põgenik. Klaarib. Tere taas kuulama plaadi põgeniku saadet, täna lükkame siis selle paadi jälle kahe mehega rannast lahti ja aerudel on Jaak Ojakäär seda pauku ja külaliseks tüüri juures. Raivo E. Tamm. Tere päevast. Tere. No ma ei tea, sinu käest on seda vist väga palju küsitud, juba, küsin igaks juhuks veel kord üle. See e-seal Raivo ja tamme vahel tähendab. See on minu enda pandud sinna vahele ja seda ma tegin siis, kui ma esimest korda vabakutseliseks hakkasin, tulin ära vanalinnastuudio teatrist ja siis tundsin, et mul ei ole enam mingit institutsiooni selja taga. Ma olen täiesti üksi elumerelainetes ja tundsin, et ma pean siis ennast kuidagi eristama. Ma teadsin, et Raivo Tamme, see on hästi palju. Ma võtsin Hans H Luige eeskujul endale isa eesnime esitähe sinna vahele. Kuigi on ka mu ema eesnimi, on, algab ka aega, nii et see on nagu nagu austusavaldus neile mõlemile, kes on väga tagasihoidlikud inimesed, erinevalt minust. Ja siis ma kannan neid oma nimega koos lavale näitleja nimi. Et põhimõtteliselt passis seda ei ole, passis ma olen ikka Raivo Tamm. Ütlen kõigepealt, et mul on väga hea meel, et sa üldse jõudsid siia saatesse tulla, sellepärast et ma tean, et näitlejatel on ikka see elutempo niivõrd kiire ja mille kõigega sina näiteks tänasel päeval tegeleda. Mul oli praegu just kaitseliiduga peastaabis üks koosolek, kus me arutasime isadepäeva organiseerimist Saku Suurhallis, mida siis kaitsejõud ja, ja kaitseliit korraldavad. Kuna ma olen reservohvitser ja kaitseliidu liige, siis ma olen nagu selles liinis palutud sinna seda päeva läbi viima. Päevajuhiks koos Madis millinguga, kes on samuti reservohvitser nagu minagi. Nii et oskad ikka püssist lasta ka ja võib-olla kahurist oskan seda püssilaskmist, meile õpetati juba maast madalast, kui ma veel koolis käisin, võtsin osa sellistest sõjalist sportlikest mängudes nagu põuavälke kotkapoeg ja siis ma juba tulin automaadist, laskmises vabariigis esikohale. Ohoo. Mida kõike sinu kohta teada ei saa veel aga mis siis nende muude mängudega on teater, televisioon, mis kõik veel. Praegu nüüd lõppes just üks prooviperiood, tuli vana Baskini teatris välja etendus tüütu tüüp. Ja nüüd kohe tulemas paar mängufilmi, kus on sellised väikesed episoodilised osad, aga ikkagi. Inglise režissöör tuleb tegema ühte noortefilmi Eestisse. Seal ma mängin peategelase isa ja, ja siis kohe hakkab Eestis televisioon tegemast silmi libahundi needus, kus mul on siis võimalus proovida jäljendada noort Kaarel Irdi. Kas sa tunned temaga mingit hingesugulust ka? Sa oled ju siiski nii noor mees, et oli sul temaga kokku puutuda. Ma olen teda ainult ühe korra näinud, elusa ma arvan, ma olin siis teatriga esimesel kursusel, kui ta käis kinomajas Kaljo Kiiska sünnipäeval õnnitlemas, siis ma nägin ka siis, siis tal oli vist mõningasi probleeme ja ma mäletan seda, et seda sünnipäeva kõne läks väga pikaks ja sillaks väga piinlikuks ja Kaljo Kiisk ei saanud teda enam kuidagi lavalt ära, et mina nägin teda sellises staadiumis küll, aga ma olen muidugi kuulnud tohutult lugusid ja legende tema kohta ja ja, ja eks ma olen ka televiisorist teda näinud, et et kindlasti ma tean, et hea kolleeg Aivar Tommingas teeb teda muidugi perfektselt järgi. Et selles suhtes ma. Ma arvan, et see mulle topeltväljakutse, et esiteks teha inimest, keda ma nii nii väga hästi ei tea ja teiseks teha teha seda karakterit. Teades, et keegi teeb seda kindlasti minust paremini, et nagu topeltväljakutse seal filmis. No see on vist jah näitlejate puhul väga õrn probleem, eks ole, et kui palju sa pead jäljendama ja kui palju sa pead sinna iseennast sisse panema seal. Noh, jah, sedapuhku ma olen küll kuulnud, et, et seda ei taheta nii üks-üheselt seda jäljendamist, et on ikkagi rohkem nagu märk, aga mina olen selles suhtes väga põhjalik inimene, et mina, ma arvan, et ma ikkagi üritan anda endast parima ja lugupidamisest selle isiku vastu, ma ei taha teha mingi umbmäärasust, nii nagu ma ka Valdo Pandi filmis. Ma ikkagi valmistasin väga põhjalikult ette, kuigi tegelikult see on ju tegelikult selline ajalooline fiktsioon, aga aga lugupidamisest selle persooni vastu ma proovisin teha nii üks-ühele, kui ma vähegi oskan. See on juba sinu olemusest näha, et sa oled väga põhjalik inimene ja sa oled väga põhjalikult ette valmistanud ka tänase saatemuusika valikkusel on siin nimekiri valmis. Hakkame siis otsast pihta, mis esimene lugu võiks olla. Siin on mul kaks unetud ööd, et seda kava ette valmistada, sest. Ma esialgu ma valisin välja lugusid, mis mulle kohutavalt meeldinud on läbi aegade, aga siis ma sain aru, et oli nagu juttu ikkagi nagu plaadist. Siis ma ei osanud enam nagu valida, et milline plaat, milline lugu. Et teinekord on nii, et mõni lugu, mis mulle väga meeldib, on mõne plaadi pealt, mis võib-olla tervikuna mulle nii väga ei meeldigi, aga nüüd saab 20 aastat kui on minu vaieldamatu lemmik, vaieldamatu mitu favoriit olnud siisi top. Ja 20 aastat tagasi ma oma sõbra juures lindistasin endale kogumikku kasseti peale erinevatest plaatidest talle siin eelplaadid ja tegid oma kogumikku. Ja see on üllatav, et need hiljem mulle kingiti sünnipäevaks siidiplaan, vaat praktiliselt on kõik needsamad lood siin, mis ma oma valiku järgi kunagi 20 aastat tagasi lindistasin plaadi peal, kõige esimene lugu on kinni. Lavín. Seda lugu, ma pean enda hümniks. Et kui ma seda aeg-ajalt raadiost kuulen, siis on nii, et mul hakkavad käed värisema siis, kui keegi on autos sel hetkel, siis ta peab vait jääma, sest ma keeran maki põhja. See lugu on minu jaoks hümn, sellepärast juba juba ütleme pealkirja järgi, et kinni lavinat. Ma olen maksimaalistet tahan saada elust maksimumi ja sellelt naiselt, keda ma armastan, ma tahan saada kogu armastuse kätte. Raivo E, tammel on nimekiri üpris pikk, nii et ma arvan, et siin pühendume siis rohkem muusikale ja järgmine esineja on sul, Elvis Presley. Kui väga paljud plaadi põgeniku saatekülalised on ikka viitleid esile tõstnud, siis sina arvad, et Presley on tõsisem tegija või ta lihtsalt istub sulle rohkem kuidagi? Eriti muidugi just see plaat, mille ma leidsin Berliinist, kus oli nii hästi suuruse, plaadikaubamaja Špissis, mainis, et. Ma ei oska nüüd öelda, ma, ma ei ole nii suur Presley fänn, et kõik see varasem periood on muusikat, mis mind puudutab rohkem. Aga kunagi ammu nägin Soome televisioonist just kuidas ta laulis sedasama Spišes Mainzi. Sellise suure gospelkoori taustal nagu ja see oli midagi nii ootamatut minu jaoks. Et ma olin täiesti šokeeritud, oli, tuli nii teine see muusika ja need taustad ja, ja see, kuidas lõpuks lugu nagu kaob nagu ära ja siis tuleb nagu uuesti tagasi ja kõik, kõik see, see vapustas mind nii, et, et see oli mu üks unistus kunagi kusagilt saada see plaat kätte Berliini istuma, siis ta lõpuks leidsin ja tõesti käädaksid rõõmust värisema. Panin panin klapid pähe, ma olin koos sõbraga Guido Kanguriga ja ta andis oma klapid mulle. Kuulasin ruttu-ruttu üle, et kas ikka on seesama lugu kääduks ta oli seal, see on seesama luu. Kui ma vaatan Raivo E Tamme järgmist valikut, siis praegu sa oled selline väga nagu juba räägitud, põhjalik, soliidne härrasmees, kaitseliidus, osaled ja kõik nii edasi, aga seal on vist neid pungi aegu ka ikka olnud. Kui nüüd mõelda selle pala peale, mida me varsti kuuleme Jah, koolipõlv oli mul selline, et ma olin selline hästi korralik pioneer, kogu aeg ilusti rätik kaelas ja ja ma olen küllaltki vanade vanemate laps ja mul ema on raskesti haige olnud juba pikka aega ja et mul nagu ei olnud sellist puberteediiga üldiselt üks hetk, lihtsalt hääl läks jämedaks ringi, täiskasvanu aga jälle ikkagi Soome televisioon mingi, et kui ma nägin Soome televisioonist Sex Pistols, et siis siis sõitis küll katusele pealt, see oli midagi nii ootamatut, et ma mäletan. Ma sain täieliku šoki seal teleka ees. Ja järgmine päev muidugi koolis rääkisid sellest kõik ja noh, siis ei olnud enam midagi siis tagasikäiku ei olnud, siis tuli juba propeller ja jalgpallimatš Kadriorus ja nii edasi ja nii edasi. Kuulame siis Sex Pistols, et ja konkreetselt sa valisid sellise loo, mille nimeks on hämarki hind ju käia ehk siis anarhia. Ühinenud kuningriikides Suurbritannias. See eesti televisioonis saade klaver põõsas ja kutsuti mind laulma, siis oli ka kohe esimene mõte oli laulda, seda muidugi paljud mu sõbrad, ooperilauljad ütlesid, et nemad poleks seda laulu küll ära laulnud, et väga raske valik ikkagi. Te kuulate saadet plaadi põgenik, Jaak Ojakääru külaline on täna näitleja Raivo E. Tamm. Enne seda saadet ma hakkasin mõtlema, et tegelikult näitlejate ning lauljate ja muusikute vahel võib leida paljugi ühist. No kõigepealt loomulikult see rambivalguse väljakannatamine ehk laval olemine nii või teisiti, muide, kas sul on vahel juhtunud ka niimoodi, et lähed kuidagi krampi või sa sa ei karda seda lava absoluutselt. See on sinu jaoks täiesti loomulik keskkond. Päris krampi maast nagu viimasel ajal küll ei mäleta, et ma läinud oleks, aga närvis ma olen rohkem siis, kui ma, ma tegelen kõhtu juhtimiste konfelleerimistega ja kui mulle on antud nii-öelda vabad käed ja ma pean oma loomulikust intelligentsist välja mõtlema, mis ma siis seal õhtul räägin. Et siis ma olen küll väga närvis, et ma ei tea veel, võib-olla viimasel hetkel, kuidas täpselt oma sõnu seada, kas ma olen piisavalt hea. Siis ma olen küll närvis, et enne etendust ma ei ole närvis ja isegi isegi mitte enne esietendust mingeid hirmusid ei ole ega paanikat, vaid mul on nagu pigem see soov juba minna publiku ette. Aga seal on ikkagi antud tekst ja, ja selles suhtes Vot ma tahtsingi, vabandust, tahtsingi selle etteantud teksti juurde jõuda, et teine asi, mis on jällegi ühine ja, ja minu jaoks ausalt öeldes täiesti mõistetamatu, sest et mul vist mingisugune haugi mälu või ma ei tea, ma ei suuda kahte luulerida ka meelde jätta. Aga kuidas lauljad peavad, ma ei tea, sadu laulutekste meeles pidama, et neid ära laulda ja kuidas näitlejad peavad kogu selle näidendi teksti meeles pidama. Muidugi ega see nüüd vist päris sõna-sõnalt ka ei lähe. Ja siin tuleb veel üks moment juurde, improvisatsioon näiteks, kui läheb midagi meelest ära. Muusikud improviseerivad ka, eks ole. Et siis näitleja peab vahetevahel ka võib-olla improviseerima või kuidas teksti teemal. Oleneb ikkagi inimesest, ma arvan, et näitlejad on erinevad just selle võrra, kui võrra nad on erinevad inimestena, et ma arvan, et on inimesi, kes on väga virtuoosse improviseerima. Mina arvan, et mina ei ole, et ma olen alati mitte tekstis kinni, vaid ma räägin ikkagi alati täpselt etteantud teksti, et. Võib-olla see mälu vaht peab ikka olema ju siis fenomenaalne, näiteks ütleme see viimane tükk, mis välja tuli, see tüütu tüüp, sa võiksid praegu 10 lauset ette lugeda kohe hoobilt niimoodi, et. Ega ta vist nii päris lihtne ka ei ole, et ma ma niimoodi hoobilt katkendeid etendusest esitada ei saa, sest kontekstist välja võttes siis võib küll nagu ajukrampi minna hetkel, aga minule jäävad need tekstid pähe, nii et seoses situatsiooniga partner ka oma seal, tema ütleb nüüd seda nüüd ta läheb sinna nüüd mina lähen sinna siis seal, ma ütlen selle, et ma arvan, et minu meelest see on hoopis lihtsam kõik, kuidas ta meeldujad, kui võtta laulja, kes peab tõesti sadu laulude sõnu peast teadma, et mina jälle tunnen aukartus selles ma ei kujutaks ette seda, et mul on nii palju laule peas, oleks sellepärast, et mingid kooliajal õpitud luuletused on mul kõik peast kadunud, sellepärast et. Ma olen harjunud ikkagi niimoodi töötama, et ütleme kõmmus seriaal Õnne 13, et ma õpin selle teksti pähe. Aga ülehomme ma enam ei mäleta sealt ridagi, sest aju ise viskab selle kohe välja, sest on juba võib-olla. No seda sul ei olegi tarvis enam mäletada, aga teatritükk käib ju, kuid. Ja sellest ühekorraga lahti ei saa ikka paljudel näitlejatel on probleeme küll ütlema, et kui on pikem vahe sees, siis kisub ikka kulmu, Kippa küll, et mis seal täpselt oli või kes nüüd täpselt mäletab näiteks üksteise käest, et kas sa mäletad ja on sul meeles ja aga üldiselt avalike tullakse välja sellest olukorrast, siis partner aitab jälle või kuidagi niimoodi, et loodame vähemalt. Loodame ja läheme nüüd jälle edasi või tagasi, kuidas iganes seda nüüd öelda muusika juurde. Järgmine valik on vist minu jaoks hästi ootamatu. Endalegi piidžiis. Selline plaat nagu on aite only. Ja muusika meeldib mulle erinevatel põhjustel kas on meloodia esikohal või on siis sõnum? Pitsiisi puhul on esikohal meloodia ja siis ka muidugi esitus nende falsetti või kuidas iganes seda nimetame. Ilmselt. Ikkagi falseti, nende nende päri seal vist jah? Ei, no ikka päris. Nad tekitavad seda, et kui nad telekas, ma olen neist saadet näinud, kui nad juttu räägivad seda, et enam-vähem sama häälega nagu mina. Et siis nad niimoodi ei räägi. Aga oskad falsetti tekitada, jah, no anna kuulda. Siin tuli CERNist tšempionid natuke, eks. Et aga. Mulle meeldib see jah, kuidas nad laulavad ja meloodia ja noh, ütleme teema võib-olla nii ma olen palju reisinud ja siin on ka ütleme kontakti Massachusetts. Et see tagasitulek on tavaliselt see kõige ilusam osa sellest reisist. Enne seda bana demonstreeris Raivo E Tamm meile juba oma falsetti ja juttu oli ka sellest, et ta on klaver põõsas saates laulnud ühte Sex Pistolsi lugu, aga oled sa nii-öelda päris bändi ka teinud või kuskil osaleda? Jah, ma olen teinud nagu kaks korda bändi, et ükskord oli keskkoolis, meil tuli üks hästi kihvt praktikant tuli meile nagu klassijuhatajaks mind mõnda aega ja siis tema avardas meie silmaringi selliste asjade nagu Salvador Dali ja ja ka muidugi mõningast sellist huvitavat muusikavalikut oli klassiõhtutel ja et siis tema kütustel me tegime kolme poisiga ansambli ventilaator, mängisin basskitarri. Muidugi ma ei oska seda mändidega, lõpetati käigud selgeks. Me olime ilusas õhinas, ise vist ainult ühe korra esinesime koolipeol. Rahvas viskas näppu, Karjus küll. Oli 32. keskkool ja teinekord lavaka aeg tekkis jälle sellise õllelaua taga kohutav tahtmine. Ja siis ma tahtsin hirmsasti laulda ja seal oli meil siis ansamblis selliseid inimesi nagu Hendrik Toompere ja ja arhitekt Madis Eek ja siis me tegime Erki mingis saali tagaruumis proovi ja siis me tahtsime viisistada Kalevipojast erinevaid fragmendid, et see oleks olnud siis ikkagi midagi sellist. Ma arvan, midagi taolist, nagu, nagu Volkonski laulisid, käi koju, karjakene. Aga tookord. Ma ei oskagi öelda, milles probleem olime, tegime võib-olla mingid nädala jagu proove, aga me ühelegi kontserdile ei jõudnud. Kuigi linna peal olid jutud lahti, et mingi uus bänd tuleb varsti ERKIs peol lavale, aga, aga peod olid ju väga kuulsad, aga nii kaugele me kahjuks ei jõudnud. Et see jäi ära. Aga laulda tahtmine on mul olnud alati hirmus suur aga tavaliselt nagu öeldakse, et need, kes hirmsasti tahavad nagu eriti hästi laudad. Et mul on nagu väga valusaid kogemusi, kui ma koolis tahtsin hirmsasti poistekooris laulda, et kes väga ilusti laulsid, kogu aeg viilisid, mina siis jälle hirmsasti tahtsin seal laulda, aga mulle ütles tookord minu lauluõpetaja, ütles, et sinust võib saada. Ma ei tea, milline Jaak Joala kunagi, aga kahjuks praegu koorima sind võtta ei saa. Ma elan selliseid asju väga läbi ja võib öelda, et no siiamaani on see meeles. Et see teeb mind nagu väga häbealikuks, kui mulle keegi juba korra midagi niimoodi ütleb, et ma tõmban nagu tigu oma kar ja rohkem ma välja tulla ei julge. Aga nüüd Riina Roose eestvedamisel ma laulsin ühel linnateatripeol leidi madonnat ansambli ees. Ja oli väga menukas pidu seal. Ja ikkagi, mul on nagunii palju tahtmist sees, et aga noh, ma arvan, me jõuame ka selle looni, mida ma hirmsasti tahan laulda. Aga praegu ma paneks masinasse plaadi You tuult, mis on ju tegelikult olemas olnud ammu see plaat on best of 1980 kuni 1990, et aga see on kummaline, et mida aeg edasi, seda rohkem hakkab ta mulle meeldima. Et võib-olla sellel ajal, kui ta tuli, siis maades nii väga lugu ei pidanud, aga aga siin on jällegi sõnum esmakohal mul. Tihtipeale ma tunnen, et nii mõneski aspektis oma elus, et nii ongi, et till hävanud found vaata Luking Fova. Et pole siiani veel leidnud seda, mida otsin. Just selle laulu sõnum. Ansambel U2 laulis sellest, et pole ikka veel leidnud seda, mida otsib ja Raivo E. Tamm ütles, et see maksab tema kohta ka, aga no mis see siis on, mida sa veel leidnud pole ja mida sa otsid? Või on see niivõrd rumal küsimus, et sellele on võimatu vastata? Ei, ma ise tean väga hästi, mis on. Aga meile ei räägi, ei no selge, väga hea, seda rohkem jääb aega muusika jaoks. Läheme siis edasi. Mulle meeldib reisida ja mulle meeldivad väga eksootilised maad. Aga seda laulu ma kuulsin ja armusin temasse kindlasti varem juba, kui ma olin nendesse eksootilistesse maadesse jõudnud. Ja võib-olla osalt selle laulu põhjal võib-olla läbi televisiooni nähtud. Riiades karneval tekkis mul unistus kunagi oma elus jõuda Riiadersoneerusse. Sellel kuulsal kirjanduskangelasel ostab penderile kes paraku sinna jõudnud kuskil Rumeenia piiril tehti, taskud tühjaks. Õnnestus seal ära käia. Ja mina arvan, et maailma kõige ilusam linn ja nägin nägin ka selle selle ranna ära ja ma arvan, et ma nägin, nägin selle tüdruku kaera, seal diplaneemalt. Kas me nüüd ikka hakkame sinna jõudma, mida sa otsid ja pole veel leidnud või? Mis küll, Raivo E, ta noogutas. Nonii, aga see kuulus lugu siis tüdrukuid paneemalt ja sa ütlesid, et sa tahaksid just seda originaalvarianti, kus see pehme häälega naisterahvas seda laulab ja ma oletasin, et see peaks olema astro chill Perttu ja, ja see oli siis jah, kuuekümnendatel, kui nii tema kui Shu au, šilbertu kui tenorsaksofonist, Stan Getz tõid selle bossanova kogu maailma teadvusesse ja loomulikult see oli üks neist lugudest, mis kõige rohkem kõigile meelde jäi. Kogu austuse juures, astro Perttu vastu pean ütlema, et kui mina seda lugu kuulan, siis alati minul ikka kõrv kuidagi läheb kikki siis, kui see steam, ketsi tenor saksi soola tuleb, see on super, kuidas ta? No kuidas ta lihtsalt suutis sulada sellesse muusikasse, niimoodi? Aga muide Raivo E. Tamm siin selle loo ajal tuli välja, et sul on isegi ju mingeid hõimlasi seal riiudes neeru kandis. Nii võib öelda, et nad ei ole päris minu sugulased, aga minu vanaonu abikaasa sugulased siis nii-öelda nende juures ma seal külas käisid, nad elavad Sao Paulos ja, ja viisid siis mu unistuste linna Riiadeson elusse. Kinkisid mulle pärast plaadi, kus peal oli, see karata ei panema. Aga see plaat, mis mul just kodus on, et ta on natuke kaasajastatud, see, ma tahtsin just täna mängida seda Silverttu lugu, kus on just tunda hästi sellist kuuma niiskust ja seda laiskust, mis on seal Riiadesoneeru rannas või selline noh seesama on selles, selles saksofonisoolost ka see pöörane niiske kuumus, mis oli päris raske taluda. Oli see See selline koht, mida sa endale olid vaimusilmas ette kujutanud ennem. Ei ei, tihtipeale on nii, et midagi, mida sa unistad näha, tegelikkuses on ta hoopis väiksem või noh, ma pean silmas näiteks jumalaema kirikut Pariisis või Big bänni või või sinna kohale jõudes vaatad, et noh siis ongi või siis ma käisin ümber maailmareisil nii-öelda siis autoga sõitsin läbi läbi mitmete kultuuriväärtuste, jõudes lõpuks peale kahte kuud hopsi püramiidide, nii oli mul ka täpselt sama tunne, et noh, need siis ongi, et sa oled juba nii üleküllastunud. Aga hoopis teine asi on ikkagi, kui lennata konkreetsesse kohta kodust. Ja prioderson, Eero oli minu jaoks, sest ma ei osanud seal nagu seda oodata, mida ma nägin, et see oli vapustav elamus. Pakub meile neid üks vapustav muusikaline elamus ka veel. Jah, see on üks minu viimase aja elamusi. Sõitsin autos ja kuulsin ühte lugu sellelt plaadilt, siis hiljem selgus, et sealt laadilt ma ei ole sellist asja veel teinud, ma jätsin auto tee äärde seisma, helistasin raadiosse, küsisin, et kes teil praegu laulis. Mulle öeldi, et see on Johnny Cash. Oli väga raskesti haige, aga tõusis veel kord tuhast ja lindistas selle plaadi. Ja sind seal on. Mis ma siis täna tahaksin laulda, minu meelest vapust. Laulda ja rääkida, seda ma tahangi laulda on tulemas Maarja külakontsert. Ja ma andsin härra Lungele selle laulu üles. Ma tahan ansambli ees seda laulu laulda. Aga täna ma lasen veel. Johnny Cashi käsen laulda, aga sa kuulad seda ja võtad seal Smillandi kogu aeg täpselt nii. Seda ma teen. Kuulamisest Johnny Cashi. See oli üks väga tõsine lugu ja tõsine esitus Johnny Cashi poolt. Aga tänane plaadi põgenikust saade hakkab lõpule jõudma. Ühe loo üritame siia veel siiski mahutada. Raivo Tamm, Raivo E, Tamm oli siis Jaak Ojakääru külaline. Ja mõtlesime lõpetada ühe nõkse humoorika maa palaga ja sa ütlesid, et sulle meeldib Frank Zappa juures just tema huumoritunne. Kuidas sul endal selle huumoritundega? Jah, tegelikult, kui ma mõtlen, et ma olen väga vastuoluline inimene, et samas ma võin kuulata sellist muusikat nagu täna mul on siin välja valitud, aga aga samas ma ülimalt naudin ja ma naeran kõva häälega, kui ma kuulan järgmist lugu või näiteks, kui laulab Shan Pearkusele saalias Vesa-Matti Loiri, sest ma olen nagu Vähi tähtkujust ja Öeldakse, et vähid armastavad kõige rohkem nalja. Huvitav, mina olen samuti vähk, muide sai seegi asi selgeks, aga siis lõpetame Frank Zappaga ja mis see lugu on, see? See on natuke vist? Raun tõusta on jah, aga kerge irve Ameerika ühiskonna kohta ka või? Jah, võib sealt välja lugeda. Mina mina enda jaoks loen sealt välja kerget hirved enda kohta, et et ega ma ikka ei ole niigist mees, kui ma arvan. Vaat seda me peame kõik endale kogu aeg meelde tuletama, aitäh, Raivo E. Tamm ja head päeva jätku kõigile. Tänast saadet jääb lõpetama Frank Zappa.