154 William Shakespeare'i soneti. Sonett. Number 40. Seitse mu silm ja süda. Nüüd on liit, neil kael ja headvaid, kumbki liitlasele teeb, kui silm siin nägemata nälgib vahel või süda igatsusest üle keeb. Silm kutsub külla pidusöögi ajaks ka südame kui armsa pilk mul käes. Ja teinekord on süda võõrustajaks silmnääpsu kuju, lembe mõtteväes. Nii pildil võimu lämbes, minu ligi saaled, koomika viiks mu reis, mu mõtted leiavad sind ometigi. Su juures on. Ja mina lan, näis kui magavad. Su pilt ka uneilma, mul ilmub. Südant, rõõmustab ja silm. William Shakespeare'i soneti number 47 luges Pääru Oja.