Tervist minu nimi on Ivar Põllu ning te kuulete saadet teatrijutud. Vahepeal on möödunud jälle kaks nädalat nagu polekski nädalas seitse pikka päeva ning igas päevas palju pikki tunde ning päevade vahel veel ööd, mis on ka igapäeva järel praegu üha pikemad. Öeldakse, et meeldivalt veedetud aeg kulub kiiresti. Seepärast ei tasu seda kahte nädalat taga nutta. Sama hästi võiks pliidiraua peal istudes aega pikendada või näiteks valida mõni eriti halb ja igav teatrietendus. Võib-olla te raiskate oma elust paar tundi, kuid samas te peate aja kahjuks või õnneks nii halba aega peatavalt igavat teatrit on Eestis vähe ning sellest ei peagi rääkima. Võib ka olla, et need kaks nädalat kadusid kuidagi kiiresti, sellepärast et meie aeg liigubki kiiremini. Me ise saame vanemaks, kulume õhemaks, libisedes aina kiiremini, isegi liiga kiiresti oma elust läbi. Päev pole enam sama pikk või me ei oska seda ja enam niimoodi hinnata. Perspektiivitunne või perspektiivitus püsib silme ees. Ei ole enam see nagu siis, kui me olime lapsed. Enam pole miski nii uus kui noorena. Pealisülesanded on sõnastatud ning läbi väikeste ülesannete ja konfliktide surma poole liikumine mõtteliselt kaardistatud vahepeatustega rõõmus, ehk siis kunstis. Ehk siis nagu te isegi aru saite, teatrikunstis kui mõelda, kui pikad tundusid teatrietendused lapsena või näiteks bussisõit teatrisse ja tagasi see oli selge igavik. Võib-olla sõitsidki bussid aeglasemalt, aega väärtustati teistmoodi, kuid kõiges uusi aegu süüdistada ei saa ikkagi oma vana keha ja nüritaju. Noore organismi jaoks on iga minut väärtustatud ning Ta ootab noor organism ka maailmalt täiskasvanutelt teatrilt, mida täiskasvanud noorte jaoks teevad. Et hetk oleks vahe. Ja tähelepanuväärne. Selle saate teemaks ongi laste- ja noorteteater. Põhjuseid kolm. Eelmisel nädalal esietendus VAT Teatris William Shakespeare'i torm Eesti riiklikus Teatris Wolfgang Amadeus Mozarti võluflööt. Mõlemad parajalt segased, klassikalised materjalid isegi täiskasvanute jaoks keerulised. Pärnus toimub praegu lasteaia noorte teatritele mõeldud MT festival. Üritus publikule ja tegijatele, sisaldades etendusi ja õpitubasid. Festivalist, räägib selle kunstiline juht Katrin miilsem. Rebane VAT teatrist ja Andres Dvinjaninov Eesti riiklikust nukuteatrist räägivad noorte teatrist oma majas ning natuke ka esile kerkivast noorsooteatrist. Head kuulamist. Kõigepealt aga rindeteated. Helistame lasteaia noorte teatri valvekriitikule Raitavestikule. Huvitav, kust on praegu? Ja kuulad ja oled alati oma artiklites materdanud nukuteatrit ning kiitnud VAT teatrid. Enam-vähem alati. Kuidas täna pärast tormi ja võluflöödi esietendumist nendevaheline seisan? Pioneerivaheline sees on võib-olla natuke muutunud, isegi mitte muutunud, aga just konkreetselt silmas pidades siis nukuteater tõusis nagu tuhast, võiks öelda. Teravat teatri tormi kohta, võiks öelda, et ei ole ka paha, aga nad ütleme ei ole niivõrd silmmärgatav olnud edasi läinud, kui siis lugude põlu Floydiga. Mõlemad materjalid on parajalt keerulised ning segased oma selliseid isegi täiskasvanute teatri jaoks. Lasteteatri tegemises alati räägitakse, et tuleb vältida seda udust ja sõnum peab olema selge keel peab olema selge teatrikeel, kuidas VAT teatrinukuteater sellega hakkama saanud. Mõlemad tekstid on tõesti segased, võib-olla tundub olevat veelgi segasemad. VAT teater On oma tormis kõvasti kärpinud, mugandatud eksperdi teksti võtnud ainult mingi teatud liinid, aga mulle tundus ikkagi, et vähemalt vähemalt esietendusele veel, et selline Shakespeari segadus. Vot see on juba eos üsna segane lugu ja, ja mängitakse nukkudega, peaasjalikult siis tegevuskohti on palju, tegelasi on palju ja need tegelased on sellised ebainimlikud, et siin ei olegi inimesed, vaid igasugused nuut, vaimud ja elukad, et selle võrra on seda lugu kindlasti raskem edasi anda ja mis ka liiga läks, et ei olnud selge tõesti. Olen tahtnud alati sinu käest küsida, et milleks sinule lasteteatri nii tähtis on, et miks sa sellega alati tegeled ja miks sa selle eest võitled. Sama tähtis nagu kõik muu teater, aga ka. Aga ma arvan just seda, et miks ta peaks tähtis olema, seda muidugi raske tõestada, aga, aga teoreetiliselt on nii et kui laps näeb lapsepõlves, siis head teatrit, siis on ta ka täiskasvanuna parem teatrikülastaja, et ta et ma arvan, tal hakkavad mingisugused mingi maitse kujunema ja et ta suurest peast ei lepi ainult sellise kerge Tiru iluga. Ja noh, ma ei näe põhjust, et miks, miks laps peaks nägema mingit sellist lugu priviaalsemat asja, kui, kui täiskasvanud, et teater peab olema lihtsalt vahe paneb paika, ütleme publiku publiku vanuseline erinevus. Ja võit on kõige lihtsam, sellepärast et aasta-paari pärast hakkab endal laps teatris käima, siis kaaned siin siinmail oleks nagu kord majas. Aga praegu, kuidas seis on? No just see alanud hooaeg, et selle kohta ongi nagu tõdeda Vitsut müüride vatti, tormijaid, nukuteatri võluflööti, kuskil nende nende troll, poisid. Kas sa praegu oled Pärnus, seal assiti festivalil ka? Ka täna alates küll, jah, aga ma lähen homme hommikul sinna. Täna ma olen veel Tallinnas kuldsel maskil. Aa, jajah, selge. Täh sulle. Aitäh Rait arvestikule. Vaatame neid lavastusi veidi lähemalt. Teatritorm lavastajaks Bengt Andersson Rootsist kunstnik Liina Keevallik, silmapaistvaim mas rollis Janek Sarap, tson prosperona ning Eesti riikliku nukuteatri võluflööt muusika juhtimisel gaasilavastaja Vahur Keller, kunstnik Rosita raud. Silmapaistvaim mas rollist Taavi Tõnisson. Papageenuna klassika valimine on alati omaette teema. See näitab julgust ning julgus omakorda toorest ülbust, küpsust. Ülbus võib klassikaga teha imesid, mis uuendavad teatrikeelt kuid ei meeldi kõigile. Küpsus keerulisi asju imeliselt lihtsaks. Nende kahe lavastuse puhul on küpsust rohkem kui ülbust ning see mõjub meeldivalt turvaliselt. Kui teater kuus aastat tagasi Rein Aguri lavastatud Shakespeare'i müüdjaid mängis mõjus eriti rabavalt oma julguses ja mängulisuses. Bengt Andersson. Vorm on turvalisem ja napim ja selgem. Kui Aguri lavastuses jäi peale totaalne komöödiline segadus siis Andersoni karm, mis ka materjali poolest on tõsisem, on klaar lugu, kus ei puudu peale mängu ja lõbuga. Õpetus. See on halastus. Prospero annab ju ometigi kõigile andeks. Pärast seda, kui on ennast võluriks harinud ning patustele õpetust andnud oma vihavaenlase poja oma ainsa tütre teadlik kokku viimi nägi, on ju puhtakujuline targa halastava inimese käik. Kättemaks näeks ette hoopis midagi muud. Kogu lavastuses teadlik, väljapoole suunatud illusiooni loomine, nõidumine NAGU prospero kunstki. Publikut ei püüta illusiooni sisse, kui siis vaid hetkeks näidatakse leidlikke nippe, kuidas seda, seda maagiat või siis teatrit tehakse. Ja see on väga võluv taaskord näide niinimetatud teadlikult vaesest, kuid eneseküllases teatrilaadist. Väga tahaks näha, mida suudaks VAT teatritrupp suuremate rahaliste ja tehniliste võimaluste juures. Vahur Keller ja Rosita raud NUKU teatris, aga päriselt imet teinud näitlejad, muusikud teevad seda kaasa. Võib julgelt öelda, et võluflööt näidis üldse ooperit tänapäeval lavastada võiks. Mäng ette antud ja kõikidele teada-tuntud raamides mis on ooperi peamine lõbu. Eriti Mozarti puhul, jääb ju tänapäeva tavapublikule kättesaamatuks. Keller ja raud on mängu toonud meie aega arusaadavasse märksist kreemi, mida on palju kujundanud kino või siis teletäpsemalt. Multifilm peab ise nägema, kuidas tunded panevad asjad sõna otseses mõttes liikuma ning vaim tähendab ajas ja ruumis. Vabamüürlaste teema, mis Mozarti võluflööti saadab, on vandenõuteooriatega rikastatud valguse kuningas. Uus kuulda George Bushi kõnet kurjuse telje vastu on üllatav ja vaimukas. Öökuningannast saab uskmatute mõistmatute paganlike jõudude esindaja ning rahu tekib valguse ja pimeduse jõudude ühendamisest. Mis on aga asja mõte, see ei selgu, aga ilusal ikka rublikut, kes etenduse alguses on veel päris läbimatud, plaksutavad lõpuks püsti seistes. Ma usun, et see ei ole suveetendustel õpitud uus mood, vaid tõsine tänu. Neljane võidame. Aitäh pal tänava poistele, VAT teatrist. Eestis on kaks kutselist teatrit, kes tegelevad peamiselt lastele ja noortele mängimisega. Eesti riiklik nukuteater ning VAT teater. VAT teatrit on viimastele vastatel nende eduka noorsooteemasid käsitlev värske tehnilise või kui soovite, siis noortepärase lavakeele tõttu siin-seal nimetatud uueks noorsooteatriks. Nukuteater aga kavatseb noorsooteatri nime võtta omale uueks lisakaubamärgiks. Räägime sellest lähemalt. Kõigepealt. Nukuteatri kunstiline juht Andres Dvinjaninov. Eesti riikliku nukuteatri üks suuri probleeme on tegelikult läbi aastakümnete olnud see, et meie sihtgrupid on äärmiselt erinevad, meil on olemas väikelapsed, lapsed, väed ja lukku, kunst kui selline ka täiskasvanutele. Loodetavasti ühel päeval siin lavalaudadele taas jõuab, et neid piire selgemaks saada. Et inimene juba nii-öelda piletit ostma tulles teaks kuhu ta läheb, siis see on minu isiklik seisukoht on hetkel selline, et Eestis on puudu üks teater. See on Eesti riiklik laste ja noorsooteater. Eesti riiklik nukuteater on seda kohta täitnud, seda kohta on täitnud ka VAT teater. Seda kohta on täitnud ka kõik Eesti riigi ja linnateatrit tehes aeg-ajalt lastele ja noortele. Tegelikult on laste ja noorteteatri nii-öelda kontseptuaalne käsitlemine Eesti teatrimaastikul puudulik. Teatriinimesed on seda omas reas arutanud siinne festivalidel ja nukuteater täpselt samamoodi kui enim lastele mängiv teater on seda arutanud. Et kuidas siis seda teha, et Eesti riiklik nukuteater on mõelnud, et seda tühikut tegelikult, mis just noorsoole või noortele täita, et selline märk taasluua noorsooteater, kus oleks repertuaar noortele noortest ja miks mitte ka noortega. Kas see siis tähendab, et nukuteater vahetama või siis nukuteatri all sama nukuteatritrupp mängib. Ja see tähendaks tegelikult seda, nukuteater nime ei vahetaks, Eesti riiklik nukuteater oli, on ja jääb, aga nukuteatri näitlejatega loomulikult ja nukuteatri teostatavana. Jaa, jaa, administreerita vana ka noorsooteater toimiks küll, aga olen seisukohal, et tegelikult peaks nukuteater võimsusi oma koosseise natukene suurendama, sest et mitte miski ei tohiks tulla millegi arvelt. Nukuteater kindlasti ei tohiks tähendada tegemisi väikelastele, lastele ja nukuteatri kah nüüd see põhiline küsimus on see, et, et nukuteater kui selline on tegelikult noortele siiski ju selline mini või märk, mis võtab kergelt muigama. Enno eriti poiss, lapsi, kes on autodega müüdistanud traktoritega maast madalast ja nüüd äkki nukkudega, et never ever ütlevad nad tihti ja ei taha kohe kuidagi tulla. Noorsooteater oleks selles mõttes sõltumatum märk, mis võib-olla ei kohutaks. Ja teisest küljest vaadates on nukuteater kui selline nukukunst Eestis ja mitte ainult Eestis, vaid väga suures osas sellises Ida-Euroopa ja endise nõukogude liidu alade osas määratud justkui lasteteatriks, mis on nagu ränk viga. Me ei arva ju, et ballett oleks ainult näiteks naistekunst, et miks siis nukuteater peaks olema nagu lastekunst ja mis asi on laste kunst laste kunstitegelikult olemas? Kunst on ainult üks. Kas seda vaatab laps või täiskasvanu, seal ei ole mingit vahet ja nukukunst kui selline on selgelt vales asendis ka riikliku kultuuripoliitika tasandil, arvates, et see on nüüd see väikelastele lastele nii-öelda määratud teatrižanre, et see on üks väikene arusaamatus, mis on juba 54 aastat Eesti on toimunud, et nukukunst on täpselt sama sõltumatu kunsti teatrikunstiliik, nagu on seda ballett või ooper või draama. Sõltumata east. Aga mida see noorsooteater nukuteatri all, mida see Eesti riiklik noorsooteater siis mängima hakkab? Eesti riiklik noorsooteater hakkaks mängima ja asju, mis räägivad noortest, mis räägivad Ortega ja miks mitte Eesti riikliku nukuteatri noortestuudio ju olemas et ka neid kaasata, eks ole, et see, see on see, see mõte või see idee, et Talle pakkuda midagi loomulikult, miks mitte ka nukuvisuaalse teatri vallas, aga igal juhul on need pahatihti materjalid, mis tõesti-tõesti ei sobi väikelastel ja võib-olla ka mitte lastele. Kui me vaatame tänast maailma noorsookirjandust, siis see on selgelt täis vaid lõikavaid teri ja, ja mõtteid ja probleeme, mis just nimelt Hotel eluga esmakordselt kokkupuutes ette kerkivad. Eesti riikliku nukuteatri dramaturg Vahur Keller Kevadel on plaanis teha selline kogumik või kassett noorte enda kirjutatud näidenditest, sest me korraldame teist aastat juba nüüd siis juba kolmandat aastat on tulemas näidendivõistlust pööning, kuhu kirjutavad alates sellest, kes on A tähtab õppinud kritseldama kuni kuni kuni ülikooli lõpuni. Ja sealt on tulnud väga andekaid tekste. Näiteks üks üks autor Priit Põldma on, on aastane. Kes on kirjutatud sellises tekstides, on täiesti uskumatu, et noh, võiks. Ma vaatan, et seal on üle 20 ikka kindlasti kohe teksti alltekste kõikjal olevas VVS pooning, poee on see lehekülg, kus kõik noored leiaksid üles selle üle Eestimaa ja plaan on need lavalaudadele tuua ka nukuteatris ja see oleks nüüd täpselt see noorte noorte endi kirjutatud asjad meie nukuteatri. Ja meil on vist Eesti kõige noorem trupp vist ilmselt tõenäoliselt Eesti noorima trupiga ja siis noorele vaatajale asjad, mis on vaimustanud meid küll, kui me žüriis neid lugenud ja arutanud oleme. Millest nad kirjutavad, kirjutavad umbes nagu angloameerika noorte näidendid, seks, vägivald, narkootikumid, rasked probleemid, põgenemine, pimedus. Ei, tegelikult on absoluutselt kõike, on seda ka, et on päris halvasti ja nüüd, kus on nöör ja kus seal Siletia on selliseid tekste ka olnud olnud ka nüüd äsja Vahur mainis just seda noorte kümneaastast poissi, kellel oli minu arust tekst, mis rääkis kahest vanasti inimesest, ei olnud tema oma naisest kahest koerast kes käisid oma koeraga jalutamas, lihtsalt selgeks auhinna auhinnatöid, kui ma nüüd hästi mäletan, et Nad näevad maailma väga huvitavalt ja nende maailm ei koosne ainult noortest ja noorte probleemidest selles maailmas, nad näevad ka täiskasvanuid oma prisma läbi ja see prisma on pahatihti äärmiselt huvitav. Kuidas suhtub aga nukuteatri uude kaubamärki Tiina Rebane VAT teatrist? Tore et mis siin praegu, enne sellest suhtumisest rääkida, vaatame, kui teod hakkavad tulema, siis, siis saab rääkida sellest, kas tegu on tehtud ja kas tegu on õige ja ja nii edasi analüüsida seda asja, aga palun, minu meelest on põld täiesti tühi selles suhtes, kes noortele just nimelt mängiksid. Ja ma pean silmas noori alates 12.-st eluaastast, mitte ütleme, need nõndanimetatud Venemaad juusid ehk siis noorsooteatrist, kes tegelikult mängijad noortele ja täiskasvanutele sellist repertuaari võiks, kõigi meie teatrite lavastused on see, see on täiesti tühi, aga seal on väga raske põld, mida harida. Aga milles siis asi on, kas ei ole neid tükke või lavastajaid või ei ole sellist õiget suhtumist või lihtsalt need inimesed ei käigi teatris, kellele seda nii-öelda noorsooteatrit peaks tegema? Ei, teatris nad käivad küll ja eks noh, seda on kahtepidi, eks neid tuuakse teatrisse ja tulevad ise. Aga probleem on ikka kõigepealt dramaturgiat ehk siis näidendites ja ja noh, neid on, häid on ikka tõesti raske leida, kätte saada, tehakse igasuguseid ja hästi kasvatuslike suunitlusega ja sellele vanusele sellist puust ette ja punaseks tükki on üsna mõttetu teha ja üsna ebahuvitav ka tegijale endale. Ja muidugi on ka lavastajate probleem, jah, kui näitlejaid leiaks küll mängima, siis on ikkagi lavastajate algmaterjali probleem, sealt saavad kõik asjad alguse, kui ei tule lavastajad mingi materjaliga, siis ei tule ka tüki, kuskohast saab Patriot rumalad tükid ja lavastajad. Kuna me massid ei liikunud, siis me oleme saanud festivalidel käia ja näha palju ja selles ringkonnas liigub ka kaasugused, katalooge, tutvustusi, sünopsiseid ja puhtalt sealtkaudu, sest ma mäletan 10 aastat tagasi, kui need materjalid ei liikunud niimoodi üldse. Jube raske. Sest noh, valikuvõimalus on nii kitsas, aga, aga mida enam sa näed ja loed ja tutvud samuti kuuled, mida teised on teinud, soovitavad sulle, sest selline infovahetus käib kõigil assiti kogu kogunemistel. Mis seal salata, Ta on, nüüd oodatakse ka meie käest materjale ja, ja siinkohal siis võib-olla olekski tarvilik üles kutsuda kõiki eesti kirjanikke kirjutama noortele, sest Euroopa teised teatrid ootavad näidendid tuleks tuua siis raamatukokku jah, näidendis tuua otse meie kätte või saata meili relvatatavad teater, poee, totaater liikuma liitumas need ühevõrgustikuga, mis on see just nimelt spetsialiseerunud mas noortele kirjutatav näidendite arendamisse propageerimisse. Ja loodame, et see leiab ka rahastust, on korra juba kultuur 2000. tahad saanud ja taotleb need uuesti ja, ja siin on nüüd kaheksa teatrite üle Euroopa, kes seda veavad. Ja sinna alla käivad ka näidendite lugemised kõigis nendes erinevates keeltes ja see eeldab juba tõlkimist. Ja igastahes maas on kogunemine ehk siis teatri kohvik, kus siis loetakse autorid sõidavad kohale, igasse sellesse maasse tutvustavad avam trüki vastavalt küsimustele. Kuid küsides teistmoodi. Kas Eestile oleks vaja oma noorsooteatrit, mis mängib vaid lastele ja noortele? Ambitsioonikas Eesti riiklik nukuteater loomulikult soovib ja suudab laieneda. Oma oht on aga hoopis mujal, mille eest pole kaitstud keegi. Tiina Rebane. Kuna Eesti on nii väike, siis on, siis on selle asjaga ka natukene natukene raske, kas ta päris oleks omadega välja üks asi ja teine asi see, et kas näitlejatele, kes siis selles teatrist tööl on, äkki jääb liiga kitsaks mängida ainult lastele ja noortele sest noh, iga vanuserühm on erinev ja näitlejad ja lavastajad laiendab sinda erinevale publikule, nad mängivad ja mida erinevaid materjale sellepärast ka meie ei ole jäänud just nimelt ainult konkreetsest sihtgrupi juurde, vaid me vaatame teistmoodi seda pilti. Lähme merelaeva trümmis on meil doi kapteni lam põues. Jakutame kindrali kaldale, neid jäävad. Ei neile Mekova. Lei. Ritta. Aitäh Buratino-le ja tema sõpradele. Läheme saatega edasi. Teistkümnendast 18. oktoobrini toimub Pärnus laste- ja noorteteatrite aastasündmus Eestis MT festival. Mis üritusega on tegu ning mida seal näha ja teha saab, räägib festivali kunstiline juht Katrin niilsena. NB. Festival on Põhjamaade ja Baltimaade koostööfestival oma ajaloolt ja algusi on ta saanud juba aastast 1995. Seejärel on ta toimunud Eesti erinevates linnades. Regiooniks on siiamaani olnud enamasti Ida-Virumaa ja kaks korda on ta olnud jõhvis kaks korda Narvas ning alates 2002.-st aastast on n b festival ühtses festivali ketis Baltimaade passite festivalidega. Nii et igal kolmandal aastal toimuda Eestis ja sel aastal aastal 2005, see on Pärnus noorteaasta, toimub ta Pärnus. MP festival on nii-öelda kahesuunaline, ühtepidi enda kindlasti suunatud lastele ja noortele. Need professionaalsed trid, kes teevad teatrit enamasti lastele. Ja teine suund sellel festivalil on see. Kokku tulevad laste ja noorte teatritegijaid üheksalt maalt kokku koos Eestiga. Seetõttu on festivaliga integreeritud ka tugev, selline koolitusprogramm võiks seda isegi nimetada ja mitte siis peljata, seda sõna on koolitus, seda ei ole mõtet karta. Võib-olla isegi sisuliselt on ta rohkem professionaalne dialoog. See on võimalus rääkida omavahel probleemidest mis on selles kunstiliigis, sest mingil määral on ikka teater, mida me teeme lastele ja noortele. Spetsiifiline sellel alal on nagu oma probleemid ja seetõttu ongi festival selline. Meil etenduste järgselt toimuvad diskussioonid, kus osalevad tegelikult kõik osalevad trupid ja mida veavad tuntud teatrikriitikut. Seekord on nad Moskvast, Leningradist ja Lätist. Ja kindlasti on Eestist Annelis. Aro tuleb Tartu Ülikooli teatriteaduse tudengitega välja ja, ja ka Eesti kriitikud on selles ringis trupid ise ka ning iga etendus arutatakse üksipulgi isekeskis läbi. See tõepoolest toimib arutataksegi ja see tõepoolest toimib, see on kogu aeg niiviisi toiminud ja viimane kord 2002, kui meil oli Narvas. Ma tean igatahes, et meil oli liiga väike ruumisele diskussioonide jaoks, et me pidime inimesi sinna väga toppima. Et seekord me loodame Endla ärklisaali jää liiga väikseks, et kõik mahuvad ikkagi ära, seal peaks nagu ruumi olema. Sest need on tõepoolest üks huvitavam osa festivalist, aga vaatajate jaoks on loomulikult etendused ja, ja ka interaktiivsed töötoad lastele, nii me neid oleme nimetanud tanud mida viivad läbi siis Viljandi kultuuriakadeemia tudengid ja mis esitlevad kostüümi valgust, teatrivalgust võimalusi, kosti nagu stiini mängimise ise teatritegemise võimalusi ja muusika ja need toimuvad siis pühapäeval ja esmaspäeval pärast päevaseid etendusi. Mis maadest need teatrid on tulnud? Ma juba ütlesin, et see on Põhjamaade ja Baltimaade koostöös on loomulikult Põhjamaad ja Baltimaad. Rootsi teater tuleb päri väga tuntud ringreisiteater, tuur, teater on Stockholmist ja nemad tulevad, et rootsi noorema põlve dramaturgi Sophia Fredeni uue lastenäidendiga Taani teater patiida on Eestis juba kolmandat korda. Agaa nende etendused on olnud alati ääretult elavad ja kaasahaaravad ja meie ootame neid põnevusega. Seekord on veel uudiskaaslased, Patti idajuht on nõustunud tegema ise või üks supifestivali ajal, mis toimub teisipäeval? Ta teeb seda vist ka esmakordselt üldse. Selles suhtes me loodame muidugi selle teatriga ka edaspidi koos teed jätkata tuleb Norrast hästi kaugelt Tromsest trupp kes toovad kaasa siis uue tsirkuseprojekti, ütleme, tsirkuseetendus, see on selline kultuurimaja juures tegutsev kool, mille õpetajad õpetavad lastele tsirkust ja samal ajal on nad ise moodustanud trupi, teinud oma etenduse ja sellega nad tulevadki Eestisse. Soomest on tulemas siis üks näitlejanna, kes samuti toob kaasa oma projekt lavastuse, see on tal nii-öelda sooloprojekt, nagu tantsijad ütlevad. Ja see on huvitav, sellepärast et see etendus on teismelistele. Samas näitlejanna mängib nukkudega ja ta on selle etenduse valmistanud, et nagu Aafrika ringreisiks ringreis on juba selja taga. Ta on teinud kaheksa kahekuise tuuri Aafrikas ja seda etendust mängitud Soomes koolides ja nüüd ta tuleb siis Eestisse ja siis on meil kaks erikülalist, tuleb kaugelt Samaarast. Stuudioteater Samart, kes võtavad Kaasatelgi, panevad suurele lavale telgi püsti ja mängivad telgis oma etendust, õnnelik hands. Ja mõnes mõttes on see loomulikult täiesti ebatraditsionaalne, kui kujutada ette, et see teater, sa, Mart on noorsooteatritaustaga ja noorsooteatrit tee endises NSV Liidus olid ju hästi suurte labadega ja nemad pakuvad välja siis nüüd alternatiivi. Ja minu teada on see Venemaal nagu esimene eksperiment, panna suurele lavale laste jaoks telk ja kutsuda nad siis vaatama sinna telki mahub sisse ainult 60 last. Ja, ja siis on tulemas Saksamaalt Göte Instituudi abiga Lipzigist tantsu teatergi akonnakrox kes on loonud Sis etenduse Grimmide tuntud muinasjutu katki tantsitud kingade põhjal. Ja etenduses on ka põnev selles suhtes, et selles osalevad kaks tantsijat, üks näitleja ja lapsed. Saksa-poolsed eksperdid on andnud nagu väga tugeva hinnangu sellele lavastusele. Ja Baltimaadest tuleb siis lähim naaber, Läti teater Dove mängivat Chapeki puitsüsti kiisust. Ja Leedus on tulemas Elfodiaater. KesK toetub klassikale. Hoffmanni pähklipureja lugu on nende etenduse aluseks ja selle etenduse nimi on pähklipureja ja hiirtekuningas. Eestist on kokku kuus teatrit. Endla teater alustab. Eesti riiklik nukuteater lõpetab selle festivali üks organisaatoreid, VAT teater jõuab mängida kahte etendust. Kalevipoega Pal-tänava poisse mängivad veel Eestis võib-olla vähem tuntud, et venekeelset teatrit. Üks on teater Ilmarine Narvast ja teine tuuleveski teater Jõhvist ja siis päris noor tulija, põhiliselt koolides mängiv teater, mäng Tallinnast. Räägiks nendest töötubadest kakki lähemalt paari sõnaga põhisele koolitusele. Poolt rääkida siis dramaturgia seminar on praeguseks hetkeks selja taga. Töötubadest lastele ma juba rääkisin, need toimuvad pühapäeval ja esmaspäeval, aga teisipäeval on meil siis spetsiaalne aeg varutud nagu festivali osalejad Teie jaoks ja kes nüüd on väga huvitatud ja tuleb festivalile, tahab ka ma olen töötoaga liituda, saab seda teha, et meil on võimalik registreeruda festivali ajal. Nendele testivali naelaks tuleb Pärnusse Rootsi kuulus maski meister Dorbjorn Alstrem, kes on õppinud USAs ja on teil arte kooli taustaga. Ta on õppinud nii näitlemist kui maski. Tegemist on töötanud sellel alal nii lavastaja, koreograafi hinnangul näitlejana. Ja ta on teinud hulganisti vööksope näitusi, mida vaid ja üks tema suuremaid projekte viimasel aastal on olnud Põhjamaade maskid. Ta on uurinud neid täiesti põhjalikult, koostanud, nende uuringute põhjal on ta loonud siis need maskid on teostanud ja ta esitleb neid, esitleb neid teisipäev õhtu meie meie lõpuõhtu nagu esimeses osas ja kolmapäeval on täiesti peaaegu nagu tema päev, nii et on võimalik siis osaleda selles maskiteatri workshop piss, kus ta kolme-nelja tunni jooksul jagab siis oma teadmisi, oskusi, ja ja see on mõeldud nii tehnikut, telekui, ka näitlejad. Ja kogu sellele festivali üritused on kõik läinud Pärnusse, mingit dubleerimist teiste linnade vahel ei ole. Ei ole jah, et me oleksime nagu tahtnud olla laiemad ja sõita võib-olla kindlasti maakonda ja viia etendusi ka maakonda ka kahjuks jah, seostamiseti käinud nagu hetkel meie jõud üle. Ja siis veel tahan ühte asja nagu öelda ja tähelepanu juhtida. Et teisipäeval, 18. oktoobril kell 18 tuleb Pärnusse meie festivalile ennast esitlema Põhjamaade tantsu ja teatrit toetav fond, Nordseen Jaanordsin on ka Nordsin ja siis ka Põhjamaade kultuurifond on meie festivali väga tugevalt toetanud, samuti keete instituut ja, ja siis Põhjamaade kultuurilisi rahastamisvõimalusi ja programme, siis tulevad lisaks siis veel tutvustama Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tallinna infobüroo inimesed ja Kaageete instit toot, see toimub Endla teatri küünis ja sinna on kutsutud ka kõik Pärnu linna ja maakonna inimesed, kes kultuuri alal tegutseb ja plaanib Põhjamaadega koostööd või Saksamaaga, siis. Siis palun tulge, teil on võimaluste fondide käest ise küsida. Aitäh Katrin miilsenile. Ja aitäh kuulamast. Tänased teatrijutud on otsa saanud ja nagu ka eelmistel kordadel, siis täiesti tulemusetult varsti tund aega teatrist rääkinud, aga mitte midagi pole muutunud. Oleme eetrit võngutanud ja end tähtsana tundnud, kuid samal ajal kuskil mujal päriselt kehastudes hingestatult astub lavale näitleja ja ütleb tere, lapsed. Talv nakatab. Ja tema oma lapsed ootavad kodus, millal tema töölt koju tuleb. Väsinuna veidi endast ära. Sõbrad ärge siis unustage teatrit tehes. Elamast teater pole kõige tähtsam. Jääme nooreks. Vil vaeva vaeva, hella pehme ega ela liiva. Siis vaeva ja kaerakange, tee või käelaega. See supp suis kuu millise sõduru jõule? Tooli tuuleta veed roolituulega mitu suitsusuuruse, ta peetu suitsu. Mitu päeva. Ta oli mitu päeva kaablit hoopi saada, veetu lobby saada peetu liidu aasta. Vaata sädeysedki aasta Säde sängi aasta tuuri riidee, seda laari ta. Ta. Ta lapse laus. Ees laat, laudu. Mujal keeleegaks suunal? Aga Kjuusteegivilja, aga kiuste. Tahaks. Ka veel vaja veeta ja vaeva. Näen vaeva. Tehitu. Randa ai laadateele.