154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 55. Ei kuningate uhked marmorsambad neist võimsaist värssidest saa kauem kesta. Ekskivil kirja pure, aia hambad. Kuid sinust kirkalt veel võib luule vesta. Kui laastav sõda lükkab ümberkujud. Mäss Müürissepa tööst teeb kivi rüüsi. Kui möllavadki sõja turm ja tujud on sinu mälestusel kindel püsi. Ka surmas sammud igaviku poole. Sind unustusel võita pole antud. Jääd särama nii kauaks järel, soole kui lõpuni. Maailm on ära kantud. Sa viimsel kohtupäeval jätad haua. Kuid luules elatsaga senikaua. William Shakespeare'i soneti number 55 luges Riho Kütsari.