154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 62. Mind valdab enda armastuse patt mu silma hinge tervenisti, mind ei leidu sellest patust arstijat liig läbi kasvanud endast Murrinud. Mu nägu mulle kõigist armsam näib. Mat Roomat oma südamest. Mu enda meelest minu väärtus käib küll üle teiste kõigist väärtustest. Ent kui siis ennast peeglis näen ma nii, kui see olen hall ja kortsus, kõrgest east. Eks enda armastuse pette vii see enda armastaja narrist peast. Ma sind, mind ennast kiidan endas ka su noorusega Raukust, Ehin, ma. William seiks peli soneti number 62 luges Toomas Suumann.