Tere päevast on kätte jõudnud oktoobri lõpp ja vihmased sombused ilmad. Küllap on raadiote juures kuulajaid jälle sedavõrd rohkem on meil rõõm tervitada tänast rahvateenrite seltskonda. Külli-Riin, Tigasson, Eesti Päevaleht tere, tere ja Ainar Ruussaar, Eesti televisioon. Saatejuht on siis vikerraadio valt, Mart Ummelas. Nädal algas, kui nii võiks öelda tormiliselt, või kui nüüd lugeda nädala alguseks pühapäeva nagu kristliku tava järgi siis algas tormiliselt, selles mõttes, et toimusid valimised küll jällegi jutumärkides tormiliselt, sest valimisaktiivsus jäi taaskord madalamaks kui varem ja ei küündinud isegi 50 protsendini ja nädal ise pärast seda on olnud taasrikas mitmesuguste poolte vahetuste ja kummaliste käikude poolest aga paljutki, põhiküsimused, mida on oodatud selle nädala jooksul noh, näiteks Tallinna võimukoalitsiooni moodustamist või vähemasti linnapea selgumist ei ole tänaseks kuigivõrd edasi nihkunud. No kuidas nüüd tunneb pärast valimisi, kas olete nüüd veendunud, et demokraatia Eestis võidutseb? Mina pean ütlema, et minul tekkis selline naljakas tunne juba juba mitu nädalat enne valimisi. Isegi siin, nii Eesti raadios kui Eesti televisioonis näiteks Tallinna linnapeakandidaatide debatti. Siis ma sain aru, et ma ei saa aru, mis linnast räägitakse. Seal nendes debattides ei kõlanud ühtegi märksõna, välja arvatud võib-olla korra miinisadam, mis, mis tegelikult ei ole Tallinna nägu. Ei kõlanud ühtegi taolist märksõna, mis oleks viidanud, et keegi tegeleb Tallinna probleemidega. Tegeldi iseenda ja oma vastaskandidaatide probleemidega ja neid debatte kuulates, kui ma elaks Eestis, oleks võinud arvata, et see võib olla Türi linn, see võib olla Helsingi linnapeakandidaatide debatt, see võib-olla on noh, mis tahes linnapeakandidaatide debatt. Ja, ja ma, ma pean tunnistama, et see tunne jäi mind saatma ja saadab, saadab siiamaani, mis puudutab valimistulemusi, siis muidugi oleks võinud olla parem, aga tegelikult vaadates seda seda meediaga, vastuste poliitikute ja erakondade meediakajastust ja nende enda tegemisi, siis ma kartsin ikkagi tegelikult veel hullemat. Nii et kokkuvõttes ma võin öelda, et asi on halb, aga mitte lootusetu. Mida sina arvad kelleril? No mulle tundub, et need kohalikud valimised üle Eesti nagu mingeid väga suuri muutusi ei toonud ja kui me vaatame seda jõudude tasakaalu sisse, jäi tegelikult üldjoontes samaks, et ainus keele jaoks nüüd midagi nagu tõeliselt muutus oli, oli rest oblika, kelle tulemus oli ootuspäraselt mitu korda väiksem kui eelmistel valimistel. Aga jah, nii nagu kõige murelikum maks tegi, oli ikkagi tõesti sama valimisaktiivsus, mis jäi alla 50 protsendi. Et kui me vaatame Lääne-Euroopa riike, siis seal kurdetakse, et valimisaktiivsus on väike, inimesi poliitika ei huvita, aga seal muretsetakse seda oludes, kus valimisaktiivsus on 60 70 protsenti. Selles valguses on meil siin see asi ikka katastroofiliselt. Kas te teate, mis nipi tegid venelased mõned aastad tagasi kartes sama moodi, et valimisaktiivsus kohalikel valimistel jääb madalaks? Nad muutsid seadust niimoodi, et saab hääletada kandidaadi poolt ja saab hääletada ka kandidaadi vastu. Ja, ja oli oli piirkondi, kus see mõjus väga hästi. Näiteks Peterburi valimisaktiivsus kasvas just tänu sellele, et hääletati kandidaadi vastu. Võib-olla me peaks sama lipi tegema? No siis me peaksime küll mõtlema, et millised tulemused oleksid sellel ühele meie kõige vastuolulisemale poliitikale, kui me, ma räägin praegu Edgar savisaarest, et kui me vaatame mingeid arvamusküsitlusi, siis on näha, et temal on enam-vähem sama palju tuliseid pooldajaid kui ka tuliseid vastaseid, tema jääks siis vist päris null. Ja vastas hääletaja siis arvatavasti lihtsalt osa neist ei läinud praegu valima. No me lihtsalt ei peakski enam rääkima Edgar Savisaarest, vaid kaubamärgist Savisaar sellepärast et noh, tegelikult ju ka Erakonna kaubamärk on vahetanud kohta läinud ühe teise toote peale. Aga Keskerakonna enda kaubamärgiks on need kujunenud nimi Savisaar isegi isegi tegelikult perekonnast. Savisaar, perekond Savisaar, jah. Hamilia itaaliapäraselt, aga ma tahtsin Öelda teie toetuseks just sedasama asja, et mina olen seda ammu oodanud muide millal seevastu hääletamine tuleb. Sellepärast et tõepoolest keegi on välja arvutanud, et kuigi Keskerakond saavutas Tallinnas erakordselt suure võidu said nad ikkagi kokku vaid ühe, kuuendiku hääleõiguslike tallinlaste häältest, nii et tegelikult alati võib küsida, et noh, et kus on siis demokraatia piir, eks ju, lõppude lõpuks võib jääda järele ainult 1000 valijat ja, ja nemad otsustavad kogu linna võimu, saatuse ja võib-olla tulevikku. Et noh, see on spekulatsioon, sellega, ma ei taha mitte midagi öelda Keskerakonna võidu demokraatlikkuse suhtes, sest me oleme ise need reeglid kinnitanud ja me peame neid aktsepteerima, nendega leppima. Nii nagu ka Andrus Kivirähki täna kirjutab väga tabavalt taas Eesti Päevalehes. Aga see, mis sina ütlesid Aimla rakas minule ka väga vägagi silma, et tõepoolest selle kampaania ajal Tallinna tegelikest probleemidest ju üldse juttu ei olnud. No kui üldse millestki räägid, siis teedeehitusest ja teede lappimine ja miinisadamast ja miinisadamast aga tekib küsimus, minul kohe, me räägime teedeehituses, teede lappimisest, aga kuhu need teed viivad, eks ju. Me võime ju neid teid ehitada. Ma ei tea, kui kaugele, sellepärast et Tallinn paisub, miks põgenevad siit jõulised inimesed suurel määral lähivaldadesse ja nii edasi ja nii edasi, et noh, tegelikult on ju küsimus ikkagi selles, mis saab näiteks Lasnamäest, eks ju. Mis saab meie magalarajoonidest, kuivõrd on see elanikkond suuteline üldse neid renoveerima millal tuleks neid hakata lammutama? Kunagi oli see päevakorral, aga nüüd võeti see kindlasti poliitilistel kaalutlustel päevakorralt maha. Me näeme ju, millised tohutud kontrastid, noh, needsamad kuulsad Vildede ühikad, mida näidatud telekanalites, eks ju, vaevalt sinna nüüd viisakas inimene ise sisse astub, aga aga, aga, ja teisest küljest, eks ju, korterid vanalinnas, mis maksavad juba kümnetes miljonites, sest et noh, need käärid on ikka vägas paga laiali läinud ja lõikavad väga teravalt, et aga nendest asjadest ei rääkinud ju praktiliselt mitte keegi. Valimistel. Noh, vähemalt mitte jõuliselt, et väga tähelepanelik loodus, ütleja võis muidugi tabada nendes debattides raadios, trükiajakirjanduses ja televisioonis, noh, mingisuguseid viiteid sellele, et kesklinna tuleks rajada rohkem elamurajoone, mitte niivõrd Viimsisse ja Tallinnaga, külgnevate valdadesse. Oli viiteid üksikutele pudeli kaeladele. Meie erakond näiteks ei suutnud minu jaoks lõpuni ära selgitada, mis pagana Muti metrood ehitavad, kui 15 minutiga saab igal ajal kesklinna sõita. Ma ei saanud sellele küsimusele, muide vastust, ma arvan. Vilkariga saab vilkuri vilkurid, mis on kinnitatud kummerile saab arvatavasti 15 minutiga, linn eeldusel, et ees on kiiresti liikuv buldooser. Aga tegelikult paljud küsimused jäid tõepoolest vastuseta ja seda naljakam ja seda naljakam on jälgida pärast valimistulemuste selgumist Eesti erakondade esimeeste intervjuusid. Sest et ma ei saagi aru, kes võitis valimised, kõik kinnitavad, et tegelikult võitsid nemad valimised. Keskerakond loomulikult võitis valimistel reformi, Reformierakond väidab, et ta parandas oma tulemust nii palju, et tema on selgelt valimiste võitjat. Isamaaliit kinnitas, et kuna nende tulemus paranes nagu ka sotsid, siis on ju nemad valimiste võitjad. Rahvaliit kinnitab, et nemad võitsid valimised, sest nad on kõige rohkem esindatud kohalikes omavalitsustes. Kas teie oskate öelda mulle ja mind edasi aidata, kes võitis 2005. aasta kohalikud omavalitsuse valimised? Ma teen nalja, Res Publica võitis, sellepärast Taavi Veskimägi korduvalt kinnitanud, et langus on peatunud, langus on peatunud, just nimelt. Vabandust, mul jäi Res Publica siit nimekirjast väidet. Tõepoolest, Res Publica kinnitas, et partei on kriisist väljas ja nad võitsid valimised. Mis arvutki, kes võitis? Ja mul omal tekkis tegelikult täpselt sama mõttega oma valimisööl, neid tulemusi jälgisin, et tegelikult tõesti kõikidel parteidel on põhjust rõõmustada isegi Res Publical. No aga rõõmustage siis koos parteidega, valijad, me kõik võitsime linte, natuke murelikuks see peata olek, mis nüüd on pärast valimisi tekkinud Tallinna linnavalitsemises. Siin on igasuguseid kummalisi, kummalise asja, tähendab järgmisel neljapäeval olles koguneb esimest korda volikogu, siis toimub organiseerumine. Annaks jumal, ei tohiks küll ilmalikus Raadios nüüd selliseid pöördumisi teha, aga annaks jumal, et tõesti suhteliselt kiiresti saab mingisugunegi linnavõim paika. Sellepärast et ärge unustage, et praegu ju endiselt tegutseb edasi ju see eelmine koalitsioon kõik ametikohad on täidetud, nende poliitiliste kompromisside tulemusena tean isiklikult mitudki linna aktsiaseltsi, mille juhtkohad on hõivanud segaduse tõttu, noh, näiteks Res Publica inimesed ja kasutavad seda vägagi kenasti ära seda võimuvaakumit, et noh, kui on küsimus selles, et linnas ei ole võimu, siis tähendab see alati ju anarhiat ja see tähendab väga palju selliseid asju, mis mis, mille eest keegi ei vastuta. Nii et noh, küsimus on lõppude lõpuks selles, et mida kauem ütle, millega Keskerakond venitab sellega, et võimule tulla, seda halvem talle endale järgmisteks aastateks. Mis te arvate, kas, kas peaks siis niimoodi lõpmatuseni otsima seda koalitsioonipartnerit või võiks ikkagi nagu võimu võtta, kui see on antud? Seni ei ole kellelegi aega antud ja, ja ei ole loomulikult ka Keskerakonna huvides. Praeguse koalitsiooni väga pikk, säilitab seal nagu ilmselge. Iseasi on nüüd see, et et väga naljakas, volikogu tuleb kokku. No seda me alles saame näha, kes seal on, esimene istung koosneb ju põhiliselt tagasiastumistest. Jah, ainult, et vot just nimelt sellepärast tulebki neljapäev äärmiselt huvitav päev. Et tegelikult kõik need, kes tõid rohkemal või vähemal määral hääli, mitte kõik suurem osa neist ei saa olla volikogu liikme, nii et nii et see volikogu, kes Tallinnas koguneb koosneb väga suurel hulgal tundmatutest nimedest ja ma, ma julgen ennustada, et mõne nime puhul tekib ka probleem sellest, kas ta suudab volikogu töös osaleda kas või oma oma keeleoskuse tõttu. Kas tulevane volikogu liige on juba liiklusõnnetuse põhjustanud? Noh, liiklusõnnetus võib, võib tabada meid kõiki ja varsti lähevad teed libedaks ja, ja manitseb hoolikusele liikluses, aga, aga ma sinu küsimusele vastates ma arvan, et see uus koalitsioon või siis otsus seda üksinda ilma partneriteta on lähema kahe nädala küsimus. Väga rohkem pikalt venitada ei ole kindlasti mitte Keskerakonna ja kindlasti mitte ka opositsiooni huvides. Kõigil käed sügelevad, tahaks tegutsema hakata. Sa arvad? Ja ma arvan, et praegu rääkida seda, et justkui justkui see asi oleks, aga kaua venima jäänud veel ei saa, et meil on ikkagi valimistest on möödas vähem kui, kui nädal ja ja ma arvan tegelikult ka või toetan seda varianti, et tegelikult, et Keskerakond on saanud nüüd ikkagi nii tugeva mandaadi, et ikkagi peaks moodustama linnavalitsuse üksinda ja kandma seda vastutust üksinda. Kes siis ka linnapeaks ei saa, see, see on ju ikkagi praeguse seisuga täiesti lahtine küsimus. No on räägitud Toomas Vitsut dist ja ühest kui teisest tublist keskerakondlasest, aga aga siiski muidugi Savisaare 17000 häälega saadud mandaadi kõrval ei ole ühelgi teisel võrreldavat. Nii et ka linnapea peaks olema nagu ikkagi rahva valitud. Kuigi kaudselt, aga praegusel juhul see ilmselt nii ei kuku välja. Päris. No vot, see on jälle keeruline küsimus, et ühtepidi ma olen täiesti nõus sellega, et kui kui sa oled minister, siis sa sead enesele oma valdkonnas ikkagi pigem pikaajalisemad eesmärgid kui, kui pooleaastased. Sa tahad nagu midagi ja teha sa selleks selleks peaks olema ametis. Selles mõiste selles mõttes võib, võib täiesti mõista, mõista savisaart, et, et võib-olla oleks Eesti riigi huvides, kui ta jätkaks ministrina ehk siis tegutseks edasi ministrina, täidaks oma eesmärke ja nii edasi. Teine külg sellel asjal on muidugi see, et miks sa siis vihjad, et ma saan linnapeaks, miks sa püüad sellega hääli? Vot siin on minu jaoks, nagu ta ütles Täpse määratluse, mis puhul ta hakkab linnapeaks, kui ta saab rohkem märgatavalt hääli ja kui Keskerakond saab rohkem kohti. Minu meelest oli nagu kaks tingimust, mis ta esitas, Keskerakond rohkem kohti ei saanud, tema ise sai mõnevõrra rohkem jah, noh, selles mõttes ta ju ikkagi jah, ta vihjas. Aga selline olukord jah, kui see peaks jääma nüüd pikalt kestma, et ei ole võimu ja ikkagi otsitakse partnereid kes ilmselt ei ole väga innustunud sellises koalitsioonis tegutsema. Kui nüüd ei juhtu näiteks seda, mis on siiski ka veidi õhus, et meil on nagu see sotside fraktsioon, kus on, saab olema neli rahvaliitlast ja kaks otsi. Et noh, sealt võivad toimuda ka uued murrangut jagunemisel. Aga see, mis sa ütlesid jah, Ainar koosseisukohta, et selles mõttes kurikuulus faktuulindit lausa meediastaar võrreldes enamiku ka tulevasest väga tulevasest koosseisust, need on seal ikka tõesti sellised tublid tööinimesed. Noh, keda me veel õpime tundma. Nähtavasti küsimus on ikkagi tegelikult Mentševikas ehk siis praeguses praegusel hetkel Reformierakonnast inimesed, kes Reformierakond on erakond, mille ideoloogia on, on suuresti analoogia. Igal erakonnal on ideoloogia. Et ma tean Kelle kelle, kelle suudlemine avalikkusega, kelle, kelle suhtlemine valijatega on suurel määral ikkagi siiamaani olnud rajatud sellele, et nad võimul kusagil võimul rohkem või vähem võimul, et minu jaoks on küsimus praegu reformierakonnas, et äärmiselt keeruline oleks neil teadlikult ja võib-olla väga pikaks ajaks näiteks pealinnas minna võimult ära. Et nad peavad siis kuidagi oma oma oma taktikat väga tugevalt muutma, olete temaga nõus? Reformierakonna sõnum on ju see, et meie tegime, meie oleme, meie võidame, meiega koos, võidab. Jah, nad on korduvalt ka tegelikult kinnitanud, et arvamusuuringud on näidanud, et perioodide kui nad on võimul, siis nende toetus tõuseb ja kui nad on opositsioonis, siis langeb, nad on selline klassikaline võimu ära. Nad ei oska jah opositsioonis olla kuigi. Peab ütlema, et nüüd see lühike aeg, kui need ei olnud Tallinnas võimul, ka nende toetus tõusis võib-olla siis see, see oli lühike, liiga lühikene aeg jah, et siis nagu see haugi mälu veel ei töötanud. Aga tegelikult muidugi reform oli kõige suurem protsentuaalne võitja Tallinnast, kui me vaatame ikkagi valimistulemusi, iseasi, et kogu see hääletusaktiivsuse ja hunti modifitseeritud stardi tõttu kõik need asjad läksid seekord päris sassi, võrreldes eelmise korraga, kui, kui kaks erakonda jäid täiesti välja ja noh, ütleme isikuid kolm kui rahvaliitu ka juurde arvestada, siis nüüd ju sellist jagunemist ei toimunud ja näiteks noh, ütleme Vene Vene grupeeringud ei pääsenud üldse löögile. Aga kõige selle järel tahaks ikkagi küsida seda, et enne valimisi oli väga õhus küsimus eetilisest kriisist. Aga kas nüüd see eetiline kriis ja ja, ja kohupiimatoode ja, ja kõik muud asjad ka kuidagi siis kajastasid valimistulemuses peale võib-olla valimisaktiivsuse langus, on teil mingit tunnet, et kuidagi kuidagi midagi mõjutas? No teatud parteide puhul tekib küll see mõte, et, et nende ütleme sellise korrupeerituse ostma ja valimistulemuse vahel on võib-olla pöördvõrdeline seos. Ja muidugi, siinkohal me teeme kohe möönduse justiitsminister Rein Langi suunas, kes on kogu aeg öelnud, et korruptsioon on üks liik kuritegevust ja mees atraktsioonist enne rääkida, kui keegi on süüdi mõistetud. Nii et me siin räägime, kurb teeritusest nii-öelda jutame. Me räägime sellest nii-öelda jutumärkides, aga minul on minul kurb sellepärast et et korruptsioonist räägitakse väga jõuliselt just nimelt valimiskampaaniate käigus. Ja ka sellest samast korruptsioonist jutumärkides ehk siis ehk siis juhtumitest, mis on täiesti seaduslikud, aga ebamoraalsed mida on üha rohkem ja rohkem ka nüüd enne valimisi välja tulnud. Miks me ei räägi sellest kogu aeg, miks me, miks meie valvsad kotkad ei jälgi korruptsiooni või seatäiesti seaduslike, kuid ebamoraalseid tegevusi pidevalt, et et kuidagi aasta-aastalt tuleb see välja valimiskampaania käigus ja mida peab siis mida peab siis inimene mõtlema, kui, kui välismaalt Transparence Internationali iga-aastasest korruptsioonitajumise indeksis on Eesti jällegi tõusnud kõrgemale kohale ehk siis kõrgemale kohale heas mõttes, ehk siis korruptsiooni on ühiskonnas justkui vähem, inimesed tajuvad, et korruptsiooni on vähem, korruptsiooniga tegeletakse, Läti on jäänud kuhugi tahaplaanile. Eesti Eesti nihkub muidugi edasi ja edasi. Et, et see, see ongi, ongi väga suur tunnetuslik küsimus, et ühtepidi on väga lihtne, kui 20 politseinikku jäävad altkäemaksuvõtmisega vahele, nad saavad süü, saab tõestatud, nad saavad karistuse. Jah, selge, korruptsioonijuhtum, aga, aga piisavalt palju on taolisi korruptsioonijuhtumid, kus räägitakse seitsmes kuni 700 miljoni kroonini ulatuvatest tehingutest. Teate, ma ütlen, et inimene ei hooma seda enam, et et 700 miljonit krooni nii hoomamatu raha, et siin tõmmata seost võimaliku ebaeetilise tehingu või korruptsioonikahtluse vahel. Ei ole enam teate seal nagu staar, Trekkamine 100 miljonit oli ka suhkrutrahv, nii et ega see ka kellelegi korda ei lähe, loo. No vot vot see on nagu, nagu teine asi, et kas kas, kas saab suhtuda peaaegu miljardi kroonisest suhkrutrahvi niimoodi, nagu, nagu Eesti riigis sellesse suhtuti, et see oli nagu õppi raha või noh, eks me õpime ju õpime valitsema, võiksime. No ma ei tea ja me räägime sellest, et kiirabi on raske käigus hoida, sellepärast et napid paarkümmend miljonit krooni ja ja, ja mängleva kergusega kirjeldame korstnasse suhkrut. No räägime suhteliselt tõestatud korruptsioonist ehk siis altkäemaksuvõtmisest liikluspolitseis, aga keda süüdistada peale konkreetsete politseinik, kes peaks siis kandma seda nii-öelda poliitilist vastutust? Ja võtta poliitilist vastutust, see on nagu hea sõna, et et milline valida siis kindlasti kindlasti. Süüdistama süüdistatakse tõestamise korral ka altkäemaksuhoidjat. Loomulikult seda kindlasti, aga poliitiline vastutus. Ei, no ma mõtlen, et milline minister, et kas nüüd see, kes praegu on või, või see, kes oli hais, kui liiklusbüroo moodustati, või see on sama nagu suhkrutrahviga? Me nägime seda, et seda poliitilist vastutust ei taha keegi kanud. Või arvad sa teisiti? Jah, et see on selles mõttes tõesti ütleme keeruline küsimus, et et minu arvates nagu kõige ostikalisemaks lauseks, mis nüüd sellest valimiskampaaniaeelsest arutelust poliitikute eetika üle noh, minu jaoks kõlama jäi, oli see, et juriidiliselt oli kõik korras. Kui poliitik ütleb sellise lause, siis see näitab seda, et tema jaoks ei eksisteeri sellist mõistet nagu moraalne vastutusega poliitiline vastutus. Muide, muide ühes asjas ma arvan, me oleme kõige kõik ühel nõul Üheski riigis, mitte kunagi ei ole võimalik seadusega reguleerida kõiki elu toimimise nüanssi, see ei ole lihtsalt võimalik, selliseid seadusi ei ole võimalik kirjutada. Aga, aga, aga on ühiskondi, kus rohkem või vähem on siiski kokku lepitud teatud mängureeglites. Ja, ja ühtepidi ei ole Eesti ju mingi erand, ega me ei ole, ega me ei paista maailmas silma nüüd eriliselt kurb veerunud riigina või eriliselt laostunud maa eriliselt laostunud riigina Sitsiilia, nii on veel pikk maa, aga, aga seda ma väidan küll, et, et siin on teatud kokkulepped, ei toimi või me ei mõista neid nagu üheselt või üks osa nagu mõistab ja teine osa ei mõista. Eks ole see ka seesama rahva ja võimu võõrandumise teema, mida, millest on räägitud nüüdseks juba kolm aastat vägagi. No minul on üsna selge kontseptsioon, miks ei toimi, see on juba piiblist laenatud, me mäletame seda lugu naisest, kes nagu ei käitunud hästi ja siis ütles kes seal parajasti oli, ma väga vabandan, et mul ei tule meelde, milline milline õpetas laps seda ütles, aga võta kivi, see, kes ise on puhas, eks ju. Et meil on täpselt seesama probleem, et meil on järjekindlalt. Kui me räägime eetikast, siis kõige ägedamad süüdistajad on sageli need, kelle enda eetika ei ole sugugi palju puhtam. Ja, ja selle tõttu see võõrandumine toimubki, meil ei olegi nagu enam eriti palju selliseid poliitikuid ega muid institutsioone, kelle puhul me võiksime kätt südamele pannes öelda, et nende puhul seda karta ei ole, noh näiteks pangad olid meil pikka aega küll sellise mainega, et umbes noh, pank vähemasti ei peta, eks ju. Aga nüüd vaadates seda, mis on toimunud viimastel kuudel noh, või vaadates ka näiteks Eesti panga maine langust, me näeme, et meil ei olegi varsti enam sellist institutsiooni, kes võiks süümepiinadeta kedagi ise süüdist. Just see puudutab tegelikult otsapidi kõiki institutsioone, peaaegu kõiki institutsioon, ajakirjandus sealhulgas, et püha müristus, kui kui üks üks tuntud ajakirjanik, kes on korduvalt viidud kainestusmajja, sest on avalikus kohas purjuspäi vedelenud teeb reportaaže sellest, kui halb inimene on politseijuht või kui, kui korrumpeerunud politsei siis mina ütlen küll, et ma ei usalda enam ajakirjandust. Selle üksiku näite põhjal ma võin teha üldistusi ja eks tegelikult tehakse üldistusi poliidikas panganduses. No pangad on eri eri eri erijuhtum, et inimesed istika ikka tegelikult üldiselt kogu maailmas nagu, nagu ei salli eriti. Pankurid hoiavad oma raha pangas loomulikult, sest sest see on pangale kasulike inimesele kõige turvalisem. Et see puudutab kõiki tahke, jah, mitte ainult poliitikat, kuhu kuu ajakirjandus tavaliselt arva, armastab nagu sukelduda, et just nimelt poliitikas on see eetikakriis kõige suurem. Ei ole, ei ole päris nii, see ikka mujal ka. No, ja kui vaadata viimast Turu-uuringute küsitlus, siis tõesti ka näiteks ajakirjanduse maine on jälle natukene karvavõrd langenud ilmselt osalt ka selle valimiskampaania kajastamisega, kuigi alati öeldakse, et ajakirjandus, ainult kanal, ta nagu tegelikult ju ei võta seisukohta. No välja arvatud siin mõned ajalehed, kes võtsid lausa otse seisukohti ühe või teise erakonna toetuseks. Aga. Meenub, et et üx politoloog ütles hiljuti Eesti ajakirjanduse iseloomustuseks väga-väga õigesti. Politoloog Anu Toots ütles, et Eesti ajakirjandus täidab oma neljanda võimu ehk siis demokraatia valvekoera rolli väga hästi. Aga ta ei täida absoluutselt demokraatia advokaadi rolli. Ehk siis demokraatia toimimine, toimimisel, nõuandja rolli ja sellega selles mõttes ma olen nõus. Jah, ma olen ka tegelikult sellega nõus ja ma olen kuulnud ka seda sarnast väidet varem, et et Eesti ajakirjandus on küll väga edukas, kui asi puudutab ütleme, mingitest üksikutest võimu kuritarvituste rääkimis ka korruptsioonijuhtumitest rääkimist, aga sellise deme diskussiooni või arutelu läbiviija rollis, seal on ta veel seni ütleme, tagasihoidlik, kui ta ei, ei suuda seda. Nojah, ega ei saa selles muidugi üksinda ajakirjandust süüdistada, vaid ka meie lugejaid ja lugejate haritust mõni seda rohkem väärtuslikum meie näiteks meie tänane saade, eks ole. Nojah, ei hakka nüüd endale küll mitte, võiks ju nagu plusspunkte, eks me kõik teeme vigu. Aga tahaks, aga nüüd natuke rääkida veel valimiste järgsest olu korrast, nüüd on ajakirjanduses läinud liikvele selline väide või müüt, tegelikult see, miks Keskerakond tõrjub mõningates linnades Reformierakonda võimu juurest, on on Keskerakonna valmistumine järgmise aasta presidendivalimisteks. Siin on isegi Meelis Atonen avaldanud vist Päevalehes, kui ma ei eksiarvamust selles suhtes, et ta ei, ta ei kinnita seda, aga ta ei lükka ümber, et see on üks argument või üks, üks põhjus, miks nii toimitakse. Tegelikult on see ju päris huvitav protsess, mis praegu toimub koalitsioonide moodustamisega Eesti eri paigus. Ma just otsin välja meie eelmise aasta lõpuennustused, mis me siin tegime selle aasta poliitika kohta. Ta peab ütlema, et üsna palju oleme mööda pannud sedakorda, sest tõesti poliitiline elu on muutunud väga järsult ja üks küsimus oli see, et kas kusagil Keskerakond moodustab ka võimuliidu Res Publicaga ja ja peab ütlema, et kuigi ülli arvamus oli, et jah, küllap ta kusagil moodustab, aga siiski oli ka täiesti viis viis inimest, kes arvas, et ei moodusta, mis näitab seda, et ikkagi mingi väga suur pööre on, on toimunud jälle poliitikas, et kunagi selgelt keskerakonnale vastanduv Res Publica on muutunud märksa pehmemaks. Koostöö mõttes ja nagu me näeme, mitmel pool käiakse teda välja või mängitakse välja teda lausa Reformierakonna vastu. Muidugi on, muidugi on siin seoseid ja ja noh Nii ajakirjanduse ühelt poolt kui ka poliitikud ise teiselt poolt elavad nüüd kuni 2007. aasta märtsikuuni lakkamatult, et. Selles olukorras, kus neil kuklas on teadmine, et ees on presidendivalimised ja siis kohe tulevad parlamendivalimised ehk siis ehk siis iga kokkulepet, iga tehingut, iga koalitsiooni igas Eestimaa paigas vaadeldakse mingil hetkel ka või selle prisma, et mida see tähendab kohalikele valimistele, mida see võib tähendada presidendivalimistele. Kuidas võid presidendivalimisi ära kasutada selleks et võita parlamendivalimisi. See on see olukord kuni 2000 seitsmendad seda märtsini. Elame me tegelikult valimiskampaania tingimustes ja, ja selles mõttes, et, et valimised on läbi, ei, saame öelda, valimised on ees, me peame, me peame kogu aeg iga poliitikut Erakonnad tegemisi jälgima teadmisega, et valimised ei ole läbivalimised, on ees katkematut katkematut valimised. Ja loomulikult jätab nii presidendivalimised oma pitseri kui ka parlamendivalimistel pitseri igale tegevusele, aga, aga presidendivalimised on selline naljakas asi. Eelmisi presidendivalimisi vaadates tegelikult oli. Oli see suuresti poliitiline show ja erakondade populaarsuse kogumise koht, et. Tõsiseid kandidaate tõsiseltvõetavaid kandidaate oli, oli loomulikult, aga, aga iga erakond iga hinna eest ju kasutas presidendivalimisi ära ära mitte selleks, et saada enda erakonnast kogu rahva juhti kogu rahva president tee vaid, vaid pigem just nimelt erakonna populaarsuse kasvatamiseks ja see käib praegu. See käib juba praegu. Mida sa arvad nukraks? Ma jään natuke nukraks selle peale, jah. Aga kas on mingit vandenõud õhus, vandenõu ohus? No ma ei tea, kas ta saab just nüüd vandenõuks nimetada, et pigem on see lihtsalt selline Poliitikas täiesti tavapärane valmistumine järgmisteks järgmisteks presidendivalimisi. Et jagatakse nagu neid tulevasi valijameestekohti juba vaimusilma ees vaimusine. Täiesti täiesti loomulik, aga et selles mõttes ma olen küll Raineriga väga nõus, et et kui nüüd vaadata neid viimaseid presidendivalimisi, siis tõesti kui nüüd vaadata, et mis kanaleid näiteks seal seal erakonnad kasutasid, tegid isegi telereklaami, kuigi tegelikult otsas. Otsustasid ju valijamehed, et need presidendivalimised on tõesti üks suur sõu, mida erakonnad kasutavad teatud poliitikute tutvustamiseks rahvale nende populaarsuse tõstmiseks. Ma olen seda näidenemiseks. Ma olen seda näidet varem ka toonud, aga, aga eelmise presidendivalimiste ajal oli konkreetne juhus, kus, kus just nimelt sa viitasid telereklaamidele ja, ja, ja trükiväljaannetes ilmunud reklaamidele. Ja, ja, ja, ja presidendivalimiste päeval ühes Eestimaakohas tuli üks kohalik kilo, mis mulle vastu ja küsis, et ega ma ei tea, kas presidendi saab valida vallamajas või koolimajas. Ja ta jäänud mind uskunud, ma ütlesin, et ei, ei saa minuga presidenti valida. Ehk siis just nimelt need reklaamid tekitavad, annavad nagu vale märguandeid ja see oli konkreetne juhus, konkreetne näide, mis tegelikult näitas, kui kui segadus, saetakse valija läbi Nende signaalide, et me lubame presidendi otsevalimisi ja, ja seda toetavad mingisugused telereklaamid, mis tegelikult noh, valijale mitte midagi ei tähenda presidendivalimiste kontekstis. Ja kui me meenutame neid viimaseid presidendivalimisi, siis seal torkas silma ka see, et tegelikult need presidendikandidaadid andsid tookord ju lubadusi mida tegelikult nad presidendi rollis ei saa absoluutselt täita. Ja kui me nüüd siin saate alguses rääkisime seda, et nende kohalike valimiste puhul ei saanud aru, et mis valimistega oli tegu, siis paraku see, see käib ka teatud presidendikampaaniasse. Kahte seda on karta küll jah, et see taas läheb, sest ka siis järgmine suvi varasügis saab olema meil kirju teleekraanil välireklaami osas ma ei tea, kas presidendivalimiste eel vist ka ei tohi välireklaami teha, mina ei tea, ma küll ei ennustajaid, presidendi ei tule turule uues kuues ja mõningate see ei olnud reklaam, see oli pigem pigem viide piimatoodetele ja muudele huvitavate piltidega varustanud. Aga tõesti jah, see küsimus presidendivalimistest, mis nüüd koos kohalike valimiste tulemustega käima läksid, siis on tõesti natuke kurb mõelda ja samal ajal on see jällegi mingisugune tõukemootor riigikogu valimisteks 2007. aasta kevadel, nii et valimistest me ei pääse tükil ajal, mille üle peaksin muidugi ajalehed. Aga mõelge, kui ennist tunne on. Seitsmenda aasta märtsis, kui kõik see on läbi ja päris pikaks ajaks Jah, siis on küll ja mitu aastat vahet taas köiest ei tule, erakorraline, kui Eesti ei tule erakorralisi valimisi, kui me ei hakka Euroopa Liidust välja astuma ja ei korralda referendumit. Nii et ühesõnaga, vaatame, jälgime, mis toimuma hakkab, üllatavaid asju on olnud, on Pärnu, on Haapsalu pöörded, on tegelikult ka see, et ilmselt Tartusse sünnib nüüd siis Keskerakonna ja Reformierakonna kaksikvõim ja suuremad võitjad, kes seal olid nagu Isamaaliit ja sotsid jäävad ju täitsa kõrval. Mis on natuke kurb, arvestades Tartu kui vaimu linna staatust. Kaks sõna tahaks rääkida veel sellest, et mida sel nädalal valitsus toetas ehk ettepanekut järjekordse mälestuspäeva kehtestamiseks ja mina hakkasin kohe selle peale mõtlema, et et siis tänavune raadio ja televisiooni jalgpallimatši enam ei saa siis, kui korraldada sellel päeval, sellepärast et see läheb vastuollu mälestuspäeva. Niisuguse üldise õhkkonnaga ja mitu mälestuspäev on meil, siis nüüd lõpuks juba saab olema. Kalendris ma mul ei ole, tähendab, ma austan kõigi kõigi inimeste mälestust ja kahtlemata Eesti ajalugu on olnud raske ja keeruline ja ajalugu tuleb tunda ja ja seda tundma õppida, aga, aga ma ei ole nüüd väga veendunud näiteks meediainimesena selles, et kui meil on aastas hästi palju selliseid päevi, millal tuleks nagu kuidagi eriliselt käituda et see lõppkokkuvõttes selle asja kui enda mõistmisele paremini kaasa. Jah, et kui seda valitsuse otseselt vaadata, siis nagu väga paljudel asjadel maailmas saab vaadata mitme nurga alt, et ühest küljest ma leian, et kui me vaatame seda asja nagu välispoliitilises kontekstis, siis on see tegelikult põhjendatud, et teeme ikka niivõrd puust ja punaseks ette selle, et ikkagi 22. septembril 1944 puna armee mitte ei vabastanud Tallinnat või tegelikult ikkagi okupeeris tol ajal ütleme vormiliselt iseseisva Eesti vabariigi seisab nüüd seeläbi küll väga selgeks tehtud, et vastupidiselt sellele, mida aeg-ajalt on, on Venemaa poolt püütud väita. Aga kui me seda asja vaatame teistpidi, ütleme sotsiaalpsühholoog loogiliselt nii-öelda siis tõesti mulle tundub, et et eestlased on teinud oma oma kannatustest ja sellest raskest ajaloost lausa no seda on hakatud, ütleme täiesti fetišeerima. Et me oleme ohvrid, meil on olnud raske ajalugu 700 aastat orjaorjaorja aega ja seejärel veel üks okupatsioon teise järel. Et kui me nüüd vaatame nagu kuulge, mida tähendab olla ohver, et ohver on see, kes ise ei otsusta, tema teiste otsuste objekt, tema ei vastuta? Tema on, on, on, on süütu. Ja Ma arvan, et niikaua, kuni me kuni me ütleme nagu rahvana ei vabane niisugusest enesehaletsusest oma ajaloo pärast, et nii kaua kuule, aga tegelikult päris vabad Jah, sest tuletame meelde, meil on ainult üks võidupüha ja seegi võit ei olnud just väga suurejooneline, mida me tähistame, mis kalendrisse sattusid? Jah, aga eks me oma ajaloost leiaks neid, neid võite ju rohkemgi, mida suurejooneliselt tähistada ju näiteks Pihkva vallutamine ja jumal, läheme ajaloos veel kaugemale, eks eestlastel ei, miks me ei tähista sisepoliitiliselt suure glamuuriga välispoliitiliselt, võib-olla, võib-olla vähem glamuurselt näiteks Sigtuna linna väidetavat mahapõletamist. Ja kutsuks siis nagu rootsi sõpruseia kutsuks Roosi. Rootsi suursaadik kutsuks Sigtuna linna aastapäeva vastuvõtule näiteks. Et ma olen Külli Külli-Riin kogu nõus selles mõttes, et kui mingi valik tuleb nagu teha, tõepoolest ei, mulle väga meeldib see. Isadepäeval ja emadepäevadel lipupäeval. Jube armas on kõndida mööda mööda tänavaid, kui, kui kui Eesti lipud lehvivad. Aga kui palju neid tähtpäevi peab olema ja kus, kus läheb see piir, et nende tähtpäevade tähtsust hakkab, hakkab seesama otsust devalveerima. Et mida rohkem meil on täht, päevi, seda vähem me paneme neid tähele, seda vähem me mõtleme nendele, et mõtleme sellele, et oh miks lipud õige pea õigupoolest täna lehvivad. Ja nüüd enam ei pea muidugi. Ja noh, see oli kujund, see oli, see oli näide, et ma, ma oleks ülimalt ettevaatlik uute tähtpäevade juurde tekitamisega lisaks olemasolevatele tähtpäev on selline asi, kus tegelikult inimene peaks kasvõi korraks mõtlema, et mis siis tegelikult mida me tegelikult tähistame. Millele me mõtleme, meie siin peame, mõtleb avalik-õiguslikes kanalites ja muidugi ei pääse neist üle ega ümber, muidu jälle süüdistatakse Eesti televisiooni siin jälle seda päeva ei tähistanud siis või täis jahedam õhk ja need süüdistusi tuleb niikuinii, aga ma ei ole. Kindel, et 22. september peaks olema lisaks olemasolevate tähtpäevadele üks, üks tähtpäev juures või siis mõeldes niimoodi, et kas, kas samaväärseid tähtpäevi, mida me ei tähistan, veelgi. Praegu on küll, et kui me vaatame seda kalendrit ja siis on ütleme, juunikuus on, kõigepealt on yks leinapäev, siis augustis tähistame kõik kurvalt MRP aastapäeva, siis tuleb september, siis tähistame Otto Tiefi valitsuse. Rääkimata sellest, et meil on veel mõningaid selliseid tähtpäevi, mis nagu sellest taasiseseisvumise ajast on kandunud meile riigipühana, 20. august, eks, ja siis on veel novembris. Ega te ei ole unustanud, minu 16. november on kuidas selle nimi nüüd oli taassünni või ei olnud taassünni. Ühesõnaga, see oli see päev, kui üle 988. aastal ja otsustada. Ja Eesti seadused üle leinapäevi, eks ju, on jokk kas tegelikult on ju ka veel märtsis. Ja selle tõttu imestatakse alati, et miks meil vabariigi aastapäeval on kuidagi niisugune eriti pidulik meeleolu või rahvas ei pidutseks. Kui meil on niivõrd palju selliseid negatiivse minevikusündmustega seotud mälestus, nukrus, kurbus, leina ja muid päevi, siis tõepoolest tekib ühel hetkel küsimus, et mis rahvasse on, keda kõik ainult peksavad. Võiks ju ka vahel pea tõsta ja ja öelda, et me oleme siiski ka midagi. Tähendab ei kavatse olevama, olgem oma valus, suured. Ja ma ei tea, minul on igatahes ma seletan, muide Ma enda jaoks seda, ma olen ka seda siin mõningatelgi välismaalastele seletanud, et millest on tingitud see pöördumine minevikku, mis on pärast Euroopa Liiduga ühinemist täiesti täheldatav, see on suurel määral lusti identiteedi küsimus. Et me oleme nüüd nagu kuulume Euroopas ja me oleme nagu saavutanud mingi positsiooni, kuid meil ei ole nagu mingisuguseid väga selgeid, tulevikku suunatud väljakutseid. Meil ei ole nagu mingeid eesmärk. Eks see noh, eurole üleminek noh või midagi taolist on ainukene, millest võiks nagu rääkida. Ütles, et kunagi teeme kultuuripealinna ja ma ei tea, oleme Euroopa Liidu eesistujamaa 15 aasta pärast. Ühesõnaga meil ei ole nagu selliseid reaalseid sihte, ühiskonna või ühiseid eesmärke ja siis hakatakse üha rohkem otsima nagu tegevust minevikust või minevikku. Lahtiseletamise kaudu tahetakse leida midagi sellist, millele toetuda, millele oma rahvuslikku identiteeti ehitada. Ja seda eriti ka tõesti Euroopa liidus, kuna ikkagi see meie ajaloo ajaloo käsitlus erineb seosest siin, nagu torkab silma see konflikt või see erinevus Jah, ja selles suunas muidugi tuleks tööd teha, see on täiesti vaieldamatu, et ikkagi ka muud meie partnerid meie ühises peres saaksid aru, eks ju, mis me oleme ja kuidas me oleme selliseks saanud, et neid ikkagi endiselt ei aeta, aetaks segamini, ma ei tea, Valgevene või Moldova, aga aga noh, ma, ma ütlen, aga teisest küljest ei tohiks muutuda nagu selliseks rahvuslikku masohhism ei ülistuseks, mida ka korduvalt nagu on tunda, et noh, umbes meid on ainult pekstud ja me kogu aeg ainult räägime sellest, kuidas me oleme kannatanud. Ja aga see kõik nõuab aega ja, ja teistpidi andkem siis andkem siis nagu aega selleks, et ka seda ajalookäsitlust. Seda ta seda nii-öelda meie jaoks õiget ajalookäsitlust teistele teistele tutvustada, veenvaks teha. Et kuidas te kindlasti mäletate, kui pikki aastaid võttis aega, enne kui rahvusvaheline ajakirjandus Lõpetas nimetamast Eestit, Lätit ja Leedut, foormer, Soviet Union respaviks? Me mina isiklikult olin täiesti raevunud, kui veel 98. või 99. aastal olime ammu iseseisev riik, sa loed kusagilt endine nõukogude vabariik, Eesti. Et, aga, aga nüüd on see kuidagi nagu nagu pärast Euroopa liitu saada. See on see terminoloogia nagu, nagu rahvuslusest ajakirjandust nagu kadu kadunud, peaaegu kadunud. Et ma arvan, et eks selle, selle õige ajalookäsitlusega läheb samamoodi, et me peame tampima. Me peame tutvustama ja natuke aega andma. Aga me ei pea nii valudes ise krampides, ei, ei, ei pealinnugripi siseväänama Seniaal linnugripp. Rainer juhtis meid ilusti järgmisele teemale, milleks meil on natukene aega, linnugripp täiesti, ja miks ma räägin minevikust ja tulevikust, sest et tänapäeva maailmas on piisavalt palju probleeme ja asju, mida tuleks nagu rahvuslikult või riigina otsustada ja näiteks seesama linnugripi võimalik pealetung ka siin peaksime me esinema riigina, mitte kondadena, eksju, ma arvan, et ükski erakond ei ole linnugrippi eest paremini kaitstud. Me peaksime siin käituma ikkagi ühtse riigina ja ausalt öeldes selle nii-öelda linnugripikandjate lähenemine, tänahommikune viimane uudiseks Inglismaalgi on karantiinis üks papagoi surnud linnugripi sellesse ohtlikku tüvesse siis näitab, et probleem on siin olemas juba. No kui, kui nüüd see linnugripp sellises vormis, nagu ta praegu maailmas on, jõuaks Eestisse, et Ma loodan küll südames ja seda ei juhtu, et see nagu esialgu tähendaks ikkagi ikkagi probleemi eeskätt eeskätt meie linnu linnukasvatajatele, kuna praegu ta veel ikkagi inimeselt inimesele ei levi, et see viirus ei ole sedamoodi muteerunud, et ainsad inimesed, kes seni on maailmas haigestunuid, on olnud need, kes on olnud otsekontaktis haigete lindudega. Küll aga läheb asi märksa tõsisemad, aga mis siis, kui see viirus peaks moteeruma ja paraku need gripiviirused on väga kiiresti muutuvad. Nii et kui ta hakkab levima inimeselt inimesele, siis on. Tiit Kändler Päevalehes väga kenasti tõi välja selle, kuidas see protsess võib edasi minna halvema stsenaariumi järgi. Aga selleks olukorraks, kui kui linnugripi muteerunud tüvi hakkab levima inimeselt inimesele, nii nagu levivad meil sügiseti ja kevaditi gripil. Selleks ei ole ükski maailma riik praegu valmis ja selles selles sellepärast räägitaksegi sellest linnugripist paljud. Ühtepidi on loomulikult tegemist linnugripi puhul tugeva majandusliku tagasilöögi. Vaatasin just eile jälgisin Venemaa telekanaleid, kus täiesti tipptasemel juba poliitilisel tipptasemel öeldakse inimestele, et kullakesed, sööge ikka kanasuppi edasi. Et ega ei, ei ole hullu, et et kana ja kalkunit võib süüa ja hane võib süüa, et vaatamata sellele, et linnu linnugripp on, on mitmes Venemaapiirkonnas sest Venemaal on kohutav majanduslik tagasi tagasilöök, sest inimesed ei osta enam linnuliha. Ühtepidi majanduslik tagasilöök, aga teistpidi teadma, et et juhul, kui see mutatsioon tekib ja juhul kui see siis tõepoolest juba peaaegu et katku ulatusi võttev gripivorm levima hakkab, selleks ei ole mitte mitte ükski riik praegu valmis ja sellepärast see linnugripp nii palju segadust tekitav ja sellepärast sellest praegu mitte nii ohtlikust linnugripist räägitaksegi. Aga tegelikult ei ole valmis, ei meie, ei britid, ei venelased, ei Kagu-Aasia riigid, mitte keegi. Aga mulle tundub siiski, et meie oleme natukene vähem valmis kui, kui näiteks siin lähedal Soome ja Rootsi, et linnugripi vastu pole tõesti olemas sellist ühte universaalset ravimit, et et mis me siis tõesti 100 protsenti aitaks, et on, on küll olemas teatud sellised tugevamad, tugevamad üldise gripiravimid, mis selle vastu abi annavad. Aga ütleme, Soome ja Rootsi on ostnud juba praeguseks seda üldgripiravimit nimega Tamifruu kümnendikule elanikkonnast. Meil on tellitud 3000 doosi sedasama ravimit, et millest siis piisab ainult veerandile protsendile elanikkonnast. Riigikogu liikmetele jätkub. See see oli niisugune inetu märkus muidugi, aga, aga tõepoolest, mina olen ka seda tähele pannud, et jah, südames luu kusagil ei ole ju väidetud, et ta on noh, selline täiesti sajaprotsendiline ravim, samal ajal kui näiteks noh, Taiwan on ju teatanud, eks, et ta ei kavatsegi seda Tami flu nime all, see on maailma suurfirma Ross, kes seda toodab, hakata sisse ostma, amet arendab selle ise välja ja mitmest riigist on tulnud näiteks Ungaris teateid, et oma jõududega püütakse vaktsiini leida. On, eks ju, et gripp kui viirushaiguse viirushaiguste üldiselt on ju sellised mida ei saa kunagi 100 protsenti ravida, sest lõppude lõpuks on küsimus oma inimesse immuunsussüsteemi võimest seda võitu saada. Ja ei saa ja ei saa vaktsiini sajaprotsendiliselt kindlat vaktsiini toota, sest me meie kellelegi jaoks ei ole saladus, et sa võid küll lasta ennast gripi vastu vaktsineerida, kuid, kuid varakevadel tabab sind ikkagi uus gripi tüvi, mis mille vastu see vaktsiin sajaprotsendilist ei aita, nii et tegelikult ükski vaktsiin ei aita sajaprotsendiliselt ja ja kui ja kui ja kui haigused lihtsalt muteeruvad, kui, kui puugid võivad kanda haigusvormi, mille peiteaeg on 25 aastat siis siis mis vaktsiini seal leidub? Jah, aga siiski tervishoiusüsteemis on olemas mingisugused üldised põhimõtted, kuidas vähendada neid kahjusid, mida selline pandeemia võiks. See on küll. Ja ja sellel nädalal omal ajal ma vestlesin ühe sotsiaalministeeriumi esindajaga just nimelt sellesama Tamic luuvarude teemal ja siis tema ütles sellise lause muuhulgas, et kui tõesti midagi peaks juhtuma küll kuskil Euroopas on seda rohtu, et küll me siis saame külmeid, siis aidatakse. Ja kui, kui linnugripp peaks tabama, tabama korraga linnugripi muteerunud vorm saab saate lõpus masinates morbiidse avaldusega. Kui linnugripi muteerunud vorm inimeselt inimesele peaks ootamatult tabama varakevadel Venemaad, Saksamaad, Suurbritanniat ja samal ajal ka Kagu-Aasiat, kus, et kus liigub väga palju inimesi maailma läänepoolkerale siis ei ole meil kuskilt Euroopast abi küll oodata, sest siis on Euraasia oma omadega nii hädas ja nii puntras, et mingit abi kusagilt Euroopast tugevatoimelise vaktsiini näol meil oodata ei ole. Selleks me peame olema varem valmis. Ja mis puudutab sedasama tamis, lood, mis on siis nüüd tõepoolest osutunud seda tootvale firmale väga-väga tulusaks müügiartikliks, siis tegelikult selle ravimiga on ka nii, et et seda saab toota väga piiratud hulgas, kuna, nagu ma lugesin muuhulgas ühe üheks komponendiks on üks taim, mida kasvab ainult väga piiratud alal kuskil Aasias. Nojah, siis võib oodata, et varsti algavad pingelised sündmused selles Aasia piirkonnas näiteks mõni lennukiemalaev või, või midagi taolist, sest paraku tihtilugu need protsessid on omavahel seotud. Aga, aga pigem ma tahtsin veel lõpetuseks rääkida sellest, et mis on hakanud üldse silma siiski viimast selle aegadel meediast, et me väga palju räägime sellest vastasseisust inimene ja loodusmärksa rohkem meeste omavahelistest vastasseisudest. Orkaanid Vilma praegu, eks ju, jõudnud Yucatani poolsaarele rääkimata Katrina siis maavärin, Pakistamiseks, linnugripp ja kõik sellised konfliktid, eks ju, inimene, kontroloodus tegelikult peaks inimesi hakkama parema, märksa rohkem just mõtlema selle peale, et milline on ikkagi see inimese koht looduse ökosüsteemis kipub mees need asjad ära, unustame, me ikka oleme siiani harjunud või võtnud selle mütsi uurimlikku põhimõtte omaks, et inimene on looduse peremees, ei looduselt armu, palume lõike julgelt, võtame noorte emissiooninäoliste marss, et, et see, see, need asjad sunnivad meid üha rohkem ikka selle peale mõtlema, et võib-olla inimkond peaks unustama niisugused väiklased, poliitilised, religioossed ja muud vastuolud ja ikkagi mõtlema selle peale, kuidas jääda elama või püsima. Sellise kogukonnana mõtleva kogukonnana. See on, see on suurepärane näide, ma loodan, et al-Quaeda kuulis sind. Paneb relva, paneb relvad maha? No ei, jah, ma ei tea, aga niisugune väga Militaristlik suhtumine mulle ka ei meeldi, et noh, me oleme valmis tõesti lennukiemalaevade kopterit või rakettidega lahendama probleeme, mis ei ole tegelikult sugugi alati üldse sel kombel lahendatavad. Et, et see on, see on nüüd omaette küsimus. Aga ka seda meiega siin muidugi laua taga ära ei lahenda, me lihtsalt võib-olla paneme inimestele mõtte pähe, et nad mõtleksid edasi selle peale mõtleksid ka nendes keskkonnaga suhtlemise küsimustes oma panusele või oma tegevusele, kuidas seda natukene kaasa aidata. Aga mis puutub sellesse linnugripi leviku, see, kui see peaks tulema, kui peaks inimeste seas levima, siis loomulikult me ei oska praegu üldse aimata. Asi ei ole ju mitte ainult haigestumisest ja, ja võimalikes ohvrites, vaid kogu Paalse infrastruktuuri häirumises. Igasugune reisimine, igasugune kaubale, saadetised kõik see ju pärast seda on hoopis teine. Me teame, mis oli 20. sajandi alguses suure gripilaine puhul, kui maailm oli ikka märksa nii-öelda vähem ühenduses omavahel, mis, mis ta tänasel päeval kaasa võib tuua. See on nagu ulmefilmis. Ma olin Bangkoki lennujaamas SARSi kõrgajal ja see oli nagu see oli nagu sattumine halba Hollywoodi ulmefilmi, kus sõna otseses mõttes kümned tuhanded maskides näokatetega inimesed liikusid vasakult ja paremalt mööda, et et see oli, see oli, see oli täiesti erakordne asi ja kui linnugripp peaks tõepoolest saavutama hoomamatult mõõtmed, siis siis see, kuidas see mõjutab maailma majandust, seda ma ei oska ette arvata, aga ta mõjutab väga tugevasti. Sellega me ei taha muidugi kellelegi öelda, et korterilaenu või elava peaks võtma. Diivani sees on nafta ikka olemas. Aga noh, selliste asjade peale peabki ütlema ja valmis olema. Igatahes mõtelda tasub igal inimesel alati ma arvan, te olete sellega nõus, mõlemad mõtelda on mõnus, mõtelda on mõnus. Ega midagi, ei hakka enam viimase minutiga uusi tolmusambaid üles keerutama. Me täname teid kuulamast. Külli-Riin Tigasson Ainar Ruussaar ja saatejuht Mart Ummelas. Järgmisel laupäeval on siin stuudios Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre ja Sulev Valner. Kuulmiseni.