154 William Shakespeare'i soneti. Number. 68. Nii näitab tema pale läinud aegu mil ilu õitses, närtsis nagu lill. Ja valske värve näha, nagu praegu näol elaval ei võinud kusagil. Meil kuldsed lokid jäeti surnu pähe ja läksid hauda ega saanud neist veel parukat, sest tavaks polnud nähe. Et ilu surnud villak ehib teist noid vanu pühi päevi näeme temas. Võlts kaunistusteta ja enda truus. Mil võõra haljusegacenitlemas ei olnud vanalt rõivast rööril uus. Nii looduspette taidele teeb häbi, et endist ilu näitab tema läbi. William Shakespeare'i soneti number 68 luges Aarne Soro.