Plaani põgenik. Plaadi põgenik. Tere päevast, head raadiokuulajad, plaadi põgenik algas pihta. Tänane baasi põgenik Jaanika Sillamaa tere. Meil on selles saates olnud naisi üldiselt vähe ja ju eellane oli Reet Linna ja see oli kuskil eelmise aasta kevadel, nii et. Jumala tänatud, et saaksid saatesse tulla, muidu naisõiguslased hakkavad kritiseerima meediat. Naisterahvad saavad vähe sõna raadios. Jaanika ja muusika, see on ju lähedast kõiku, kui päris hästi ei edene küll, et sa oled ütleme, juba päikesest, lapsest saadik muusika sees olnud ja, ja see on sinu, sinu nii-öelda teine, sina tänapäevani. See on ilmselt öelda isegi nagu kasvukeskkond, et kui ma praegu elan, isa niuksed mitmel liinil, et ma teen teatrit ja et mul mingi hobid tekkinud, siis lapsena ma kasvasin sellises näoga, mu vanemad on mõlemad muusikud ja ma sündisin Ajal, kui mu ema isa mõlemad õppisid konservatooriumis siis isa sotsionärvatest klaverit ja ema kaabu, vahest isa Ligilaveril lasi ema ja siis ma käisin lõputult klassikalise muusika plaadid ja aga et selles mõttes, et, et ma arvan, et kuni vist mingisugune 10 12 eluaastani ma peale klassikalise muusika vist ei teadnudki ühtegi laulu. Mingid poplugusid poleks uskunud, me ei majasi mänginud. Aga kas siis sellepärast oledki sa praegu nagu popmuusika peale, et see on nagu väike protest sellele, et selle paska. Sind kõige totram logo või siis üldse saab olla juhus selles mõttes, et et mu ema nagu teist korda abile Therese suleti Niukest tõsiste heviroki, nii et selles mõttes, et järgmine liin oli sihuke noh, on Heilen ja, ja trump oli see lugu. Õhtuni mängisin, mäletan ja siis mis meil seal mingisugused noh, tolleaegsed niuksed noh, praegu kuidagi senti mentaalsed asjad nagu näiteks kuinjaskorkenseni aga, aga neid mängitud ja siis teine äärmus oligi klassika ja siis ma popmuusika peale sattusin otsa, koolis oli tegelikult see, et mul olid Westholmi gümnaasiumis suhteliselt, mul on igal käitumishinne, siis. Ütleme, et elasin elanikest ekstsentrilise ekstravagantset elu sõbranna Evelin Samueli trikke ja siis meid visati sealt niimoodi, ühesõnaga paluti lahkuda viisakalt, sellest koolist arvates. Tegelikult visati välja ja siis mina mõtlesin ikka täiend üks aasta keskkooli käimata ja mõtlesin, mis ma teen nuhatada sain kuulda, et otsa koolis kergesti keskkooli läbi. Ja läks, kas sa koolis popmuusikat, kusjuures mul käis peast läbi, proovis klassikat ka, aga, aga kas popmuusika tundub niuke kindla peale minek, ma ei tea, miks ma olin nii kindel, et ma sisse sain, ma sain ka muidugi 40-st punktist 39. Aga, aga see oli nagu selles mõttes, et, et siin ma olin tohutult enesekindel selles asjas, aga noh, kui ma hiljem kuulsin, kuidas ligi ootavad ja muud laulma hakkasid, kui ma oleks seda enne teadnud, ma poleks elu sees minna sinna. Et see oli tegelikult juhus täiesti ihus saatsin popmuusika juurde ja protest see ei old, protest ei olnud üldse klassikas muusika taustal on siiani väga. Ja ütleme, et mul on see karmine ana vist, ma loodan ikka, et on kaasas. Aga ja muidu veel, et meil nagu pere niuke, helilooja tere, helilooja Mozart ema poolt ja isa lemmik on Bach ja need lemmikud on meil peres läinud normidesse vendidesse. Täienisti muusikaga seotud klassikast kuni. Seotud selles mõttes, et nii naljakas kui see ka ei ole, et põhiliselt ikka kui on kodus võimalus pärast pingelist tööpäeva, siis tavaliselt ma eelistan vaikust. Ma jälitan täielikku vaikust, isegi lamise taustaks. Mulle meeldib rohkem nagu sihuke vaikne keska mul telekat kodus. Ma ei taha ja raadiot kuulama suhteliselt. Ja, ja siis vahest ütleme niimoodi, muusika käib mul niukse aktiivse tegemise alla koristamisest kuni Vaida, milleni välja sest et muusika muusikute viga ongi see, et et ega muusikat sa ei pane taustaks kohe kuulama. Ja siis nagu see mõte tegema sel hetkel minul on häiritud, lugeda ma küll ei saanud. Et nii nagu on muusikat muidugi autosõidu ajal seda sellepärast, et siis on nagu nagu Lähme saund autos juba otsas on stereo väga hea, sest nood, aga me oleme juba siin rääkinud, tutvunud ja ja äkki kuulaks esimese muusikapala ära sellepärast et New plaadi põgenik ja need peaksid olema nii-öelda sellised eelistused. Noh, jah, me oleme pannud nagum sellise jutu juurde, võtaksid üksikule saarele 10 muusikapala kaasa, et no ma ei saa aru, miks nad peaksid just muusikapalad kaasa võtma. Aga, aga jah, et mis sa siis pakuksid esimesena neile kuulata? No ütleme nii, et kui ma klassikast rääkisime, et siis enne neid kõiki lõputuid tavamägedama kaasa vedasin siia, et ma otsustasin, et kui on selline minnes, aga siis feminiinne, aga, aga niimoodi rikuks natuke reeglit. Alustaks karmina koroonaga Carlogisse fortuuna voor. See on see kõige-kõige-kõige. Ma võin öelda kärsa, minu poja lemmik. Lemmik oli üks lemmikutest, seda kuulatakse nii, et maja väriseb mõnikord. Raadiokuulajad, keerake punn põhja, raadiatel. No mind häirib selle sümpaatse võimsa, no ma ei oska neid ülivõrdes öelda, ilusa loojuv, kusjuures see, et et mingisugune paganama pesuloputusvahend on võtnud õiguse ja mängib seda karmi Naburaanat oma reklaam, taustaks. Kas. See sind ei tohiks häirida televiisoris, läänele, Vingerit, et sa seda ei saa näha ega kuulda. Vähemalt sa oled selles mõttes elutervem, inimene, sa ei saa sellist närvišoki nagu mina. Närvišoki saanud sellepärast, et tegelikult oleme me selliste asjadega harjunud, et tehakse mingeid nii müstilisi noh, kokkupanek, kuid tegelikult põhimõtteliselt ega noh, ma arvan, et, et seda teost ei tuvasta Tegelikult nojah, Karl Karl Orphon surnud aastal 1986, no tegelikult autorikaitse peaks ikka kehtima veel, see oli vist 50 aastat pärast surma võis igaüks kasutada, aga aga jah, et ju siis on see lubanud, ju siis on ikka luba antud, kui veel reklaamitakse, selliseid asju ei arene, nii, telekasse pole raha otsa saama. Noh, miks mitte ja, ja need reklaamifirmad maksavad ilusti raha, aga sellest, mida nad rääkida ja. Sul on siis sa oled ju palju kolinud, nagu ma aru sain ja siis on seal plaate igasuguseid ja igal pool ja mingisugune järjekord kaneeliga. Oled sa kokku lugenud, palju need on sulle? Ei ole kokku lugenud, need on väga erinevas aru saanud mul kogu aeg. Ja sõprade, no näiteks tänaksin natuke mõtlema, et Kusma Rolling Stones, mõtlesin, mõtlesin, mis need viis aastat on meresaagi kunagi. Ja siis mul on niisugune plaat kadunud nagu noa Key nüüd kuuleb noa kooling, see on ka aastaid kadunud mul ja ma ei tea kelle käest nii mõnusasti mitte kuskilt poest leidnud kunagisi lemmik vaatamal. Super, muidu ma oleks selle kindlasti. Aga kas sära, kas see ei ole selline tüüp ette kirjutatud telefon jah, näiteks, ja paneksid oma plaadikogule sildikesed külvi Jaanika oma. Ja ma tegelikult olen selle peale mõelnud, aga, aga mingil hetkel ma isegi hakkasin selle asja nagu tegema, mitte sildikesime, hakkasin kirjutas paberi peal just selles, et kus mul mingid asjad peaks olema, kelle käes ja siis ma tegin remonti. Aga kõik. Ja praegu ma pärast remonti ma ei ole, mul ei ole isegi plaadiriiulit praegu mul on nagu venna toas venna vend ise küll kolin, säram. Et venna tuba praegu ootab teist pisikest venda, kes tulevad minu juurde elama teise tuppa. Et aga need plaadid ainult meil seal kõik puntras koos praegusel hetkel, nii et suurem sorteerimine ootab veel ees. No palju neid on umbes 100 200000. Küll ei ole seda nagu palju ja ma arvan, et mingisugune 200 ringis äkki seda ei ka ikka mõned on, kusjuures tegelikult, kui nüüd päris aus olla, siis ma hakkasin mõtlema, et palju näide, mida ma pidevalt kuulen, ma olin kohad, mis, mis ma nagu tuppa tassinud. Et neid on niuke umbes 15 plaati, et ilm on pidevalt käivad, mõned on siin kaasas ka. Tähendab, kaks on kindlasti sellised, muidu ma kuna ma meelega ott valisid naislauljad, et mul on seal tegelikult veel nagu, nagu. No ei, muidugi mul ikka jah, Vaids, neidki ja mingid naljakad, seda meile ii Clapton näiteks kuplusele ürglõpp tuli viimane plaat. Tema tunnistan ausalt, et ma ei ole seda niimoodi läbivamalt lõpp siin läinud, et ma ei süvenenud mul hittide plaat nii-öelda, kus tal on minul, Lemmik, ased Leila näiteks leinaja, mõtle, kahesajas- umbluukered või siis anud laat Andlaat ja siis on igasuguse tema asi seal noh, ühesõnaga palvita mõnd natukene niimoodi, mõtlen siis ma ütlen sulle nimed ka, sest et ma olen õudselt halb meelde, et ma võin öelda sulle pigem reaalalustega laulu, nime ja niisugune ridades, seal see pealkiri on nagu kangast üldse leiab, ma tean, sest et meil on sellel teemal paljude inimestega vaielnud, mõned on, vahest on avaldanud arvamust, et natuke nüri lugu, siis ma lähen pisut nagu pahaseks. Toitsid oma tõdesid ja kipun ikka jah. Okei, las ta mõtleb. Ei, ma pigem olen, ma ei ole ikka niiväga diplomotusega. Mulle teeb kohutavalt närvidele, kui keegi mingi asja kohta võtab üldse seisukohad, miski asi on halb või hea. Kui talle ei meeldi, aga keegi hakkab kuulutama, et on halb, siis ma lähen, on see, et kui kellelegi ei meeldi, siis enamasti on tema ja sinu arvamus. Aga Solovjovi rublad näppu ja see ei ole üldse latern, mõtlesime naised. Nii, meie pere jälle, eks suur lemmik on kögin. Ja kuna mul ema ei, see kena daam, kes nii-öelda tõlkis kreisis Fory jõuga siia ta inglise keelt räägin, mina tõlkisin eestikeelne, tema pani niimoodi ilusasti laudavakse sõnad ritta. Kahe peale tegime seda ka ja, ja selle see nüüd ei olegi. For you, aga siit on sellest tegelikult Köösne lugu, mis algselt ei anna muidugi kreisis for you, võtsin, hiljem reisis palju õnne kokku pandud lugudest ja kõik Hans either way from-i ja, ja Sissy Kenton esitaja. Jätkame juttu tänase plaadipõgenikuga, Jaanika Sillamaaga ja ja kuulasime just kösseni, noh, see on muidugi super on, muidu ma ei oleks, ta teeb kohe hinge ja kohe füüsiliselt sa soojaks minu meelest see on selline soe soe muusika, eriti see versioon. Aga sul on mingi soojamaa, plaadsin ja millest me siin vahelehte vaadates ei saanud küll mitte midagi aru, ööd ega mütsi. Ta on kahe ühesõnaga ansambli rahvusansambel saada, nagu ma olen aru saanud, et noh, nii palju kui mu sõbranna ütles, seletada sõbranna, töötas Portugalis mul pool aastat ja teise plaadi kaasa ja ühesõnaga ma olen aru saanud, et siin selline rahvuslik ansambel, nendele, mis on nagu pikk, uuenenud, et siin on mõlemad lindistused, on 1900 või 1800 lausa Ja ja täiesti, ma ei kujuta ette, mu kohe vaatame, siit näiteks on plaat ühe peal, näiteks on laulnud Alfredo mingi Marcene IRA ja. Ei, see ei saa olla siin, need on nii tohutult vanad, näiteks see Elsiilie kostan mingi 1902, need on nagu jube vanade lõdveneda kõlabki selline Caroosa stiilis siis ta võib-olla isegi natsism, ühesõnaga ma ei saa aru. Aga, aga fakt on see täna hästi, hästi, hästi vanad. Ja, ja mul on laulustiil nagu hästi meeldib. Nii et ma elamusi muidugi üldse isegi süvenenud, mis astavad nad siin täpselt on, sest et ma ei ma ei tea, ma ei saa aru, aga ma arvan, et paneme selle peale ja annan seal ka niimoodi. Et pildid on küll päris vahvad seal ka nendest inimestest ja see on. Et te kujutate, et ristiisa filmi siis seal olid umbes sellised tüübid nagu selles selle plaadi peal on. Ja umbes no siin on pilte võtta siuke täiesti selline maha Astan olekski destilleeritud filminäitleja, tegelikult. Mustvalged pildid ja kujutage ette ristiisa esimest esimest filmi, siis saad maigu suhu, milline see plaadikate välja näeb. Aga tegelikult on portugali keel siin mängus ja mis? Ja see on, ma ei suuda ta väljad ja selle loo nime, aga Herman on ta kamara, on esitaja. Head osutatud ei, paneksin teine plaat, ma mõtlesin, et minu meelest oli essilje Costa ja siin on pandud poolk 1902 ja loobikus on kaks, siis üheksa ja ma ei saagi täpselt aru rohkem, mis ukantuda. Ei arva, või portugali, kellega suhteliselt kehvad suhted. Kuulutanud lagulale. Tuletab meelde mul see muusika just seda Ponomista shows Klaabjad, seda sa peaksid vahepeal ele jõudsime rääkida mikrofoni kinni, et sa pead teda meelde poena Physta kla. Nagu ka kirjutada. Et sellest on olemas CD ja DVD. Ja see on see siis üks maailma päästja roik Huuder kes on üles korjanud siis vana, sellised, kuidas ma ütlen noh, kaduma kippuvat muusikastiili ja siis ta toob välja ja, ja läheb selle plaadi peale, on tulevastel põlvedel ka midagi kuulata, sellest rääkis meil üks paar saadet tagasi plaadi põgenik Andres, kui me Saksamaalt ja tema suur lemmik on Raiguudri koguse rahva, rahvaliku või rahvaste muusika kamp. Aga me oleme Jaanikega jõudnud siis sinnamaani, et ta tahab kuulajaid šokeerida ja seepärast, et tema maitse on tõesti seinast seina alates klassikalisest, lõpetades siis hevi metaliga. Ja kuhu me nüüd oleme jõudnud oma järjega? No see on nüüd ütleme niimoodi, et see plaadsetes mulle väga imelik, kui teed pidi, õigemini mingiks sõbra sõbra sõbra sõber mingisugusel sattus kogemata minu sünnipäeval ei olnud üldse väga tuttavad, aga tõi kaasa, ütles, et tema on kuskil ühesõnaga kapinurgas vedeles üks plaat ja ma ei tea, kas mina olen käredamat muusika austajad tema umbes kuskilt viie krooniga lasknud järgmiseks plaadi pealtnäha õudsat klassikaline välja, nii võlus paeplaadi sisse ma ütleksin ennikest kirge ja hüsteeriat. Ja siis see lugu on küll väga raju, uskumatult võimsa häälega naisterahvas temani mind Chain Child. Ja, ja teine asi on, mis mulle kusjuures minu meelest on ta niivõrd ilusa harmooniaga ja sellise minu arust klassikalise lähenemisega asjale, sest et kõik need käed klaveri peale hakkad kaasa mängima, siis on selles midagi nihukest noh, midagi nii loogilist klassikat. Et seal on nagu mingid segmendid ja asjad on sees, et see on nagu täitsa vahva, aga, aga muidugi esituslaad on niuke raiuna ja väga-väga-väga kirglik nimi. Chin Ching on väga petlik ütlema ja ja tekst on, on ka väga selline. Ma just mõtlesin, et huvitav, miks ma seda lugu päris mugula ema muuseas ei ole, et noh, mul on praegu kõik niuke ja hästi noh, ühesõnaga kuuleb väga hästi igatepidi. Aga sina, niukse hüsteeriline naine, kellel on kodus halvasti. Et et siin on tegelikult, ütleme paljude selliste oma eluga rahulolematute ja suhetega rahulolematute naistena valu, karja pandud laulu. Et senini väänige feministlik kuue vahele. Siis selle karje ära ja see on siis chaeld üks lugu number viis ja näsiniine asja asja nimi on, keegi tahab kirjutada ja keegi konspekteerib siis kaks s-i palus kirja panna ja kolm haad jääb, nii on selle loo pealkiri. No ma ise appikarje ja ahastusega On kuuldud ja jess keda huvitab. Ma räägin seda juttu kuulajatele, et keda huvitab Jaanika nii-öelda playlist siis interneti koduleheküljel vikerraadiofoorum ja kohapeal võite ta üles leida selle küll. Ja seal on ka siis eelmise hooaja olles põllu Obleilist, siis Lauri Saatpalu bla helistanud, siis parandasin mälestusega Jaanika Sillamaa playlist, aga see oli jah, täiesti tundmatu Chail ta ka väga võimas. Huvitav. Ta näeb välja, kui hästi vahva või mitte rastavaid, nende afro. Afropatsidega hästi kohuta kleenuke ja Veiko Aderrõngaid täis topitud niukene. Miniatuurne põsed on auku vajunud niimoodi, et läheks nagu ta nagunii kohutavalt tehnika tehnilise puhe vangilaagrist tulnud ja samas hästi sõrmustatud ja uules on rõngas ja nina. Säärelaul suure ja käel on. Jah just näiteks nii, kuhu oleme jõudnud siis midagi rahulikumat? Nii selgroogu ja võtamegi rahul just nimelt rahulikumat. Võtsingi siia otsa sellised põne ära ehmatad, mis tuhkagi rahulik, aga selline plaatilisse meie majapidamises, no ikka väga-väga kaua seal persona. Ja minu meelest see on väga äraleierdatud, see mul seal, mul on selline magamistoaplaat, mis mul nagu enam-vähem on kogu aeg käeulatuses. Ja minule meeldib see selgroo platest kõige rohkem. Mis on mul ainuke, mis mulle kätte jäänud, praegu niimoodi ülejäänud kuskil jälle ma ei tea, kus rändavad, rändavad ilmselt, aga siin on. No alguses, kui see plaat sai niimoodi niimoodi hinna fonoteeki saadud, siis olid muidugi need hitid, mida mängiti, lakkamatut, aga mida aeg edasi, seda rohkem on kujuna nendega uued lemmikud ja praegu on niuke džässisugemetega võiduvad käen. Et see on nii ilus lugu on, meil väga, ei kommenteeri, rohkem. Paneme käima. Mis me siin ikka oskan rääkida, Tallinna muusika räägib ise enda eest ja lugu number 10 läks käima. Ootamatult siia vahele üks selline küsimus, kas kolumn piinateater? Pööripäev ei kalombin otseselt, ei eksisteeri ka meil olemas Kaari sillamaa laste kaunite kunstide kool, et see on väga otseselt Colombina järgsoni ja õigusi. Meri ja hea, sest et ütleme niimoodi, et Tseegolombiina kestis 10 aastat ja minu oma see praegune kool oli 12. aasta, nii et tegelikult on põhimõtteliselt üritus kestnud 22 aastat. Ja, ja meil oli festival täpselt just et ja lõppes suure niukse staar muusika alla, mis meil iga festivali lõpetab, ehk siis Kaari sillamaa kirjutab. Minu ema siis kirjutab niukse lõbusalastelo, mida on kas meie lapsed juba mänginud või veel ei ole õige, siis kirjutab sinna veel laule juurde. Lugu on nagu adresseeritud lastele, aga siis ta tulevad tegema niukseid, teatud-tuntud armastatud solistid, et meil seekord pealsetes olite Ivo Linna ja Pirjo Levandi ja siis menetlejale Gerli Padarile millister Laine Mägi, Mait Maltis, ühesõnaga väga seinast seina solistid ja kusjuures õnnestus hästi ja nalja kui palju ja kõigile oli hästi tore. Oled mõelnud sellele, et tegelikult sellise vahva ürituse peaks ju tegelikult teleülese võtma ja sellepärast, et see on ju tegelikult noh, seesama asi nagu siin siin kuulasime fado, eks võtan selle tuur jah, et kultuur säilitada ja ta oleks olemas, et kujuta ette, 30 aasta pärast seda asja näha. Vest harjutan videos mõtet korraliku heliga, sest et meil on Kalev Lepik, kes on juhtumisi ka tädimees meie koolis veel. Ühesõnaga nagu filmi klassiõpetaja ja nemad ütlesid oma poistega profikaamerate ja asjad, tuleks kõik selle asja, et meil on jäädvustatud kõik meened, lõpuetendused ja kusjuures ka suur osa meie oma laste neid tükke, sest et mu ema on kirjutanud üle parandamine lastemuusikali ja suurem osa neist on kõik kuskil lähedal. Nii et põhimõtteliselt on see tehtud ja see on nüüd läbirääkimised mõnedele teleprogrammiga, et kuidas näiteks saaks ka, mida seda näha. Vot, see on vähe keerulisem, sest et ega nad ei kipu võtma niuksed või selles mõttes sedalaadi asju, et noh ühesõnaga et keda te lasteaias ikka huvitab, on ju, et on, mõningaid asju, on tegelikult mingitest maga. Vahest TV3 kunagi tegi mingisuguseid sisse mingeid asju. Meie lastefilmid, kus on tegelikult originaalmuusika ja toredad eesti lapsed, mängivad. Ja see, me tegime lausa kaks filmi, üks film on valmis ja seedin, kus helikopter on, võtted lõpetatud. Aga ta on kukkumengi ühesõnaga kondeerimisel, kuidas see projekt projektil läheb või see on niimoodi, et, eks no nagu ütleme nagu, nagu kõikvõimalikes riiklikes instantsides, see on, nendes rahad liiguvad poole aeglasemalt kui peaks ja lihtsalt, et, et noh, nii kiiresti kui rahad liiguvad nii kiiresti, Sammeer tööd jätkata, nii et kui järgmine laadung tulevad, siis me saame järgmise laadungi ära teha, jälle, ühesõnaga, istuda ja monteerida. Mina ise. Mul ei ole sellega absoluutselt ruma, mina ei monteerimine, aga ma tean, et need asjad niimoodi käivad. Sest et noh, see nagu hästi tüüpiline Eestis, et kui sulle ütleme näiteks mingisugune, kusjuures ma tõesti tänan, et on tegelikult aitajaid, aga kui see riiklik instants, ükskõik missugune neist eraldab sulle mingisuguse raha, siis märtsis teada raha saadi kätte, saad sa selle võib-olla sügisel. Nii et sa mitte kunagi ei tea, millal sa sulle laekub. Lõpuks. Et aga kuidas siis nende toredate filmidega, mida mängufilmid väikesed kuidas, kuidas nende väljund on? Nende väljund on see, et meil on need olemas ka nagu pidev siltide peal ja siis ütleme, meie last tahtnud lastefilme, aga nüüd see, mis me suve tegime, see helikopter, see oli nüüd see, et seal esimest korda professionaalsed näitlejad, et ta on nagu rohkem nagu päris yli mõte, ta ei ole laste, mõnest on väga tõsine narkoteemaline ütleme siis filmi nimi, tütarlastekooli juhtum ja see on lugu sellest, kuidas, kuidas tüdruk kanepiuimas teevad nii-öelda nalja kirjutavad mingid paar lolli kirja tulemusel, üks tiirutab ennast ära, sealt hakkavad asjad hargnema, siis siin on see, kus tegutseb, ühesõnaga asi lõpeb sellega, et seal on mitu laipa, lõbus ja väga tõsine ja, ja väga selline. Tegelikult rusuv lugu, aga, aga hämmastaval kombel meie lapsed ise tahtsid sellest teemast kinni võtta, see, see inspiratsioon tekkis sellest, et eks miinimumi laps sai, kuulis, nõustub tüdrukutega kambaka. Need sellel lool on tegelikult olnud ja seal on ka tüdruk pekstakse haiglasse, tihti tüdrukutelt. Tüdrukud on julmad, väga julmad jah. Ja see on see, et kõige suuremad julmuse tehakse hirmust. Täpselt, täpselt nii, elus on kõige suuremat türanni teo ja ütleme, hirmu valitsused tavaliselt on, annad ise paratarkasid. Põhimõtteliselt on võimalik siin neid filme Teie koolist siis ikkagi näha näiteks endise samal ajal tütarlastekooli juhtub, see mind väga huvitaks. Aga me saame seda organiseerida, et kui teil on esilinastused, me võtame see põhjendus rajoon, kus oleks väga tore või on, see niitis maha ainult lubadus ka, nii et igal juhul. Tegelikult muusikat kuulama ja rääkima õudusjuttu. Mina tohutu suur lemmikmass ja jälle surumine rokilaulja, niukene, raju tädi, aga kes teistsugusele oht, mis siin ei olegi? See on Black Velvet. Ja seda ei tea aga, aga, aga minu meelest on selle veel väga huvitavaid ilusaid ballaade ja siin on üks ütleme niukene iili sugemetega lugu, Aitš vein, nimi, pärl, annan praegu ära. Et näitab minu meelest suurepäraselt selle daami teist palet. Mõeldes. Kas eesti lauljatari don sulle konkurendid või annad kolleegid? Kolleegid ja sellepärast südamest ausalt konkurentsi, vaid ka ja siis, kui ma olin sihukene noorrätt ja siis, kui kõik kogu välismaal tundus hirmutav ja vaenulik ja, ja selline noh, kui sa ei tunne ennast kindlalt. Aga minu vanuses tähendab, et Ma ei tea, minu meelest seal esiteks on Eesti nii väike, et hakata siin mingisuguseid tohutu konkurentsi kirgilas, puhume siniseid totakas, noh, rääkida eesti mastaabis, staaridest kaob totakas megastaarile tõesti 15 aasta, MegaStar, ma olen ise MegaStar 17. Kusjuures niimoodi v nimetatud lihe staar. Ja ma olin liialt staar, aga noh, see siiamaani minu meelest on nagu natukene naljakas rääkida staaridest, et võib-olla kui rääkida mõnest staarist just selles plaanis, et, et noh, et käitub nagu staar. Aga isegi seda Batuma enda hingele me ka ei võtaks. Aga. Tahtsin küsida kohe otsa sellesama staari staatuse kohta sinu nooruse kohta. Kas selle Eurovisiooni lauluvõistluse eelvoorus, kus kõik laulud laulsid, sina, mis aastasena võis olla? Vot nii et kas kasvõi seesama, küsisin, kas on konkurendid või olete kolleegid kas siis nagu sellelt pinnalt ja nüüd kõik need laulud laulsid, kas sellelt pinnalt? Oi muidugi tekkis, oi ma olingi hästi ennetada, sellepärast. No seal 17 tahtsin, sellepärast et selline pakkumine ja, või ütled, et kuule, kallis, varmad. Jaak Joala, minu suur õpetaja, tead sa, tegelikult ma tunnen, et Eesti teiste nõuete suhtes on sellised ebaõiglane, et ma ei võta sellest suurest võimalusest kinni ka. Mis sest, et mu eluunistus on saada lauljaks. Et see minu meelest noh, nii enesehävituslik meist mitte keegi ei olnud, kusjuures praegu ma mõtlen tagasi, et vaat mul oleks olnud pidevalt võib-olla mõistus, tagasihoidlikkus, mida mul ei ole, ei ühtegi siiamaani eriti palju. Siis ma võib-olla oleks alati suurem jälle, ma ei tea, kas oleks, päästab midagi oluliselt, see oleks tekitanud tegelikult selle, mida Jüri Makarov ja see oleks tekitanud asjandus palju aega tekitanud segadust löönud lõkkele veel rohkem kirge. Seepärast, et nüüd ma kõikide nende lauljatega, kes siis hirmsasti võtsid ajakirjanduses on kõikidel väga normaalselt läbi, meil on väga normaalsed suhted igatepidi ja, ja vastupidi, mõnegagi on siin kohvi joodud, küll ka veini kummutatud ja ei keegi pea liha. Aga aga jah, et tollel hetkel see tohutu viha see rabas küll kast noort tüdrukut, tegelikult valusad vitsad sain kohe ka ja, ja teine asi on muidugi loomulikult ma olin noor selle asja jaoks, ma saan väga hästi aru, et ma ja noh, miks ma praegu olen kõvasti kobedam laulja ka ma siis olin. Aga ega siis noh, selles mõttes ja siis läksin, tegin nii hästi Usain oma jalgadega see mille peale Mikk Targo kommenteeris, kes tahtis saada oma lauljatest, et fakt Mikk Targo, ma saan praegu väga hästi läbi, et ärge siis siis selle kaameraga seeliku servast alla lasknud, mida sa talle punktid. Et päris Jefros kiskus. Aga praegu ta luu, et noh, et miks see Tigansen siin on hästi, esiteks selle laulu olgu Hansoni oodates sind, õigemini Kersti Kuuse laul, Kaari sillamäe sõnadele jäädi, Kanson, laulab kolm kanget naist ja naistes on tohutu palju lauljat, kas mulle tegelikult, kellest ma väga lugu pean, aga lihtsalt, et täna ma kiirustades otsisin igasuguseid eestiplaate, siis jäi mulle nagu esimesena niimoodi parace pihku ja kuna ma sain siit kolm kärbest ühe hoobiga, sest noh, rohkem lugusid mänginud ei jõua, aga ma mõtlesin, et ma teeks oma emale kummarduse, kes on ikkagi tegelikult eesti popmuusikas suured suhteliselt panuse pannud ja Kersti Kuusk, kes minu meelest on saanud teenimatult vähe tähelepanust, on kirjutanud palju ilusaid laule. Ja Hedvig Hanson ei ole saanud teenimatult vähe tähelepanu, aga minu meelest on ta täiesti väärt kuulamist. Nii et oodates sind Kõrvaltüdruk laulis, isa laulis ilust kolleeg, täna läheb kindlasti, muidu nad lähevad, muidugi loomabeebi laulab väga ilus saade hakkab kahjuks läbi saama, muidu jutustatakse ka veel ja veel ja veel. Ja juttu jätkub kauemaks. Inimlikult ja aitäh, et tulid siia ja mis sa viimaseks oled neile palunud siia valmis pannud? Chaplin, et lobby ajal nagu ka laulja ja sellest ma oma elust, kui sa ümber, aga ülejäänute kuidagi, et et on üks väheseid laulikas, on õpetanud mulle hääle ilu. Ilma südame hingeta ei maksa mitte midagi. Et tema oma veendumuses minu meelest ületab suurematused lauljaid. Siia vahele ruttu peal natukene ma jõudsin sellel nädalal ühele vahvale tõdemusele. Sain targemaks. Nimelt otsisin sellist poola lauljatari rula Radovitš ühtegi konkreetset lugu. Ja siis ma hästi palju muusikat kuulasin Mordor covici esituses ja järsku tuli selguse hunt marjodorodowitšn täpselt Poola Tseenist jopet Valgevene ja Vene soovitama rõivarodowitsid kuulata, muuseas siiamaani väga edukalt tegutseb ja on tegutsenud 73.-st aastast saadik, nii et. Või veel varem, nii et, et täiesti legend, Poola muusikas, aga Tšinist jokk. Jah, ei ma ise hästi ruttu nagu Poola muusikat, sest et kui mina käisin oma Zapatis, kohtusin samal sellisele, olete Natalja kukulski timaalne poolamora jah, keegi täpselt, kusjuures ta meil nii sarnane, et kui ei, laulaks poola keeles vaatideks. Et soovitan ka kuulata, mis huvitab nalja nagu täpselt, samasugune. Aga Chocklenist. Et mis ma räägin toplenist, mis Nick rääkida on vaja kuulata, ma arvan ka parem kuulama ja. Eile kuulama tuubi mäki, kuulan bobi Mäkid ja, ja siis nii-öelda seda bändi versiooni, mitte vant laagri, mida suurem osa kipub bändi teadmasti. Et siis aitäh Jaanika ja senist Chaplini meie suurepärast toredat saadet lõpetama.