154 William Shakespeare'i soneti. Ent ära kurda, kui mind karmarest viib sinna, kus ei võeta lunaraha. Mu elule jätaas neist ridadest. Mis mälestuseks sulle jätan maha. Mu luules kõikene. Mis minus sulle pühendus ka varem. Mu põrm võib, kõduneb raskes maas. Kuid sinu armu vaim, Moosa parem. See, mis sa kaotad, on vaid vaglaserk, on paljalt keha elu põhja sade kui selle röövib kelmipoissi löök. Las matab seista, unustus, elade sell pole väärtust. William Shakespeare'i soneti number 74 luges Indrek Ojari.