Raadioteater. 154 William Shakespeare'i soneti. Sonett, number 104. Mu sõber Aegi valandasu ilu. Nii nagu esmalt nägid sild, mu silmad, sa püsinud ikka kolme talve vilu on peletanud kolme suveilmalt. Kolm kevadet on närbunud sügispruuniks kolm korda, puud on varisenud paljaks ja kolm aprilli põlenud kuumaks juuniks. Ent sinu värskus jäänudki on haljaks. Kuid nagu osuti ei seisa kellal vaid numbreid mööda, hiilib tasapisi ka sinu palge veetlev jume, sellal kui paistab püsiv, muutub salamisi. Nii kardan. Raivo aeg ei näe su hurma, sest sünnib pärast Ilu suvesurma. William Shakespeare'i soneti number 104 luges ain.