154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 95. Kui meeldivaks ja armsaks teed sa häbi, mis nagu tõuk, kes rüüstab liiliat su nime, kaunist punga, närib läbi. Mis võlus, küll on sinus varjul pat. Kui kuuldus mõnes sinu ajaviites näeb kerge meelt, mõnd vallatust peab veaks. Dalaitasin saab ainult pigem kiites Su nimi halva jutu pöörab heaks. Küll on neil pahedel vast elupaik, mis omamajaks valinud on sind, kus ilule materjal, mis tahes laik jääb peitu, puhas, paistab pealispind. Suur eelis on see armas, pelga seda. Hea nuga halvas käes, võib erineda. William Shakespeare'i soneti number 95 luges Märt Avandi. Tõlkinud Harald Rajamets.