154 William Shakespeare'i soneti. Kes peab su veaksu noorte keevat tarmu, kes peab just Heaksu vallatuste, Vente. Nii head, kui vead on kõikjal leidnud armu. Vead heaks teeb see, et sina teed neid tempe. Eks selle sõrmuses, kes kannab krooni, näi ehtsam, aga võltsitud juveel. Nii sinul küljes nähes pahe jooni, neid õigeks arvab inimeste meel. Kui hõlpus lambaid petta oleks. Soel, kui kargama koondada, võiks lambanahaks. Kui hõlpus imetlejaid samal moel sull oleks hukutada. Kui sa tahaks. Nii, ära tee. Nii armastan sind, maa, et sinu au on minu omaga. William Shakespeare'i soneti number 96 luges Andres Noormets. Tõlkinud Harald rajame.