Sonett number 98. Sust eemal olin kevadel mu arm. Kui kirjus rõivas uhkeldas aprill. Ja kõike maa peal täitis noorus Tarm. Ning Talslas sünksatturlgi. Naerukil. Kuid linnulaul ja lilled lõhnavooga ja värvidega, need ei pannud mind siis maha saama. Suvemuinaslooga. Neid ande noppida mul puudus, hind. Ei hoolinud, ma liiliate valgest. Ei kiitnud Roosi sügavpunase tooni. Need ainult aimu andsid sinu palgest. Et igatsesin selle armsaid jooni. Mu hinges olid talv, olin ängis mu meel vaid sinu varjudega, mängis. William Shakespeare'i soneti number 98 luges Carolkondsel.