154 William Shakespeare'i soneti. Fortuunad minu pärast sõitle saa ja tema süüks mu halvad teod, sa arva nii, narri leiva sain talt eluks maa. Et minu kombetki on narri karva. Mu nimel selgete märki küljes, näed, kõik olemus mulle välja näitab seda, mis on mu töö just nagu maalril, käed. Mind aitab puhtaks saada. Uueneda. Ma tahan juua rohte äädikasi, kui raske haige kuulekalt, mu arm. Ning mõru maik on mulle tühiasi ja paras parandus ei paista karm. Mu sõber Tunne mulle kaasa, vaid sest piisab. Siis saan terveks, sedamaid. Seitsbyrisoneti number 111 luges Aarne Sara.