154 William Shakespeare'i soneti. Sonett. Number. 115. Nood read on vale kus kord kirjutasin, et armastada Hellemalt ei võigi ma enam sind ei mõistnud aru, kasin, kuis kasvaks leek, mis kõrgele Jul õigi. Meid aja 1000 tuju vapustavad ju aina muutes kuningate meelt. Ja tehes tühjaks vanded, aated, kavad ja eksitades õigeid, sirgelt teelt. Kord hüüdsin, kartes aja õelat voli. Just nüüd, mu armastus on palavaim. Sest kindel, ainult ebakindlus oli. Ja see, mis käes ning muust mul puudus aim. Kuid arm on laps. Ning siis moleksis keel. Täis kasvuni jäi kasvada talvel. William Shakespeare'i soneti number 115 luges Indrek Sammul.