Tervist On esmaspäev, 29. august kell näitab 12 ja 15 minutit ja meie oma ajutise uudis plussi stuudio Me üles seadnud Toompea lossis riigikogu puhvetis. Ja tänases saates toome loomulikult teieni kõige olulisemad hetked presidendivalimiste riigikogu esimeselt voorult, mis algab täna kell 13 ja millel häälte lugemine ja tulemuse selgumine võiks toimuda orienteeruvalt kell 14 15 14 30 ja seetõttu on täna uudis pluss saadega pikem, me teeme saadet kuni kella 15-ni. Riigikogu puhvetis on väga rahvarohke, aga tundub, et viimase hetke kokkuleppeid siin ei tehta, sest fraktsioonid jäävad endale kindlaks vähemasti juttude põhiselt, aga põhimõtteliselt algavas saates juttu nii presidendivalimistest, seda nii Riigikogu liikmete kui ka poliitikakommentaatorite ka, kuid meil on teisigi teemasid, näiteks Hille Hansoga, räägime Türgi maavägede operatsioonis Süürias ja siis räägime ka haldusreformiseadusest, sest kell 11 koos olnud põhiseaduskomisjon arutas, kuidas vastata riigikohtule, kes on saanud Kõpu vallalt kaebuse mis taotleb siis haldusreformi osaliselt põhiseadusvastaseks või siis õigustühiseks tunnistamist. Ja täna me oleme siin Pealmeeskonnaga Reimo halo ads treima ja saatejuht on Arp Müller ja Mirko Ojakivi ja raadiomajas on meid abistamas. Marika Leetme. Sama küsimus ka loomulikult päevakohane päeva küsimus. Head kuulajad, mida teie arvate, kas riigikogu valib presidendi ära jah, juba esimeses voorus või siis teises voorus kolmandas voorus või ei vali riigikogu president, erasaad hääletada meie kodulehel uudis plusspunkte, vikerraadio poee, eks me saate lõpu poole, teeme ka sellest kokkuvõtte. Aga enne esimest intervjuud, kus me hakkame rääkima Meelis Eeriku ka vabariigi valimiskomisjoni esimehega, sellest, mis siin riigikogus presidendivalimiste esimeses voorus täna toimuma saab. Kuulame muusikat, see on Jüri Pootsmann, nii, Jana. Soojaks. Kaugele ei puuduta kedagi käe. Ratsejas. Meiega hauas. Sõbra tänavaid. Saabun kindlad sugulased valesid ei pidanud, midagi enam ei parandada paari kuupalga juuli. Ja me oleme oma mikrofoni, et kutsunud esimese intervjueeritava nimelt vähem kui 40 minuti pärast kell 13 algab riigikogu erakorraline istung, mis on kokku kutsutud presidendi valimiseks ja tegemist on siis esimese vooruga siin riigikogus ja meil on mikrofoni ees vabariigi valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik. Tere, hea meel teiega puhvetis istuda seal. Milline on siis protseduur tänasele istungile? Nagu te teate, on kokku kutsutud riigikogu esimehe poolt täis erakorraline istungjärk, peamise küsimusena arutatakse või õigemini siis viiakse läbi valimistoimingut presidendivalimiste esimene voor. Ja võib-olla oma selgelt on, milline on tänane päev, hakkab. Nüüd tegemist on tavapärase istungjärguga sõltumata sellest, et päevakorras on presidendivalimised, siis kõigepealt teeb riigikogu oma tavapärased toimingud. Kõigepealt annab uus riigikogu liige Peep Aru ametivande. Põhjus seisneb selles, et enne ametivande andmist ei saa riigikogu liige teha oma ametit. Lemminguid ja Peep Aru astub liikmeks seoses Martin Kuke tagasiastumisega ja see seejärel saab esitada eelnõusid, arupärimisi. Ja kui neid algatatakse, esitatakse siis riigikogu tegeleb nendega ka siis kohe jõuamegi valimistoiminguteni. Kui palju on räägitud sellest, et on väga väike tõenäosused, et riigikogus presidenti ära ei valita, et küsime ka selle ära, et me täna selleks, et kandidaat osutuks valituks, peab ta saama kahe kolmandiku riigikogu liikmete poolthääle 68, et kui täna ükski kandidaatidest seda nõutavat häälte arvu ei saa, mis siis juhtub? Kui täna jääb president valimata, siis me kohtume homme. Tänase istungi kohta veel selline intriig, onju, et riigikogu esimees ise ka kandideerib, kuidas see on lahendatud. Ja tegelikult siin intriigi ei ole. Seadus näeb sellise olukorra, et mis siis saab. Riigikogu esimees, kui ta kandideerib, ei saa juhatada riigikogu istungjärku ja seetõttu juhatab tänast istungjärku Riigikogu aseesimees kõne veel veidi ka sellest hääletamise protseduurist. Kuidas käima hakkab riigikogu liikmete jaoks siin saali ees on eraldatud selline eraldi ala kuu, ajakirjanikud ja kõrvalised isikud ei pääse, mida siis saadikud seal tegema peavad, kuidas hääletamine käib? Kui me nüüd valimistoimingute jõuame, siis ma selgitan riigikogu liikmetele hääletamise korda. See nüüd on natuke erinev võrreldes näiteks riigikogu juhatuse valimisega ja tuleneb see sellest, et me kohaldame teist seadus. Presidendivalimiste seaduste seadus on ka umbes 20 aastat vana ehk siis natuke teistmoodi kord kui võib-olla päris on harjutud. Kõigepealt, esimene erinevus on see, et hääletamiseks on üks tund aega. Riigikogu juhatuse valimistel on aega poole vähem. Ja riigikogu liige saab hääletamissedeli ümbrikuga ümbrika muide ka oluline seejuures juhatuse valimistel ümbrikut osa sellest on loobutud. Oluline on seetõttu, et ümbrikule tuleb võtta hiljem valimiskasti juures ka pitsat. Ja kui ümbrikule pitsat panemata, siis on see hääl kehtetu, ütleb seadus. Kuidas tagatakse hääletamise salajalisus? Pean silmas seda seepärast, et me teame näiteks riigikogu valimistest kuidas on mobiiltelefoniga palutud inimestel pilte teha ja nii edasi, neid juhtumeid on veel ja veel, kuidas Riigikogus taolised manipulatsioonid välistatakse? Vabariigi valimiskomisjon on loonud kõik tingimused, hääletamine oleks salajane, see tähendab seda, et valija saab sedeli ja ta täidab seda sedelit hääletamiskabiinis. Seega siis hääletamiskabiiniga on tagatud salajases, kas tal võib seal kabiinis kaasas olla, mobiiltelefone, meid joosta, läbiotsimisi, me ei võta midagi ära, ei konfiskeeri varasema töökoht kus ma selliste küsimustega tegelenud. Aga valimiste salajasse koha pealt ma ütleksin niipalju, et see salajases kaitseb valijat. See ei ole kohustus, aga see on kaitse ja kui valija ise soovib näidata tervele maailmale, kuidas ta hääletas, valimiskorraldaja ei saa suurt midagi teha, sedamaid räägime ka kandidaatide rollist, ma saan aru, valimiskord, nendel mingisugust funktsiooni täna selles mõttes ei näe, et nad sõna ei saa midagi tutvustama ei pea, küsitakse neilt üldse midagi? Absoluutselt mitte midagi, seda ei näe meie istungjärk kätte, vaid me läheme kohe hääletamise juurte ja kandidaadid tõesti võivad vaadata istungjärku saalis. Aga neil sõna ei ole ja kui president osutub valituks, siis pärast istungjärku tuleb pressikonverents mäletatavasti aastal 2011 ja seda ilmselt varem ka olnud, et on esinenud ka rikutud sedeleid või sedeleid, mida ei saa arvestada. 2011 oli kaks sedelit, kus riigikogu liige oli teinud ristini Toomas Hendrik Ilvese kui ka Indrek Tarandi nime taha ja, ja need sedeleid siis loeti rikutuks. Ma ei tea, kas riigikogu liikmed sattusid segadusse või mõeldis, mõlemad mõlemad kandidaadid meeldisid, aga arvatakse ju inimestele riigikogu valimisteks ka, et kui teil kabiinis läheb midagi segamini, kirjutate kogemata vale numbri sinna. Ärge seda maha hakake tõmbama, ärge sõdima hakake, see sedel loetakse kehtetuks. Kas ka riigikogu liikmetele on selline sõnum, et kui läheb midagi segamini, kas nad saavad küsida uue sedeli? Jah, kui vali avastab valimiskasti laskmist, et seda rikutud läks midagi valesti siis ta saab selle rikutud sedeli. Vastuoluline on siin see, et rikutud sedeli vastu saab uue sedeli. Kui muidugi sedel on valimiskasti juba lastud ja siis hääletaja avastab, et vist läks midagi valesti, no siis on juba liiga hilja. Kas see, kellel on õigus presidendivalimiste tulemust Riigikogus vaidlustada, kas need on vaid osalised riigikogu liikmed ja, ja kui, siis mis juhul näiteks vaidlustada seda, et kas mõni sedel on põhjendamatult loetud, rikutaks. Ja protestide esitamise õigus on kahel korral. Täna saalis protest tuleb esitada kirjalikult ja põhimõtteliselt see esitamise õigus enne häälte lugemist ja pärast häälte lugemist. Ja täiesti lõpetuseks, kui täna presidenti ära ei valita, siis algab kõik selles mõttes otsast peale, et tuleb hakata kandidaatidel allkirju koguma. Homme hommikul koguneb vabariigi valimiskomisjon, registreeris kandidaadid keegi tänasest voorust kuhugi automaatselt edasi ei pääse. Täiesti õige uus algus. Homme hommik algab kell kaheksa kuni kella 10-ni on võimalik kandidaat üles seada. Kell 11 koguneb vabariigi valimiskomisjon kell 12 aitäh vabariigi valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik ja jõudu jaksu teile tänaseks päevaks. Talenti. Aga selle poole ellu? Elaks kõrbeeenny märke igast keeli. Ma tahaks ka ja ärge mõõdik seensoole. Nooriks soole. Siis, kui otsusta Mul on see veider tunne, et meil koos võiks, on hea. Aga kui sa veel nii ei tunne, siis tuule ma ei teha. 12 ja 31 minutit näitab kell, nagu lubatud, me ei räägi ainult presidendivalimistel tänavaid, käsitleme ka muid teemasid. Päevakommentaaris käsitleb Rain kooli nüüd naiste õigust otsustada ise oma riietuse üle. Komistasin läinud öösel pärast ETV presidendikandidaatide debati vaatamist pooljuhuslikult taas kord filmi sufrased, et otsa see 2015. aastal esilinastunud teos räägib 100 aasta taguses Ühendkuningriigis naiste valimisõiguse eest võidelnud aktivistidest. Ja kindlasti võiks nüüd tänase päeva kontekstis mõtiskleda, kes meie presidendikandidaatidest oleks 100 aastat tagasi olnud valmis naistele valimisõiguse andma ja kes mitte. Aga öine meeldetuletus surraschettide liikumisest minu peas ei seostanud, vaid hoopis millegi ürgse maja üle ilmsemaga meeste püüjuga otsustada naiste elu üle. See jutt võib tunduda 21. sajandi 16. aastal keset kogu meie tehnilist progressi imelikki asjatu, aga see ei ole seda alates õigusest langetada iseseisvaid otsuseid rahakasutuse või suhtlusringkonnaosas kuni õiguseni elule välja. Võtkem kasvõi perevägivald või aumõrvad, mille nimi on muidugi selles mõttes väärastunud, et nendes pole kübetki au kellelegi jaoks. Meessugu ei ole sugugi piisavalt vabanenud oma kalduvusest naissugu oma tahtele allutada. Ja kui me nüüd teeme näo, et meie siin oleme üks tore hüpanud tiigriga e ühiskond, kus mõlemal sool on läbivalt võrdsed võimalused hakkama ei saa või peksa saada, on see isikuomaduste mittesüsteemse ebavõrdsuse küsimus siis me petame ennast. Jah, mudelid ja meetodid on tänapäeval palju enam peidus palju sügavamal ühiskonnal ringe varjudes. Loomulikult võib leida ka teistsuguseid üksiknäiteid nii võrdsetest võimalustest kui ka hammasrataste vahele jäänud meestest või oma tahet peale suruvatest naistest. Kuid ühiskondlikus plaanis oleme me siiski kaugel sellest, et olla naine tähendaks isegi tänapäeva Eestis võimaluste vabaduste poolest sama mise olla mees. Ta ei oleks kogu see teema nii tugevalt mu teadvusse tunginudki, kui viimaste kuude jooksul poleks piki Euroopat veetud veel üht selle valdkonnaga seotud omavahel öeldes halenaljakat arutelu, arutelu selle üle, kas naistel tuleks keelata niinimetatud purgiinide kogu keha katvad ujumiskostüümide kandmine avalikes ujumiskohtades on viinud värskete keelu otsusteni Prantsusmaal, kus on nähtud ära ka üks arula kest. Stseen, mille käigus rühm relvastatud politseinikke sundis naisterahva rannas lahti riietuma. Minu käest on mitu korda olge küsitud, mida ma sellest kõigest arvan. Vastan nüüd siis, et arvan, et ideaalmaailmas ei peaks ma üldse sellisele küsimusele vastama. Sest ideaalmaailmas ei peaks meesterahvas üldse arutama ja veel vähem otsustama, mida naisterahvas endale selga paneb või panemata on. Nagu ka seda, kas ja kus ta tööl käib, kas ta võib ühiskondlikult kui poliitiliselt aktiivne olla, mida ta sööb, kellega suhtleb, mida harrastab või millise arsti juures käib. Ideaalmaailmas peaks tegelikult olema välistatud igasugune ühe konkreetse muu jutt selle üle, mida teine konkreetne sugu oma elu ja kehaga peale hakata võib. Mis riietusse puutub, siis on naissugu siinkohal ikka veel otseses olukorras, kus keelde on vaat et rohkem kui lubatut. Ära näita liiga palju ära peida ennast liiga palju ära, kanna seda ära, kannad teist ja kui kannad, siis vastutad juba ise selle eest, mis sinuga juhtuda võib. Isegi kui väärmuslikumaid nõudmisi ei esitata, oleks kusagil meessoo kollektiivses teadvuses justkui mingi turvalise keskpärasuse mull, mille seinad on muidugi purunematust klaasist ja kuhu naine surutakse tema enda kaitsmise ettekäändel. Ütlen siis võimalikult selgelt. Igal inimesel peab olema vabadus valida muuhulgas ka seda, mida ta selga ei pane ning sena, mida ta paneb. Loomulikult võib lõputult arutleda selle üle, kas inimene on ikka oma otsuses päris vaba isegi siis, kui ta ise nii tunneb. Aga see pole enam ühe religiooni, ühe maailmajao ega kindlasti ühe soo teema. Ning senist küündimatult immigratsioonipoliitikat pole üheski riigis võimalik naiste nii-öelda tagasi alistamisega parandada. Selline oli tänane. Päevakommentaar, mille tõi teieni Rain kooli ja juba mõne hetke pärast on siin meie mikrofoni ees Toompea seal erakondade esindajad, kes tulevad ja räägivad, miks just nende poolt esitatud kandidaat peaks saama tänases valimiste esimeses voorus riigikogus nõnda palju hääli, et osutama valituks järgmiseks vabariigi presidendiks. Uudis pluss uudis. Ja nüüd on meie stuudios Keskerakonna fraktsioon liige Siret Kotka ja me asume nüüd tutvustama täna kandideerivaid inimesi ja keskfraktsioon on üles seadnud Mailis Repsi kandidatuuri. Siret Kotka, et miks peaks just Mailis Reps olema kandidaat, kelle suhtes riigikogu erakonnad peaksid leidma täna vähemalt 68 häält et tast saaks järgmine Eesti vabariigi president. No kui nüüd vaadata Mailis Repsi, siis Mailis Reps on ehe näide sellest, mismoodi üks eesti naine peaks tegelikult olema. Olen viie lapse ema kõrgelt haritud ja ja teinud väga head tööd nii Riigikogus kui ka ministrina. Nii et tal on kogemust väga palju. Mis puudutab Mailis Repsi, siis Mailis Repsiga, mine isiklikult, käisin peaaegu kõik Lääne-Virumaa omavalitsused läbi. Et teatavasti olen ma valitud Lääne-Virumaalt ise ja kõnetasime siis nii volikogu esimehi kui vallavanemaid. Peaks ütlema, et niisugune soojuse, siiras lihtne head meelt, kui Mailis Reps tuli, nende juurde oli ka tunda. Ja niisugune väga hea kontakt tekkis Mailis Repsil nii vallavanematega kui ka volikogu esimeestega. Nii et on näha, et suudab et teda ikkagi väga selgelt Eesti inimesi. Rahvusringhäälingu tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitluse kohaselt eelistaksid Keskerakonna valijad presidendina ülekaalukalt koopis Aga Edgar Savisaart 36 protsenti oli toetus. Teine eelistus oli Marina Kaljurand 13 protsenti ja kolmandal kohal siis Mailis Reps 10 protsenti. Selle pinnalt tekib küsimus, kas te ehk ei tulnud vale kandidaadiga välja. No Keskerakond oli üks esimesi, kes tuli tegelikult välja oma kandidaadiga ja nagu te teate, siis keskerakonnas oli tugev võitlus, oli siis Edgar Savisaar, veelsus Mailis Reps, Mailis Reps, võitis Edgar Savisaare ees ja Keskerakond on demokraatlike partei. Seetõttu ka meie otsustasime, et nii jääb ja täna on kõik siis 27 riigikogu liiget väga selgelt mailis Repsi taga ja jääme selleks kuni lõpuni. Mitmed erakonnad rõhutavad, et nad on valmis teinud plaani, kuidas käituda riigikogus. Kas Keskerakonna puhul on võimalik, et näiteks uuringu tulemused võivad kuidagi kaasa tuua selle valimiskogus esitab Keskerakond kandidaadiks ikkagi siis rahva seas Mailis Repsi kordades populaarsema kandidaadi, Edgar Savisaare, et kas teie volikogu võib sellise otsuse tegemiseks näiteks valimiskogu koguneda? Et täna oli meil ka Keskerakonna juhatus just siin pool tundi tagasi lõpetasime ja seal meil oli väga selgelt sõnum, et Keskerakonna kandidaat on Mailis Repsi, siis me läheme sellega lõpuni ja Keskerakonna volikogu olles koguneb pärast presidendivalimisi, isegi kui see on valijameeste kogus 24., nii et Keskerakonna volikogu koguneb 30. oktoobril septembril. Nii et seetõttu mingisse Angerdust Keskerakonna poolt ei tule ja me kindlasti Mailis Repsiga lõpuni välja. Nii. Kõik me oleme aga juba esitanud tegelikult juba andnud, et Mailis Reps esitatakse ka homme teiseks vooruks. Siin on spekuleeritud meedias ka kas ikka kõik Keskerakonna hääled, Mailis Repsi taga peavad näiteks homme teises voorus. Kas te saate kinnitada, et peavad? Tegelikult kui nüüd aus olla, siis ma arvan, et Mailis Repsi taga on kindlalt olemas homme 26 Keskerakonna häält ja see ei ole mitte tingitud sellepärast, et keegi ei, ei tahaks anda, vaid üks meie keskerakondlast on tegelikult haiglas ja ei saa täna ja homme võtta valimistest osa. See on kindel, et Mailis Reps kandideerib ka homme ja see on kindlasti suur tänu, Siret Kotka, jõudu jaksu juba 19 minuti pärast peavad olema saalis ja siis algab istungi rakendamine ja me katsume siit õige pea ka teiste kandidaatide tutvustajad üles leida. Aitäh teile. Naeratan Jõgeval, Tartus kaheksa oleme laeva, mille maakeeli naeratan Jõgeval, Tartus. Linnapea määranud Jõgevalt Tartusse. Elajad avanud ja. Ja vot Tartus Supilinnas ja trepi peal. Jõgeval Tartus ei ole, neil areneb nii hea meel ideeaegne. Hääletanud Jõgeval, Tartus. Tallinna pea saadadan Jõgevalt Tartusse nina ja sadanud ja. Aga Tallinna ta olme raekoja platsi peal, hulluauna aeti meid lava peal, olime. Jõgeval Tartus. Kui una ordu kevaditi Jõgeval, Tartus Tallinna peal Jõgevalt Tartusse Uudis pluss uudis. 12 ja 44 minutit näitab kell me üritame leida järgmiseid, riigikogu saadikuid, kes esindavad siis neid fraktsioone ja kes on esitanud saadikuid esimeseks riigikogu valimiste vooruks presidendivalimiste esimeseks vooruks siin Riigikogus ja meiega on ühinenud sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige Urve Palo ja tutvustame nüüd sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna ühist kandidaati Eiki Nestorit, et Urve Palo küsimus ka teile, et miks peaks justice Nestor olema see kandidaat, kelle suhtes riigikogu erakonnad peaksid siis leidma vähemalt 68 häält. Et Eiki Nestor osutuks täna esimeseks vooruks valituks ja saaks Eesti järgmiseks presidendiks? Tere päevast kõigile kuulajatele. Muidugi ma olen ise mõelnud selle peale, et miks, miks ma ise valin ja miks miks võiks ka teised riigikogu liikmed valida? No kõigepealt me oleme tõesti sotsiaaldemokraadid pidanud konsultatsioone teiste erakondadega ja üldiselt juba kevadest peale on jäänud selline mulje või selline tagasiside olnud, et et kui ühiskandidaati üldse siin leida, noh, siis on läbi käinud just Eiki Nestori ja Siim Kallase nimed. Tõsi, hiljem on nii paljudki nende erakondade esindajaid tulnud noh, tulnud välja oma kandidaadiga ja seetõttu täna seda toetust on raskem saada, aga just need nimed kevades telgi juba välja käidi ja sellepärast ka meie selle ettepanekuga tulime. Aga Eiki Nestori-st rääkida siis kõigepealt Eiki Nestor on täna kõige kauem parlamendis olnud liige, kes on ka siis tegevpoliitik parlamendis edasi, ta on juba 25 aastat siin tööd teinud. On olnud erinevates ametites, minister, fraktsioon roniesimees, olnud näinud opositsioonis olekut, koalitsioonis oleku, nüüd on riigikogu esimees, et tal on kindlasti hea ettevalmistus selleks jagu inimlikult veel juurde lisada, siis ma ütleksin, et on justkui selle teeninud ära, et nüüd liikuda edasi ja olla siis juba sellises vanemas eas ka Eesti vabariigi president. Ma arvan, et ta oleks president, kelle pärast me ei peaks häbenema. Väärikas. Ja minu arvates, kui mina vaatan Eiki Nestorit, siis tema üks tugevusi on just see sisepoliitika. Loomulikult ta tunneb ennast kodus ka välispoliitikas, sest juba riigikogu esimehena ta puutub, selle teemaga, palju kokku võõrustab teiste riikide esindajaid ja nii edasi, aga, aga kindlasti on Eiki väga tugev sisepoliitikas ja mina väga loodan, et ta on nii-öelda näoga rahva poole, tõstatab neid teemasid, mis on Eestile praegu olulised ja minu jaoks enda jaoks heliseb just üks teema väga tugevalt, mis on ebavõrdsus. Me teame, et Eesti on jõudnud siis Euroopa liidus selliste riikide hulka, õigemini sellisesse olukorda, kus on ebavõrdsus kõige suurem. Ja ma väga loodan, ega ma ju ette ei tea, ega presidendid vahest muutuvad oma töö käigus, aga kuna Eiki Nestor on sotsiaaldemokraat ja tale teemade võrdsed võimalused kõik korda lähevad, siis ma loodan, et ka seda teemat muuhulgas tõstatab ja, ja kätt pulsil hoiab, sest lõpetuseks ma tean, ma juba pikalt rääkinud, aga tahan öelda, et et hästi palju ja öeldakse, et nomise president siis teha saab, et ta ju justkui seal ei olegi õiget rolli, et võtab saadab siis seadusi, kas tagasi võtta, kinnitab naad vaatab, kas on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Tegelikult, kui me tahame presidenti nii kitsalt näha, siis nii ongi, aga mina näen seda palju laiemalt ja president on ikkagi suunanäitaja. Ta saab koputada valitsuse südametunnistusele. Pidevalt tuua lauale ühiskonna jaoks olulisi teemasid ja oodata ka, et siis nende teemadega tegeletakse. Kelle häältele, et tänases riigikogu esimeses voorus toetute lisaks enda ja Reformierakonna omadele või te olete Nestori üles seadnud pelgalt ülesseadmise pärast ilma plaani ja kavata, et aga tegelikult ära valitakse? Meie võtame seda praegu väga tõsiselt, päris siiralt, kohe jah, me, meil on alust arvata, et lisaks sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonile toetab ka Reformierakond, ehk siis meil on alust arvata, et 45 häält võiks kindlalt koos ojaga. Aga jääb puudu 23, see on päris suur arv sedamoodi tilguta. Üks siit ja teine sealt fraktsioonist liigutades. Ei, ei saa, aga me oleme pidanud konsultatsioone. Tõsi on see, et täna ei ole ükski erakond öelnud, et jah, ta toetab. Ja, ja seetõttu, kui ma täna ütleksin, siin praegu teinud igal juhul Eiki saab Eiki Nestor, saab 68 häält, täitis ma võib-olla valetaksin teile, aga tegu on siiski valimistel, aga mis on salajased? Ja seda ei tea kunagi. Aitäh Urve Palo, aga kui täna presidenti ära ei valita, siis homme te peaksite kokkuleppe kohaselt hääletama Siim Kallase poolt. Kui kerge südamega te hääletate Siim Kallase poolt homme. Mina hääletan homme, juhul kui läheb nii, täna Eiki Nestor, ei valita ka Siim Kallase poolt kerge südamega, sellepärast et et ka Siim Kallasel on palju häid omadusi, et tegelikult on selles presidendirallis nii-öelda seekord ma arvan, mitmeid inimesi, kellel on on sobilikke isikuomadusi ja kogemusi, kes võiksid olla Eesti presidendid? Jah, sellist superstaari, kes on kõiges maksimumpunktidel, pole olemas üliinimest. Et kõigil on omad plussid-miinused, aga ka Siim Kallase kohta ma võiksin väga pikemalt kohe rääkida, mida ma arvan näiteks, mis on tema tugevused. Temast me räägime homme, kui see vajadus peaks tekkima, sest me usume, et täna kõik valivad nagu teie loodate Eiki Nestori ära, meie, küll me jälgime, seda ei looda meie jälgimised, meie jälgime seda. Aga see oli lihtsalt sõbralik tervitus, Urve Palole, aga Me täname, tulite stuudiosse ja me katsume leida juba õige pea ka inimesi, kes räägiks meile vabaerakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu ühiskandidaadist. Allar Jõksi. Suur tänu teile ja ilusat päeva kõigile. Seitse minutit lahutab meid täistunnist ja sellest, mil riigikogu erakorraline istung presidendi valimiseks algab. Meil on nüüd stuudios Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Marko Mihkelson ja me räägime Isamaa ja Res Publica liidu ja vabaerakonna ühisest presidendikandidaadist. Allar Jõksist. Marko Mihkelson, miks peaks Allar Jõks olema just see isik, kes täna riigikogus saab 68 häält ja see aga saaks ta järgmiseks Eesti vabariigi presidendiks? Pigem võiksin vastu küsida, et tõesti, et millal see võiks juhtuda siiski, et see selline häälte hulk ühel või teisel kandidaadil koos oleks. Täna, ma arvan, et kõige olulisem hääletustulemus on see, et vaadatakse, kas senised kokkulepped peavad, kas need allkirjad, mis on, millega on esitatud üks või teine kandidaat, tuleb ka tegelikult oletusel või saab keegi juurde või keegi vähem. Ma arvan, et Jõks on näidanud läbi selle kampaania ja mitte minu arvates võib-olla isegi oma rõhutakse mitte ainult kampaania, vaid oma tegevuse varasemalt nii õiguskantslerina kui üldse avaliku elu tegelasena. Inimesena, kes võiks koguda erinevate erakondade toetuse ja see on ka tänane, on tegelikult ju nii, kui tema toetuseks on kahe erakonna saadikud oma oma toetust väljendamas. Mis teie jaoks isiklikult need kõige esilepaistvamad, Allar Jõksi positiivsed omadused presidendikandidaadina olla? Nii kaua, kui mina tean Allarit viimase, võib-olla 10 15 aasta jooksul, siis tema puhul on võib-olla oluline see, et, et ta on olnud oma sellistes seisukohtades järjekindel. Et ta ei ole väga kõikunud olulistel teemadel ka põhiseadust puudutavates küsimustes. Ja, ja ma arvan, et ta suudab siiski ka natukene värskema nurga alt näha neid olulisi probleeme, mis Eestis täna on, kui võib-olla poliitikud, kes on pikema aja jooksul püüdnud Eestit edasi vedada. Millistele häältelejad lisaks sellele 21-le IRL-ist ja vabaerakonnast tuginete või, või oletegi esitanud Jõksi nagu siin juttu algusest? No välja tuli lihtsalt niisama, asi on Riigikogus juba teate ju, plaan ongi selline, et nagunii ta valituks ei osutunud. Ei absoluutselt, ma ei ole kuidagi seda oma intervjuus ka öelnud, et niisama on üks kandidaate esitatud, et see, et kandidaate esitada, peab olema 21 allkirja. Aga mis on oluline, on see, et eks me täna ja nähtavasti rohkem homme näeme. Kui palju jääb puudu siis ühel või teisel kandidaadil, et koguda kaks kolmandikku häältest. Täna tundub siiski, et president Eestile valitakse valijameeste kogus ja seal on nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui vabaerakonna toetajaid tegelikult päris palju, nii et. Ma arvan, et eks me täna õhtul oleme juba targemad, kuidas sedasi edasi liigub, täna hommikul on kogunenud mitmete fraktsioonide juhatused ja erakondade juhatused. Ma ei tea, kuidas on seis vabaerakonna ja siis Isamaa ja Res Publica Liidu omaga, aga kas te olete kuidagi arutanud, kuidas te käitute homme, kas Allar Jõks kandideerib teises voorus või pigem on juba otsustatud? Mingisuguseid muid asju? Ei otsustatud, on praegu nii, et teeme esimese hääletusvooru läbi, kell kolm koguneb meie erakonna juhatus, kus me arutame siis praegu tulemusi kindlasti konsulteerima loomulikult vabaerakonna kolleegidega ja siis tema otsese, mis homme hommikul saab, kas me esitame Allar Jõksi kandidaadi teiseks vooruks või mitte? Kolm minutit on tänud täistunnini ja täiskogu erakorralise istungi alguseni. Marko Mihkelson, suur tänu tulemast ja vikerraadios, kell 13 uudised ja siis oleme eetris juba nende sündmustega, mis Toompeal otse saalist toimuvad, nii et varuge kannatust. Mina armastan Eesti suitsulesta, mina armastan eesti maasikat. Armastan Eesti sõira, mina armastan. Ei ütle, mida armastad sina, algamas on Eesti toidu kuu, vaata kohe eesti toit, poee ja avasta Eesti toidu, teie eripakkumised ning rohkem kui 30 isuäratavad sündmust. Eesti toidu kuud veab maaeluministeerium. Kokkupõrke tagajärjel kerkiv inimese keha autoistmelt ja pea liigub järsult kuklasse, nagu oleks saanud tugeva boksileri. Liiga madalal asuv peatugi võib põhjustada raskeid selgroo kaelavigastusi. Vali õige kõrgus.